Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas

(1) Määrus sätestab kutseõppe riikliku koolitustellimuse (edaspidi RKT) planeerimise ja kujundamise põhimõtted ning korra Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas.

(2) Määrus reguleerib Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) hallatavatele riigi kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele ning munitsipaal- ja erakutseõppeasutustele (edaspidi koolid) esitatava kutseõppe RKT planeerimist ja kujundamist.

(3) Määruse alusel koostatakse põhihariduse nõudeta kutseõppe, põhihariduse baasil kutseõppe, kutsekeskharidusõppe, keskhariduse baasil kutseõppe ning põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe (edaspidi tasemekoolitus) RKT, täiendav RKT õpingud katkestanutele (edaspidi täiendav RKT) ja täiskasvanute tööalase koolituse RKT.

(1) RKT on riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv tasemekoolituses õppekavarühmade ja täiskasvanute tööalases koolituses kursuste kaupa. RKT kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

(2) RKT eesmärk on tagada kutseõppes õppida soovijatele riigieelarvest rahastatavad koolituskohad, lähtudes tööturu vajadustest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning koolide võimekusest ja õppida soovijate eelistustest. RKT alusel moodustatud koolituskohtadel õppimine on õppija jaoks õppemaksuta.

(3) Täiendav RKT on haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud HTMi kaudu rahastatavate koolituskohtade arv tasemekoolituses õppekavarühmade kaupa. Täiendava RKT eesmärk on tagada täiendavad koolituskohad tasemekoolituse katkestanutele õpingute jätkamiseks samal või lähedasel erialal.

(1) Haridus- ja teadusminister moodustab RKT koostamiseks ning vastavate käskkirjade eelnõude ettevalmistamiseks RKT koostamise komisjoni (edaspidi komisjon), millesse kuuluvad HTMi asjaomaste osakondade ja HTMi hallatavate asutuste esindajad.

(2) Komisjon valmistab ette RKT käskkirjad eraldi tasemekoolitusele ja täiskasvanute tööalasele koolitusele.

(3) RKT koostamisega seotud ülesannete jaotuse ja vastutajad määrab haridus- ja teadusminister komisjoni töökorras.

(4) Täiendava RKT koostab ning täiendava RKT käskkirja eelnõu valmistab ette HTMi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond.

(1) Tasemekoolituses koostatakse RKT igal aastal selliselt, et see sisaldab riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu kolmeks eelolevaks kalendriaastaks (edaspidi periood).

(2) Tasemekoolituse RKT jagunemise kutseõppeliikide ja õppekavade vahel otsustab kool.

(3) Kool moodustab õppekavarühmiti eraldatud RKT alusel koolituskohad ning korraldab õppijate vastuvõtu koolituskohtade täitmiseks.

(4) HTMi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonnaga kooskõlastades on koolil õigus ja kohustus RKT alusel moodustatud koolituskohtade mittetäitumisel kasutada eraldatud vahendeid õppekavarühma RKT rahalises mahus

1) koolituskohtade loomiseks koolis olemasolevas teises õppekavarühmas;

2) täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimiseks samas õppekavarühmas.

(1) Tasemekoolituse RKT alusel koolis moodustatud koolituskohtade täituvus määratakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistri andmete alusel saadud kalendriaasta keskmise õpilaste arvu protsendina esitatud RKT-st õppekavarühmade kaupa. Keskmise õpilaste arvu hulka arvestatakse akadeemilisel puhkusel olevad õppijad ning ei arvestata nominaalse õppeaja ületanud õppijad.

(2) Õppekavarühma keskmine õpilaste arv on kalendriaasta üheksal kuul (v.a juuni, juuli ja august) 15. kuupäeva seisuga fikseeritud õpilaste arvude aritmeetiline keskmine.

(3) Keskmise õpilaste arvu leidmisel arvestatakse põhikoolis ja gümnaasiumis toimuvas kutseõppes õppijaid koefitsiendiga 0,5. Teistel kutseõppeliikidel õppijaid arvestatakse koefitsiendiga 1,0.

(1) Koolid esitavad HTMile perioodi tasemekoolituse RKT taotlused igal aastal hiljemalt 1. oktoobriks õppekavarühmade ja kolme eeloleva kalendriaasta lõikes. Hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe ning õppekavade, millele on Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 2006. a määrusega nr 42 «Kutseõppeasutuse õppekavarühmade ja õppevormide ning erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe rahastamise koefitsiendid» kehtestatud asjaomasest õppekavarühmast erinev koefitsient (edaspidi õppekavarühma piires eristuva koefitsiendiga õppekava), koolituskohad tuuakse taotluses perioodi esimese aasta osas eraldi välja.

(2) Tasemekoolituse RKT taotlemiseks peab koolil olema vähemalt üks asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava hiljemalt õppetöö algusele eelneva aasta 1. detsembriks registreeritud EHISe õppekavade ja koolituslubade alamregistris.

(3) Komisjon koostab koolide taotluste, eelmise kalendriaasta kinnitatud tasemekoolituse RKT, ajakohaste tööjõuvajaduse keskpikkade prognooside, RKT täituvuse, kutsehariduse huvipoolte arvamuste ning asjakohaste uuringute ja strateegiate alusel perioodi tasemekoolituse RKT.

(4) Tasemekoolituse RKT arvud õppekavarühmade kaupa esitatakse Sotsiaalministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonidele ning kutse- ja erialaliitudele arvamuse avaldamiseks.

