Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli põhimäärus

Kooli nimi on Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool (edaspidi kool).

Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

Kool asub Vana-Vigalas. Kooli postiaadress on Vana-Vigala, Vigala vald, Rapla maakond, sihtnumber 78003. Kooli e-posti aadress on kool@vigalattk.ee.

(1) Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel.

(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

Koolil on oma nimega, väikese riigivapi kujutisega pitsat ja sümboolika.

Kooli tegevuse eesmärgid ühiskonna, õppija ja tööturu vajadustest lähtuvalt on

1) luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ning eetiliste tõekspidamiste omandamiseks;

2) võimaldada arhitektuuri ja ehituse, isikuteeninduse, kunstide, tootmise ja töötlemise ning tehnikaalade õppesuundadel kutsekeskharidusõpet, kutseõpet keskhariduse ja põhihariduse baasil ning põhihariduse nõudeta kutseõpet;

3) korraldada kutsealast eelkoolitust ning kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis;

4) korraldada täiskasvanute tööalast koolitust ja vabahariduslikku koolitust;

5) osutada karjääriplaneerimise ja -nõustamise teenust;

6) korraldada huvitegevust.

Kooli ülesanded on

1) arendada riigisisest ja rahvusvahelist koostööd kutseõppe tõhustamiseks;

2) arendada ühistegevust tööandjatega, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudmistega;

3) kasutada koolile eraldatud vahendeid (rahalised ja õppevahendid, hooned jm) sihipäraselt ja otstarbekalt, et tagada kvaliteetne koolitus;

4) kaasata õpetajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid;

5) võimaldada personalile erialast ja pedagoogilist täiendusõpet;

6) luua õpilastele ja personalile tänapäevased õppe-, töö- ja olmetingimused;

7) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õpilaste isiksuse ja erialast arengut;

8) korraldada õppemetoodilist tööd, sh koostada ja arendada kooli õppekavasid;

9) koostada kooli arengukava ja viia see ellu;

10) koguda ja säilitada teavet kooli lõpetajate tööleasumise kohta;

11) teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

12) pidevalt täiendada ja arendada õppebaasi (sh raamatukogu) õppekavade nõuetest lähtuvalt;

13) koostada ja levitada metoodilisi materjale ja trükiseid;

14) korraldada või aidata korraldada õpilaste kultuuri-, spordi- ja muid üritusi;

15) korraldada õpilaste toitlustamine, majutamine ja tervishoiuteenuse osutamine;

16) korraldada vastavalt vajadusele õpilaste praktilise töö käigus valmistatud toodete ja osutatavate teenuste turustamine;

17) osutada paljundus-, konverentsi-, majutus-, toitlustus- ja kommunaalteenust ning ruumide renditeenust, müüa kondiitri- ja kulinaartooteid;

18) osutada autode hooldus- ja remonditööde teenust, ehitusteenust ning müüa sepiseid ja puidutooteid;

19) tutvustada oma tegevust kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.

(1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ning võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes.

(2) Kooli nõukogu moodustab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks.

(3) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(1) Kooli nõukogu

1) osaleb kooli arengukava koostamises ning kooskõlastab ja edastab selle kinnitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile;

2) kontrollib kooli arengukava täitmist;

3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ning kontrollib selle täitmist;

4) kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku koolitustellimuse kujundamiseks esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;

5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;

6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;

7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ning kontrollib selle täitmist;

8) kooskõlastab kooli töötasujuhendi ning kontrollib selle täitmist;

9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ning esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;

10) esitab oma tegevuse aastaaruande Haridus- ja Teadusministeeriumile;

11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;

12) osaleb direktori vabale ametikohale konkurssi korraldava komisjoni töös;

13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;

14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, raha kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;

15) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;

16) täidab teisi kutseõppeasutuse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel väljaantud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu koostaja selle üle ning esitab uuesti kooli nõukogule. Teist korda kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise põhjendustega otsustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teadmiseks kutseõppeasutuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud isikutele, kes on määranud kooli nõukogu liikmed.

(3) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt käesolevas põhimääruses ja kutseõppeasutuse seaduses sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.

(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.

(2) Direktor

1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud seaduses, käesolevas põhimääruses ja direktori ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmisele;

2) juhatab kooli õppenõukogu;

3) tagab siseauditi korraldamise;

4) kehtestab kooli sisehindamise läbiviimise korra;

5) kinnitab kooli koosseisunimestiku ning otsustab personali vajaduse üle;

6) on tööandjaks personalile ning kinnitab käskkirjaga personali ametijuhendid;

7) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

8) määrab kindlaks direktori asendamise korra;

9) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra, õppekorralduseeskirja ning kehtestab reeglid töökorraldusele;

10) tagab kooli asjaajamise vastavalt kinnitatud asjaajamiskorrale;

11) tagab arhiivi haldamise;

12) korraldab õpilastele tervishoiuteenuse osutamise;

13) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise;

14) kehtestab õpilaskodu kohamaksu ja kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad;

15) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

16) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;

17) lahendab muid käesolevast põhimäärusest, oma töölepingust ja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(3) Direktor annab välja käskkirju.

