Kinnistusraamatuseadus

(1) Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra.

(1¹) Käesolevas seaduses sätestamata küsimustes juhindutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus registriasjade lahendamise kohta sätestatust. Kinnistamisavaldusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus kandeavalduse kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades.

(1²)

(2) käesoleva seaduse ellurakendamiseks ning kinnistusosakondade tegevuse korraldamiseks.

(3)

1) ;

2) nõude, mille kohaselt kinnistusosakonnale esitatava avalduse ja muu notariaalselt kinnitatava dokumendi projekti peab koostama notar.

(4) Kinnistusraamatule ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad.

Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta.

(1) Kinnistusosakonnal on riigivapiga pitsat.

(2) Kohtuteenistujal, kes teeb kinnistusosakonnas tõestamistoiminguid, võib olla oma nimega riigivapiga pitsat.

(1) Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond.

(2) võib kinnistuspiirkonna jaotada kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid.

Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud

1) kinnisasi (maatükk);

2) hoonestusõigus;

3) korteriomand;

4) korterihoonestusõigus.

(1) Kinnistuspiirkonna muutumisel läheb kinnistu kohta kinnistusraamatu pidamine üle kinnistusosakonnale, mille tööpiirkonda jääb kinnistu.

(2) Senises kinnistusosakonnas peetud kinnistusregistriosad ja kinnistustoimikud antakse üle uuele kinnistusosakonnale.

(3) Üleantud kinnistusregistriosa ja kinnistustoimiku pealkirjas muudetakse kinnistuspiirkonna ja kinnistusjaoskonna nimi.

(4)

(5) Käesoleva paragrahvi 1.-4. lõikes sätestatu kehtib ka kinnistu üleminekul teise kinnistusjaoskonda sama kinnistuspiirkonna piires.

Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusosakonnas, mille suhtes teeb valiku omanik kinnistusregistriosa avamisel.

(1) Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number).

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks.

(3) Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik.

(4) Kinnistusregistriosa avatakse omaniku avalduse alusel.

(1) Enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta avaldab kinnistusosakond selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vajadusel muul puudutatud isikutele kättesaadaval viisil.

(2) Teates märgitakse

1) sissekantava kinnisasja asukoht ja pindala;

2) omanikuna sissekantava isiku nimi;

3) ettepanek isikutele teatada kinnistusosakonnale ühe kuu jooksul, arvates teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, teates esitatud andmetes esinenud ebatäpsustest või vigadest;

4) kinnistusosakonna nimetus ja asukoht.

(3) Registriosa avamise ja tehtava kande suhtes esitatud kaebus ei takista registriosa avamist. Kaebuse esitanud isik võib nõuda märke tegemiseks avatavasse kinnistusregistri ossa nõusolekut isikult, kes kantakse omanikuna kinnistusraamatusse.

(1) Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused.

(2) Asjaõiguse kanne tehakse koormatava kinnisasja kinnistusregistriossa.

(3) Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, on kinnistusosakond kohustatud märke parandama.

Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad

1) kinnistusregister;

2) kinnistuspäevik;

3) kinnistustoimik.

(1) Kanded tehakse kinnistusregistrisse.

(2) Ühes kinnistuspiirkonnas, kinnistusjaoskondade olemasolul kinnistusjaoskonnas, on kinnistutel ühtne numeratsioon.

(3)

(4) Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks.

(5) Kinnistusregistreid peetakse väljavõetavate vahelehtedega vihikutena.

(6) Kui registriosa mõnes jaos ei ole kannete jaoks enam ruumi, lisatakse registriossa vastav lisaleht.

Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse

1) kinnistuspiirkond;

2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas;

3) kinnistu number;

4) kinnistu nimetus, kui see on olemas;

5) lisalehed.

(1) Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse

1) kinnistu katastritunnus;

2) kinnistu sihtotstarve;

3) kinnistu asukoht;

4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3);

5) kinnistu pindala;

6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 ja 5 sätestatud andmed esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega käesoleva seaduse tähenduses.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete muutumisel, kui sellega ei kaasne kinnistu piiride muutumist katastriüksuse plaanil, parandab kinnistamiseks pädev isik need andmed registriosa esimeses jaos riigi maakatastri pidaja kirjaliku taotluse alusel.

(4) Kui kinnistu pindala muutumisega kaasneb kinnistu piiride muutumine katastriüksuse plaanil, esitab riigi maakatastri pidaja koos andmete parandamise taotlusega kinnistu omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusoleku nende andmete parandamiseks kinnistusregistris. Omaniku ja puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.

Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse

1) omanik;

2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus.

(1) Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse

1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;

2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;

3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;

4) käesoleva paragrahvi punktides 1-3 nimetatud kannete kustutamine.

(2) Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud jakku märkus riigivara valitseja kohta. Riigivara valitseja kohta märkuse sissekandmine ja selle muutmine toimub riigivara valitseja avalduse alusel.

Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse

1) hüpoteegipidaja;

2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);

3)–4)

5) märked hüpoteegi kohta;

6) käesoleva paragrahvi punktides 1-5 nimetatud kannete muudatused;

7) käesoleva paragrahvi punktides 1-6 nimetatud kannete kustutamine.

(1) Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa.

(2) Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Vähemalt üks kuu enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles märgitakse avalduse sisu.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik asendusregistriosa avamise.

(1) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks.

(2) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv.

(1) Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente.

(2) Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus säilitatavate dokumentide vastavuse algdokumentidele.

