Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2007. a määruse nr 19 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» muutmine — RT I, 51, 330

Määrus kehtestatakse «Krediidiasutuste seaduse» § 91 lõike 1 punkti 3 alusel. § 1. Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2007. a määruses nr 19 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» (RTL 2007, 99, 1659) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 «Kasutatud mõisted» tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Määruses kasutatakse mõisteid Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruses nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» toodud tähenduses.»; 2) lisa 1 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruanne» punkti 3 alapunkt 5 «Aruande valuuta kood» muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «5) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepingujärgne valuuta on euro, aga tagasimaksmise summa on seotud euro ja muu valuuta (nt CHF) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles muus valuutas (antud juhul CHF) fikseeritut. Nõuete üldise allahindluse puhul näidatakse siin valuuta, milles allahindlus on tehtud.»; 3) lisa 1 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruanne» punkti 3 alapunkt 13 «Lepinguline valuuta kood» tunnistatakse kehtetuks; 4) lisa 1 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruanne» punkti 3 alapunktides 16–20 ja 22 asendatakse sõna «täisühikuteni» sõnadega «kahe komakohani»; 5) lisa 2 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi intressiriski aruanne» punkti 3 alapunkt 6 «Aruande valuuta kood» muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «6) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, millega intressitundlik bilansiline ja bilansiväline nõue või kohustus seotud on. Kui lepinguline valuuta on euro, kuid nõude või kohustuse summa on seotud euro ja muu valuuta (nt CHF) kursiga, märgitakse valuuta koodiks valuuta, mille kursiga on tulevikus tekkiva nõude või kohustuse summa seotud (antud juhul CHF).»; 6) lisa 2 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi intressiriski aruanne» punkti 3 alapunktis 7 «Rahavoog» asendatakse sõna «täisühikutes» sõnadega «kahe komakohani»; 7) lisa 3 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne» muudetakse ja kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a. Asepresident presidendi ülesannetes Märten ROSS Eesti Panga presidendi 21. juuli 2010. a määruse nr 14 «Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2007. a määruse nr 19 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» muutmine» lisa Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2007. a määruse nr 19 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» lisa 3 Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne 1. Aruande valdkond 1.1. Aruandeperioodi jooksul krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist mahakantud nõuded. 1.2. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist mahakantud nõuete laekumine aruandeperioodi jooksul. 1.3. Krediidiasutuse bilansist välja kantud nõuete bilansivälise arvestuse lõpetamine aruandeperioodi jooksul. Siia ei kuulu bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõuded ja viivised. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata iga erineva nõude omaja ja nõude omaja riigi koodi lõikes nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) nõude omaja 2) nõude omaja riigi kood 3) nõude liik 4) nõude rühm 5) aruande valuuta kood 6) riigi kood 7) klient 8) majandussektor 9) nõude tagatis 10) eesmärk 11) nõude bilansist maha kandmine 12) nõude laekumine 13) bilansivälise arvestuse lõpetamine 1) Nõude omaja identifikaatorid: Krediidiasutus 1 Liisingettevõtja 2 Muu 3 Siin näidatakse konsolideerimisgruppi kuuluva nõude omaja liigi identifikaator. 2) Nõude omaja riigi kood Siin näidatakse riigi kood nõude omaja residentsuse järgi. 3) Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Muu laen 3 Pöördrepotehing 7 Kapitalirent 11 Kasutusrent 12 Järelmaksuga müük 13 Faktooring 14 Muu nõue 4 Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel. Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muu hulgas ka riigi poolt tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse nõude liigi «Muu laen» all. Nõude liigi «Järelmaksuga müük» all näidatakse ka tarbijafaktooring. Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõudeliikide alla (nt hoiused). 4) Nõude rühma identifikaatorid Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud nõue bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. 5) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepinguline valuuta on euro, kuid tagasimaksmise summa on seotud euro ja muu valuuta (nt CHF) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul CHF) fikseeritud nõuet. 6) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigi koodiks XX. 7) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 8) Majandussektori identifikaatorid Nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusalale. 9) Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Liisingvara 13 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses. 10) Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Väärtpaberite soetamine 7 Muu põhivara soetamine 19 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Eesmärke «Äriühingu tegevuse alustamine» ja «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või konkreetse eesmärgi eristamine polnud võimalik. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb nõude eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 14–22. Nõude eesmärki «Muu» kasutatakse ainult siis, kui nõuet ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 11) Nõude bilansist maha kandmine Siin näidatakse nõuete summa, mis aruandeperioodil bilansist maha kanti. Maha kantud summa näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. 12) Nõude laekumine Siin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mis aruandeperioodil laekus. Laekunud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. 13) Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine Siin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetati. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult sellisel juhul, kui bilansivälise arvestuse lõpetamine toimus vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea veeru «Nõude laekumine» all ning «Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise» summana näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus lõpetati, näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.