Põltsamaa Vallavolikogu — Põltsamaa valla põhimäärus — KO, 123, 1589

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Põltsamaa valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse Põltsamaa valla toimimiseks ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted. § 2. Tegevuse õiguslikud alused (1) Põltsamaa vald (edaspidi vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Põltsamaa vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud seadusega riigiorganite või kellegi teise pädevusse. § 3. Vald juriidilise isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (2) Vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on iseseisev eelarve, arvelduskonto pangas ja oma sümboolika. (3) Valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kehtestab vallavolikogu vallavara valitsemise korraga. § 4. Vald territoriaalse haldusüksusena (1) Vald teostab omavalitsuslikku haldamist valla kui haldusüksuse territooriumil. (2) Valla kui haldusüksuse piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (3) Valla haldusüksuse piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valla territooriumile suubuvatel üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. (4) Vald jaguneb alevikeks ja küladeks. Valla territooriumil on: 1) 2 alevikku - Adavere ja Kamari; 2) 28 küla - Alastvere, Annikvere, Esku, Kaavere, Kablaküla, Kaliküla, Kalme, Kuningamäe, Lebavere, Lustivere, Mõhküla, Mällikvere, Neanurme, Nõmavere, Pauastvere, Pilu, Pudivere, Puduküla, Puiatu, Rõstla, Räsna, Sulustvere, Tõrenurme, Umbusi, Vitsjärve, Võhmanõmme, Võisiku, Väike-Kamari. § 5. Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub Põltsamaa linnas, Viljandi mnt 3. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 6. Vallaelanik (1) Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kes on oma elukoha Eesti rahvastikuregistris registreerinud Põltsamaa vallas. (2) Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele, teenustele ja teistele hüvedele vallavolikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel. § 7. Omavalitsusorganid (1) Valla esinduskogu on Põltsamaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Põltsamaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu moodustatud täitevorgan. 2. peatükk VALLA SÜMBOLID § 8. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on valla lipp ja vapp, mille etalonkujutised on kinnitatud riigisekretäri poolt 18. augustil 1998. (2) Valla lipu üht originaali ja valla vapi etaloni hoitakse ning säilitatakse vallamajas. § 9. Valla lipu kirjeldus Valla lipp on ristkülikukujuline. Rohelise lipukanga keskosas on kujutatud stiliseeritud leiba, mille tagant tõusevad kolm viljapead. Lipukanga ääri ümbritsevad ristkülikukujuliselt asetsevad kaheksateist ristikulehte. Leib, viljapead ja ristikulehed on kuldsed. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Valla lipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 1. § 10.Valla lipu kasutamine (1) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallavalitsuse lipuväljakul lipumastis; 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel. (2) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga, rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest. Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (3) Valla lippu võib kasutada kandelipuna valla avalikel üritustel või pidupäevadel ning valla esindamisel väljaspool valda. (4) Valla lippu laualipuna kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse istungitel. (5) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. (6) Valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. (7) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele sündsal viisil - lipp lõigatakse siiludeks ning põletatakse mitteavalikult. § 11. Valla vapi kirjeldus Valla rohelisel vapikilbil on kujutatud leiba, mille tagant tõusevad kolm viljapead, ümbritsetud neljateistkümnest ristikulehest - kõik kuldsed. Valla vapi etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 2. § 12. Valla vapi kasutamine (1) Valla vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse pitsatitel ja dokumendiplankidel ning võib kasutada vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel. Plankidel valla vapi kasutamine täpsustatakse vallavalitsuse(ametiasutusena) asjaajamise korras. (2) Valla vappi võib kasutada valla ametlikel trükistel, autasudel ja meenetel, samuti valla piiritähistel ning vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel. (3) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. 3. peatükk VOLIKOGU § 13. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel. § 14. Volikogu liikme kohustused ja õigused (1) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest volikogus või selle tööorganites, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike üldistest huvidest ja vajadustest. (2) Volikogu liikme tegevus on avalik. (3)Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi ja kirjalikke arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastused vallavalitsuselt ja ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. § 15. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi ei või volikogu delegeerida vallavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganitele ega avaliku ja erasektori koostöö läbi erasektorile. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele on volikogu pädevuses ka teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. (4) Volikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele enda päevakorda teiste kohaliku elu küsimuste otsustamise, mis pole seadusega või volikogu poolt kehtestatud alusel ja korras antud kellegi teise otsustada või korraldada. (5) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes rahvaküsitlusi. Rahvaküsitluse läbiviimise otsustab volikogu oma liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Rahvaküsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. § 16. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe valimise ja hääletamisprotseduuri viib läbi valimiskomisjon. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selleks istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Kandidaat annab enda ülesseadmise kohta suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid kantakse kandidaatide nimekirja nende ülesseadmise järjekorras. Kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist saavad kandidaadid nende ülesseadmise järjekorras tutvustada ennast ja oma programmi kuni 10 minuti jooksul ning iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. (6) Valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. Hääletussedelite ettevalmistamisel ja täitmisel kohaldatakse käesoleva põhimääruse § 26 lõigetes 7 ja 10-13 sätestatut. (7) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (8) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletustulemuste kindlakstegemisel lähtub valimiskomisjon käesoleva põhimääruse § 26 lõigetes 15-16 sätestatust. (9) Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. (10) Volikogu liikmel on õigus esitada valimiskomisjonile kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli. (11) Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Otsus jõustub allakirjutamisest. (12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (13) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, kutsutakse 2 nädala jooksul esimesest istungist arvates kokku uus volikogu istung ja korraldatakse uus volikogu esimehe valimine, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel mittevalituks osutunud isik. (14) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine ja salajane hääletamine käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. (15) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. § 17. