Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded

Määrus kehtestab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala hooldamis- ja uuendustööd, muldade lupjamise, agromelioratiivsete ning kultuurtehniliste tööde tegemise (edaspidi maaparandushoiutööd) nõuded maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks.

(1) Maaparandussüsteemi hooldamine on rohttaimede ja peenvõsa niitmine; puittaimestiku raiumine; voolutakistuste eemaldamine; veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine kuni 10 km2 valgalaga eesvoolul keskmise sette mahuga kuni 0,5 m³/m või üle 10 km2 valgalaga eesvoolul keskmise settekihi paksusega kuni 0,3 m; drenaažisüsteemi settest puhastamine ja korrastamine; truubi ja regulaatori settest puhastamine; truubiotsakute korrastamine; hooldustööde tegemine maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisel, maaparandussüsteemi teenindaval teel ning maaparandussüsteemi maa-alal.

(2) Peenvõsaks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on alla 2 cm.

(3) Puittaimestikuks loetakse puittaimed, mille läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on 2 cm ja rohkem.

Maaparandussüsteemi uuendamine on veejuhtmel puittaimestiku raiumine; veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine kuni 10 km2 valgalaga eesvoolul keskmise sette mahuga 0,5 kuni 1,2 m³/m või üle 10 km2 valgalaga eesvoolul keskmise settekihi paksusega 0,3–0,6 m; drenaažisüsteemi, truubi, regulaatori, maaparandussüsteemi teenindava tee, maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise ja muu maaparandussüsteemi ehitise taastamine, asendamine või täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata.

(1) Rohttaimestikku ja peenvõsa tuleb niita mitte kõrgemalt kui 20 cm veejuhtme nõlva ja kalda pinnast.

(2) Veejuhtme kaldal peab rohttaimestikku ja peenvõsa niitma veejuhtme servast vähemalt 1,5 m laiusel ribal.

(3) Niidetud rohttaimestiku ja peenvõsa peab veejuhtme voolusängist eemaldama.

(1) Puittaimestiku peab raiuma veejuhtme põhjast, nõlvalt ja kaldalt, kui ta takistab veejuhtme toimimist või muu maaparandushoiutöö tegemist. Muu maaparandushoiutöö tegemiseks raiutakse veejuhtme kaldalt puittaimestik ulatuses, mis võimaldab hoiutööd tegeval masinal nõuetekohaselt töötada ja vajaduse korral settevalli paigaldada.

(2) Veejuhtme põhjast, nõlvalt ja kaldalt peab välja raiuma pajud ja paplid.

(3) Veejuhtme nõlval ja kaldal peab puittaimestikku raiuma mõlemal pool drenaažisuuet vähemalt 5 m pikkusel lõigul.

(4) Raiumisel ei tohi jätta kändusid kõrgusega üle 10 cm.

(5) Raiejäätmed peab põletama või paigaldama vähemalt 5 m kaugusele veejuhtme servast. Turbapinnasel võib põletada ainult juhul, kui see on külmunud või veega küllastunud.

(1) Veejuhtme voolusängist peab eemaldama takistused, mis ei võimalda maaparandussüsteemil nõuetekohaselt toimida.

(2) Voolusängi varisenud puittaimed, nende jäätmed, kivid ja muud takistused peab paigaldama veejuhtme kaldale. Paigaldada puittaimede risu kraavi nõlvale on lubatud, kui sellel kasvab võsa.

(3) Jäätmed «Jäätmeseaduse» mõistes tuleb kõrvaldada nimetatud seaduses sätestatud korras.

(1) Veejuhtme voolusängist peab eemaldama sette, mis takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

(2) Enne sette mehhanismiga eemaldamist peab tähistama drenaažisuudmete asukohad.

(3) Eemaldatud sette peab põllumajandusmaal paigaldama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.

