Pärnu Linnavolikogu — Pärnu Toimetulekukooli põhimäärus — KO, 126, 1632

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 lõike 4 ja Pärnu Linnavolikogu 18. septembri 2008 määruse nr 21 «Pärnu linna põhimääruse» § 56 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli õiguslik seisund ja haldusala (1) Pärnu Toimetulekukool (edaspidi kool) on Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav põhikool hariduslike erivajadustega õpilastele, kellel on mõõdukas, raske ja sügav vaimu- ja/või liitpuue. (2) Kooli struktuuriüksuseks on põhikooli I – III kooliaste (1-9. klass). (3) Koolis on toimetuleku- ja hooldusklassid. (4) Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele. (5) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest. (6) Kooli teeninduspiirkonnaks on Pärnu linna haldusterritoorium. § 2. Õppekeel ja asjaajamine (1) Kooli õppekeel on eesti ja vene keel. (2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel. (3) Kool lähtub asjaajamise korraldamisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. (4) Õppe- ja kasvatustegevusalaste kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise kord on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega. § 3. Asukoht Kooli aadress on Rõugu 8a, Pärnu, postiindeks 80031. § 4. Pitsat, eelarve ja sümboolika (1) Koolil on Pärnu vapi kujutise ja oma nimega pitsat. (2) Kool kasutab oma dokumendiplankidel Pärnu vapi kujutist. (3) Kool kasutab linnavalitsuse arvelduskontosid. (4) Kooli eelarvekava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja linnavalitsus, eelarve kinnitab Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu). § 5. Järelevalve (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ja maavanem õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. (2) Kooli tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostavad järelevalvet linnavalitsuse haridusosakond ja sisekontrolliteenistus vastavalt õigus- ja haldusaktidele. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED, ARENGUKAVA § 6. Tegevuse eesmärgid Kooli tegevuse eesmärgid on: 1) võimaldada hariduslike erivajadustega õpilastel koolikohustuse täitmist ja põhihariduse omandamist toimetuleku riikliku õppekava alusel ning hooldusklassi õppekorralduse alusel; 2) osutada sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras rehabilitatsiooniteenust vaimupuuetega õpilastele, arvestades kooli võimalusi; 3) osutada eripedagoogilist nõustamist kooli õpilastele ja lastevanematele. § 7. Ülesanded Kooli ülesanded on: 1) luua tingimused koolikohustuse täitmiseks ning põhihariduse omandamiseks vastavalt õpilase hariduslikele erivajadustele ja võimetele; 2) luua tingimused õpilaste kultuuri- ja sporditegevuseks; 3) kujundada sobiv õpi- ja arengukeskkond; 4) õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel teha koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud nõustamiskomisjonidega, tööandjatega, lapsevanematega, muude koolidega ning muude asjaomaste organisatsioonide ja isikutega; 5) tagada õpilastele vajalik sotsiaalne kaitse; 6) tagada õpilastele tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohane päevakava, õppekorraldus ja ‑koormus ning toitlustamine; 7) koostada õppevahendeid ja -materjale; 8) luua töötajatele kaasaegsed töö- ja olmetingimused ning võimalused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks; 9) kaasata õpetajatena erialase ettevalmistusega asjatundjaid; 10) arendada siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutustega; 11) luua võimalused kutseõppe alaste teadmiste ning tööoskuste ja -vilumuste omandamiseks; 12) tutvustada oma tegevust üldsusele. § 8. Arengukava (1) Järjepideva arengu tagamiseks koostab kool arengukava, milles määratakse: 1) kooli arendamise põhisuunad ja –valdkonnad; 2) tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks; 3) arengukava uuendamise kord. (2) Arengukava kinnitamine toimub volikogu poolt sätestatud korras. 3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUSE ALUSED § 9. Õppekava (1) Õpetamise alusdokumendiks on kooli õppekava, mis on koostatud toimetuleku riikliku õppekava alusel. (2) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga kooskõlastatult kooli õppenõukogu ja hoolekoguga. (3) Sõltuvalt õpilase arengutasemest ja erivajadusest koostatakse igale õpilasele individuaalne õppekava. § 10. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (1) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta algab 1. septembril. (2) Õppeperioodi pikkus on 175 õppepäeva (35 õppenädalat). (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, -päev, -nädal ja -veerand. (4) Õppeaasta jaguneb neljaks õppeveerandiks. Koolivaheajad määratakse haridus- ja teadusministri määrusega. (5) Õppetöö põhivormiks on õppetund, mille kestvuseks on 45 minutit, vahetunni pikkus on 10 minutit ja söögivahetund kestab vähemalt 20 minutit. (6) Õpilaste nädalakoormus, õppeainete loend ja õppetundide arv on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaaniga, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (7) Õppe- ja kasvatustegevus toimub päevases õppevormis. (8) Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel lähtub kool riiklikus õppekavas ja selle alusel koostatud kooli õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud hindamise alustest, tingimustest ja korrast. (9) Õpilase arengule antakse hinnang tema individuaalsest õppekavast lähtuvalt. (10) Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras on võimalik õppeaja pikendamine toimetulekuklasside õpilastele põhikooli III kooliastmes kuni kolme õppeaasta võrra. (11) Kooli lõpetamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud põhikooli lõpetamise tingimustele ja korrale. (12) Kool peab õpilaste arvestust õpilasraamatus ja Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS). § 11. Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korrale ning maakonna nõustamiskomisjoni otsuse alusel. § 12. Õppekavaväline tegevus (1) Kool osutab õppekavaväliselt järgmisi teenuseid: 1) pakub päevahoiuteenust; 2) osutab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras rehabilitatsiooniteenust vaimupuuetega õpilastele kooli võimalusi arvestades; 3) osutab eripedagoogilist nõustamist; 4) rendib ruume harrastustegevuse ürituste ja koolituste läbiviimiseks; 5) osutab vajadusel transporditeenust. (2) Õppekavavälise tegevuse tasuliste teenuste hinnakirja kehtestab linnavalitsus. 