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab istungit volikogu esimees ja hääletusprotseduuri viib läbi volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon. (3) Volikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selleks istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Kandidaat annab enda ülesseadmise kohta suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid kantakse kandidaatide nimekirja nende ülesseadmise järjekorras. Kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist saavad kandidaadid nende ülesseadmise järjekorras ennast tutvustada kuni 5 minuti jooksul ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. (6) Salajase hääletuse läbiviimiseks moodustatakse volikogu liikmetest kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (7) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. Hääletussedelite ettevalmistamisel ja täitmisel kohaldatakse põhimääruse § 26 lõigetes 7 ja 10-13 sätestatut. (8) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (9) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletustulemuste kindlakstegemisel lähtub häältelugemiskomisjon põhimääruse § 26 lõigetes 15-16 sätestatust. (10) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (11) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (12) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega. (13) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel mittevalituks osutunud isik. § 18. Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd; 3) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 4) esindab valda ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires; 5) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 6) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra eelnõu; 8) korraldab volikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 9) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 10) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu aseesimees: 1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud õigustega; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele. (3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes“. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe koht võib olla volikogu otsuse alusel palgaline. 4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 19. Volikogu töövormid, töökeel ja asjaajamine (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjonide kaudu. (2) Volikogu töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar. (3) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei. § 20. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra eelnõu ja töökorralduslike ettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees või nende poolt käesoleva põhimäärusega sätestatud korras määratud asendaja, samuti alaliste komisjonide esimehed. (3) Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool eestseisuse liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (4) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem ja vallasekretär. Teiste isikute jaoks on eestseisuse koosolek kinnine. (5) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse korralised koosolekud toimuvad üldjuhul hiljemalt üheksandal päeval enne volikogu istungi päeva, kui volikogu esimees ei määra teisiti. (6) Eestseisuse koosoleku päevakorra eelnõu koos eelnõude ja juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid tehakse kättesaadavaks eestseisuse liikmetele. (7) Eestseisuse koosoleku protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile alla kirjutanud isik vastutab protokolli õigsuse eest. (8) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra eelnõusse. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra eelnõusse. § 21. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui kaks nädalat vastava ettepaneku esitamist. (3) Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava erakorralise istungi ettevalmistamisel võib selles osas, mis puudutab vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt eelnõu läbivaatamise korda, põhimäärust mitte järgida. (4) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallakantselei poolt vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad. Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse ja päevakorras nimetatud punktide juurde kuuluvad dokumendid paberkandjal. (5) Kutse loetakse kättesaaduks vallasekretäri abi arvutis fikseeritud kutse saatmise ajal. Kirjalikku kutset sellisel juhul enam välja ei saadeta. (6) Volikogu esimese istungi ja volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral asendusliikmetest kokkukutsutava volikogu istungi kutse saatmisel saadetakse volikogu liikmetele kutse paberkandjal. (7) Kui volikogu liige ei saa volikogu istungil osaleda, peab ta sellest hiljemalt istungi alguseks teatama volikogu esimehele või vallakantseleisse. Mitteteatamine võidakse lugeda istungilt põhjuseta puudumiseks. (8) Volikogu istungi päevakorra eelnõu esitab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele. (9) Ettepanekuid volikogu istungi võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja volikogu komisjonid. § 22. Volikogu istung (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 14.00 Põltsamaa vallamajas, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi kuupäeva, kellaaega või kohta. (3) Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks muu aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu. (4) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud. (5) Volikogu istung koos vaheaegadega kestab kuni 6 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees. (6) Volikogu istungil tehakse vähemalt iga 2-tunnise töö järel vaheaeg. § 23. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui volikogu liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, märgitakse protokolli ka tema saabumise või lahkumise kellaaeg. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu esimehe asendaja. Juhul kui esimees või esimehe kohustusi täitev asendaja enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, juhatab volikogu istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (3) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Volikogu istungit võivad kõik istungile lubatud isikud salvestada (sh filmida jmt) volikogu istungil osalevate liikmete enamuse nõusolekul. Kinnisel istungil on salvestamine keelatud, v.a istungi protokollija poolt. Raadio- ja teleülekannete ning foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. (5) Volikogu istungi avamine hõlmab päevakorra eelnõu arutamist ja päevakorra kinnitamist ning kutsutud külalistest teatamist. Päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. (6) Volikogu arutab istungil üksnes istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (7) Päevakorra väliselt edastatakse teateid ja käsitletakse volikogu istungil: 1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 2) istungi läbiviimist puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 3) ettepanekuid töö ajagraafiku muutmiseks; 4) teadaandeid volikogu liikmetele ja komisjonidele. Teateid edastab volikogu istungi juhataja, kusjuures teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult; 5) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra punkti arutamine päevakorra väliste teadete käsitlemiseks katkestatakse või kui seda jätkatakse. (8) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. (9) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (10) Volikogu istungi läbiviimisel: 1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit; 2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit; 3) küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse 1 minut; 4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 18 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele, kusjuures küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras; 9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult; 10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. (11) Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. (12) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (13) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist. (14) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. (15) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (16) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (17) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (18) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal. (19) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. § 24. Volikogu liikme enesetaandamine (1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või selliste juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles volikogu liige ise või tema lähisugulased või -hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka teine volikogu liige, kui ta on teadlik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui volikogu liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata. (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. (4) Volikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 25. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Kolmandiku istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine. (3) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel. (5) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. (6) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. (7) Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest hääletab otsuse poolt rohkem kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust. (8) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos, esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (9) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. (10) Hääletamise tulemused fikseerib istungi juhataja. (11) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil. § 26. Isikuvalimised (1) Käesolevas paragrahvi sätteid rakendatakse osaliselt ja teatud erisustega ka volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimisel. (2) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine. (3) Isikuvalimistel võivad kandidaate üles seada volikogu liikmed. (4) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida ning võivad oma kandidatuuri taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide ülesseadmise järjekorras. (6) Hääletusprotseduuri läbiviimiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (7) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletussedelite ettevalmistamiseks. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi nime ette lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi nime ette lahtrid „poolt“ ja „vastu“. (8) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (9) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. (10) Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletamiskabiin, kui hääletamise salajasuse tagamine on võimalik muul viisil. (11) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime ees, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi nime ees lahtri „poolt“ või „vastu“. (12) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedel tagastada ja saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletamisel osalejate nimekirjas. (14) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (15) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või 3) hääletussedel on jäetud täitmata. (16) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. (17) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (18) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (19) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis kaks kuud. (20) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (21) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli. § 27. Umbusalduse avaldamine (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusaldamise algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab kirjalikult vormistatud umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldust ei saa tagasi võtta. (4) Küsimuse arutamisel volikogu istungil teeb üks umbusalduse algatajatest ettekande kuni 5 minuti ulatuses. Sama ettekandja vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. (5) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil sõna võtta kuni 5 minuti ulatuses. (6) Umbusaldushääletus on avalik. (7) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (8) Umbusalduse avaldamine või selle mitteavaldamine vormistatakse volikogu otsusega. (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, ei saa samale isikule samal põhjusel 3 kuu jooksul uut umbusalduse avaldamist algatada. (10) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel istungil osalev volikogu vanim liige. (11) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni. (12) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (13) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust (sh vallavanem) jäävad alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alusel ja korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. (14) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei jää ametisse vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks. (15) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 28. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokollimise korraldab vallasekretär. (2) Volikogu istungi protokolli koostamiseks võib istungit helisalvestada. Istungi helisalvestusi võivad volikogu ja vallavalitsuse liikmed kuulata vallavalitsuse ruumides vallakantselei töötaja juuresolekul. Salvestist ei väljastata. (3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (4) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras); 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta. (5) Protokolli juurde lisatakse istungist osavõtnud volikogu liikmete registreerimisleht, vastuvõetud otsuste ja määruste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta. (6) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokolli õigsuse eest. (7) Protokollid on tutvumiseks väljas vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kolme päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (8) Volikogu istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. 5. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID § 29. Volikogu komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, pädevus ja õigused, ajutise komisjoni korral ka tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks. (3) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. (4) Komisjoni koosseis kinnitatakse ja koosseisu muudetakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme kinnitamisel on eelduseks tema nõusolek. Kui komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi komisjoni koosseisu kinnitamise juures, peab nõusolek olema kirjalik. (5) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (6) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (7) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (8) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeest asendab tema äraoleku aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. (9) Alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (10) Komisjoni tegevuse lõpetamine toimub komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. § 30. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 3) algatada arutelusid; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida tasulisi ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga. (4) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid. (5) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 31. Komisjoni koosolek (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatiste komisjonide (v.a revisjonikomisjon) koosolek kutsutakse üldjuhul kokku mitte harvem kui üks kord kuus, v.a juulikuu, kus komisjoni koosolekut ei toimu. (2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka kolmandiku komisjoni liikmete ettepanekul. (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (7) Koosoleku otsustused ettepanekute või taotlustega volikogule või vallavalitsusele vormistatakse eraldi dokumendina ja esitatakse registreerimiseks vallakantseleile. (8) Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (9) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad komisjonide esimehed volikogule ülevaate vähemalt kord aastas vastavalt volikogu tööplaanile. § 32. Eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale, selgitustaotlusele või muule talle suunatud kirjale vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile. (4) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsustusega. § 33. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi hallatavate asutuste) ning valla äriühingute tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja komisjoni liige valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni esimees korraldab komisjoni tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale. (4) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt kahe revisjonikomisjoni liikme algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest. (5) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) vallavalitsuse, hallatavate asutuste ja valla äriühingute raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (6) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesande täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse; 3) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste. (7) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, informeerides sellest enne revisjoni algust volikogu esimeest. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile. (8) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (9) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (10) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. (11) Kontrollija võib kontrollimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (12) Revisjonikomisjon saadab vallavalitsusele eelakti, kus on kirjas avastatud puudused ja nende kõrvaldamise ettepanekud. Vallavalitsus tagastab revisjonikomisjonile kümne päeva jooksul eelakti koos omapoolsete kommentaaride, seisukohtade ja abinõude plaaniga. (13) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud vallavalitsuse vastust vormistatakse kontrollimise lõplikud tulemused aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise sihipärasust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) aruandluse tõepärasust. (14) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) olukorra kirjeldus; 3) viide õigusaktile, mida on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (15) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (16) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks. (17) Revisjonikomisjon saadab otsuse ja akti vallavalitsusele ning samal ajal ka volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Volikogule esitatavatele dokumentidele lisatakse otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 6. peatükk VALLAVALITSUS § 34. Vallavanem (1) Vallavanem on kohaliku omavalitsuse kõrgem ametnik, kelle valib ametisse volikogu oma volituste ajaks. (2) Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (3) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra. § 35. Vallavanema valimine (1) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaadi seab üles volikogu liige, esitades selleks istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Kandidaat annab enda ülesseadmise kohta suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid kantakse kandidaatide nimekirja nende ülesseadmise järjekorras. Kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist saavad kandidaadid nende ülesseadmise järjekorras tutvustada ennast ja oma programmi kuni 10 minuti jooksul ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. (6) Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustatakse volikogu liikmetest kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (7) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. Hääletussedelite ettevalmistamisel ja täitmisel kohaldatakse põhimääruse § 26 lõigetes 7 ja 10-13 sätestatut. (8) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl, sh volikogu liikmel, kes on esitatud vallavanema kandidaadiks. (9) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletustulemuste kindlakstegemisel lähtub häältelugemiskomisjon põhimääruse § 26 lõigetes 15-16 sätestatust. (10) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (11) Hääletamistulemuste protokolli põhjal teeb istungi juhataja hääletustulemused teatavaks. (12) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab istungi juhataja, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (13) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse - kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust. (14) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (15) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel valituks mitteosutunud isik. § 36. Vallavanema volituste tähtaeg (1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest. (2) Vallavanema volitused kestavad uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. Vallavanema volituste ennetähtaegse lõppemise alused ja aeg on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. § 37. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed; 2) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 4) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks teisi isikuid; 5) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 6) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 7) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad; 9) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi; 10) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda vallaosalusega äriühingu juhtorganisse. § 38. Vallavanema asendamine (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse korraldusega või vallavanema käskkirjaga määratud isik. (2) Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on seotud vallavanema isikuga. (3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“. § 39. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine (1) Vallavanemal on õigus puhkusele seadustega sätestatud korras. Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest. (2) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Vallavanema lähetuse otsustab vallavalitsus lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (3) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab volikogu lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast ning lähetus vormistatakse volikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema välislähetusse suunamise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. § 40. Valitsuse moodustamine (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu vallavanema volituste ajaks. (2) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. (3) Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks. (4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (5) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (6) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel. § 41. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. § 42. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse, või mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 2) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele; 3) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 4) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 5) kehtestab hallatava asutuse teenuste hinnad; 6) korraldab hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet. (2) Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada oma tööorganitena töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. § 43. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (3) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ja juhatab istungit vallavanem, vallavanema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes. Neis päevakorrapunktides, kus vallavanem on end taandanud, juhatab istungit vallavanema asendaja. (4) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega. (5) Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Istungile kutsutakse ka nõunikke, spetsialiste jt asjatundjaid, andmaks selgitusi päevakorra punktis käsitletava küsimuse kohta. (6) Istungi kokkukutsumisel tehakse vallavalitsuse liikmetele teatavaks istungi toimumise aeg ja koht, päevakorra eelnõu ning korralduste ja määruste eelnõud. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkti arutamise aeg. Volikogu esimehele saadetakse istungi päevakorra eelnõu. (7) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallavanemat või vallasekretäri. (8) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. § 44. Vallavalitsuse liikme enesetaandamine (1) Vallavalitsuse liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või –hõimlased on aktsionärid, osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavalitsuse liikmele teha ka vallavalitsuse liige, vallasekretär või muu istungil osalev isik, kui nad on teadlikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui vallavalitsuse liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata. (3) Enesetaandamisest teatab vallavalitsuse liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust, selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. (4) Vallavalitsuse liikme enesetaandamine fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavalitsuse liikme võrra väiksem. § 45. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning valitsuse liikmete või küsimuse algatajate eriarvamused. (2) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (3) Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. § 46. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone, mille koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustavas vallavalitsuse korralduses. (2) Vallavalitsuse komisjonide töökorraldusele kohaldatakse käesolevas põhimääruses volikogu komisjonide kohta sätestatut. § 47. Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmine (1) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist. (2) Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, samuti tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab volikogu. 7. peatükk VALLA ASUTUSED § 48. Valla ametiasutus ja vallavalitsuse hallatav asutus (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Valla ametiasutust juhib vallavanem. (3) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. (4) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning avalike teenuste osutamiseks asutada hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (5) Hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti. (6) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (7) Vallavalitsus ja hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 8. peatükk OMAVALITSUSORGANITE ÕIGUSAKTID § 49. Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Volikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile: 1) volikogu komisjon; 2) volikogu liige; 3) vallavanem; 4) vallavalitsus; 5) vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu õigusakti vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. (4) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogus määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast vastava komisjoni. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt. (5) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle saamist. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda eestseisuselt eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (6) Kui õigusakti eelnõu ei saa vastavas komisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes edastab selle eelnõu algatajale koos komisjoni tehtud muudatusettepanekute ning märkustega. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt komisjonis poolthäälte enamust, edastatakse see seisukoha võtuks eestseisusele. (7) Komisjoni seisukoha õigusakti eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja. (8) Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse. Sel juhul määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud eelnõu kohta juhtivkomisjoni esimehele. (9) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse koos komisjoni tehtud muudatusettepanekutega vallavalitsusele seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. (10) Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt (ja digitaalselt allkirjastatult) vallakantseleisse. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) õigusakti jõustumine; 7) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud määrus või otsus. (11) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (12) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra eelnõusse võtmist. (13) Õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (14) Mitmele lugemisele tuleb panna õigusaktide eelnõud, mis käsitlevad vallaeelarve vastuvõtmist ja kohalike maksude kehtestamist. (15) Alternatiivsete eelnõude olemasolul pannakse eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse selle edasisel lugemisel aluseks. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab volikogu kas korduvhääletuse läbiviimise või lükkab küsimuse otsustamise edasi järgmisele istungile. (16) Eelnõu lugemise katkestamise, lugemise jätkamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (17) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad eelnõu esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (18) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. (19) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. (20) Eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (21) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud. § 50. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded Vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse asjaajamise korras. § 51. Õigusaktide allkirjastamine (1) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates. (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates. § 52. Õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse valla veebilehelning edastatakse Riigi Teatajas avaldamiseks hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast määrusele allakirjutamist. (2) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse valla veebilehel vallavalitsuse dokumendiregistri kauduning edastatakse Riigi Teatajas avaldamiseks hiljemalt kolme tööpäeva jooksul määrusele allakirjutamist. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse volikogu või vallavalitsuse otsusel lisaks veebilehele ka kohalikus ajalehes. (4) Volikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Määrus loetakse avalikustatuks vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest arvates. (5) Volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. (6) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud vallavalitsuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks. Õigusaktid, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, on avalikustatud vallavalitsuse dokumendiregistris. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla veebilehelt. § 53. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon. § 54. Arupärimine (1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärijale vastatakse kirjalikult ja arupärija soovi korral ka suuliselt volikogu istungil. (3) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. 9. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD § 55. Esindamise mõiste ja õiguslikud alused (1) Valla esindamise all mõistetakse valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus ning teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ja lepingud. (3) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed, arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust. § 56. Valla esindusfunktsiooni täitmine (1) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piires: 1) volikogu; 2) volikogu esimees; 3) vallavalitsus; 4) vallavanem ja tema poolt volitatud esindaja; 5) vallasekretär ja tema poolt volitatud esindaja. (2) Kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires. § 57. Volikogu esindus Volikogu esindab valda: 1) seadustega ja valla põhimäärusega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega; 4) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. § 58. Volikogu esimehe esindus (1) Volikogu esimees esindab valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 4) suhetes ajakirjandusega volikogu tööd puudutavates küsimustes; 5) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires; 6) avalikel üritustel; 7) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (2) Volikogu esimees kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu seisukohtadest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu seisukoht, tegutseb volikogu esimees eelläbirääkimiste piires. (3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige talle antud volituste piires. § 59. Vallavalitsuse esindus Vallavalitsus esindab valda: 1) seadustega ja volikogu määruste või otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. § 60. Vallavanema esindus (1) Vallavanem esindab valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 2) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 3) suhetes Jõgeva Maavalitsusega; 4) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse tööd puudutavates küsimustes; 6) volikogu poolt volitatud juhtudel ja piires; 7) avalikel üritustel; 8) muudes vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes. (2) Vallavanemat võib esindusfunktsioonide täitmisel asendada vallavanema poolt määratud isik. § 61. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele. (2) Vallavalitsust esindab vallavalitsuse korraldusega või vallavanema käskkirjaga nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik. § 62. Valla esindamine kohtus (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või hallatavate asutuste kaudu. (2) Valda esindavad kohtus: 1) vallasekretär seaduse alusel; 2) erivolituseta vallavanem ja volikogu esimees; 3) teised isikud vallasekretäri volituse alusel; 4) lepinguline esindaja. (3) Lepingulise esindaja (advokaat või muu õigusteadmistega isik) kasutamise otsustab vallavalitsus. (4) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallavalitsus. § 63. Valla esindamine lepingulistes suhetes (1) Valla nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem. (2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) vallavanem; 2) vallavalitsuse liikmed vallavalitsuse korraldusega antud volituse alusel. (3) Hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (5) Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või vallavalitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või vallavalitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires. (6) Kui leping ei tekita vallale rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma valitsuse korralduseta. 