(3) Kinnistustoimik koosneb

1) registriosa ärakirjast;

2) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest.

(4) Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus oleva registriosa ärakirja ja muude dokumentide vastavuse algdokumentidele.

(1) Kinnistusosakonna arhiivi peetakse digitaalselt.

(2) Kinnistusosakonna arhiivis hoitavate andmete ja dokumentide nimekirja ja säilitamise tähtajad, samuti arhiivi pidamise ja säilitamise korra ning arhiivile esitatavad nõuded .

Kinnistusregistri kanne sisaldab

1) kande teksti;

2) kande tegemise kuupäeva;

3) kande teinud isikute allkirja.

Kanded tehakse asjaõiguste ja märgete kohta.

Kande tekst sisaldab

1) kinnistatud asjaõiguse või märke sisu, sealhulgas isikut, kelle kasuks kanne tehakse;

2) viidet algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada;

3) viidet järjekohale, kui samal päeval tehakse samasse registriossa mitu kannet (§ 49).

Kanded kinnistusregistriosas nummerdatakse iga registrijao piires nende tegemise järjekorras. Muutmise ja kustutamise kanded saavad selle kande numbri, mille kohta need käivad.

(1) Kanded tuleb teha selgelt ja lühenditeta, välja arvatud üldkasutatavad lühendid.

(2) Mahatõmbamised ja juurdekirjutused kande tekstis, välja arvatud õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamine, samuti teksti kustutamine või muul viisil loetamatuks muutmine ei ole lubatud.

(1) –(4)

(5) Registrisse ei ole lubatud kanda märget, milles ei ole ära näidatud isikut, kelle kasuks märge tehakse.

(6) Märke kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Märge kantakse

1) kinnistusregistriosa kolmandasse jakku, kui märge tagab omandi ülekandmise nõuet;

2) lõpliku kande jaoks ettenähtud lahtrisse, kui märge tagab nõuet mingi muu õiguse seadmiseks kinnistule või seda koormavale õigusele;

3) ülejäänud juhtudel muudatuste lahtritesse selles jaos, kuhu on kantud õigus, mille kohta märge käib.

(1) Kui kinnistusregistriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht.

(2) Kui eri aegadel esitatud kinnistamisavalduste alusel tehakse kandeid eri jagudesse samal päeval, tuleb neis ära näidata, et hiljem taotletud kanne asub varem taotletud kandest järjekohas tagapool.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on määranud teisiti.

(4) –(7)

Üheaegselt mitmele isikule kuuluva asjaõiguse kinnistusregistrisse kandmisel märgitakse ära vastav õigussuhe ja iga isiku osa suurus.

(1) Kui mitut kinnistut koormatakse sama asjaõigusega, märgitakse igas registriosas teised sama õigusega koormatud kinnistud. Sama kehtib ka siis, kui ühte kinnistut koormava õigusega koormatakse hiljem veel teist kinnistut või kui kinnistu osa ülekandmisel teise kinnistusregistriossa kantakse üle ka seda koormav asjaõigus.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud koormatis mõne kinnistu suhtes kustutatakse, tuleb see märkida teiste kinnistute registriosades.

Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevus kinnistamisel on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

(1) Kinnistussekretär on pädev läbi vaatama kinnistamisavaldusi ja tegema kandemääruse eelnõusid.

(2)

(3) Kinnistusosakonna juhataja võib lubada kinnistussekretäril teha kõiki kohtunikuabi pädevuses olevaid töid peale kandemääruse tegemise.

(1) Kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas kande muutmine või kustutamine.

(2) Kanne tehakse pärast lõivu tasumist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse.

(2) .

(2¹) Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.

(2²) Kinnistamisavalduse esitamise volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.

(3) –(4)

(5)

(6) Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus.

(6¹)

(7)

(7¹) Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel.

(8)

(1) Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige

1) asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel koormatava kinnisasja omanik või koormatava asjaõiguse omaja;

2) asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele;

3) asjaõiguse üleandmisel või koormamisel asjaõiguse omaja, kelle õigus üle kantakse või koormatakse;

4) järjekoha muutmisel järjekohas tagasi astuvate õiguste omajad, nendele õigustele asjaõiguste omajad; hüpoteegi järjekohas tagasi astumise korral ka kinnisasja omanik;

5) märke kinnistusraamatusse kandmisel kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik või asjaõiguse, mille suhtes märge tehakse, omaja;

6) kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele;

7) käsutuspiirangu kandmisel kinnistusraamatusse kinnisasja omanik ja puudutatud õiguse omaja.

(3) Puudutatud isiku nõusolek võib sisalduda ka kinnistamisavalduses.

(4) Hoonestusõiguse ja hüpoteegi kustutamiseks vastavalt hoonestaja või hüpoteegipidaja avalduse alusel on vaja kinnisasja omaniku nõusolekut.

(5) Puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud.

(5¹) Puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga.

(5²) Puudutatud isiku nõusolek peab sisaldama § 34 lõikes 6 sätestatud andmeid.

(6) Puudutatud isiku nõusolek ei ole tagasivõetav.

(7) Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui

1) kinnistamisavaldusele on lisatud vastav jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise, esialgse õiguskaitse kohaldamise või vara arestimise kohtumäärus;

2) kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel;

3) rahapesu andmebüroo taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel;

4) notar taotleb vastuväite kandmist kinnistusraamatusse pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist;

5) annakusaaja taotleb eelmärke kandmist kinnistusraamatusse kinnisasjaõiguse üleandmise tagamiseks ja kinnistamisavaldusele on lisatud vastavasisuline annakusaaja tunnistus.