(4) Hundinuia-, kõrkja- ja pilliroojuurtega läbi kasvanud sette puhul on minimaalne kaevesügavus 30 cm.

(5) Pärast sette eemaldamist ei tohi veejuhtme põhja jääda üle 10 cm sügavusega süvikuid, välja arvatud lõikes 4 toodud juhul.

(1) Kopratamm likvideeritakse «Jahiseaduse» sätete kohaselt.

(2) Likvideeritud kopratammi materjali peab paigaldama veejuhtme servast vähemalt 5 m kaugusele juhul, kui materjal ei sega maa kasutamist, või ära vedama.

(1) Drenaažisuudmest (edaspidi suue) ja suudmetoru esisest voolurennist peab sette eemaldama.

(2) Eemaldatud sette peab paigaldama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.

(3) Enne suudme settest puhastamist peab sette eemaldama § 7 toodud nõuete kohaselt veejuhtme voolusängist, kui see takistab suudme nõuetekohast toimimist.

(4) Veejuhtme põhi peab jääma suudmetoru põhjast vähemalt 20 cm allapoole, kui maaparandussüsteemi ehitusprojektis ei olnud ette nähtud väiksemat sügavust.

(1) Suudme peab korrastama, kui suudmetoru on paigast nihkunud või suudmetoru esine kindlustis on lagunenud.

(1¹) Suudme peab korrastama ehitusprojekti või kogumiku «Maaparandusrajatiste tüüpjoonised»1 (edaspidi kogumik) jooniste 2.9-1, 2.9-2 ja 2.10 kohaselt.

(2) Suudme korrastamisel peab täitma paragrahvi 9 nõudeid.

(3) Korrastatud suue peab võimaldama vee vaba väljavoolamist suudmetorust.

(4)

(5)

(6) Veejuhtme nõlvalt ja kaldalt peab mõlemalt poolt suuet raiuma puittaimestiku 5 m ulatuses piki veejuhet.

(1) Drenaažikaevu peab settest puhastama, kui drenaažikaevu väljavoolutoru põhja ja settepinna vahe on väiksem kui 20 cm.

(1) 1 Drenaažikaev on

1) settekaev;

2) ühenduskaev;

3) astangkaev;

4) neelukaev;

5) allikakaev;

6) kraavikaev.

(2) Neelu- ja kraavikaevust eemaldatud setet ei tohi paigaldada kaevule lähemale kui 2 m. Eemaldatud sette peab paigaldama kuni 10 cm paksuse kihina.

(3) Pärast sette eemaldamist võib drenaažikaevu põhja jääda kuni 5 cm paksune kiht setet ning drenaažikaev tuleb katta kaanega.

(4) Drenaažikaevu ümbruses 2 m ulatuses peab niitma taimestikku vähemalt üks kord aastas.

(1) Drenaažikaevu peab korrastama ehitusprojekti või kogumiku jooniste 2.1–1 kuni 2.8 kohaselt, kui tema sisse- või väljavoolutorud või kaevurõngad on paigast nihkunud võikui kaevu ümbrus on võsastunud.

(2) Drenaažikaevu korrastamisel peab täitma § 11 lõigete 2 kuni 4 nõudeid.

(3) Drenaažikaevu sisse- ja väljavoolutorude ühendused tuleb tihendada.

(4) Kui drenaažikaevul puudub kaas, tuleb see paigaldada.

(1) Truubi peab settest puhastama, kui sellesse kogunenud sete takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

(2) Truubitorudest eemaldatud sette peab paigutama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.

(3) Pärast sette eemaldamist võib truubitoru põhja jääda kuni 5 cm setet.

(4) Truubi puhastamise käigus peab sette eemaldama ka veejuhtme põhjast kuni truubi põhja tasemeni truubi sisse- ja väljavoolu kraavikindlustise ulatuses vähemalt 2 m pikkusel lõigul.

