Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

Käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus).

Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded

1) «Mittetehinguliste finantsvoogude aruanne» koodiga 226 (lisa 1);

2) «Mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenuste aruanne» koodiga 221 (lisa 2).

(1) Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 punktis 2 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud aruanne esitatakse 12. (kaheteistkümnendaks) pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. Paragrahvi 3 punktis 2 nimetatud aruanne esitatakse 10. (kümnendaks) pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.

(1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XML-s (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Eesti Pangale hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Eesti Panka muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Eesti Pangale.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Eesti Pank oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Eesti Pangale avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Eesti Pangale.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

(1) Eesti Pank tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Eesti Pank registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel

1) volitatud töötaja nime;

2) volitatud töötaja sõrmejälje;

3) aruandekohustuslase nime;

4) aruande esitamise aja;

5) aruande koodi.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.