(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(5) Direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb töölepingu üles haridus- ja teadusminister.

(6) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ning haridus- ja teadusministrile.

(7) Direktor vastutab oma pädevuse piires kooli põhimäärusele vastava tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest.

(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on lahendada kooli õppetegevusega seotud küsimusi.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.

(3) Kooli direktor kinnitab õppenõukogu koosseisu nimeliselt iga uue õppeaasta alguses ning vajaduse korral muudab seda õppeaasta jooksul.

Õppenõukogu

1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi ja ülesandeid ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid;

2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd ning pedagoogide enesetäiendamist, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkusele ning kavandab meetmeid kooli töö ja pedagoogide enesetäiendamise parendamiseks ja täiustamiseks;

3) arutab õppekavade rakendamise ning praktilise töö ja praktika korraldamisega seotud küsimusi ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid;

4) arutab koolikorralduse küsimusi ning teeb sellekohaseid ettepanekuid;

5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpueksamite ja -tööde korraldamise ning muude sellega seotud küsimuste üle;

6) otsustab õpilase väljaarvamise kooli õpilaste nimekirjast ning esitab direktorile sellekohase otsuse käskkirja vormistamiseks.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda õppeaastas. Õppenõukogu kutsutakse kokku ka vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmete kirjalikul nõudmisel.

(3) Õppenõukogu kutsub kokku ja selle tööd juhatab kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.

(5) Õppenõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalejatest.

(6) Õppenõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse õppenõukogu koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord.

Õppe- ja kasvatustöö ning kooli muude ülesannete paremaks korraldamiseks moodustab direktor vajaduse korral oma käskkirjaga nõuandvaid ja korraldavaid komisjone.

(1) Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused

1) õppetöökorralduse ja arenguosakond;

2) üldainete ja eripedagoogika osakond;

3) kutseõppe- ja haldusosakond;

4) eelkutseõppe osakond;

5) üldosakond;

6) kantselei.

(2) Õppetöökorralduse ja arenguosakonna ülesanded on

1) planeerida ja korraldada kooli õppetööd, koostada tunniplaan;

2) arendada ja koostada kooli õppekavasid koostöös teiste struktuuriüksustega;

3) tutvustada õpetatavatel kutse- ja erialadel õppimis- ja karjäärivõimalusi;

4) korraldada koostööd praktikaettevõtetega ja hallata kooli praktikaettevõtete registrit;

5) korraldada õpilaste praktikale saatmine ja praktikalepingute vormistamine;

6) kooskõlastada kutseeksamite korraldamine koolis ja täita eksamite aruanded;

7) aidata kaasa õpilaste isiksuse ja erialast arengut soodustava õhkkonna ja tingimuste loomisele;

8) hinnata ja planeerida pedagoogilise personali vajadus ja täienduskoolitus;

9) koguda ja säilitada teavet kooli lõpetajate tööleasumise kohta;

10) korraldada täiskasvanute tööalane ja vabahariduslik koolitus.

(3) Üldainete ja eripedagoogika osakonna ülesanded on

1) arendada ja korraldada üldainete õpetamist ja metoodilist tööd;

2) analüüsida ja hinnata õppetöö tulemusi ja tagada aruandlus;

3) nõustada õppemetoodiliselt haridusliku erivajadusega õpilaste õppegruppe;

4) korraldada erivajadusega õpilaste sotsiaalne tugi- ja võrgustikutöö ning sotsiaalsete toetuste arvestamine;

5) määrata üldainete õpetajate töökoormus ning hinnata personalivajadus ja planeerida täienduskoolitus;

6) pidada arvestust õpilaste õppetööst osavõtu ja õppetöös edasijõudmise kohta;

7) rakendada meetmeid õppetöös edasijõudmatute õpilaste toetamiseks.