(8) Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

(1) Kinnistamisavaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid

1) vormikohane käsutustehing;

2) nõutavad nõusolekud;

3) kohtulahendi või sundenampakkumise akti ärakiri, kui kinnistamist taotletakse kohtulahendi või sundenampakkumise akti alusel;

4)

5)

6) andmed, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist;

7) muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid.

(1¹) Kinnistusosakonnale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline. Sel juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri.

(2) Kui dokument asub selles kinnistusosakonnas, kus kinnistamist sooritatakse, ei ole seda dokumenti vaja uuesti esitada. Kinnistamisavalduses tuleb märkida selle dokumendi asukoht.

(3) Õigustatud isiku poolt kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldus ja muud kinnistamiseks vajalikud dokumendid ei muutu kehtetuks, kui õigustatud isiku käsutusõigust piiratakse pärast dokumentide kinnistusosakonnale esitamist.

(4) Märge hagi tagamise kohta ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse ja kohtu määruse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudutatud isiku nõusolek ei ole kande tegemiseks nõutav.

(1) Kinnistamisavalduses, puudutatud isiku nõusolekus ning kinnistusraamatu kandes märgitakse isiku kohta

1) füüsilise isiku nimi ja Eesti isikukood. Eesti isikukoodi puudumisel näidatakse välismaa isikukood või seda asendav muu tunnus ning sünniaeg (päev, kuu, aasta); kinnistusraamatusse kantakse sünniaeg;

2) juriidilise isiku korral nimi ja registrikood. Registrikoodi ei pea näitama, kui isik ei kuulu avalikku registrisse kandmisele.

(2) Kui kinnistusraamatusse tehakse kanne teise kinnistu igakordse omaniku kohta, ei kohaldata isikuandmete esitamisel käesoleva paragrahvi lõiget 1.

(3) Isiku puhul, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti juriidiline isik, näidatakse kinnistamisavalduses andmed füüsilise isiku kodakondsuse kohta ning seda, kas tal on kehtiv Eesti elamisluba, juriidilise isiku puhul osutatakse, millise välisriigi õiguse või rahvusvahelise lepingu alusel ta tegutseb ning millisesse registrisse ta on kantud. Kinnistusregistriossa neid andmeid ei kanta.

(4) Isiku puhul, kellel ei ole Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukohta ja kes ei ole Eesti juriidiline isik, näidatakse täiendavalt tema aadress ja teatatakse kinnistusosakonnale viivitamata selle muutumisest. Aadressi ei kanta kinnistusregistriossa. Aadress peab vastama äriseadustiku § 62 lõigetes 5 ja 51 sätestatule.

(5) –(8)

(1) Kinnistusosakonnale esitatakse riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistu plaani koopia või skeem, kui see on vajalik kande mõistmiseks.

(2) Notariaalsel tõestamisel kasutatud kinnistu plaani koopia või skeem on notariaalakti osa.

(1) Kui isik tegutseb teise isiku nimel, peab ta kinnistusosakonnale esitama vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid.

(2)

(3) Pärimisjärglust tõendatakse pärimistunnistusega.

(4) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning abieluvararegistri andmete elektroonilise kasutamise võimaluse korral ei nõua kinnistusosakond registrikaardi ärakirja, vaid kontrollib vajalikke andmeid ise arvutivõrgu kaudu.

(1) Kinnistusraamatut peetakse eesti keeles.

(2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega.

(3) [Välja jäetud – – jõust. 1.02.2002]

Rahasummad kantakse kinnistusregistrisse Eesti kroonides.

(1) .

(2) Esitatud avaldusele teeb kinnistusosakonna pädev töötaja kohe oma allkirjaga pealdise selle avalduse saamise kuupäeva ja kellaaja kohta.

(3) Paberil esitatud kinnistamisavaldus ja selle lisadokumendid skaneeritakse ja salvestatakse viivitamata elektroonilises kinnistustoimikus ning tagastatakse nende esitajale. Posti teel esitatud kinnistamisavaldus ja selle lisadokumendid tagastatakse nende esitaja nõudmisel. Posti teel esitatud dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse.

(4) Paberil, sealhulgas posti teel, esitatud kinnistamisavalduse ja selle lisadokumentide skaneerimise, kinnistustoimikusse salvestamise, tagastamise ja hävitamise korra .

(1) Kinnistusosakonda saabunud kinnistamisavaldus registreeritakse kohe kinnistuspäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale.

(2) Samal päeval posti või e-posti teel saabunud kinnistamisavaldused loetakse üheaegselt saabunuks ja registreeritakse päevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena. Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse kinnistamisavalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg.

(3) Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi, registreeritakse avaldus ning tema laekumise aeg kinnistuspäevikus automatiseeritult ning nummerdatakse lõike 1 alusel.

(4) Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi, ei või avaldust esitada e-posti teel. Sellisel juhul tagastab kinnistusosakond e-postiga esitatud avalduse seda kinnistuspäevikusse kandmata, märkides ära tagastamise põhjuse.

Kinnistamisavalduse vastuvõtmisel väljastab kinnistusosakond avaldaja soovil tõendi, mis kinnitab avalduse vastuvõtmist.

(1)

(2) Kui ühe kinnistu või ühe õiguse kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust, ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist.

