Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded krediidiasutuse ja krediidiasutuse filiaali (edaspidi krediidiasutus) ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisule ja vormile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele individuaalsel (edaspidi soolo) baasil ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 tähenduses konsolideeritud baasil.

(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded

1) «Krediidiasutuse bilanss» koodiga 21 (lisa 5);

2) «Krediidiasutuse kasumiaruanne» koodiga 22 (lisa 7).

(2) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama järgmised aruanded

1) «Krediidiasutuse konsolideeritud bilanss» koodiga 321 (lisa 6);

2) «Krediidiasutuse konsolideeritud kasumiaruanne» koodiga 333 (lisa 8).

(1) Soolo ja konsolideeritud bilansi (edaspidi bilanss) ning soolo ja konsolideeritud kasumiaruande (edaspidi kasumiaruanne) koostamisel kajastatakse ja mõõdetakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses nr 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IAS/IFRS) alusel.

(2) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisadest 1 «Bilansi skeem», 2 «Kasumiaruande skeem», 3 «Bilansi kirjete selgitused» ja 4 «Kasumiaruande kirjete selgitused».

(3) Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse eurodes ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Euroopa Keskpanga kursi alusel.

(4) Bilansi näitajad esitatakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kasumiaruande näitajad kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest.

(5) Bilansis näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intressid samal kirjel finantsinstrumentidega, millega nad on seotud.

(6) Finantsinstrumendid, mida mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses ja mis on väärtuse languse tõttu alla hinnatud, näidatakse bilansis neto-põhimõttel.

(7) Kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinstrumentidega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ja välja kuulutatud dividendid intressitulude ja -kulude ning dividenditulu vastavatel alamkirjetel.

(1) Residendid on

1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;

2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;

3) Eesti Vabariigi seaduste alusel loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;

4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;

5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;

6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;

7) Eestis elavad Eesti kodanikud;

8) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;

9) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;

10) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7 kuni 9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;

11) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed;

12) välisriigis viibivad punktides 7, 8 või 9 nimetatud isikud, kes on laevameeskonna liikmed või hooaja- ja piiriülesed töötajad, sõltumata nende välisriigis viibimise kestvusest;

13) kokkuleppelised majandusüksused, mis esindavad Eesti territooriumil asuvat kinnisvara (maa koos tema oluliste osadega).

(2) Mitteresidendid on kõik lõikes 1 nimetamata isikud.

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud aruanne esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ja punktis 2 nimetatud aruanne kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud aruanded esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(3) Kui aruande esitamise tähtaeg on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viie päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsustuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsustusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 9 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 10 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», vastutava töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

(1) Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel

1) volitatud töötaja nime;

2) volitatud töötaja sõrmejälje;

3) aruandekohustuslase nime;

4) aruande esitamise aja;

5) aruande koodi.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. jaanuaril 2008. a või hiljem.