(5) Veejuhtme nõlval ja kaldal peab rohttaimestikku ja peenvõsa niitma truubi sisse- ja väljavoolu otsakust vähemalt 4 m pikkusel lõigul piki veejuhet.

(1) Truupi peab korrastama ehitusprojekti või kogumiku jooniste 3.1–3.13 kohaselt, kui truubi otsak on lagunenud või truubi äärmise toru liidus laseb vett läbi.

(2) Tuubi korrastamistöö käigus peab parandama truubi otsaku, lahti kaevama mittekorras liiduse ja selle isoleerima, taastama sisse- ja väljavoolu kindlustise ehitusprojektis ettenähtud ulatuses.

(3)

Poldri kuivendussüsteemi hooldamisel peab täitma §-de 4 kuni 14 nõudeid.

(1) Rohttaimestikku ja peenvõsa tuleb niita mitte kõrgemalt kui 20 cm poldritammi harja ja nõlvapinnast.

(2) Loomade tekitatud kahjustused poldritammil peab kõrvaldama.

(3) Poldritammi hooldamisel peab korras hoidma poldritammi nõlvade ja harjade kindlustised.

(1) Veekogumisbasseini peab settest puhastama, kui basseini reguleeriv maht on vähenenud üle 20% basseini esialgsest reguleerivast mahust.

(2) Poldri veekogumisbasseini hooldamisel peab täitma § 4 lõigete 1 kuni 3 ja § 7 lõigete 2 kuni 4 nõudeid.

(1) Pumbajaama seadmed ja hoone peavad olema töökorras.

(2) Pumbajaama sissevooluvõred ja äravoolukanal peavad tööperioodil olema puhastatud prahist ja mudast.

(1) Põllumajandusmaal paikneva maaparandussüsteemi maa-ala ei tohi võsastuda.

(2) Drenaažisüsteemi maa-alale ei tohi istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühikese raieringiga madalmetsa.

(1) Kännuvalli laialiajamise käigus järele jäänud puidujäätmed peab põletama või ära vedama.

(2) Kännuvallis olnud kivid peab ladustama eraldi.

(3) Kännuvallist järelejäänud muld tuleb tasandada viisil, et maa-alale ei tekiks üle 10 cm sügavusega sulglohke.

(1) Maaharimistööd peab tegema nii, et veejuhtme äärde ei tekiks valli või süvendit, mis takistab pinnavee voolamist veejuhtmesse või koondab sissevoolu veejuhtmesse.

(2) Tekkinud valli või süvendi peab kõrvaldama maapinda tasandades või asjakohast maaharimistehnikat kasutades.

(1) Maaparandussüsteemi teenindava tee (edaspidi tee) regulaarne hooldamine peab tagama tee rahuldava sõidetavuse, vältima aukude teket teekattesse ja kindlustama vee äravoolu teekattelt.

(2) Teekatte hooldamise käigus tuleb teeservadelt eemaldada vee äravoolu takistavad vallid.

Tee muldkeha hooldamisel peab kõrvaldama tekkinud lohud, täites need kruusaga või muu ehitusprojektis ettenähtud materjaliga ning korrapäraselt niitma muldkeha nõlvu.

(1) Teekraavi ja veeviimari hooldamisel peab täitma § 4, § 6, § 7 lõigete 1 ja 3 kuni 5 ning § 8 nõudeid.

(2) Teekraavi hooldamisel ei tohi jätta puittaimestikku kasvama kraavi põhja, sõidutee poolsele nõlvale ja kaldale.

Maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate muude kuivenduse, niisutuse või veerežiimi kahepoolse reguleerimise rajatiste nagu truup- ja kaevregulaatori ning ülevoolu hooldamisel peab täitma § 13 lõigete 2 kuni 5 ning § 14 lõigete 2 ja 3 nõudeid, millele võivad lisanduda ehitusprojektis ettenähtud nõuded.