(3)

(1) Kinnistamisavaldust, mille täitmine on seotud tingimusega, ei rahuldata.

(2) Kui kinnistamisavalduses soovitakse mitut kannet, võib avaldaja seada tingimuseks, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata.

Kui kinnistamisavalduses taotletakse mitme kande tegemist kinnistusregistrisse, tuleb iga taotletav kanne eraldi välja tuua.

(1) Kuni kandemääruse tegemiseni võib kinnistamisavalduse esitanud isik esitada kinnistusosakonnale täiendavaid dokumente.

(2) Kui kinnistamisavaldus esitati notari vahendusel, esitatakse ka täiendavad dokumendid notari vahendusel.

(1) Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas

1) on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile;

2) kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud.

(2) Vaadanud kinnistamisavalduse läbi, teeb kinnistamiseks pädev isik kolme kuu jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kandemääruse. Avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast. Kohus võib käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaega kontrollimist vajavate asjaolude esinemise korral pikendada.

(3) Kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

(3¹) Kinnistamisavalduse, välja arvatud kinnistu esmakordse kinnistamise avalduse läbivaatamisele ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud aluseid menetluse peatumise ja peatamise kohta.

(4) Kui ühe kinnisasja kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust ja kui takistusega seotud avaldus või avaldus, mille alusel on kinnistamine välistatud, on registreeritud kinnistuspäevikus varem, peab enne hiljem laekunud avalduse alusel kande tegemist kandma kinnistusregistri kande jaoks ettenähtud veergu varem esitatud avalduses taotletava kande kohta ametiülesande korras eelmärke või vastuväite. Eelmärge või vastuväide kustutatakse ametiülesande korras, kui takistusega seotud kanne tehakse või kui kandemääruse peale esitatud määruskaebus jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi.

(5) Kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ja nõutavate dokumentide esitamist peab kande tegemiseks pädev isik avalduse ühe kuu jooksul läbi vaatama.

(6)

Kandemääruses peab sisalduma

1) määruse tegemise aeg ja koht;

2) kande tekst, samuti viide kinnistusregistriosale, selle jaole ja lahtrile, kuhu kanne tehakse;

3) määruse põhistus ja õiguslik alus, kui kinnistamisavaldust ei rahuldata;

4) määruse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg;

5) määruse teinud isiku nimi ja ametikoht.

(1) Kandemääruse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse.

(2) Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale.

(3) Kui ühe kinnistusregistriosa erinevatesse jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud üheaegselt, siis kantakse muudatuste veergu ametiülesande korras märkus, et hiljem esitatud avalduse alusel tehtav kanne on varem esitatud avalduse alusel tehtavast kandest järjekohas tagapool.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõiget ei rakendata, kui sissekantavate õiguste vahel pole järjekohasuhet või puudutatud isikute poolt on kannete tegemise järjekohad määratud.

(5) Kandele kirjutavad alla esmalt kande teostanud isik ja peale kande kandemäärusele vastavuses veendumist kandemääruse teinud isik. Kandel on allakirjutamise kuupäev. Kanne jõustub päevast, mil kandemääruse teinud isik sellele alla kirjutab.

(6) Kui kande teostab kandemääruse teinud isik, kirjutab kandele alla vaid see isik.

(1) Eelpärija kandmisel kinnistusregistrisse kantakse sinna ka märkus järelpärija kohta.

(2) Kui testaator on eelpärija seaduses sätestatud kitsendustest ja kohustustest vabastanud, kantakse koos eelpärijaga kinnistusregistrisse ka märkus tema vabastamise kohta nimetatud kitsendustest ja kohustustest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud märkused kantakse ametiülesande korras

1) kinnistusregistri kolmandasse jakku, kui pärimise esemeks on kinnisasi;

2) kinnistusregistri kolmanda jao muudatuste veergu, kui pärimise esemeks on kolmandasse jakku kantud õigus;

3) kinnistusregistri neljanda jao muudatuste veergu, kui pärimise esemeks on hüpoteek.

(1) Kui testaator on testamenditäitjale andnud õiguse osaleda pärimise eseme käsutamisel, kantakse koos pärijaga kinnistusregistrisse märkus testamenditäitja kohta.

(2) Märkus testamenditäitja kohta kantakse sõltuvalt pärimise esemest ametiülesande korras kinnistusregistri samadesse jagudesse ja veergudesse nagu käesoleva seaduse § 491 lõikes 2 nimetatud märkused.

(1) Kinnistu koormamisel hoonestusõigusega avatakse hoonestusõigusele ametiülesande korras iseseisev registriosa.

(2) Hoonestusõigusele avatud registriosale antakse number üldises järjekorras. Registriosa pealkirjas näidatakse, et registriosa on avatud hoonestusõigusele.

(3) Registriosa esimesse jakku kantakse

1) sõna «hoonestusõigus», samuti koormatud kinnistu koosseisuandmed vastava registriosa esimese jao lahtritest 2 ja 3;

2) hoonestusõiguse sisu;

3) koormatud kinnistu omanik;

4) käesoleva lõike punktide 1-3 muudatused.

(4) Hoonestusõiguse sisu osas võib kandes viidata kinnistamisavaldusele. Käsutuspiirangud ning piirangud hoonestusõiguse tingimuste ja tähtaegade osas peavad kandest otseselt nähtuma.

(5) Kui hoonestusõiguse sisu osas on hoonestusõiguse ja hoonestusõigusega koormatud maatüki registriosade kannetes erinevusi, on määravaks hoonestusõiguse registriosas olev kanne.

