Tori Vallavolikogu — Tori valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 113, 1517

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 29, Planeerimisseaduse § 5, Ehitusseaduse § 19 lg 4, Haldusmenetluse seaduse § 64 ning Looduskaitseseaduse § 42 lg 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Valla ehitusmääruses kehtestatakse: 1) kohalikke olusid arvestades valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja nõuded; 2) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 3) projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 4) ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 5) valla omavalitsusorganite ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 6) õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamise täpsustamine 2. peatükk Mõisted Planeering ontekstilisest ja graafilisest osast koosnev dokument. Üldplaneering on planeering, mille põhieesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning millega määratakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Osaüldplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks või muutmiseks koostatud planeering valla osa, küla või piirkonna kohta ning mida menetletakse üldplaneeringu menetlusnõuete kohaselt. Teemaplaneering on planeerimisseaduses sätestatud Üldplaneeringu eesmärkide ühe või mitme teema täpsustamiseks või uue teema üldplaneeringusse sissetoomiseks koostatav planeering mida menetletakse üldplaneeringu menetlusnõuete kohaselt Detailplaneering on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Lähteülesanne on läbi detailplaneeringu vastaval maa-alal soovitud eesmärkide saavutamiseks koostatud valla lähteseisukohtade kogum ning planeeringu menetlus- ja vormistamisnõuded. Avalik väljapanek on vastavalt Planeerimisseadusele planeeringu väljapanek määratud ajaks avalikkusele tutvumiseks ja ettepanekute ning vastuväidete esitamiseks. Tiheasustusala on maa-ala , mis on valla Üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud Hajaasustusala on maa-ala, mis ei ole valla Üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud Ehitusprojekt on Eesti Vabariigi standarditele vastav dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ning ehitise lammutamine. Ehitise tehnosüsteem käesoleva seaduse tähenduses on ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega ja mida ei saa ehitisest eraldada, et teda samaväärsena uuesti kasutada või uue vastu välja vahetada. Siia alla loetakse ka küttekoldeid ja suitsukorstnaid. Ehitise laiendamine on ehitise juurde-(külge-), peale- või allaehitamine. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Selgitus: - on ehitamine: kui asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, asendatakse katusekate või välisviimistlus ja kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused ega muutu välisilme või muutub välisilme mittemiljööväärtuslikel hoonestusaladel hoonete avatäidete või välisviimistluse asendamisel. Sellisel juhul tuleb vallalt taotleda kirjalik nõusolek. Kui aga loetletud tegevustega muudetakse avade asukoht või halveneb ehitise tuleohutusaste või muudetakse katust või muudetakse hoone välispiiret, tuleb koostada ehitusprojekt ja taotleda vallalt ehitusluba. - ei ole ehitamine: kui asendatakse üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, asendatakse katusekate või välisviimistlus kui asendamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused ega muutu välisilme Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimist vähendavate abinõude loetelu. Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusegaon määratletud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. Ehitisealune pindon ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Hoone (ehitis) on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. Rajatis (ehitis) on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Üksikelamu on ühel krundil asetsev ühe korteriga elamu. Kaksikelamu e. paariselamu on kahest külgnevast / plokistatud, omaette sissepääsudega korterist koosnev elamu, mis on ehitatud ühele krundile või kahele kõrvutiasetsevale krundile. Ridaelamu on kolmest või enamast külgnevast / plokistatud korterist koosnev elamu. Korruselamu on kolme või enam korrusega elamu. Korrus onhoone osa mille moodustvad enamvähem ühel tasapinnal olevad ruumid Katusekorrus on korrus, mille täiskõrgusest üle poole asub kõrgemal kui katuse räästajoon Täiskorrus on korrus, mille ruumide kõik seinad on täiskõrgusega ja üle poole korrusest asub madalamal katuse räästajoonest . Hoone kõrgus on maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Kirjalik nõusolek on vallavalitsuse nõusolek kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60m2; 2) muudetakse osaliselt ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega (siia alla loetakse ka küttekoldeid kui on olemas sobilik korsten); 3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. Selgitus: - kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. - koos kirjaliku nõusoleku taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada ka kavandatava tegevuse kava: hoonete ja rajatiste paigaldamise asendiplaan, tehnosüsteemide muutmisel muutmise skeem või asendamise puhul olemasoleva süsteemi paiknemine hoones ning selgitused nende tööde kohta. Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitisi ning ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 5) muudetakse kogu hoone tehnosüsteemi ( ka küttekollete puhul kui muutmisel on vajalik uue suitsukorstna rajamine). Selgitus: - ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib kohalik omavalitsus anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega. - ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks, on lubatud ka sama ehitise rekonstrueerimine. - ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Kasutusluba on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Selgitus: - kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. - ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. - valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. - kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. Roheala on haljasala, park, metsaala vmt. Põhihoone on hoone, mille peamine kasutusotstarve on ka maa kasutamise juhtsihtotstarve. Abihoone on hoone, mis ei täida põhihoone funktsioone Ehitusjärelvalve on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) ehitus- ja projekteerimis ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. Selgitus: - ehitusjärelevalvet teostab vallavalitsuse ametiisik. Omanikujärelvalve on omanikujärelevalve tegemise õigusega isik kelle määrab enne ehitamise alustamist ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks. Omanikujärelvalve tegijaks ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik, välja arvatud kui ehitatakse: 1) väikeehitist; 2) üksikelamut või selle kõrvalhoonet; 3) suvilat või selle kõrvalhoonet; 4) aiamaja või selle kõrvalhoonet; 5) taluhoonet; 6) ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist; Selgitus: -nende ehitiste puhul võib omanikujärelvalvet teha ehitise omanik - omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 1) ehitusprojektikohane ehitamine; 2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; 3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. - omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. Üldkasutatav maa on avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned,sh: – haljasala ja pargi maa; – supelranna maa; – rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; – lautri maa; – laste mänguväljaku maa; – spordiplatsi ja terviseraja maa; – kalmistu maa. 3. peatükk Planeerimise põhimõtted ja nõuded § 2. Üldplaneeringu kohane ehitamine (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (3) Üldplaneeringut täpsustatakse või muudetakse vajadusel teema-, osaüldplaneeringu või Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga Selgitus: - kehtestatud Üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) Üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, lubatud kruntimise põhimõtete muutmine, lubatud elamutevahelise miinimum- ja maksimumkauguse muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik Üldplaneeringu muutmine. § 3. Detailplaneeringu koostamise põhimõtted ja nõuded (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta. (2) Detailplaneeringu algatamisest huvitatud isik esitab vallavalitsusele kirjaliku avalduse, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke. Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. Üldplaneeringu põhilahendust muutvate detailplaneeringute algatamise taotlemise puhul tuleb esitada koos algatamise taotlusega planeeringu eskiislahendus, mis koosneb lahendust illustreerivast materjalist ja seletuskirjast. (3) Vormikohane taotlus planeeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama sooviavaldust sõlmida leping detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja tehnorajatiste väljaehitamiseks ja selle rahastamiseks. (4) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised, keskkonna- ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava ning nende esitamise kord, kruntide miinimum/maksimum suurused, kooskõlastusete määramise vajaduse ja muud vallapoolsed tingimused. (5) Vallavalitsus edastab kirjaliku teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (6) Vastavalt Planeerimisseadusele tuleb detailplaneeringu lisana esitada vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. (7) Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise korraldamist osaliselt (planeeringu tellimine) üle anda planeeringust huvitatud isikule sõlmides selleks halduslepingu mis peab sisaldama ka rahastamise tingimusi. Erisus: - detailplaneeringu koostamise korraldamist ka osaliselt ei või huvitatud isikule üle anda kui: 1) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut; 2) planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal; 3) planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses; 4) planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale või selle moodustamiseks; 5) planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks; 6) planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõikes1 nimetatud tegevuse kavandamiseks. (8) Enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist sõlmib vallavalitsus huvitatud isikuga notariaalselt tõestatud lepingu detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja – rajatiste (veetrassid, kanalisatsioonitrassid, veevõtukaevud, kanalisatsiooni ülepumplad, veepumbamajad