(1) Veekaitsevööndi laiendil tehakse kujundusraiet, kui sinna on kasvanud põõsasrinne või kui puistu puuvõrade liituvus on üle 0,8. Kui veekaitsevööndit läbib drenaažikollektor, tuleb puittaimestik raiuda mõlemalt poolt kollektorit 5 m ulatuses.

(2) Veekaitsevööndi laiendil tuleb taastada vall-nõva, kui selle valli harja kõrgus mõõdetuna nõva põhjast on 10 cm.

(3) Puhastuslodu tuleb puhastada, kui sinna on kogunenud taimekõdu.

(4) Settebasseinist tuleb eemaldada sete, kui selle pind on tõusnud veejuhtme põhjale lähemale kui 0,5 m või kui vee vool ei jaotu enam ühtlaselt basseini ristlõikes.

(5) Eesvoolu soodi kraavidest tuleb eemaldada sete mahus, mis tagab

1) eesvoolu aasta keskmise veetaseme puhul veevahetuse eesvoolu soodis;

2) eesvoolu miinimumveetaseme puhul kalade pääsu eesvoolust sooti ja soodist eesvoolu.

(6) Tuletõrje- ja kuivendusvee korduvkasutuse tiik tuleb settest puhastada, kui tiigi veemaht on vähenenud üle 25%. Tiigi nõlvadelt, kallastelt 1,5 m ulatuses ja tiigi rajatiselt tuleb kõrvaldada risu, praht ja võsa.

(1) Maaparandussüsteemi või selle osa peab uuendama, kui maaparandussüsteem või selle osa on iganenud või lagunenud ega täida oma ülesannet.

(2) Uuendustööde käigus peab maaparandussüsteemi uuendatava osa taastama ehitusprojekti või riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu uuendusprojekti nõuete või kogumiku asjakohase joonise kohaselt.

(1) Veejuhtme sügavuse ja projektikohase põhjalaiuse peab taastama, kui veejuhtme sette keskmine maht kraavi ühe meetri kohta on vahemikus 0,5 kuni 1,2 m3 või kui üle 10 km2 valgalaga eesvoolu settekihi keskmine paksus on kuni 0,6 m.

(2) Enne veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse projektikohast taastamist peab veejuhtmel raiuma puittaimestiku § 5 lõikes 1 toodud tingimusel ja § 5 lõigete 2 kuni 5 nõuete kohaselt.

(3) Veejuhtmest sette eemaldamise käigus ei tohi veejuhet süvendada ning veejuhtme põhja-, nõlvajalami- ja nõlvakindlustuse peab säilitama või taastama ehitusprojekti nõuete või kogumiku jooniste 1.1 ja 1.2 kohaselt. Kui sette eemaldamise käigus selgub, et veejuhe asub ebapüsivas pinnases, peab rajama kogumiku jooniste 1.1 ja 1.2 kohase uue kindlustuse.

(4) Võimaluse korral peab säilitama nõlva- ja kaldataimestiku juurestiku.

(5) Väljakaevatud sette peab paigaldama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.

(6) Drenaažisuudmete asukohad peab enne sette mehhanismiga eemaldamist tähistama.

(7) Eesvoolu uuendamise korral kaevemahuga üle 2000 m3 kavandatakse uuendatava eesvoolu tööpiirkonna alumisse tehniliselt soodsaimasse ossa tehnoloogiline settebassein mahuga vähemalt 1% kaevetööde arvutuslikust mahust või muu setet kinnipidav rajatis, kui

1) uuendatakse üle 10 km2 valgalaga eesvoolu, mille valgala uuendatava osa alumises lõikes on 10–25 km2;

2) uuendatakse alla 10 km2 valgalaga eesvoolu, mille uuendatav lõik asub lähemal kui 1 km eesvoolu suubumiskohast reostustundlikku veekogusse.

(8) Reostustundlik veekogu on meri, järv ja üle 10 km2 valgalaga vooluveekogu.