(6) Muus osas kohaldatakse kannete tegemisel hoonestusõiguse registriossa kinnisomandi registriosade suhtes sätestatut.

(1) Õigust, mis on piiratud õigustatud isiku elueaga ja mille korral on võimalikud tema kasuks tehtavate soorituste võlgnevused, võib aasta jooksul õigustatud isiku surmast või surnukstunnistamisest arvates kustutada ainult tema pärija nõusolekul.

(2) Pärijal, kes ei anna nõusolekut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kustutamiseks kinnistusregistrist, on õigus nõuda võlguolevate soorituste tagamiseks vastuväite kandmist kinnistusregistrisse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolek pole vajalik, kui kinnistusregistrisse on kantud märkus, et õiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.

Käesoleva seaduse § 494 sätteid rakendatakse vastavalt ka õiguse suhtes, mis kustub õigustatud isiku jõudmisel teatud vanuseni või mõne muu kindlaksmääratud tingimuse täitumisel.

Kohtumääruse alusel tehtud märke kustutamiseks ei ole vaja õigustatud isiku nõusolekut, kui määrus, mille alusel märge tehti, on tühistatud jõustunud kohtumäärusega.

(1) Pärast kande tegemist teatatakse sellest käesoleva seaduse § 1 lõike 2 alusel kehtestatud määruses ettenähtud korras viivitamata kinnistu omanikule, kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele isikutele, kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne kahjustab, ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning ametiasutustele.

(2) Kandemäärus, millega kandeavaldus jäetakse rahuldamata või millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, toimetatakse avalduse esitajale ja avaldajat kinnistamisasjas esindanud notarile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(3) Määruse edastamine või kättetoimetamine märgitakse kinnistuspäevikusse.

(1) Kui kinnistamiseks pädev isik jätab kinnistamisavalduse rahuldamata, tagastatakse avaldajale allkirja vastu avaldus ning koos sellega esitatud dokumendid.

(2) Avalduse rahuldamata jätmise korral tagastatakse tasutud lõiv määruse alusel. Tagastatavast lõivust arvatakse maha menetluse kulud, mis on 1/4 tasutud lõivust, aga mitte üle 500 krooni.

(3) Tagastatud dokumentide ärakirjad lisatakse kinnistustoimikule.

(1) Kannete kustutamine toimub vastava kustutuskande tegemisega kinnistusregistri osa vastavasse jakku.

(2) Kustutatud kanne joonitakse alla.

(1) Kui kinnistu jagamisel soovitakse eraldatud osast moodustada uus kinnistu, avab kinnistusosakond uue registriosa.

(2) Endises kinnistusregistriosas näidatakse pindala vähenemine jagamise tulemusena ja uue kinnistu number.

(2¹) Kinnistamiseks pädev isik võib kinnistusregistri ülevaatlikkuse huvides otsustada avada kõigi kinnistu jagamisel tekkinud kinnistute kohta uued registriosad. Sel juhul endine registriosa suletakse.

(3) Uutes kinnistusregistriosades viidatakse endise kinnistusregistriosa numbrile.

(1) Kui kinnistu osa soovitakse koormata piiratud asjaõigusega, tuleb see osa eraldada kinnistust ja sisse kanda iseseisva kinnistuna.

(2) Kinnistu osa koormamisel servituudiga ei ole jagamine nõutav, kui sellest ei teki segadust. Koormatud osa tähistatakse kinnistamisavalduse juurde kuuluval kinnistu plaani koopial või skeemil.

(1) Piiratud asjaõigusega koormatud kinnistu jagamisel jäetakse vastav kanne endises registriosas püsima ja ühtlasi tehakse kanne ka uude registriossa, kui kinnistu omaniku ja puudutatud isiku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega ei ole määratud teisiti.

(2)

(3) Kinnistute jagamisel tuleb kinnistusosakonnale esitada asjaõigusseaduse §-s 356 sätestatud kokkulepe.

(1) Kinnistu jagamisel jääb märge püsima endises registriosas ja kantakse üle ka uutesse registriosadesse.

(2) Kui märge käib kinnistu ühe osa kohta, kantakse see kinnistu jagamisel isiku nõusolekul, kelle kasuks märge tehti, ainult vastavasse registriossa.

(1) Kui ühe kinnistu osa liidetakse teise kinnistuga, tehakse muudatus mõlema kinnistu kannetes ja märgitakse nendes mõlema kinnistu number.

(2) Muus osas kohaldatakse vastavalt §-de 53-56 ja 59-60 sätteid.

(1) Mitme kinnistu ühendamisel üheks kinnistuks tuleb kinnistusregistris sulgeda ühendatava kinnistu registriosa, märkides selles, millise kinnistuga nimetatud kinnistu ühendati.

(2) Kinnistusregistriosas, mida edasi peetakse, märgitakse kinnistu pindala suurenemine ja suletud registriosa number.

(3) Ühendada saab kinnistuid, mis asuvad ühes kinnistuspiirkonnas või kinnistusjaoskondade olemasolul ühes kinnistusjaoskonnas.

(1) Kinnistute ühendamisel kantakse kanded edasi peetavasse kinnistusregistriossa üle ja need kehtivad kogu kinnistu kohta.

(2) Reaalservituudid, reaalkoormatised ja ostueesõigus, mis koormavad ühte ühendatavat kinnistut teise ühendatava kinnistu kasuks, kustutatakse kinnistusosakonna poolt, kui omanik ei määra teisiti.

