Püsiasustusega väikesaarte seadus

Käesolev seadus sätestab erisused, mis tulenevad püsiasustusega väikesaarte saareliste tingimuste eripärast ning ei ole sätestatud teiste seadustega.

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) saarvald – püsiasustusega väikesaart või saarterühma tervikuna haldav vald;

2) saarelise osaga vald – saarvaldade hulka mittekuuluv vald, mille koosseisus on püsiasustusega väikesaari;

3) püsiasustusega väikesaared (edaspidi väikesaared) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi;

4) suursaared – Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu.

5) püsiasustus – alaliselt ja peamiselt väikesaarel elamine;

6) püsielanik – isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega.

Riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid püsiasustusega väikesaarte haldamisel on

1) püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine;

2) omavalitsusliku suutlikkuse toetamine ja osalusdemokraatia suurendamine;

3) püsielanikele töökohtade ja toimetulekuvõimaluste loomine ning ettevõtluse toetamine;

4) esmatähtsate avalike teenuste (politsei- ja päästeasutused, joogivesi, post- ja elektronside, elektrivarustus, transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus, sotsiaalabi) kättesaadavuse tagamine;

5) saarte elulaadi omapära ja rahvakultuuri järjepidevuse säilitamine;

6) väikesaartele iseloomuliku maastikuilme ja looduskeskkonna säilitamine ja kaitsmine;

7) püsielanike tegevuse ja huvide sidumine territoriaalmere ja riigipiiri kaitse ning keskkonnahoiu riiklike vajadustega.

(1) Väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste arutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika küsimustes moodustatakse väikesaarte komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni pädevuses on

1) seisukoha esitamine Vabariigi Valitsusele väikesaarte arengut mõjutavate programmide ja arengukavade kohta;

2) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele väikesaartele suunatud riiklike programmide algatamiseks ja finantseerimiseks;

3) seisukoha esitamine Vabariigi Valitsusele riigieelarve eelnõu kohta, lähtudes selle võimalikust mõjust väikesaarte arengule;

4) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele seoses püsiasustusega väikesaarte nimistu täiendamisega ja püsiasustuse taastamisega;

5) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele väikesaarte liikluse ühendusteede ning nendega seotud sadamate ja sadamarajatiste määramiseks;

6) riiklike investeeringute taotlemise koordineerimine väikesaartel;

7) ettepanekute esitamine avaliku sektori töökohtade loomiseks väikesaartel;

8) soovituste andmine väikesaartel tekkivate probleemide lahendamiseks ja vahendamine konfliktolukordades;

9) muude põhimäärusega talle pandud ülesannete täitmine.

(3) Komisjoni kuulub hääleõigusega valdkonna eest vastutav minister, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, kaks maavanemate esindajat, üks iga väikesaarte nimekirja kantud saare esindaja, üks saarte elanike huve esindavate ühingute esindaja ja kolm väikesaarte esindajate kutsutud Riigikogu liiget. Komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Komisjoni esimees on regionaalpoliitika eest vastutav minister. Komisjon valib oma liikmete hulgast aseesimehe, kes asendab esimeest tema äraolekul. Komisjoni tehnilise teenindamise tagab Siseministeerium.

(5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon esitab oma ettepanekud ja seisukohad Vabariigi Valitsusele komisjoni esimehe kaudu.

(6) Komisjon tegutseb põhimääruse alusel, mille .

(1) Üldkogu pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale,üldplaneeringule, maakasutuse üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega, üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale, samuti teistele saarvalla või saarelise osaga valla põhimääruses sätestatud küsimustele.

(2) Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud.

(3) Esimese üldkogu kutsub kokku volikogu.

(4) Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas.

(5) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled väikesaare hääleõiguslikud püsielanikud.

(6) Saarvallaks mitteoleva väikesaare üldkogu valib saarevanema. Saarevanem osaleb volikogu istungitel sõnaõigusega.

(7) Üldkogu reglement ja saarevanema valimise kord sätestatakse valla põhimääruses.

(1) Osavalla moodustamise ettepaneku tegemise õigus on vähemalt pooltel väikesaare hääleõiguslikel püsielanikel.

(2) Osavalla moodustamise taotlus esitatakse ning otsustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vajaduse korral korraldab volikogu selles küsimuses saareelanike küsitluse või kutsub kokku üldkogu.

Saarvalla ja saarelise osaga valla arengukava peab käsitlema kõigi valla koosseisu kuuluvate väikesaarte arengut ning järgima käesoleva seaduse §-s 3 loetletud eesmärke.

(1) Transporditeenus käesoleva seaduse mõistes on ühendus erinevat liiki transpordivahenditega väikesaare ja mandri või suursaare vahel.

(2) Väikesaartele peab olema tagatud vähemalt üks regulaarne transpordiühendus mandri või lähima suursaarega. Transpordiühenduse loomiseks vajalikku laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliini või lennuliini toetatakse riigieelarvest vastavalt ühistranspordiseadusele.

(3) Veeteeühenduse katkemisel jääolude tõttu või muul põhjusel rajatakse jäätee või tagatakse regulaarne lennuühendus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(1) Väikesaare liikluse ühendustee, mille kaudu tagatakse regulaarne liiklus mandri ja saare vahel, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.

(2) Väikesaare liikluse ühendustee osaks oleva sadama või sadamarajatise korrashoiu kulud kaetakse riigieelarves selleks ettenähtud vahenditest Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Väikesaare liikluse ühendustee osaks oleva sadama või sadamarajatise uuendamiseks ning veetee süvendamiseks vajalikud vahendid nähakse ette riiklike investeeringute programmis.

(1) Väikesaarel peab ööpäevaringselt olema elanike avalikus kasutuses avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid.

(2) Riik peab tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga. Asustuse eriiseloomust tulenevad lisakulutused kompenseeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Väikesaare politsei- ja päästeasutuste tegevuskava koostamisel kuulatakse ära väikesaare üldkogu arvamus.

Väikesaarel looduskaitseseaduse, muinsuskaitseseaduse, jäätmeseaduse ja teiste seaduste ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide täitmise tagamiseks ja nimetatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks võib ametisse nimetada saarevahi. Saarevahi nimetab ametisse maavanem väikesaart või saarterühma haldava kohaliku omavalitsuse ettepanekul.

Riigieelarvest eraldatakse saarvaldade ja saarelise osaga valdade eelarvetesse täiendavad vahendid korras.

Riigi regionaalse arengu programmides tuleb ette näha vahendid majandustegevuse toetamiseks väikesaartel riiklike sihtotstarbeliste investeeringute, laenusoodustuste ja laenude garanteerimise kaudu.

(1) Riik toetab väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele, säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide kaudu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks korraldab tegevuskava koostamist, selles vajaduse korral muudatuste tegemist ja selle elluviimist Keskkonnaministeerium.

(1) Saarvalla või saarelise osaga valla kohalikul omavalitsusel on väikesaarel asuva kinnisasja ostueesõigus.

(2) Kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi võõrandatakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele.

(3) Kohaliku omavalitsuse ühepoolse lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et kinnistu on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostueesõigusega. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale paragrahvile.

(4) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar poolte kulul viie tööpäeva jooksul pärast võõrandamislepingu tõestamist lepingu koopia ostueesõiguse teostamiseks võõrandatava kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.