(1) Truubi peab uuendama, kui selle detailid on paigast nihkunud või kui truubi sisse- või väljavoolu konstruktsioon on lagunenud või kui teekate truubi kohal ei vasta nõuetele või on truubil liiklemine häiritud või ohtlik.

(2) Truubi uuendamistööd on

1) lagunenud truubiotsakute lammutamine ja uute ehitamine;

2) truubitorude asendi korrigeerimine või purunenud truubitorude asendamine koos toruliiduste uuesti isoleerimisega;

3) puittaimestiku raiumine kraavi nõlvadelt truubi sisse- ja väljavoolu kindlustise ulatuses;

4) kraavikindlustise taastamine truubi sisse- ja väljavoolu juures;

5) teekatte uuendamine truubi kohal;

6) veeviimarite rajamine nii, et need tagaksid teelt valguva vee juhtimise veejuhtmesse truupi kahjustamata.

(3) Truubi otsaku nõlva peab katma erosioonitõkkemattidega. Enne erosioonitõkkemattide paigaldamist kaetakse nõlv huumusmullaga ja külvatakse sinna heinaseemet 20 kuni 30 g ühe ruutmeetri kohta. Erosioonitõkkematid asetatakse nõlvale üksteise kõrvale vähemalt 10 cm ülekattega ja kinnitatakse nõlvale 2–4 puidust vaiaga.

(1) Drenaažisüsteemi peab uuendama, kui selle toimimisvõime ei ole nõuetekohane.

(2) Drenaažisüsteemi uuendamiseks loetakse ka olemasolevate dreenidega ristsuunas täidis- või piludreenide ja dreenifiltrite rajamist.

(3) Täidis- või piludreenide ja dreenifiltrite rajamisel ei tohi vigastada olemasolevat drenaaži.

(4) Drenaažisüsteemile tuuletõkkeriba rajamise korral peab riba kaugus drenaažitorust olema vähemalt 5 m. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab drenaažitoru kaitseks rakendama meetme, mis välistab puujuurte tungimise drenaažitorusse.

(1) Drenaažirikete asukohad tehakse kindlaks kuivendatud maa-ala taimestiku ja mulla veerežiimi uurimisel, torude videosondeerimise või läbipesemise käigus avastatud takistuste asukoha määramise kaudu.

(2) Purunenud drenaažitoru peab asendama uue nõuetekohaselt kaetud toruga.

(3) Drenaažitoru läbipesemisel ei tohi väljauhutavat vett suunata drenaažisüsteemi.

(1) Suudme peab uuendama, kui suudmetoru on purunenud.

(2) Suudme uuendamise käigus peab lahti kaevama suudmetoru, asendama selle uuega, isoleerima suudmetoru ja drenaažikollektori liiduse ja täitma suudmetoru kaeviku pinnasega ning tegema “§-s 9 ja § 10 lõigetes 3–6 ettenähtud hooldustööd.

(3) Drenaažikaevu peab uuendama, kui selle rõngas või drenaažikaevu sisse- või väljavoolutoru on paigast nihkunud või purunenud.

(4) Drenaažikaevu uuendamisel peab taastama drenaažikaevu ehitusprojekti järgse konstruktsiooni, täitma § 12 nõudeid ning kõrvaldama puittaimestiku kuni 2 m ulatuses drenaažikaevust.

Tee peab uuendama, kui selle läbitavus on vähenenud ega võimalda maaparandushoiutööde tegemist.

(1) Teekatte uuendamisel kruusa või muu ehitusprojektis ettenähtud materjali lisamise ja teeprofiili taastamisega peab tagama, et teele kogunev vesi valguks teekraavidesse kogu tee ulatuses. Materjali lisatakse 10–15 cm paksuse kihina mõõdetuna tihendatud olekus.

(2) Teekattesse peab kruusa või muu ehitusprojektis ettenähtud materjali lisama sellisel määral, et lohud teel oleksid tasandatud ja kogu katte keskmine paksus vastaks nõuetele.

