Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded

(1) Määrus sätestab tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik.

(2) Jäätmete tekkekoht selle määruse mõistes on jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad.

Jäätmeloa omamine pole kohustuslik tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise korral, kui

1) jäätmeid taaskasutatakse kuni 5 tonni aastas;

2) jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohas kuni 1 tonn aastas.

(1) Jäätmeloa omamine pole kohustuslik, kui tootmisprotsessis vaheproduktina tekkinud tavajäätmete, olenemata nende liigist või kogusest, taaskasutamine on osa tootmistehnoloogiast.

(2) Lõikes 1 sätestatut rakendatakse tingimusel, et lõikes 1 nimetatud jäätmed suunatakse tagasi samasse tootmisprotsessi ja neid ei vaheladustata koguses, mis ületab nende jäätmete 5 tööpäeva jooksul tekkiva koguse.

(3) Lõikes 2 sätestatud vaheladustatavate jäätmete koguse piirangut ei rakendata «Teeseaduse» kohaselt teostataval tee-ehitusel või -remondil.

Tavajäätmete liigid ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, mille korral, olenemata kogusest jäätmeloa omamine pole kohustuslik, on sätestatud määruse lisas 1.

Käesoleva määruse lisas 1 nimetatud ja jäätmekoodidega 01 01 01, 01 01 02, 01 04 08, 01 04 09, 01 04 13, 10 01 01, 10 01 02, 10 01 03, 10 12 08, 10 13 14, 17 01 01, 17 01 02, 17 01 03, 17 01 07, 17 03 02, 17 05 04, 17 05 06, 17 05 08, 17 08 02, 19 12 09 ning 20 02 02 tähistatud jäätmete taaskasutamisel teedeehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid

1) ohtlike ainete sisaldus jäätmetes ei tohi ületada «Kemikaaliseaduse“ § 12 alusel pinnase kohta kehtestatud piirnorme elutsoonis või tööstustsoonis sõltuvalt territooriumi, kus jäätmeid taaskasutatakse, maakasutuse otstarbest;

2) tuhkades määratava orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC) ei tohi ületada 30 g/kg (määratakse standardi EVS-EN 13137 kohaselt);

3) jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärused ei tohi ületada lisas 2 sätestatut;

4) jäätmete leostuvus määratakse standardi EVS-EN 12457/2:2003 kohaselt ning arvutatakse vedeliku ja tahke aine suhte (L/S) 10 l/kg juures mõõdetava aine leostuva osa koguhulga ja aine massi suhtena;

5) jäätmematerjalist proovi võtmine toimub standardi EVS-EN 14899:2006 kohaselt;

6) proovi võtmise ja analüüsi teostamise sagedus peab olema piisav, et tagada jäätmete omaduste vastavus käesoleva määruse nõuetele;

7) jäätmete omaduste parandamiseks nende segamine omavahel või muude materjalidega, nagu näiteks tsemendi või lubjaga, ei tohi suurendada saadud segu saasteainete sisaldust või nende leostuvust üle punktides 1 ja 2 sätestatu;

8) jäätmed ei tohi nende taaskasutamisel ulatuda põhjaveekihini või kokku puutuda põhjaveega «Veeseaduse» § 2 punktide 5 ja 6 mõistes;

9) jäätmeid sisaldav kiht jäätmete taaskasutamisel pinnases ei tohi ületada 150 cm, kusjuures jäätmekiht tuleb katta vähemalt 10 cm paksuse mineraalsest looduslikust materjalist või pinnasest kihiga või vettpidavast tehismaterjalist kihiga, näiteks asfaltbetooniga;

10) jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas enne taaskasutamise alustamist või taaskasutamise kestel ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate saasteainete sattumist keskkonda;

11) kui ajavahemik jäätmete, v.a asfaltbetooni jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil;

12) ehitus- ja lammutusjäätmete ning maa-aladelt eemaldatud pinnase käitlemisel tuleb järgida lisaks käesoleva määruse nõuetele «Jäätmeseaduse» § 71 lõike 1 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid.

(1) Isikult, kes tegutseb tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamisega §-des 2–4 sätestatud tingimustel, on Keskkonnaametil (edaspidi amet) õigus nõuda jäätmeloa taotlemist juhul, kui isiku tegevus vajab võimaliku tervise- või keskkonnaohu tõttu «Jäätmeseaduse» § 81 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga.

(2) Amet teavitab isikut jäätmeloa taotlemise vajadusest kirjalikult, põhjendades jäätmeloa vajalikkuse nõuet ning määrates tähtaja jäätmeloa taotluse esitamiseks. Taotluse esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 28 päeva isikule kirjaliku teate saatmise päevast arvates.

Keskkonnaministri 9. detsembri 2002. a määrus nr 72 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused» tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

1 Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 194, 25.07.1975 lk 39–41; L 078, 26.03.1991 lk 32–37; L 377, 31.12.1991 lk 48–54; L 135, 06.06.1996 lk 32–34; L 284, 31.10.2003 lk 1–53)