Pärnu Linnavolikogu — Jäätmehoolduseeskiri — KO, 124, 1605

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuar 2007 määruse nr 4 «Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused» § 4 lõike 2 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära Pärnu linnas. § 2. Mõisted (1) Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, juhul kui määrusest ei tulene teisiti. (2) Määruses kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses: 1) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 2) suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas; 3) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmetekitaja poolt jäätmevedajale jäätmete käitlemiseeest makstav tasu. Ükski teenustasu ei tohi olla suurem vastava teenustasu piirmäärast. 2. peatükk Jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus 1. jagu Jäätmekäitluse korralduse põhimõtted § 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Jäätmehoolduseeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine. (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (3) Jäätmetekitaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. § 4. Jäätmehoolduse arendaja Jäätmehoolduse arendamist Pärnu linna haldusterritooriumil korraldab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). § 5. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. 2. jagu Jäätmete käitlemine § 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmetekitaja. Kui jäätmetekitajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse territooriumi omanik või kasutaja. § 7. Jäätmetekitaja kohustused (1) Jäätmetekitaja on kohustatud: 1) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise; 2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke; 3) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud kohta; 4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu; 5) omama vanapaberi ja kartongi kogumiseks konteinerit juhul, kui elamumaa sihtotstarbega kinnistul on 8 või enam korterit v.a juhul kui elamuson tahkekütusel põhinev lokaalküte; 6) omama vanapaberi ja kartongi kogumiseks eraldi konteinerit või kohta vanapaberi ja kartongi kogumiseks mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul ning andma eraldi kogutud vanapaberi ja kartongi jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule; 7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidessev.a korraldatud jäätmeveo. (2) Tekkekohas tuleb eraldi koguda ning käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule: 1) ohtlikud jäätmed; 2) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 3) vedelad jäätmed; 4) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed; 5) paber ja kartong; 6) pakendid; 7) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed. (3) Tekkekohas on soovituslik eraldi koguda ning käidelda tekkekohas või käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule: 1) ehitus- ja lammutusjäätmed; 2) kompostitavad jäätmed; 3) metallid. § 8. Kogumismahutile esitatavad nõuded (1) Kogumismahuti peab tagama: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) lekete vältimise. (2) Kogumismahutina võib kasutada: 1) käsitsi teisaldatavaid, (põhiliselt 140, 240, 360, 600, 800 liitrit) suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) kuni 50-liitriseid kilekotte; 4) sügavkogumismahuteid. (3) Kogumismahuti paigaldamise nõuded: 1) Kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte. 2) Kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast. 3) Käsitsi teisaldatavad kogumismahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. 4) Koht, kus kogumismahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad kogumismahutid tuleb arusaadavalt märgistada vastavalt kogutud jäätmeliigile. Juhul kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit. (5) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest. 3. jagu Korraldatud jäätmevedu 1. jaotis Üldsätted § 9. Korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele: 1) segaolmejäätmed; 2) suurjäätmed; 3) vanapaber ja kartong 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, kalmistutel, haljasaladel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine. § 10. Korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad (1) Kogu Pärnu linna haldusterritoorium on korraldatud jäätmeteveo kohustusega ala. (2) Pärnu linna haldusterritoorium on jaotatud kaheks piirkonnaks: 1) veopiirkond 1: Pärnu jõe paremkaldale jäävad linnaosad (Tammiste, Rääma, Ülejõe, Vana-Pärnu; 2) veopiirkond 2: Pärnu jõe vasakkaldale jäävad linnaosad (Raeküla, Papiniidu, Mai, Eeslinn, Rannarajoon, Kesklinn). § 11. Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Teenustasu piirmäär koosneb jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskuludest ning jäätmete veokuludest. Piirmäära kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. (2) Pärnu linna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele kehtivad teenustasu piirmäärad järgmiselt: 1) segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate segaolmejäätmetete ühekordse käitlemise eest 1. kuni 50 l kilekott 50 krooni 2. kuni 140 l 70 krooni 3. kuni 240 l 85 krooni 4. kuni 360 l 100 krooni 5. kuni 600 l 125 krooni 6. kuni 800 l 145 krooni 7. kuni 1500 l 225 krooni 8. kuni 2500 l 350 krooni 9. kuni 4500 l 575 krooni 2) suurjäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäär on 500 krooni kuupmeetri kohta. 3) vanapaberi ja kartongi veo teenustasu piirmäärad on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate vanapaberi ja kartongi ühekordse käitlemise eest 1. Kuni 50 l kilekott 25 krooni 2. kuni 240 l 35 krooni 3. kuni 600 l 55 krooni 4. kuni 800 l 70 krooni 5. kuni 2500 l 150 krooni 6. kuni 4500 l 300 krooni 4) biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäär on 150 krooni kuupmeetri kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 kuni 4toodud jäätmeveo teenustasu piirmäärad ei sisalda käibemaksu. (4) Teenustasu piirmäärade suurendamine linnavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa jäätmevedajale makstavate teenustasude suurenemist. § 12. Teenustasu suuruse määramise ja muutmise tingimused (1) Teenustasu on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. (2) Iga konkreetse jäätmeliigi jäätmeveo teenustasu võib Pärnu linnavalitsus muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid, kuid mitte enam kui 10% võrra ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul. (3) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist kas ühe, mitme või kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi osas konkreetses veopiirkonnas, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud asjaolud, kuid mitte enam kui 10% võrra ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul. (4) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust (sh taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruannet, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes). (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnale (edaspidi majandusosakond), kes valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmeveo teenustasu muutmise kohta. Jäätmevedaja esitatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotluse menetlemise tähtaeg on maksimaalselt kuuskümmend päeva. (6) Kehtivad ega muudetud teenustasud ei tohi olla suuremad linnavolikogu kehtestatud teenustasu piirmääradest. (7) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui linnavalitsus avalikustab uued teenustasud ajalehes, milles Pärnu linn avaldab oma ametlikke teadaandeid. 