(3) Tee pikiprofiili peab kujundama nii, et teele kogunev pinnavesi saaks eemalduda kõigist lohukohtadest enne truupidele kogunemist.

Tee muldkeha tuleb uuendada, kui teesse on tekkinud teekattest sügavamad lohud. Vajaduse korral tuleb ebakvaliteetse muldkeha materjal kogu muldkeha kahjustunud lõigu ulatuses välja vahetada.

Teekraavid ja veeviimarid peab uuendama, kui need ei taga teelt vee ärajuhtimist. Uuendustööde teostamisel peab täitma § 5 lõike 1 kuni 5 ja § 27 lõike 1 kuni 5 nõudeid.

(1) Poldri kuivendussüsteemid uuendatakse 3. peatüki jagude 1 kuni 4 nõuete kohaselt.

(2) Poldri muud ehitised peab uuendama, kui need on lagunenud ega taga poldri nõuetekohast toimimist.

(1) Poldritammid peab uuendama, kui tammi harjakõrgus on projekteerituga võrreldes üle 20 cm vähenenud või kui läbi tammi on tekkinud projektis arvestatust suurem filtratsioonivool.

(2) Uuendustöö käigus peab tammi projekteeritud kõrguse taastama, kasutades ehitusprojektis ettenähtud materjale.

(3) Lubatust suurema filtratsioonivooluga kohad peab taastama projektis ettenähtud filtratsioonitõkkega.

(1) Veekogumisbasseini peab uuendama, kui selle reguleeriv maht on vähenenud rohkem kui 40 % veekogumisbasseini esialgsest reguleerivast mahust.

(2) Veekogumisbasseini uuendustööde teostamisel peab täitma § 27 sätestatud nõudeid.

(1) Maaparandussüsteemi keskkonna- ja muu rajatise peab uuendama, kui selle konstruktsioon on lagunenud sellisel määral, mis takistab maaparandussüsteeminõuetekohast toimimist.

(2) Rajatised peab uuendama viisil, mis tagab nende projektikohase toimimise.

Põllumajandusmaal peab tegema agromelioratiivseid ja kultuurtehnilisi töid, kui maa viljelusväärtus on vähenenud või kui maa sihipärane kasutamine on takistatud.

(1) Puittaimestikku peab põllumajandusmaal raiuma, kui maaparandussüsteemi maa-ala sihipärane kasutamine on takistatud.

(2) Raiumisel ei tohi jätta kändusid kõrgusega üle 10 cm.

(3) Puittaimestiku raiejäätmed peab põletama, ära vedama või koguma vallidesse, kus need ei takista edasist maakasutust.

(1) Raiutud võsa maa-ala haritakse uudismaa adraga või freesiga.

(2) Adra konstruktsioon ja künnitehnika peavad tagama künniviilu vähemalt 140º ümberpööramise.

(1) Maa tuleb sügavkobestada, kui künnialune kiht on muutunud tihedamaks kui aluspinnas.

(2) Maa sügavkobestamisel ei tohi kahjustada drenaaži.

(1) Põllumajandusmaal peab mulda lupjama, kui kaltsiumipuudus vähendab mulla produktsioonivõimet ja halvendab selle kvaliteeti.

(2) Mulda peab lupjama, kui

1) mineraalmulla happesus pHKCl on kuni 5,5 või mineraalmulla happesus on 5,6–6,5 ja liikuva kaltsiumi sisaldus mullas on alla 1500 mg/kg;

2) turvasmulla happesus pHKCl on kuni 4,9 või turvasmulla happesus on 5,0–5,5 ja liikuva kaltsiumi sisaldus mullas on alla 5500 mg/kg.

(1) Lupjamisel kasutatavad meliorandid on

1) klinkritolm;

2) põlevkivituhk;

3) lubjakivijahu;

4) dolokivijahu,

5) puu-, õle-, põhu-, heina- ja turbatuhk.

