Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.

Aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus).

Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded

1) «Garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruanne» koodiga 241 (lisa 1);

2) «Tuletisinstrumentide lepingute aruanne» koodiga 251 (lisa 2);

3) «Investeerimisteenuste aruanne» koodiga 246 (lisa 3).

(1) Paragrahvi 3 punktides 1 ja 2 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 punktis 3 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvi 3 punktides 1 ja 2 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ja punktis 3 nimetatud aruanne esitatakse viieteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest «Digitaalallkirja seaduse» § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohustuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teavitatakse vastaspoolt juhtunust viivitamatult ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

(1) Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel

1) volitatud töötaja nime;

2) volitatud töötaja sõrmejälje;

3) aruandekohustuslase nime;

4) aruande esitamise aja;

5) aruande koodi.

Määruses kasutatakse mõisteid §-des 12–16 esitatud tähenduses.

Määruses kasutatakse mõisteid Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruses nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» toodud tähenduses.

(1) Garantiideks ja muudeks sarnasteks tühistamatuteks kohustusteks ja nõueteks loetakse bilansiväliseid kohustusi ja nõudeid, mille puhul on tegemist vastutusega kliendi või aruandva krediidiasutuse kohustuse (näiteks võlakiri) lunastamisel või kohustusega tasuda võlg juhul, kui võlgnik seda ise ei tee. Siia kuuluvad ka garantiide kinnitamine, käsk- (bill of exchange) ja lihtvekslite (promissory note) käendamine.

(2) Finantsgarantiideks (guarantees) loetakse bilansiväliseid kohustusi ja nõudeid antud või saadud finantsgarantiide näol ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiive (standby letters of credit).

(3) Käskvekslite aktseptideks (bill of exchange contingencies) loetakse diskonteeritud käskvekslite kinnitamisest tulenevat võimalikku kohustustust või nõuet. Siia kuuluvad ka vekslite käendused.

(4) Teatud majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikeks kohustusteks (certain transaction-related contingent items) loetakse bilansiväliseid kohustusi või nõudeid, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, see tähendab garanteeritakse kliendi või aruandva krediidiasutuse mitterahalise kohustuse täitmist. Siia kuuluvad ka antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale poolele kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on näiteks garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks (bid bonds, customs bonds, tax bonds, performance bonds, warranties). Samuti kuuluvad siia vastavate tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid.

(5) Regressiõigusega tehinguteks (transactions with recourse) loetakse väärtpaberite või muu vara müügi ning müügi- ja tagasiostutehinguid, mille puhul jääb aruandvale krediidiasutusele või garanteerijale laenuvõtja/väärtpaberite emiteerija maksevõimetuks muutumise risk või risk, kui väärtpaberi või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel.

(6) Dokumentaalmakseteks (documentary credits) loetakse mitmesuguseid finantsgarantii iseloomu mitte omavaid dokumentaalmakseid, näiteks dokumentaalakreditiive (documentary letters of credit).

(7) Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud on muud võimalikud antud või saadud garantiid ja nendega sarnased tehingud, mis ei ole nimetatud lõigetes 2–6.

(1) Valmisolekulaenudeks (standby facilities) loetakse aruandva krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustusi või laenusaamise nõudeid, näiteks krediidiliinid ja arvelduslaenud, kui klient või aruandev krediidiasutus seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab. Valmisolekulaenudeks ei loeta krediitkaartide krediidilimiite.

(2) Krediitkaartide krediidilimiidiks (limits of the credit cards) loetakse aruandva krediidiasutuse poolt oma klientidele väljastatud krediitkaartide (muu hulgas järelmaksukaardid) krediidilimiite.

(3) Väärtpaberite emissioonide korraldamiseks (underwriting commitments) loetakse lepinguid, millega enne väärtpaberite märkimise aja algust krediidiasutus võtab kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpabereid ning mille eesmärgiks on tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine.

(4) Vara ostmiseks tulevikus (forward asset purchases) loetakse lepinguid, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma või müüma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa või osta.

(5) Tuleviku hoiustamistehinguks (forward/forward deposits) loetakse lepinguid, mille alusel aruandev krediidiasutus või teine tehingupool kohustub tulevikus hoiustama finantsvara kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel.

(6) Osaliselt makstud väärtpaberiteks (partly-paid securities) loetakse osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll väärtpaberi emiteerija poolt märgitud, kuid krediidiasutuse või ostja poolt veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emiteerija vastava nõude esitamise korral.

(7) Muud tühistamatud bilansivälised kohustused ja nõuded on kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud lõigetes 1–6.

(1) Krediidiliinideks (credit lines) loetakse aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustust või laenusaamise nõuet (avatud krediidiliinid), mis kehtib eelnevalt kokkulepitud ajaperioodi vältel ja maksimumsumma ulatuses ning mida ei saa tühistada. Krediidiliini võib kasutada osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses ja sealjuures saadakse/makstakse intressi ainult reaalselt kasutatud summadelt.

(2) Arvelduskrediidiks (overdrafts) loetakse kliendi käsutuses olevat laenuressurssi vastavalt «Võlaõigusseaduse» §-s 407 sätestatule (välja arvatud § 407 lõige 5).

(3) Muud tühistatavad bilansivälised kohustused ja nõuded on muud tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole nimetatud lõigetes 1 ja 2.

(1) Valuutaga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud enam kui ühe valuutaga (muu hulgas väärismetallid – kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium – maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) ning mis ei ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad ka erineva valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

(2) Intressimääraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud ühe või mitme intressimääraga ega ole seotud aktsiate ja kaupadega. Siia kuuluvad kõik ühe valuuta intressimääraga seotud tuletisinstrumendid.

(3) Aktsiatega seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud aktsiahindade või -indeksitega ega ole ühtlasi seotud kaupadega.

(4) Kaupade ja muu alusvaraga seotud tuletisinstrumentideks loetakse tuletisinstrumente, mis on seotud kauba hindade ja -indeksitega, väärismetallidega (välja arvatud lõikes 1 nimetatud) ja muude seesugustega ning võivad ühtlasi olla seotud ka mõne muu tururiski kategooriaga.

(5) Forward iks loetakse kohustust osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

(6) Futuuriks loetakse standardiseeritud tingimustega forwardit, millega on võimalik kaubelda börsil.

(7) Vahetuslepinguks (swap) loetakse lepingut, mille alusel tehingu partnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (näiteks valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel.

(8) Kirjutatud optsiooniks (written options) loetakse kohustust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

(9) Ostetud optsiooniks (option purchased) loetakse õigust müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud tähtpäeval tulevikus (või enne seda tähtpäeva) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

(10) Euroopa optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida ainult täitmistähtpäeva saabudes.

(11) Ameerika optsiooniks loetakse optsiooni, mida saab realiseerida enne täitmistähtpäeva.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.