(4) Kutseõppe- ja haldusosakonna koosseisu kuuluvad autoõpetuse ja toitlustuse erialade, puidu- ja ehituserialade, kunstierialade ja halduse allosakonnad. Kutseõppe- ja haldusosakonna ülesanded on

1) planeerida ja tagada õppe- ja kasvatustöö ja praktiline töö ning analüüsida ja hinnata õppetöö tulemusi ja tagada aruandlus;

2) korraldada valdkonna kutsealased lõpueksamid ja lõputööde kaitsmine;

3) koostada ja arendada õppekavasid koostöös teiste struktuuriüksustega;

4) arendada kutseõppe metoodikat ja õppebaase;

5) korraldada õppeprotsessis kasutatava materjali arvestus ning valminud toodete ja teenuste turustamine;

6) hinnata kutseõpetajate vajadust ja planeerida täienduskoolitus ning kaasata õpetajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid;

7) arendada koostööd tööandjatega, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega;

8) parendada õppelaborite töö- ja olmetingimusi;

9) korraldada ja tagada õpilaskodudes kasvatustöö ja olmetingimuste parendamine;

10) korraldada õpilaste toitlustamine, majutamine ja tervishoiuteenus;

11) tagada kooli kasutuses oleva riigivara majandamine, sh korrasolek ja säilimine ning korraldada kooli maa-ala korrashoid;

12) korraldada kütte-, vee-, elektri- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus- ja remonttöid;

13) korraldada õpilaskodude ja halduspersonali tööd ning hinnata personali vajadust ja planeerida täienduskoolitus;

14) osutada paljundus-, konverentsi-, majutus-, toitlustus- ja kommunaalteenust ning ruumide renditeenust;

15) osutada autode hooldus- ja remonditööde teenust, ehitusteenust ning müüa sepiseid ja puidutooteid.

(5) Eelkutseõppe osakonna ülesanded on

1) koordineerida ja analüüsida kasvatusraskustega õpilaste õppegruppide õppe- ja kasvatustööd;

2) korraldada kasvatusraskustega õpilaste sotsiaalne tugi- ja võrgustikutöö;

3) korraldada kasvatusraskustega õpilaste majutamine õpilaskodus ning tagada järelevalve koolis.

(6) Üldosakonna alla kuuluvad raamatupidamise, infoteenistuse, projektitöö ja õppevälise töö üksused. Üldosakonna ülesanded on

1) koostada kooli eelarve ja pidada arvestust selle täitmise üle;

2) kontrollida eelarvevahendite kasutamise seaduslikkust;

3) planeerida ja juhtida majandustegevusest, sihtrahastamisest ja muudest allikatest tulevaid rahavoogusid ning kontrollida võlgnevusi;

4) tagada käesolevas põhimääruses sätestatud tasulistest teenustest saadava tulu ja teenuste osutamisega seotud kulude arvestus;

5) tagada kooli raamatupidamine ja finantstegevus vastavalt õigusaktidele ja kooli raamatupidamise sise-eeskirjale;

6) tagada aruandlus vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele;

7) arendada ja hallata kooli infotehnoloogilisi võimalusi ning nõustada personali infosüsteemide kasutamise alal;

8) hallata kooli kodulehekülge Internetis;

9) korraldada kvaliteedijuhtimistööd;

10) tagada sisehindamine;

11) koostada ja hallata arendus-, koostöö- ja muid projekte;

12) koguda ja analüüsida teavet lõpetajate tööleasumise kohta;

13) korraldada kooli arengukava koostamine ja analüüsida arengukava täitmist;

14) korraldada kooli väliskommunikatsioon ja arendada rahvusvahelisi suhteid;

15) korraldada kooli tegevusest teavitamine ja teavitusüritusi, tutvustada kooli tegevust kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele;

16) korraldada ja juhendada kooli õpilasaktiivi tööd;

17) korraldada õpilaste sportimist, huviringide tööd ning muid kooli- ja vabaajaüritusi;

18) korraldada kooli raamatukogu töö õppetöö ja õppetöövälisel ajal;

19) osutada avaliku internetipunkti teenust.

(7) Kantselei ülesanded on

1) tagada kooli asjaajamine vastavalt kooli asjaajamiskorrale;

2) hallata õppijate dokumentatsiooni ja pidada õpilaste arvestust Eesti Hariduse Infosüsteemis;

3) korraldada arhiivitöö;

4) tellida ja vormistada kooli lõpetamisega seotud dokumendid;

5) pidada personaliarvestust, hallata personalidokumentatsiooni ning pidada pedagoogide registrit Eesti Hariduse Infosüsteemis;

6) analüüsida ja kavandada personali täienduskoolitus;

7) osaleda e-kooli arendamises ja hallata seda.

(1) Koolis õpetatakse kutseharidusstandardi ning kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud õppekavade järgi.

(2) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, millega sätestatakse õppeained ning praktiline töö ja praktika koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused, õpingute alustamise tingimused ning kooli lõpetamise nõuded.

(3) Kool koostab õppekava iga kutse- ja eriala jaoks, mida on koolis võimalik omandada.