Kinnistu jagamisel ja ühendamisel tuleb esitada käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud dokumendid.

(1) Kanne parandatakse juhul, kui

1) kanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel;

2) kanne on muutunud ebaõigeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu;

3) kanne on muutunud ebaõigeks kinnistusraamatusse kantud isiku isikuandmete muutumise tõttu.

(2) Kinnistusosakond parandab kande kinnistamisavalduse alusel või omal algatusel ametiülesande korras. Seaduses sätestatud juhtudel toimub kande parandamine automatiseeritult.

(1) Ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek.

(2) Õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksimused parandab kinnistusosakond ametiülesande korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 4. lõikes sätestatut ei kohaldata.

(3) Kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka.

(1) Kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtulahendi alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isiku kande kustutamise avalduse tagasilükkamise korral peab kinnistusosakond seda põhjendama.

(3) Kui kinnistusosakond saab teada, et mingi kanne on kaotanud õigusliku tähenduse, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 631 1. lõikes sätestatut.

(1) Kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada asjaõiguse üleminekut tõendav dokument.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui asjaõiguse kinnistusraamatuväline üleminek toimub juriidiliste isikute ühinemise tõttu. Sellisel juhul parandab kinnistusosakond kande ametiülesande korras selle andmekogu andmete alusel, millesse vastavad andmed on kantud põhiandmetena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 4. lõikes sätestatut ei kohaldata.

(3) Kui asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu kuulub see üheaegselt mitmele isikule, parandatakse kanne asjaõiguse ühe omaja kinnistamisavalduse alusel. Asjaõiguse ülejäänud omajad ei ole puudutatud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses.

(4) Kui asjaõigus on üle läinud pärijale ja pärimistunnistuse kohaselt oli abikaasade varalise suhte liigiks ühisvarasuhe, kohaldatakse kinnistusraamatu kande parandamisele vastavalt ka käesoleva seaduse § 631 3. lõikes sätestatut.

(5) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul kuulus asjaõigus pärandaja lahusvara hulka, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist pärandaja lahusvara hulka.

(6) Kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu ja asjaõiguse uus omaja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kinnistamisavaldust, võib kinnistusosakond kohustada asjaõiguse omajat või testamenditäitjat trahvi ähvardusel esitama kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnistamisavalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid.

(1) Kinnistusraamatusse kantud isikuandmete muutumise korral, kui kinnistusraamatusse kantud isik jääb samaks, parandab kinnistusosakond kande ametiülesande korras selle andmekogu andmete alusel, millesse vastavad andmed on kantud põhiandmetena avaliku teabe seaduse tähenduses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597 4. lõikes sätestatut ei kohaldata.

(2) Selliste isikuandmete muutumisel, mis ei ole põhiandmetena kantud Eesti andmekogusse, parandab kinnistusosakond kande sellekohase teate ja vastava registri kinnitatud väljavõtte või muu usaldusväärse tõendi alusel. Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti.

(3) Tehniliste võimaluste olemasolu korral toimub käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kande parandamine automatiseeritult.

(1) Kande parandamiseks tõmmatakse ebaõigele kandele joon alla ja tehakse õige kanne vastavalt käesoleva seaduse §-le 23.

(2) Uues kandes märgitakse, et see asendab eelmist.

(3) Kande parandamine muul viisil on keelatud.

(1) Kui kinnistusregistriosa jagu on muutunud ebaülevaatlikuks, kirjutatakse see ametiülesande korras ümber.

(2)

(3) Kustutatud kanne kirjutatakse uude registrijakku ümber, kui see on vajalik kehtivate kannete mõistmiseks.

Kui registri kannete mõistmine on raskendatud, võib need ümberkirjutamisel kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel ümber sõnastada nende sisu muutmata.

(1) Kandemääruse peale määruskaebuse esitaja võib nõuda vastuväite kandmist kinnistusregistrisse selle kande parandamise tagamiseks, mille kohta määruskaebus on esitatud.

(2) Keelumärge selle õiguse käsutamise keelamiseks, mille kohta määruskaebus on esitatud, kantakse kinnistusregistrisse maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel. Kinnistusosakond kustutab keelumärke ametiülesande korras, kui määruskaebus võetakse tagasi või jäetakse rahuldamata.

(1) Kinnistusregistriosa suletakse

1) kinnistu ühendamisel teise kinnistuga;

2) kinnistusregistriosa ümberkirjutamisel;

3)

4) kohapeal kinnistu mittetõendamisel;

5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa suletakse omaniku avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole kohustuslik ja kinnisasi ei ole koormatud piiratud asjaõigusega.

Kinnistusregistriosa sulgemisel kriipsutatakse kõik selle osa lehed diagonaaljoonega läbi ja tehakse osa pealkirjas (tiitellehel) märge sulgemise kohta.

(1) Igaüks võib registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke. Tutvumiseks piisab registriosa (kinnistu) numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest.

(2) Kinnistustoimikuga võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi.

(3) Kinnistuspäevik on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja sellega tutvumist ei võimaldata.

(4) Kinnistusraamatu ja kinnistustoimikuga saab tutvuda kinnistusosakonnas, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud veebilehe kaudu võib kinnistu omanik volitada teist isikut tutvuma temale kuuluva kinnistu kohta peetava kinnistustoimikuga. Volitus antakse edasivolitamise õiguseta digitaalselt allkirjastatuna. Veebilehe kaudu antud volitus võetakse tagasi veebilehe kaudu.

