Investeerimisfondi vara puhasväärtuse määramise kord

Käesoleva määrusega kehtestatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi (edaspidi fond) vara puhasväärtuse määramise kord.

(1) Võlaväärtpaberi all mõistetakse käesolevas määruses väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktidele 2 ja 5.

(2) Reguleeritud väärtpaberituru (edaspidi reguleeritud turg) all mõistetakse «Investeerimisfondide seaduse» (edaspidi seadus) § 257 lõike 1 punktis 1 nimetatud reguleeritud turgu.

(3) Kaubeldavate väärtpaberite all mõistetakse käesolevas määruses reguleeritud turule kauplemisele võetud väärtpabereid.

(4) Hindamispäev käesoleva määruse tähenduses on päev, mille seisuga määratakse kindlaks fondi vara puhasväärtus.

(5) Õiglane väärtus käesoleva määruse tähenduses on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

(6) Turuväärtuse all mõistetakse eelkõige kaubeldava väärtpaberi õiglast väärtust vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatule.

Fondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse fondi varade väärtus, millest arvatakse maha nõuded fondi vastu, mis tulenevad

1) valitsemistasudest ja muudest fondi valitsemisega seotud tasudest ja kuludest, sealhulgas edukustasudest;

2) depootasudest, välja arvatud juhul, kui depootasu makstakse fondivalitseja arvel;

3) võlgnevustest osakuomanikele või aktsionäridele arvestatud väljamaksete eest;

4) võlgnevustest, mis on tekkinud osakuomanike või aktsionäride ees osakute või aktsiate tagasivõtmisel või -ostmisel;

5) fondi vara arvel tehtavatest tehingutest ning nendega seotud teenustasudest, sealhulgas maksekorraldustest ja ülekandekuludest;

6) krediidiasutustelt ja teistelt isikutelt võetud laenudest ning laenude võtmisega seotud kuludest;

7) muudest kuludest, sealhulgas intressidest, intressi iseloomuga võlgadest ja muudest viitvõlgadest, samuti tulevaste perioodide ettemakstud tuludest;

8) muudest nõuetest fondi vastu.

(1) Fondivalitseja on kohustatud kehtestama fondi vara puhasväärtuse määramiseks sisemised protseduurireeglid (edaspidi sisereeglid).

(2) Sisereeglites tuleb sätestada fondi vara väärtuse määramise põhimõtted ja meetodid kõikide varade liikide lõikes, millesse investeerimise fondi investeerimispoliitika ette näeb. Sisereeglites peab muu hulgas sisalduma

1) reguleeritud turgude, mille hindade alusel kaubeldavate väärtpaberite väärtust määratakse, valiku põhimõtted;

2) käesoleva määruse §-de 8–10 alusel sätestatud täpsustatud kriteeriumid kaubeldava ja mittekaubeldava väärtpaberi väärtuse määramisel ning väärtpaberite võimalikud ümberhindluse alused;

3) fondi arvel tehtavate dividendi- või muude väljamaksete arvesse võtmine fondi vara puhasväärtuse arvutamisel;

4) puhasväärtuse määramisel valearvestuste ja vigade parandamise protseduur ning neist tulenevate kahjude hüvitamise kord.

(3) Sisereeglites tuleb täiendavalt tähelepanu pöörata selliste varade väärtuse määramisega seotud põhimõtetele ja meetoditele, mille turu- või muu õiglase väärtuse määramine tulenevalt fondi investeerimispoliitikast võib olla raskendatud.

(4) Avaliku fondi sisereeglid avalikustatakse seaduse § 242 lõikes 1 sätestatud korras.

(5) Sisereeglid või nende muudatused jõustuvad mitte enne kui ühe kuu möödumisel arvates nende teatavaks tegemisest fondi osakuomanikele või aktsionäridele või nende avaldamisest seaduse § 242 lõikes 1 sätestatud korras.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvis lõikes 1 sätestatule peab fondivalitseja fondi vara väärtuse usaldusväärsuse tagamiseks vähemalt avalike fondide puhul kehtestama sisemised fondi vara väärtuse kontrollimise protseduurireeglid (edaspidi kontrollireeglid), mis sätestavad muu hulgas

1) fondi vara väärtuse kontrollimisel kasutatavad meetodid ja hindamiskomponendid;

2) fondi vara väärtuse määramise kontrollide sagedus koos põhjendusega;

3) täiendava kontrollimise protseduuri, kui kontroll on edasi antud kolmandale osapoolele.

(7) Sisereeglite ja kontrollireeglite kinnitamisest ning nendes tehtavatest muudatustest peab fondivalitseja viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(8) Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega sisereeglite või kontrollireeglite muutmist või täiendamist, kui need

1) ei ole kooskõlas seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetega;

2) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;

3) on mittetäielikud, eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad;

4) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust ega kontrollida selle määramist;

5) ei vasta muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidele.

(1) Fondivalitseja peab fondi vara väärtuse määrama õiglaselt ning usaldusväärsetele allikatele tuginedes.