2. jaotis Jäätmevedu § 13. Kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Minimaalne kogumismahutite tühjendussagedus on: 1) eramutele, kuni 8 korteriga elamutele ja vähem kui 10 töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmed 1 kord kuus, vanapaberi ja kartongijäätmed, suurjäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed vastavalt vajadusele; 2) 8 või enama korteriga elamutele – segaolmejäätmed 1 kord nädalas, vanapaberi ja kartongijäätmed 1 kord kuus, suurjäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed vastavalt vajadusele; 3) 10 või enama töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmed 1 kord nädalas, vanapaberi ja kartongijäätmed 1 kord kuus, suurjäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed vastavalt vajadusele. (2) Jäätmevedaja teavitab jäätmetekitajat jäätmeveo toimumise aegadest. (3) Juhul, kui kogumismahutite tühjendamissagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. (4) Jäätmetekitajal on õigus taotleda, et tema kogumismahutite tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust harvemini, kuid segaolmejäätmete osas mitte vähem kui 1 kord kuus.. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse esitamine ja menetlemine toimub määruse § 17 ja § 18 sätestatud korras. § 14. Jäätmeveo aeg (1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu. (2) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. 3. jaotis Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine § 15. Jäätmevedaja leidmine (1) Majandusosakond korraldab korraldatud jäätmeveo veopiirkondadesse 1 ja 2 jäätmevedaja leidmise vastavalt jäätmeseaduses kehtestatud korrale. (2) Majandusosakonna ettepaneku alusel annab linnavalitsus avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmevedu konkreetses veopiirkonnas. § 16. Jäätmeveo lepingud (1) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmeveolepingud kõigi jäätmetekitajatega, kes avaldavad selleks soovi. (2) Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmetekitaja vahel ei avalda jäätmetekitaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju. (3) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmetekitaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevas eeskirjas ja jäätmeseaduses sätestatud nõuetest. (4) Juhul, kui jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt käesoleva määruse paragrahv 12 lõikes 1 sätestatud sagedusele, arvestades mahuti mahuks eramus 140 liitrit, korterelamus 30 liitrit korteri kohta ning 10 või enama töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele minimaalseks mahuti mahuks 140 liitrit. (5) Juhul kui korraldatud veoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, esitatakse talle jäätmevedaja poolt jäätmeveo arve vastavalt minimaalsele jäätmeveo sagedusele ning minimaalsele mahuti suurusele. 4. jaotis Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine § 17. Jäätmetekitaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Jäätmetekitajal on õigus esitada majandusosakonnale taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Taotluse vorm on toodud käesoleva määruse lisas 1. (2) Taotluses märgitakse: 1) põhjused, miks jäätmetekitaja soovib enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul jäätmetekitaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) kuidas kavatseb jäätmetekitaja oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda. (3) Majandusosakonnal on õigus lugeda jäätmetekitaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks. (4) Majandusosakonnal on õigus lugeda jäätmetekitaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga osaliselt mitteliitunuks mittestandardse mahuti või ühe või mitme jäätmeliigi osas. (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmetekitaja esitab üks kord aastas kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Jäätmetekitaja, kes on loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks määruse § 18 lõike 7 punktis 3 nimetatud põhjusel, ei ole kohustatud selgitust esitama. (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmetekitaja on kohustatud teavitama majandusosakonda tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmetekitajale teatavakssaamisest. § 18. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise menetlus (1) Määruse § 17 lõikes 1 nimetatud taotluse saamisel, kontrollib majandusosakond selle vastavust määruse § 17 lõikes 2 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata; (2) Jäätmetekitaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab majandusosakond. Jäätmetekitaja mitteliitunuks lugemise korral määratakse majandusosakonna otsusega: 1) jäätmetekitaja mitteliitunuks lugemise põhjused; 2) mitteliitunuks lugemise kestus; 3) tähtaeg, millal mitteliitunuks loetud jäätmetekitaja peab esitama majandusosakonnale kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Selgituse vorm on toodud määruse lisas 2. (3) Majandusosakondteeb otsuse jäätmetekitaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või tema taotluse rahuldamata jätmisest taotlejale teatavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse andmisest. (4) Majandusosakond teavitab jäätmetekitaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast vastava piirkonna jäätmevedajat hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest. (5) Määruse § 17 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg alates taotluse laekumisest majandusosakonda kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud majandusosakonna otsuse teatavakstegemiseni, on üks kuu. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib majandusosakond taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Majandusosakond loeb jäätmetekitaja mitteliitunuks, kui: 1) esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmetekitaja mitteliitunuks lugemist ja 2) kui jäätmetekitaja korraldab jäätmekäitluse ise keskkonnaohutult. (7) Mõjuvad põhjused, mis võivad õigustada jäätmetekitaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud: 1) jäätmetekitaja kasutab jäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida piirkonnas ainuõiguse võitnud jäätmevedaja ei ole suuteline teenindama; 2) jäätmetekitaja kinnisasjal või krundil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki; 3) jäätmetekitaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid; 4) muud põhjused, mis õigustavad jäätmetekitaja mitteliitunuks lugemist selliselt, et on tagatud jäätmete keskkonnaohutu käitlemine. (8) Jäätmetekitaja taotluse lahendamisel tuleb igakordselt hinnata kõiki asjaolusid, mis võivad õigustada tema mitteliitunuks lugemist või taotluse rahuldamata jätmist. 5. jaotis Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine § 19. Taaskasutamine ja kõrvaldamine (1) Taaskasutatavad jäätmed tuleb lähtudes läheduse printsiibist viia tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse sorteerimisjaama või kogumispunkti või üle anda jäätmevedajale, kes peab need lähtudes läheduse printsiibist toimetama taaskasutamise ettevalmistamiseks tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse sorteerimisjaama. (2) Segaolmejäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, kes toimetab need nõuetekohaseks kõrvaldamiseks OÜ Paikre prügilasse. (3) Jäätmeveo ainuõiguse saanud ettevõtjal tuleb viia kogutud jäätmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 määratud sihtkohtadesse, kui korraldatud jäätmeveoks ainuõiguse andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti. 3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded § 20. Ohtlike jäätmete kogumine ja üleandmine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni. (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav või kogutud jäätmeid vastuvõttev isik peab vastavat tegevust reguleerivad juhised asetama nähtavasse kohta. (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) saavad jäätmetekitajad tasuta üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. (6) Juriidilistele isikutele ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuses tekkinud jäätmete kogumine ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmine: 1) Juriidilistele isikutele ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuses tekkinudohtlike jäätmete kogumiskohale peab kõrvaliste isikute juurdepääs olema takistatud. 2) Segunenud ohtlikud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks. 3) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. 4) Jäätmetekitaja, kellel ei ole ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeluba, on kohustatud ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. 5) Jäätmetekitaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed või nende pakendid enne jäätmekäitlejale üleandmist vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale. 6) Ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud päästeasutuse poolt tuletõrje- ja päästetöödel kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel, esitab jäätmevedajale ja vastuvõtjale vormikohase saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega. 7) Ohtlike jäätmete tekitaja on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (7) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine: 1) Jäätmetekitaja on kohustatud probleemtoodetest tekkivad jäätmed üle andma vastavasse kogumissüsteemi. 2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmetekitajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast. § 21. Tervishoiu riskijäätmed (1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva määruse mõistes on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu. (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja. (4) Diagnostika- ja raviprotsessiskasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!» (5) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmetekitaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega. (6) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustatakse ja kõrvaldatakse vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavas käitlusettevõttes. § 22. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (2) Pakendijäätmete tagastamise koht peab asuma müügikohas või müügikohast mitte kaugemal kui 500 m. (3) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (4) Pärnu Linnavalitsus kinnitab pakendijäätmete avalike kogumiskohtade asukohad ning nende haldamise nõuded. § 23. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine (1) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele. (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb üle anda vastavat õigust omavale isikule. (3) Kui ehituse käigus on oodata jäätmete tekkimist üle 100 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. (4) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, s.h jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva määruse ja seaduse alusel nõutav. § 24. Biolagunevate jäätmete käitlemine tekkekohas (1) Eramutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. (2) Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (3) Kompostimisnõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 4. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded § 25. Jäätmekäitluskohad (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või ‑konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. (4) Jäätmekäitluskoht on: 1) kompostimisväljak; 2) sorteerimisjaam; 3) muu ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse. § 26. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Linnavalitsusel on õigus Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile teha ettepanekuid Pärnu linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta. (6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas. 5. peatükk Järelevalve § 27. Järelevalve Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostavad Pärnu Linnavalitsuse poolt määratud ametiisikud ja keskkonnakaitseinspektori õigusi omavad isikud keskkonnajärelevalve seaduses ning jäätmeseaduses sätestatud korras. 6. peatükk Rakendussätted § 28. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse Pärnu Linnavolikogu 16. märtsi 2006 määrus nr 14 «Jäätmehoolduseeskiri» § 29. Jõustumine Määrus jõustub 22. märtsil 2010. Volikogu esimees Cardo REMMEL