(6) Kinnistustoimikuga tutvumise loa andmisest keeldumise kohta vormistatakse määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 6. lõike kohaselt. Kui kinnistustoimikuga tutvumise loa andmisest keeldub notar, kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.

(7) Kinnistusraamatuga tutvumise, volituse andmise ja volituse tagasivõtmise korra .

(1) Kinnistusraamatuga saab tutvuda registriosa või kinnistustoimikus sisalduva dokumendi taasesitamisega kuvaril.

(2) Tutvuja võib registriosa või kinnistustoimikus sisalduva dokumendi ise esile kutsuda, kui tehniliselt tagatakse, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ja tutvujal ei ole võimalik muuta registriosa või dokumendi sisu.

(3) Tutvuja soovil võimaldatakse tal kinnistusosakonnas või notaribüroos tutvuda registriosa või dokumendi väljatrükiga.

(1) Kinnistusraamatust tehakse kinnitatud ja kinnitamata väljatrükke. Kinnitatud väljatrükk väljastatakse pärast riigilõivu tasumist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Tehniliste võimaluste olemasolu korral väljastatakse digitaalselt kinnitatud väljatrükke.

(3) Registriosa väljatrükk peab sisaldama vastava jao kõiki kehtivaid kandeid. Keelatud on teha väljatrükki üksikutest kannetest.

(4) Taotleja soovil võib registriosa väljatrükk sisaldada ka kustutatud kandeid.

(5) Väljatrükkide tegemise korra .

Kui kinnistusosakonnale on esitatud kinnistamisavaldus, mille kohta ei ole veel tehtud kandemäärust, peab kinnistusraamatu väljatrükk sisaldama viidet kinnistamisavaldusele, mis on kantud kinnistuspäevikusse.

Isiku nõudel annab kinnistusosakond tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid kinnistusraamatus ei ole.

(1) Kande jõustumise eelduseks on selle allakirjutamine kinnistamiseks pädeva isiku poolt.

(2) Kanne jõustub vastuvõtmisel kinnistusraamatu kannetele määratud andmekandjale.

(3) Kõik kanded, välja arvatud § 13 lõikes 2 nimetatud, peavad olema varustatud jõustumise kuupäevaga.

Jaatava kandemääruse korral saadetakse puudutatud ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning asutustele §-s 50 nimetatud kandemääruse ärakirja asemel registrikande väljatrükk.

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu kande muutmine toimub senise kande kustutamise ja uue kande tegemise teel. Senist kannet asendav uus kanne omandab senise kande järjekoha.

(2) Kande muutmisel ja kustutamisel peab kustutatud osa olema võimalik kestvalt taasesitada.

(3) Kinnistusraamatuga tutvumisel ja väljatrükil esitatakse kustutatud kanded vaid siis, kui seda eraldi taotletakse.

(4) Kustutatud kannete taasesitamisel peavad need kuvaril ja väljatrükil olema alla joonitud.

(1) Kui kinnistusraamat on elektrooniliselt seotud maakatastriga, siis kutsub kinnistusosakond kinnistusraamatu I jao pidamiseks vajalikud maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud andmed maakatastrist ise välja.

(2) Kui kinnistusraamat on elektrooniliselt seotud maakatastriga, siis kutsub katastripidaja katastri pidamiseks vajalikud maakatastriseaduse § 4 lõikes 3 nimetatud kinnistusregistri esimese ja teise jao andmed ise välja.

(3) Andmete väljakutsumiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei ole vaja eraldi luba või kokkulepet.

(4) Kinnistusosakonna teatamiskohustus ei kehti käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt maakatastrist kinnistusraamatusse ülevõetud andmete kinnistusraamatusse kandmise kohta.

§ -d 7714–§ 7715

kinnistusraamatu arvutiandmete kasutamise tingimused, korra ja tasumäärad.

Kui kannete tegemine elektroonilises kinnistusraamatus pole ajutiselt võimalik, siis võib kandeid teha kinnistusosakonna juhataja loal paberil olevasse asenduskinnistusraamatusse. Need võetakse üle elektroonilisse kinnistusraamatusse niipea, kui see on jälle võimalik. Justiitsministril on õigus reguleerida määrusega menetluse üksikasju.

(1) Suletud elektroonilise kinnistusraamatu sisu peab olema võimalik kestvalt taasesitada.

(2) Registriosa loetakse suletuks, kui kuvarilt ja väljatrükilt nähtub, et registriosa lehed on diagonaalselt läbi joonitud.

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad

1) kinnistusregister;

2) kinnistustoimik;

3) kinnistuspäevik.

(2) .

(3) Kinnistusosakonnad peavad elektroonilist kinnistusraamatut oma kinnistuspiirkonna kohta.

(4) Kõik elektroonilise kinnistusraamatu andmed salvestatakse ja säilitatakse ühes andmetöötluskeskuses. elektroonilise kinnistusraamatu andmetöötluskeskuse ning kehtestab andmetöötluse korra.

(5) Andmetöötluskeskus ei ole kinnistusosakond ega pea kinnistusraamatut, vaid tagab üksnes kinnistusraamatu andmete elektroonilise salvestamise, kestvalt muutumatu säilitamise ja taasesitamise.