10. peatükk VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE § 64. Valla arengukava (1) Valla arengukava (edaspidi arengukava) on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Arengukava peab olema seotud kõigi seaduse alusel vallale kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja valla üldplaneeringuga ning need ei tohi olla üksteisega vastuolus. (3) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile ühe kuu jooksul, arvates volikogu poolt arengukava vastuvõtmise või muutmise otsuse vastuvõtmisest. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla veebilehel. (7) Hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. (9) Arengukava või selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus, kes korraldab ka üldsuse teavitamise arengukava või selle muudatuste avalikustamise ja avaliku arutelu ajast ning ja ettepanekute esitamise tähtajast. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. (10) Arengukava või selle muutmise kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule kinnitamiseks. § 65. Valla eelarve koostamine (1) Eelarve koostab vallavalitsus, arvestades valla arengukava ning tagades tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (2) Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. (3) Eelarve koostamine algab alaeelarvete koostamisega, mille eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (4) Vallavalitsus teatab hiljemalt 15. septembriks hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) alaeelarvete koostamiseks vajalikud näitajad. (5) Alaeelarve on volikogu ja vallavalitsuse ning hallatavate asutuste eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Asutuste kulud on tegevuskulud, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega. (6) Alaeelarvete koostamisel peavad alaeelarvete koostajad: 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides eraldiste vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve projekti vallavalitsusele hiljemalt 01. oktoobriks. (7) Esitatud alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. (8) Valitsus vaatab eelarve eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogu menetlusse hiljemalt 01. detsembriks. (9) Eelarve eelnõu esimese lugemise seletuskirjas sisaldub: 1) eelmise aasta eelarve ja selle täitmine, käesoleva aasta eelarve ja selle senine täitmine, eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulud ja kulud ning finantseerimistehingud vastavalt nende liigendusele; 2) võetud laenudest tulenevad kohustused eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) ületulevad ja üleminevad kohustused. (10) Eelarve eelnõu teise lugemise seletuskirjas sisalduvad ettepanekud, mis on eelarve eelnõusse sisse viidud, samuti ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel, koos põhjendustega nende eelarvesse mittelülitamise kohta. § 66. Eelarve menetlemine ja vastuvõtmine (1) Volikogu komisjonid vaatavad 10 tööpäeva jooksul eelarve eelnõu läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult vallavalitsusele. (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks. (3) Vallavalitsus vaatab parandusettepanekud läbi ja esitab eelnõu esimeseks lugemiseks. (4) Pärast eelarve esimest lugemist volikogus võivad volikogu liikmed, volikogu komisjonid ja vallavalitsus esitada 10 kalendripäeva jooksul vallavalitsusele parandusettepanekuid eelarve eelnõu kohta. (5) Parandusettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega, sh seletuskirjaga, kus on põhjendatud parandusettepaneku tegemist ja eelarve eelnõusse paranduse sisseviimise vajadust. (6) Üheks parandusettepanekuks loetakse ettepanek, mis hõlmab ühe summa suurendamist või vähendamist eelarve tulude poolel ja sellele vastava summa suurendamist või vähendamist eelarve kulude poolel. (7) Vallavalitsus otsustab laekunud parandusettepanekute ja lisatud arvestuste ja põhjenduste järgi nende ettepanekute põhjendatuse ja nõuetele vastavuse üle. Põhjendamata ettepanekuid arvesse ei võeta ja neid ei menetleta. (8) Pärast parandusettepanekute läbivaatamist esitab vallavalitsus volikogu komisjonidele tutvumiseks koondi nõuetele vastavaks loetud parandusettepanekutest koos omapoolse ettepanekuga paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. (9) Kuni eelarve teise lugemiseni volikogu istungil võib vallavalitsus lisada eelarve eelnõusse sihtotstarbelisi laekumisi, lisades assigneeringuid tulude ja kulude poolele ja lisades seletuskirja. (10) Kõik nõuetekohaselt esitatud ja põhjendatud parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus, kuulates eelnevalt ära vallavalitsuse arvamuse. Põhjendamata ja nõuetele mittevastavaid parandusettepanekuid hääletusele ei panda. Pärast teise lugemise lõppu parandusettepanekuid esitada ei saa. (11) Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel, kui volikogu on läbi hääletanud pärast esimest lugemist esitatud parandusettepanekud ja teisel lugemisel parandusettepanekuid ei esitatud või kui teisel lugemisel esitatud parandusettepanekud ei saanud volikogu häälteenamust. (12) Eelarve võetakse vastu volikogu otsusega ja eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (13) Vallavalitsus liigendab vastuvõetud vallaeelarve majandusliku sisu järgi ning edastab korralduse ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele ja asutustele. § 67. Eelarvest kulutuste tegemine kuni eelarve vastuvõtmiseni (1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (2) Vallavalitsusel ja hallatavatel asutustel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. § 68. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmise eest vastutab vallavanem. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Vallavalitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis. (4) Hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru eelarveraha kulutamise kohta. (5) Vallaeelarvest kultuuri-, spordi-, haridus- ja noorsootöö edendamiseks ning külaliikumise ja seltsitegevuse toetamiseks rahaliste vahendite taotlemine ja rahaliste vahendite kohta aruande esitamine toimub volikogu kehtestatud korras. (6) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on vallavalitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust. (7) Vallavalitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal. § 69. Majandusaasta aruanne (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 01. juuniks. (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30. juuniks, kuulates eelnevalt ära revisjonikomisjoni arvamuse. (3) Volikogule esitatava majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) audiitori järeldusotsus. § 70. Eelarve muutmine, lisaeelarve ja sihtotstarbelised eraldised (1) Ühe konkreetse alaeelarve piires paigutab kulusid ümber vallavalitsus oma korraldusega. (2) Lõikes 1 märgitust suuremate muudatuste tegemiseks alaeelarves esitavad hallatavate asutuste juhid vastava taotluse vallavalitsusele, kes analüüsib muudatuste vajalikkust ja nende põhjendatuse korral vormistab eelarve muutmise eelnõu ning esitab kinnitamiseks volikogule. (3) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib volikogu võtta vastu lisaeelarve. (4) Tulude oluliselt vähemas mahus laekumise korral koostatakse negatiivne lisaeelarve. (5) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta eelarveaasta kestel. Eelarveaasta viimase lisaeelarve eelnõu esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 01. detsembriks. (6) Lisaeelarve projektile lisatakse järgmised dokumendid: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse kohta; 2) andmed lisatulude kohta koos põhjendusega; 3) andmed assigneeringute kohta, mille täiendamist taotletakse; 4) andmed võimalike säästude kohta koos põhjendustega. (7) Lisaeelarvet menetletakse volikogus samas korras nagu põhieelarvet, kuid lisaeelarve võib vastu võtta esimesel lugemisel. (8) Riigieelarvest ja projektipõhiselt eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab vallavalitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu järgneval korralisel volikogu istungil. (9) Kulude ümberpaigutamiseks ühe konkreetse alaeelarve kulurühmade piires esitab hallatava asutuse juht taotluse vallavalitsusele hiljemalt 01. detsembriks. (10) Eelarve muutmise eelnõu menetletakse volikogus samas korras nagu põhieelarvet, kuid eelarve muutmise võib otsustada esimesel lugemisel. § 71. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruande avalikustamine (1) Eelarve, eelarve muudatuste ning majandusaasta aruande eelnõud koos seletuskirjadega avaldatakse enne vastuvõtmist volikogus valla veebilehel. (2) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldises korras volikogu õigusaktidega. § 72. Reservfondi käsutamine (1) Vallaeelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust. Reservfondi konkreetse suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (2) Vallavalitsus võib käsutada reservfondi vahendeid eelarves ettenägemata kulude katteks ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist. (3) Taotlus ettenägematute kulude katmiseks reservfondist esitatakse vallavalitsusele, kellel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult või edastada otsustamiseks volikogule. (4) Vallavalitsus võib reservfondi vahendeid käsutada ühekordse eraldusena kuni 25 000 krooni ulatuses, suuremate eralduste puhul on vajalik volikogu otsus. Projektides osalemise summad eraldatakse reservfondist vallavalitsuse korraldusega vastavalt omaosaluse suurusele. (5) Reservfondist eraldatud summade kasutamise kohta esitab vallavalitsus volikogule aruande korra kvartalis. § 73. Laenude võtmine (1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi seaduses sätestatud korras. (2) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla vallale kuuluv kinnisasi ega tema ehitis. (3) Vallavalitsus on kohustatud: 1) edastama volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist; 2) esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast; 3) registreerima Finantsinspektsioonis nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. § 74. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu. (2) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu otsusega. (3) Vallavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Vallavara antakse tasu eest või tasuta kasutada enampakkumise korras, eelläbirääkimistega pakkumise korras ja otsustuskorras. (4) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine ning see toimub vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel. § 75. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest. (2) Koormise võib kehtestada volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (5) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 11. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS § 76. Omavalitsusteenistus Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. § 77. Vallasekretäri pädevus, ülesanded ja asendamine (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär juhib vallakantseleid, osutab volikogu esimehele abi tema ülesannete täitmisel, täidab teisi talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 78. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema ametisse uueks tähtajaks. (5) Kohaliku omavalitsuse ametnike, väljaarvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistujad, vabastamisel makstakse hüvitist vastavalt avaliku teenistuse seaduses sätestatule. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel vanadus- või töövõimetuspensionile jäämise või töövõimetuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu, makstakse talle hüvitist seaduses ettenähtud korras. (7) Teenistuja surma korral tema suhtes teenistusülesannete tõttu toimepandud ründe või kuriteo tõkestamise tagajärjel makstakse tema perekonnaliikmele ühekordset toetust 1 kuu ametipalga ulatuses. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. 12. peatükk LÕPPSÄTTED § 79. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 80. Põhimääruse regulatsiooni kehtivus VOLIS-e rakendumisel Kohaliku omavalitsuse volikogu/valitsuse infosüsteemi (VOLIS) rakendumisel kehtestab volikogu käesolevast põhimäärusest erineva regulatsiooni korral oma määrusega eraldi korra. § 81. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Põltsamaa Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 2 «Põltsamaa valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine», Põltsamaa Vallavolikogu 14. veebruari 2002. a määrus nr 43 «Põltsamaa valla põhimääruse muutmine» ja Põltsamaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2003. a määrus nr 6 «Põltsamaa valla põhimääruse muutmine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Põltsamaa Vallavolikogu 24. septembri 1998. a määrus nr 28 «Põltsamaa valla vapi ja lipu kasutamise korra kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. (3) Põltsamaa Vallavolikogu 30. märtsi 2006. a määrus nr 7 «Põltsamaa Vallavolikogu töökorra kehtestamine» tunnistatakse kehtetuks. (4) Põltsamaa Vallavolikogu 25. augusti 2003. a määrusega nr 23 kehtestatud «Põltsamaa valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord» ja Põltsamaa Vallavolikogu 20. aprilli 2005. a määrus nr 58 «Põltsamaa valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra osaline muutmine» tunnistatakse kehtetuks. § 82. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. juunil 2010. Volikogu esimees Liia LUST