Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine

Määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.

Aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjad, kes on krediidiasutused.

Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama ja esitama järgmised konsolideeritud aruanded

1) «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruanne» koodiga 2120 (lisa 1);

2) «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi intressiriski aruanne» koodiga 1500 (lisa 2);

3) «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne» koodiga 2380 (lisa 3).

(1) Paragrahvis 3 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvis 3 nimetatud aruanded esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

Määruses kasutatakse mõisteid Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruses nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» toodud tähenduses.

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse nõude ja kohustuse omaja ning kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(3) Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 9 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 10 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohustuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinud) teavitatakse vastaspoolt juhtunust viivitamatult ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

(1) Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel

1) volitatud töötaja nime;

2) volitatud töötaja sõrmejälje;

3) aruandekohustuslase nime;

4) aruande esitamise aja;

5) aruande koodi.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.