Kinnistusraamatu töötlemisel tuleb

1) tarvitusele võtta abinõud informatsiooni kadumise vastu, tehes iga tööpäeva lõpus andmekogudest vajalikud koopiad ning tagades originaalandmete ja koopiate nõuetekohase säilitamise;

2) kindlustada kannete tegemine, muutmine ja kustutamine ainult selleks pädevate isikute poolt ning välistada mittepädevate isikute juurdepääs andmetele;

3) tagada elektroonilise kinnistusraamatu andmete tõrgeteta taasesitamise võimalused kuvaril ja väljatrükis;

4) protokollida kõik pöördumised kinnistusraamatu poole.

Kande taasesituse välise vormi määrab käesoleva seaduse 3. peatükk.

Registriosa pealkiri ei pea asuma iseseisval leheküljel.

(1) Kinnistamisavalduse registreerimisel tuleb kanda registriosa pealkirja viide esitatud avaldusele (plomm). Plomm koosneb kinnistuspäeviku jooksvast numbrist ja aastaarvust.

(2) Plomm peab olema nähtav nii kinnistusraamatuga tutvumisel kui ka kinnistusraamatu väljatrükil.

(3) Plomm kustutatakse pärast kinnistuskande tegemist või eitava kandemääruse jõustumist.

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu korral tehakse eraldi vaid eitav määrus.

(2) Jaatava kandemääruse asemel teeb kinnistamiseks pädev isik kohe registrikande. Kandele kirjutab erinevalt § 49 lõikest 5 alla vaid kande teinud isik.

(3) , et kinnistusosakonnas rakendatakse elektroonilise kinnistusraamatu pidamisel kinnistusraamatuseaduse §-des 47 ja 49 sätestatud korda.

(4) Kannet teostav isik peab kontrollima kande õigsust, täielikkust ja andmekandjale vastuvõtmist.

(1) Registrikandele lisatakse kande teinud isikut identifitseeriv teave. Kanne ja identifitseeriv teave salvestatakse elektroonilise allkirjaga, mis moodustatakse kande tekstist ja allakirjutajast sõltuvana.

(2) Elektroonilist allkirja peab saama kontrollida pädev asutus.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) –(2) [Kehtetud]

(3)

(4)

(5) Kinnistussekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtudirektor kinnistusosakonna juhataja ettepanekul.

Kuni üleriigilise kinnistusraamatute andmetöötluskeskuse loomiseni võib justiitsminister lubada elektroonilise kinnistusraamatu pidamist kohalikel andmekandjatel, mis paiknevad kas kinnistusosakonnas või mõnes teises riigiasutuses.

(1) Elektrooniline kinnistusraamat asendab paberkinnistusraamatut, kui

1) kõigi registriosade kanded on andmekandjale salvestatud;

2) kõik toimikus sisalduvad dokumendid on selleks ettenähtud andmekandjale salvestatud;

3) on tagatud salvestatud andmete ning dokumentide säilivus ja nende muutumatul kujul taasesitamise võimalus;

4) kinnistusosakond on ette valmistatud elektroonilise kinnistusraamatu ja digitaalse arhiivi pidamiseks.

(2) Elektroonilisele kinnistustoimikule ja digitaalsele arhiivile minnakse üle toimikute kaupa.

(3) .

(4) Elektroonilisele kinnistustoimikule ja digitaalsele arhiivile ülemineku ning elektroonilise kinnistustoimiku pidamiseks mittevajalike dokumentide pabertoimikust eraldamise korra, samuti paberarhiivi säilitamise tähtajad .

(1) Paberil peetava registriosa kanded kirjutatakse ja vajadusel sõnastatakse ümber vastavalt käesoleva seaduse §-dele 68 ja 69.

(1¹) Muudetud kande ümberkirjutamisel kantakse elektroonilisse kinnistusraamatusse üle ainult kande kehtiv sõnastus, lisades muudatuste veergu märkuse kande ümberkirjutamise ja muutmise kohta.

(1²) Kui kanne sõnastatakse ümberkirjutamisel ümber, kantakse muudatuste veergu märkus ümberkirjutamise ja ümbersõnastamise kohta.

(1³) Kande kustutamise korral kantakse elektroonilisse kinnistusraamatusse üle ainult kande jooksev number ja sulgemise kuupäev. Kustutatud kanne kantakse tervikuna üle vaid siis, kui see on vajalik kehtivate kannete mõistmiseks.

(1⁴) Suletud registriosi ümber ei kirjutata. Nende alusel avatud registriosades näidatakse suletud registriosa number.

(2) Ümberkirjutatud registriosa suletakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 73 ja säilitatakse kinnistusosakonna arhiivis.

(3) Sulgemismärkele senises kinnistusraamatus kirjutavad alla käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 nimetatud isikud.

(4) Andmekandjale salvestatud registriosa säilitab oma senise numbri.

(5) Korteriomandi ja -hoonestusõiguse registriosade avamisel kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel avab kinnistusosakond vastava maatüki registriosa ametiülesande korras.

(6) registriosade ümberkirjutamise korra.

Riik vastutab elektroonilisele kinnistusraamatule üleminekuga seotud kahjude eest, mis tulenevad kinnistusraamatu pidamise, automatiseeritud andmetöötluse või andmetöötlusseadme vigadest.

Käesoleva seaduse § 74 lõige 4 ja lõike 6 teine lause jõustuvad kinnistusraamatu ja kinnistamistoimikuga notaribüroos tutvumist ja notari poolt kinnistustoimikuga tutvumise loa andmisest keeldumist käsitlevas osas 2010. aasta 1. augustil.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jõustumisega.