(4) Kooli õppekavad ja nendes tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades need enne õppenõukogu ja kooli nõukoguga.

(5) Kooli õppekavad ja nende muudatused registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(6) Täiskasvanute tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja kooskõlas tööturu vajadustega ning õppekavad kinnitab kooli direktor.

(1) Kooli saavad õppima asuda põhi- või keskharidusega isikud või koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikud vastavalt kooli õppekavadele.

(2) Koolis õpitakse täis- või osakoormusega kooli- või töökohapõhises õppevormis.

(3) Kool loetakse lõpetatuks pärast kooli vastava õppekava täitmist täies mahus.

(4) Õppekorralduse aluseks on õppekorralduseeskiri, mille kinnitab kooli direktor pärast selle kooskõlastamist kooli nõukoguga.

(5) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust ning võimaldatakse huvitegevust.

Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased.

(1) Pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor.

(2) Pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(3) Pedagoogide ülesanne on korraldada ja teha õppe- ja kasvatustööd ning osaleda kooli arendamises.

(4) Pedagoogide ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides.

Pedagoogidel on õigus

1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, töökorralduse reeglite ja õppekorralduseeskirja kohta;

2) saada erialast ja pedagoogilist täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele;

3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

5) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parendamiseks;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanded on tagada kooli häireteta töö, hoida korras kooli vara ja korraldada õppetootmist.

(2) Mittepedagoogilise personali ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töötajate töölepingutes, ametijuhendites ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides.

Mittepedagoogilisel personalil on õigus

1) saada teavet kooli põhimääruse ja töökorralduse reeglite kohta;

2) saada erialast täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt;

3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

5) esitada direktorile ettepanekuid töökorralduse parendamiseks;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

(2) Täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse kursustel osalejad ei kuulu õpilaskonda ning neile ei laiene õpilaste õigused. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus.

(3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest ning järgides seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.

(1) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(2) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond lihthäälteenamusega õpilaste üldkoosolekul.

(3) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 2/3 õpilaskonnast.

(4) Põhikiri on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalejatest.

(5) Õpilaskonna põhikirja kinnitab kooli nõukogu.

(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

(2) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab kooli direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest õpilasi kooli infotahvlil või muul õpilastele kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/2 õpilaskonnast.

Õpilaskonnal on õigus

1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud korras;

2) astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ning arendada nendega koostööd;

3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu koosolekul;

4) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ega korraldada.

(1) Õpilasel on õigus

1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, töökorralduse reeglite ja õppekorralduseeskirja kohta;

2) saada õpilaspilet;

3) saada õppekavajärgset õpetust ning valida õppeaineid valikainete piires;

4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses;

5) taotleda õpingute ajaks avalduse alusel kohta õpilaskodus;

6) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;

8) saada õppetoetuste ja õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja korras õppelaenu;

9) saada õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ja kooli kehtestatud tingimustel ja korras õppetoetusi;

10) saada erandkorras õpet individuaalse õppekava järgi;

11) saada kutseõppeasutuse seaduse ja õppekorralduseeskirjaga kehtestatud tingimustel ja korras akadeemilist puhkust;

12) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parendamiseks;

13) saada praktilise töö ja praktika ajal tervisekaitset seaduste ja nende alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt;

14) kasutada koolis viibimise ajal tervishoiuteenuseid seaduste ja nende alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt;

15) saada õppetööd puudutavates küsimustes õpetajatelt konsultatsiooni õpetajate õppetöövälisel üldtööajal;

16) kasutada seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud teisi õigusi.

(2) Õpilane on kohustatud

1) täitma kooli eeskirju ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral;

2) osalema õppetöös ning sooritama õigel ajal õppekavas ettenähtud arvestused, eksamid, praktilised tööd ja praktikad;

3) hoidma kooli head mainet.

(1) Kooli rahastatakse riigieelarvest, kooli põhimääruses sätestatud põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ning muudest laekumistest ja vahenditest.

(2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras.

(3) Koolil on iseseisev eelarve ning rahandusministri loal võivad koolil olla arvelduskontod pangas.

Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtkasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppe- ja praktiliseks tööks vajalikud materiaalsed väärtused.

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

Kool korraldab oma asjaajamise õigusaktidega kehtestatud nõuete ja kooli asjaajamiskorra kohaselt.

(1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kool korraldatakse ümber Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu.

(3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kooli tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu.

(3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

Haridus- ja teadusministri 5. juuli 2004. a määrus nr 39 «Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli põhimäärus» (RTL 2004, 94, 1456; 2008, 55, 764) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Janar HOLM