koos puhastitega, reoveepuhastid, sadevete kanalisatsioon, sidekanalisatsioon, tänavavalgustus) ning teede väljaehitamise tagamiseks ja vallale üleandmiseks. Lepingu alusel kantakse kinnisturaamatusse reaalkoormatis Vallavalitsuse kasuks kõigile tekkivatele iseseisvat kinnistut moodustatavatele katastriüksustele. Üleantavaid tehnovõrkusid ja –rajatisi ning teid võib ehitada ainult projekti ja ehitusloa alusel ning ainult vastavat Majandustegevuse registri (MTR) registreeringut omav isik. (9) Juhul, kui huvitatud isik ei ole lõikes 7 nimetatud lepingut allkirjastanud kahe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse teatavakstegemisest ja lepinguprojekti vallavalitsuse poolt esitamisest arvates, siis tunnistatakse detailplaneeringu koostamise algatamise otsus kehtetuks. (10) Juhul, kui huvitatud isik ei nõustu sõlmima lõikes 8 nimetatud lepingut enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist, siis jäetakse vastava haldusaktiga detailplaneering kehtestamata. Nimetatud lepingu sõlmimise tähtaeg on kaks kuud: - alates avaliku väljapaneku lõppemisest detailplaneeringu puhul, mis on koostatud vastavuses üldplaneeringuga ja mille suhtes ei ole avalikustamisel laekunud ettepanekuid ega vastuväiteid; - alates avaliku arutelu toimumisest detailplaneeringu puhul, mis on koostatud vastavuses kehtiva üldplaneeringuga ja mille avalikustamisel laekunud vastuväidetega on avalikul arutelul arvestatud; - alates maavanema heakskiidu saamisest detailplaneeringu puhul, mis on kehtiva üldplaneeringu põhilahendust muutev või mille avalikustamisel esitatud vastuväidetega ei ole arvestatud. (11) Lähteülesandele vastav detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse paberkandjal valla ehitusnõuniku poolt registreeritud topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500, kui lähteülesandega ei ole määratud teisiti. (12) Detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele eskiislahenduse tutvustamiseks hiljemalt ühe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. (13) Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt detailplaneeringu esitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud eskiislahenduse tutvustamiseks, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus kehtivuse. (14) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab vallavolikogu detailplaneeringu ning vallavalitsus kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse. (15) Planeeringutest informeerimise vastav ajaleht Tori vallas on «Pärnu Postimees». (16) Planeering tuleb esitada vallavalitsusele neljas eksemplaris paberkandjal, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar, mis säilitatakse valla arhiivis ning elektroonilisel kujul dwg- ja pdf-formaadis. (17) Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. (18) Detailplaneeringute menetlemise korra kehtestab vallavalitsus määrusega. § 4. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus (1) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: Aladel Tori tiheasutusalal ja perspektiivsetel tiheasutusaladel (Jõesuu-, Selja- ja Taali külakeskustes ning laiendatult Tori keskuses üldplaneeringu kaardil näidatud ulatuses), uute elamumaade arendamisel miljööväärtuslikel hoonestusaladel, infrastruktuuriga elamuehituse reservmaadel, olemasolevatel ja perspektiivsetel korruselamumaadel ning Pärnu jõe loodusala ja Navesti jõe loodusala piires jõe piiranguvööndisse jäävatel üldplaneeringuga kavandatud elamumaadel ning külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: - uute hoonete ja rajatiste, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamiseks; - olemasolevate hoonete ja rajatiste, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamiseks, ehitusprojekti koostamiseks. Juhtudel - miljööväärtusega hoonestusalade määramisel ; - riigikaitselise otstarbega maa-alade määramisel; - uue elamu-, teenindus-, turismi- ja puhkemajanduse või tootmismaa planeerimisel; - uute ühiskondlike hoonete rajamisel; - jäätmemajanduse aladel; - olemasolevate kalmistute laiendamisel või uute rajamisel; (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral, tulenevalt seal kavandatava ruumilise muutuse mahust ning iseloomust, algatada detailplaneeringu koostamise ka juhtudel, millele ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. (3) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ei ole planeeringu koostamine kohustuslik kui kavandatakse: - tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; - olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu püstitamist ja ehitusprojekti koostamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; - olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu püstitamist ja ehitusprojekti koostamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; - mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; - kui jagamise tulemusena eraldatakse transpordimaa või maa tehnotrasside ja tehnorajatiste paigaldamiseks ; § 5. Miljööväärtuslik ala (1) Tori valla miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks on: Raudteejaama kompleks Elbi külas; Piistaoja Mõisakompleks Piistaoja külas; Taali mõisakompleks ja mõisapark Taali külas; Tori sild Tori alevikus; Tori asula Tori alevikus ja Oore küla talumaad. 4. peatükk Ehitamise üldnõuded § 6. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (1) Ehitamisel olemasoleva hoonestuse vahele või kõrvale järgitakse hoonete sobivust miljöösse. (2) Muud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sh. ehitusalune pind määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega. (3) Miljööväärtuslikul hoonestusalal on hoonete avatäidete, katusekatte ja välisviimistluse asendamine lubatud ainult kirjaliku nõusoleku alusel. (4) Korterelamute rõdusid kinni ehitada võib ainult kogu hoonel korraga ehitusloa alusel. (5) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusalale. (6) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. (7) Valminud muudatustega hoonete ja rajatiste kui ka kaetud tehnotrasside kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul dwg-või dgn- ja pdf-formaadis kasutusloa taotlusmaterjalidele. § 7. Väikeehitiste ehitamine (1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitisealuse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: - ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; - olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale Energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale kuuluva liitumispunktiga Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. (2) Väikeehitise ehitamiseks on vaja taotleda vallavalitsuselt kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga väikeehitist. § 8. Väikeehitise kasutamine (1) Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. (2) Käesoleva määruse §-s 4 nimetatud aladel ja juhtudel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. § 9. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. (2) Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekt ja ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. § 10. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitiste ja juurdeehitiste puhul asendiplaan topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500, mis on vallavalitsuses ehitusnõuniku poolt registreeritud. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda ja vastama määrusele «Tori valla topo-geodeetiliste uurimustööde kord»; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde korral võib asendiplaani vormistada olemasoleval krundi plaanil; 5) lisadena hindamiseks (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, mõõdistusjoonised); 6) ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatud projekt peab olema kooskõlastatud: 1) Lääne-Eesti Päästekeskusega; 2) Rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide korral Pärnu Tervisekaitsetalitusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitse alusel või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) looduskaitseala või kaitsevööndis paikneva ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsevööndeid omavate objektide kaitsevööndisse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) Asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga. § 11 Projekteerimistingimuste avalikustamise kord Projekteerimistingimused avalikustatakse valla koduleheküljel aadressil www.torivald.ee viie tööpäeva jooksul nende väljastamisest vallavalitsuse poolt § 12. Ajutine ehitis Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. § 13. Ajutise ehitise ehitamine (1) Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul. (2) Üle 20 m2 ehitisealuse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek. (3) Kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks on vajalikud samad tingimused kui § 8 lõige 2. § 14. Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad Ajutisi ehitisi võib püstitada samadel tingimustel kui kõiki teisi ehitisi. Käesoleva määrusega ajutiste ehitiste püstitamise aladele lisatingimusi ei seata. 5. peatükk Tori valla omavalitsusorganite ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel § 15. Valla omavalitsusorganite ülesanded (1) Vallavolikogu ülesanded on: 1) valla üldise planeerimis- ja ehituskorralduse kujundamine ja suunamine; 2) üld-, detail- ja teemaplaneeringute kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üld- ja teemaplaneeringute algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine; 4) detailplaneeringute algatamine ja lähteseisukohtade väljastamine, kui - planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud Üldplaneeringut; - planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal; - planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses; - planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale või selle moodustamiseks; - planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks; - planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõikes1 nimetatud tegevuse kavandamiseks. 5) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, mille korral ei ole planeerimisseaduses ja käesoleva määruse §-s 4 sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 6) ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine. 7) maakonna planeeringute ja teiste omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 8) detailplaneeringu algatamine valla omandis olevale maale. (2) Vallavalitsuse ülesanded on: 1) volikogu poolt kujundatud ja suunatud valla üldise planeerimis- ja ehituskorralduse elluviimine; 2) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 3)ehituslubade väljaandmine; 4) keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse otsustamine ja keskkonnamõju hindamise läbiviimine ehitusprojektile; 5) kasutuslubade väljaandmine; 6) kirjaliku nõusoleku väljaandmine; 7) projekteerimistingimuste väljastamine; 8) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 9) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 10) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 11) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvega tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 12) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 13) vajadusel ettekirjutuste tegemine; 14) üld-, teema- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine; 15) detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande väljastamine juhtudel mis ei ole käesoleva määrusega antud volikogu pädevusse ; 16) lepingute sõlmimine detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta kinnisasja omaniku või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga; 17) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine; 18) kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 19) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 20) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 21) kasutusloa väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse tegemine; 22) vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele kaasata pädevaid isikuid ja institutsioone; 23) ehitusseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine; 24) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine; 25) projekteerimistingimuste avalikustamine. 26) lähteülesandele vastava detailplaneeringu avalikustamiseks vastuvõtmine 27) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal või selle osal, kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut. 28) detailplaneeringu algatamise taotluse vormi kinnitamine; 29) projekteerimistingimuste taotluse vormi kinnitamine; 30) planeeringu avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute ja vastuväidete kohta seisukoha andmine ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitanud isikutele avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine; 31) planeeringu vastuvõtmisel valla seisukoha sõnastamine kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta; 32) naaberomavalitsuste esitatud detailplaneeringute kooskõlastamine nende esitamisel; 33) detailplaneeringu lihtsustatud korra kasutamise otsustamine; 34) maavanemale ja katastripidajale vajalike planeerimisdokumentide esitamine; 35) inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks tähtaja määramine; 36) tähtaja määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamiseks; 37) tähtaja määramine ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks; 38) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 39) tellija või hankija funktsiooni täitmine ja riigihangete pakkumiste korraldamine munitsipaalehitiste ehitamisel ja remondil; 40) lepingu sõlmimine detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja – rajatiste väljaehitamise ja selle rahastamise kohta ning teede, tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamiseks reaalkoormatise seadmiseks. 41) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ehituse või planeerimisega seotud ülesannete täitmine, mis ei ole antud volikogu ainupädevusse. § 16. Tähtajad Vallavalitsuse ülesanneteks on: 1) anda kirjalikku nõusolekut või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 2) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 3) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 4) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 5) tunnistada ehitusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 6) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 7) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 8) tunnistada kasutusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 9) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 10) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 11) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 12) projekteerimistingimuste väljastamine 30 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 13) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates; 14) 20 kuni 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga väikeehitise kohta, kui sellele ei taotleta kasutusluba, esitab ehitise püstitaja ehitise teatise viie päeva jooksul ehitise püstitamise päevast alates; 15) detailplaneeringu algatamise otsustamine 45 päeva jooksul alates avalduse esitamisest; 16) detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamine 15 päeva jooksul peale detailplaneeringu esitamist. 6. peatükk Rajatised supelrannas § 17. Supelranda teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus (1) Supelranda teenindavate rajatiste püstitamisel peab koostama detailplaneeringu. (2) Detailplaneeringut ei pea koostama juhul kui püstitatakse ajutine ehitis. Ajutise ehitise püstitamisel peab arvestama sobivust looduskeskkonnaga ja vältima saastamist. 7. peatükk Rakendussätted § 18. Määruse jõustumine (1) Tunnistada kehtetuks Tori Vallavolikogu 15 juuni 2004 määrus nr 11 «Tori valla ehitusmäärus». (2) Käesolev määrus jõustub 01. juunil 2010.a. Volikogu esimees Ahti KUKK