(2) Puutuhka on lubatud kasutada meliorandina, kui see ei ole liimpuidu, kemikaaliga töödeldud, keskkonnaohtliku värviga värvitud või õli ja määrdega töödeldud või nendega määrdunud puidu põletamisel tekkinud tuhk.

(1) Mulla lubjatarve toimeaines CaCO3 t/ha (edaspidi lubja norm) määratakse lisas 1 toodud lubjatarbe määramise tabeli alusel.

(2) Lubja normi alusel meliorandi füüsilise koguse (edaspidi meliorandi annus) arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente

1) klinkritolm – 1,3; 2) tolmpõlevkivituhk – 1,2; 3) lubja- ja dolokivijahu – 1,1.

(3) Puu-, õle-, põhu-, heina- ja turbatuhaga lupjamise korral on meliorandi annus 2–5 t/ha.

(1) Tolmjat melioranti peab hoidma

1) sademete- ja tuulekindlas kuivas hoidlas;

2) hoidla puudumise korral maapinnast niiskuskindlalt isoleeritud, vee- ja tuulekindla katte all kuni 30 ööpäeva.

(2) Tolmjat melioranti peab vedama tsisternveokiga, mis on varustatud pneumaatilise laadimisseadmega. Puu-, õle-, põhu-, heina- ja turbatuhka võib vedada ka sademete- ja tolmukindlalt suletud konteineris, nõus või koormas.

(3) Enne laotamisseadmesse laadimist ei tohi meliorandi niiskus ületada

1) klinkritolmu ja tolmpõlevkivituha puhul 2%;

2) lubjakivi- ja dolokivijahu ning puu-, õle-, põhu-, heina- ja turbatuha puhul 6%.

(3) Meliorandi hoidmise ja veo tehnika peavad välistama meliorandi tihenemise või suurte tükkide tekkimise, mis raskendavad tema ümberlaadimist ja laotamist.

(1) Melioranti võib laotada ühel korral kuni 5 t/ha.

(2) Kui § 433 lõike 2 alusel määratud meliorandi annus on suurem kui 5 t/ha, laotatakse meliorant kahe aasta jooksul. Laotuskordade vaheline aeg peab olema vähemalt pool aastat.

(3) Kui meliorant laotatakse jaotatult, peab vähemalt ühel korral olema laotamine tehtud lubjakivijahuga või dolokivijahuga või lubjakivi- ja dolokivijahu seguga.

(4) Meliorandi laotamise ebaühtlus ei tohi ületada 35%.

(5) Kõlviku äärtes võib meliorandi laotamise ebaühtlus ühe tööee ulatuses ületada lõikes 1 märgitud normi kuni 1,5 korda.

(6) Nõrgalt tolmja meliorandi laotamine tuule kiirusel üle 7 m/s ja tolmja meliorandi laotamine tuule kiirusel üle 5 m/s on keelatud.

(7) Vältida tuleb meliorandi sattumist väljapoole kõlviku piire.

(8) Puutuhaga lupjamise aeg ja laotamise tehnika peavad välistama puutuha vahetu kokkupuutumise idanevate seemnetega, tärganud noortaimedega või taimede juurtega.

(1) Meliorandi lumele laotamise nõudeid kohaldatakse, kui lumekatte paksus on üle 5 cm.

(2) Melioranti ei tohi lumele laotada maa-alal, mille maapinna kalle on üle 2,5%.

(3)

(4) Jäätunud lumepinda peab enne meliorandi laotamist kobestama.

(5) Tolmjat melioranti peab pärast laotamist lumega segama.

(6) Lumele meliorandi laotamise tehnika peab tagama selle nõuetekohase laotamise.

1 Põllumajandusministeeriumi 2008. aasta kogumik «Maaparandusrajatiste tüüpjoonised» on avalikustatud Põllumajandusameti veebilehel aadressil http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=355&sub2=412