(2) Fondi vara väärtuse määramise põhimõtted ja meetodid peavad olema läbipaistvad. Fondi vara väärtuse määramiseks kasutatavaid põhimõtteid ja meetodeid tuleb rakendada järjepidevalt ning kõigi sama fondi varade suhtes ühtsetel alustel sõltumata eri liiki osakute olemasolust.

(3) Vara väärtuse määramise põhimõtete ja meetodite kasutamisel ning nende kasutamise otsustamisel peab fondivalitseja arvesse võtma fondi osakuomanike või aktsionäride üldist õigustatud huvi ja vähemalt järgmisi asjaolusid

1) fondi liiki;

2) fondi investeerimispoliitikat;

3) fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise või -ostmise korda;

4) võimalike alternatiivsete hindamismeetodite põhimõtteid ja nende usaldusväärsust.

(4) Fondi vara väärtus määratakse eelkõige turuväärtuse alusel. Kui turuväärtust ei ole võimalik kindlaks teha, leitakse fondi vara väärtus muu õiglase väärtuse määramise meetodi alusel vastavalt sisereeglites sätestatule.

(5) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva määruse §-des 6–12 sätestatud varade väärtuse määramise otsustes kasutatud põhimõtteid ja meetodite valikut kirjalikult põhjendama.

(6) Juhul kui fondi vara väärtuse määramine sisereeglite järgi ei taga vara õiglase väärtuse leidmist piisava usaldusväärsusega, võib fondivalitseja erandjuhul, lähtuvalt fondi osakuomanike ja aktsionäride õigustatud huvidest ning oma parimatest teadmistest ja oskustest, määrata vara õiglase väärtuse sisereeglites sätestatud korrast erinevalt. Erandjuhu all mõistetakse eelkõige olukordi, kus kauplemine väärtpaberitega on reguleeritud turul peatatud või fondivalitseja leiab, et vara turuhind ei kajasta selle tegelikku väärtust ja seetõttu ei ole võimalik vara õiglast väärtust usaldusväärselt määrata.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud võimalus ja tingimused, millest lähtuvalt võib määrata fondi vara õiglase väärtuse sisereeglites sätestatud korrast erinevalt, peavad olema sätestatud fondivalitseja sisereeglites.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul peab fondivalitseja vastava hindamise otsuse ja hindamise põhimõtted kirjalikult dokumenteerima ja põhjendama, sealhulgas näidates ära kuidas fondivalitseja vara sellise väärtuseni jõudis.

(1) Sularaha võetakse arvesse selle nominaalväärtuses.

(2) Hoiused võetakse arvesse nende nominaalväärtuses, millele lisatakse hindamispäeva seisuga arvutatud tekkepõhine intress.

(1) Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud vara ning nõuded fondi vastu tuleb ümber hinnata Eestis ametlikult kehtivasse vääringusse. Eestis ametlikult kehtivasse vääringusse ümber hindamiseks kasutatakse Eesti Panga kurssi või fondi depositooriumi või muu «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselise investori kehtestatud kurssi.

(2) Kursside valikul kasutatakse ajaliselt viimast teadaolevat Eesti Panga kurssi või muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kutselise investori ostukurssi hindamispäeva seisuga.

(3) Välisvaluuta, mille kurssi Eesti Pank ei fikseeri, või mille ostukurssi ükski teadaolev kutseline investor ei määra, ümberhindlusel kasutatakse Eesti Panga ja vastava riigi keskpanga fikseeritud euro ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu ristkurssi.

(4) Kursside valiku põhimõtted tuleb sätestada sisereeglites ning nende kasutamine peab olema järjepidev.

(1) Väärtpaberi, millega kaubeldakse reguleeritud turul, väärtus määratakse hindamispäeva või sellele eelnenud tööpäeva viimase või ajaliselt viimase teadaoleva reguleeritud turu ostunoteeringu (bid-price), sulgemishinna (closing price) või keskmise turuhinna (mid-market price) alusel lähtudes sisereeglites sätestatust.

(2) Lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest ja tingimusel, et selline võimalus ja täpsemad alused on sätestatud sisereeglites, võib fondivalitseja erandjuhul kaubeldava väärtpaberi õiglase väärtuse määramisel lähtuda ükskõik millisest hindamispäevale eelnenud 20 tööpäeva jooksul teadaolevast reguleeritud turu ostunoteeringust, keskmisest hinnast või sulgemishinnast.

(3) Kui kaubeldava väärtpaberiga ei ole viimase 20 tööpäeva jooksul tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, kus väärtpaber on kaubeldav, kohaldatakse väärtpaberi väärtuse määramisele käesoleva määruse §-s 10 sätestatut.

(1) Kui turuhind ei ole kättesaadav või see ei kajasta fondivalitseja hinnangul kaubeldava võlaväärtpaberi tegelikku väärtust, võib selle väärtuse määramisel erandina kasutada reguleeritud turu välist ostunoteeringut, amortiseeritud soetusmaksumust või muud õiglast väärtust.