4. peatükk ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 13. Õpilaste õigused Õpilasel on õigus: 1) saada jõukohast õpetust ja arendust individuaalse õppekava järgi; 2) saada sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras rehabilitatsiooniteenust kooli võimalusi arvestades; 3) kasutada klassi- ja koolivälises töös tasuta oma kooli ruume, rajatisi ning õppe-, spordi- ja tehnilisi ning muid vahendeid; 4) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest; 5) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveametniku, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni ja teiste erialaspetsialistide poole; 6) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta; 7) saada koolis õppimise ajaks õpilaspilet; 8) kasutada päeva- ja ööhoiuteenust; 9) kasutada transporditeenust kooli ja koju sõiduks; 10) omada ja kasutada muid õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest. § 14. Õpilaste kohustused Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt õpilase jaoks kooli poolt ette nähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele; 2) õppima võimetekohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi; 3) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 4) täitma kooli kodukorda; 5) hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara; 6) täitma muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi. § 15. Tunnustuse ja laituse avaldamine (1) Õpilastele avaldatakse tunnustust vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud õpilaste tunnustamise korrale ning vastavalt kooli direktori käskkirjaga kinnitatud kodukorrale. (2) Õpilasele avaldatakse laitust vastavalt direktori käskkirjaga kinnitatud kooli kodukorrale. § 16. Varalise kahju hüvitamine Varalise kahju, mille õpilane on koolis tekitanud, hüvitab õpilane või tema seaduslik esindaja õigusaktidega kehtestatud korras. 5. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD § 17. Kooli töötajad (1) Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Pedagoogid on õpetajad, kooli direktor, tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning muud õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud. (3) Personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. (4) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, ametijuhendite ja töölepingutega ning kooli direktori käskkirjaga kinnitatud töökorralduse reeglitega, mis on kooskõlas tööseaduste ja teiste pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (5) Kooli personalil on õigus täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele. Personal osaleb täiendusõppes vastavalt kooli personali koolituse korraldamise kavale. (6) Kooli personalil on õigus töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes. (7) Kooli personalil on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks. (8) Kool kannab pedagoogide andmed infosüsteemi EHIS. § 18. Töölepingute sõlmimine (1) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning kooskõlas teiste pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (2) Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu määratud ajaks. § 19. Konkursi korraldamine ja atesteerimine (1) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse konkursi korras. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. (3) Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. 6. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA KOOLIELU KORRALDAMINE § 20. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab kooli tulemusliku ja häireteta töö, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga. (2) Direktor: 1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu tööd; 3) kehtestab kooli sisehindamise korra ja kinnitab sisehindamise aruande; 4) sõlmib, muudab ja lõpetab personaliga töölepingud; 5) annab temale õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks käskkirju (sh kehtestab töökorralduse reeglid); 6) korraldab õpilase kooli vastuvõtmise aluseks oleva maakonna/linna nõustamiskomisjoni otsuse rakendamise koolis; 7) korraldab kooli hoolekogu ja õppenõukogu õiguspäraste otsuste täitmise; 8) tagab kooli eelarve täitmise; 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) täidab talle töölepinguga pandud muid ülesandeid. (3) Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse linnavalitsus. (5) Direktoriga sõlmib, peatab, lõpetab või muudab töölepingu linnapea või tema volitatud ametiisik. § 21. Kooli õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste langetamine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. (3) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 22. Sisehindamine (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. (2) Sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor. § 23. Kooli hoolekogu (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimiseks ja selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamiseks moodustab linnavalitsus kooli hoolekogu. (2) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on pedagoogide, volikogu, vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomise kaasaaitamisel. (3) Hoolekogusse kuuluvad volikogu esindaja, õpetajate esindaja õppenõukogu otsusel ning viis vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. (4) Kooli hoolekogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (5) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. § 24. Arenguvestlus (1) Arenguvestlusi viiakse läbi regulaarselt üks kord õppeaasta jooksul. Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem. Arenguvestlusel osalevateks poolteks on vanem ja klassijuhataja. Arenguvestlusele kaasatakse vajadusel teisi õpetajaid, koolitöötajaid, õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja –teenuseid korraldava struktuurüksuse esindajaid või ametiisikuid. (2) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab direktor käskkirjaga. 7. peatükk KOOLI VARA JA RAHASTAMINE NING ASJAAJAMINE JA ARUANDLUSE ALUSED § 25. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad kooli pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. (3) Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. § 26. Rahalised vahendid (1) Kooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest ja laekumistest sihtasutustelt ja annetustest. (2) Kool võib saada tulu käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest. (3) Kooli kulud katab kooli pidaja. (4) Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. (5) Kooli pedagoogide ja töötajate palgad määrab kooli direktor kinnitatud eelarve piires, juhindudes volikogu poolt kinnitatud palgajuhendist. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 27. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine (1) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel. (2) Kooli korraldab ja kujundab ümber ning lõpetab tegevuse volikogu otsuse alusel linnavalitsus. (3) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. (4) Kooli ümberkorraldamisest, ümberkujundamisest või tegevuse lõpetamisest teavitatakse kirjalikult Haridus- ja teadusministeeriumi, maavanemat, kooli, vanemaid vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. (5) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab linnavalitsus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 28. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010 Volikogu esimees Cardo REMMEL