(2) Erandina, lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest, võib fondivalitseja kaubeldava võlaväärtpaberi väärtuse määramisel kasutada amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit ka juhul, kui võlaväärtpaber on algselt soetatud eesmärgiga hoida seda kuni lunastustähtajani ning selline võimalus ja täpsemad alused on sätestatud sisereeglites.

(3) Lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest võib erandina rahaturufondi või muu samaväärse investeerimispoliitikaga fondi vara puhasväärtuse määramisel kasutada lühiajaliste võlaväärtpaberite väärtuse määramisel amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit ka juhul kui ei ole ilmnenud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud.

(4) Amortiseeritud soetusmaksumuse meetodi või muu õiglase väärtuse kasutamisel peab fondivalitseja lähtuma eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardites (edaspidi IFRS) käsitletud hindamismeetoditest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel peab fondivalitseja hindamise otsuse ja hindamise põhimõtted kirjalikult dokumenteerima ning neid põhjendama, sealhulgas näidates ära, kuidas ta vara sellise väärtuseni jõudis. Fondivalitseja on kohustatud sisereeglites kehtestama ka võlaväärtpaberi väärtuse ümberhindamise alused ja tingimused juhtudeks, kui kaubeldava võlaväärtpaberi reguleeritud turu noteering või hind on märkimisväärselt erinev vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3 määratud väärtusest.

(1) Kui väärtpaberiga ei kaubelda reguleeritud turul, tuleb tema õiglase väärtuse määramisel lähtuda eelkõige IFRS-s sätestatud hindamismeetoditest.

(2) Vastavalt sisereeglites sätestatule võib fondivalitseja mittekaubeldava võlaväärtpaberi õiglase väärtuse määramisel kasutada reguleeritud turu välist ostunoteeringut või muid meetodeid, millega saab määrata mittekaubeldava võlaväärtpaberi õiglase väärtuse.

(3) Erandina, lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest, võib fondivalitseja reguleeritud turul mittekaubeldava võlaväärtpaberi väärtuse määramisel kasutada ka amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit juhul, kui võlaväärtpaber on algselt soetatud eesmärgiga hoida seda kuni lunastustähtajani ning selline võimalus ja täpsemad alused on sätestatud sisereeglites.

(4) Lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest võib erandina rahaturufondi või muu samaväärse investeerimispoliitikaga fondi vara puhasväärtuse määramisel kasutada lühiajalise mittekaubeldava võlaväärtpaberi väärtuse määramisel amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit ka juhul kui väärtpaber ei ole algselt soetatud eesmärgiga hoida seda kuni lunastustähtajani.

(5) Teise investeerimisfondi osaku või aktsia õiglane väärtus määratakse ajaliselt viimase teadaoleva tagasivõtmishinna või tagasiostmishinna või puhasväärtuse alusel.

(6) Tuletisinstrumendi väärtuse hindamise aluseks on selle instrumendi usaldusväärne ja ajakohane turuväärtus ja kui selle kasutamine ei ole võimalik, siis õiglane väärtus, mille hindamisel on kasutatud üldtunnustatud hindamismudelit, mille metoodika on adekvaatne vastavat liiki tuletisinstrumentide hindamiseks.

(1) Kinnisasja väärtuse määramisel lähtutakse selle turuväärtusest. Juhul kui turuväärtus ei ole kättesaadav, kasutatakse õiglast väärtust võttes arvesse seaduse §-s 251 sätestatud nõudeid.

(2) Kui fondivalitsejal on põhjust arvata, et kinnisvara õiglane väärtus on võrreldes viimase sõltumatu hinnanguga oluliselt muutunud, tuleb tellida uus sõltumatu hindaja hinnang.

Käesoleva määruse §-des 6–11 nimetamata varade väärtuse määramisel tuleb aluseks võtta nende õiglane väärtus. Kui see pole võimalik või asjakohane, siis võib kasutada teisi üldtunnustatud meetodeid, lähtudes eelkõige IFRS-s sätestatud hindamismeetoditest.

(1) Fondi vara realiseerimisel tekkinud netokasumite või -kahjumite periodiseerimine ei ole lubatud.

(2) Lähtudes fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvidest võib erandina rahaturufondi või muu samaväärse investeerimispoliitikaga fondi vara puhasväärtuse määramisel üksikutest vara realiseerimise tehingutest tekkinud olulise suurusega netokasumeid või -kahjumeid kuni 60 päeva jooksul periodiseerida.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses loetakse oluliseks sellised netokasumid ja -kahjumid, mis ületavad 0,05 protsenti fondi vara väärtuse mahust.

(1) Fondivalitsejad peavad oma dokumendid ja tegevuse viima käesolevas määruses sätestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks.

(2) Kuni käesolevas määruses sätestatud nõuetega vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejate tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud nõuetele.

Rahandusministri 13. juuni 2005. a määrus nr 46 «Investeerimisfondi vara puhasväärtuse määramise kord» (RTL 2005, 71, 986) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Jürgen LIGI

Kantsler Tea VARRAK