(1) Pärast tasemekoolituse RKT arvude kooskõlastamist valmistab komisjon ette RKT käskkirja eelnõu koolide ja õppekavarühmade kaupa ühtse paketina.

(2) Hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe ning õppekavarühma piires eristuva koefitsiendiga õppekavade koolituskohad tuuakse tasemekoolituse RKT käskkirjas perioodi esimese aasta osas eraldi välja.

(3) Haridus- ja teadusminister kinnitab tasemekoolituse RKT käskkirja igal kalendriaastal hiljemalt 15. jaanuaril.

(1) Komisjon korrigeerib tasemekoolituse RKT käskkirja perioodi kestel vastavalt muudatustele tööturul, koolide taotlustele, RKT alusel moodustatud koolituskohtade täituvusele, rahalistele võimalustele ja muudele vajadustele ning valmistab ette muudatused RKT käskkirjas.

(2) RKT alusel moodustatud koolituskohtade ebapiisava täituvuse tõttu võib haridus- ja teadusminister koolile eraldatud tasemekoolituse RKT-d õppekavarühmas vähendada juhul, kui tasemekoolituse RKT alusel moodustatud koolituskohtade täituvus on madalam kui 90%.

(1) Täiendav RKT koostatakse kooli taotluse alusel samas õppekavarühmas koolile eraldatud tasemekoolituse RKT-ga ning rahaliste vahendite olemasolul.

(2) Kool võib täiendavat RKT-d taotleda juhul, kui taotlemise ajal on õpingud katkestanud isikud uuesti kantud kooli õpilaste nimekirja ning asjaomases õppekavarühmas on tasemekoolituse RKT täituvus üle 100 protsendi. Täiendava RKT taotlemine ja eraldamine on isikupõhine.

(3) Täiendava RKT alusel moodustatud koolituskoha rahastamine toimub samas korras tasemekoolituse RKT alusel moodustatud koolituskoha rahastamisega.

(1) Kool esitab täiendava RKT taotluse HTMile haridus- ja teadusministri kinnitatud tähtaegadeks, tingimustel ja korras.

(2) Täiendava RKT taotlus esitatakse õppekavarühmiti ja isikupõhiselt. Täiendava RKT taotlus peab sisaldama täiendava RKT alusel moodustatud koolituskohtadel õppijaid, kelle nominaalne õppeaeg ei lõppe taotluse esitamisega samal poolaastal.

(3) HTMi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond koostab täiendava RKT, lähtudes lõikes 1 nimetatud taotluse tingimustest ja koolide taotlustest, ning valmistab ette asjaomase haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu.

(1) Kool teavitab HTMi kirjalikult kohe, kui täiendava RKT alusel moodustatud koolituskohal õppija katkestab õpingud ning arvatakse välja kooli õpilaste nimekirjast.

(2) HTMi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond korrigeerib täiendavat RKT-d vastavalt koolide taotlustele, täiendava RKT koolituskohtade täituvusele, rahalistele võimalustele ja muudele vajadustele ning valmistab ette muudatused asjaomases RKT käskkirjas.

(1) Täiskasvanute tööalase koolituse RKT esitatakse nendele kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele, milles toimub HTMi esitatud tasemekoolituse RKT alusel õpe vähemalt ühes Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 90 «Kutseharidusstandard» § 1 lõikes 3 loetletud kutseõppeliikidest.

(2) Täiskasvanute tööalase koolituse RKT esitatakse koolile üldjuhul nendes õppekavarühmades, millele on esitatud ka tasemekoolituse RKT. Nõudluse, õppemateriaalse baasi ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolul võib HTM esitada täiskasvanute tööalase koolituse RKT ka teistes õppekavarühmades. Tööalase koolituse RKT-d võib eraldada ka elukestva õppe võtmepädevuste alaseks koolituseks, mis tuuakse täiskasvanute tööalase koolituse RKT käskkirjas eraldi välja.

(3) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste pikkust arvestatakse akadeemilistes tundides (45 min) ja rahastatakse vastavalt kontakttundide arvule. Kontakttundide hulka arvestatakse loengud, seminarid, praktiline töö ja praktika.

(4) Ühe kontakttunni baasmaksumuse ühe õppija kohta kehtestab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Kursuse kogumaksumus koosneb kontakttunni baasmaksumusest korrutatuna õppijate ja kontakttundide arvuga, mida korrutatakse täiendavalt Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 2006. a määruses nr 42 «Kutseõppeasutuse õppekavarühmade ja õppevormide ning erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe rahastamise koefitsiendid» kehtestatud õppekavarühmade või muude koefitsientidega. Kursuse, mis ei sisalda praktikat või praktilist tööd, kogumaksumuse arvutamisel ei kasutata Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õppekavarühmade koefitsiente.

(1) Komisjon koostab täiskasvanute tööalase koolituse RKT tingimused (sh prioriteedid ning RKT perioodi) lisaks § 2 lõikes 2 nimetatule ka rahalistest võimalustest lähtuvalt ning kaasates tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioone ning asjassepuutuvaid riigiasutusi ja organisatsioone.

(2) Koolid esitavad täiskasvanute tööalase koolituse RKT taotlused komisjoni määratud tähtajaks, lähtudes komisjoni koostatud, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustest.

(3) Komisjon koostab täiskasvanute tööalase koolituse RKT, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse tingimustest ja koolide taotlustest, ning valmistab ette asjaomase haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu.

(1) Täiskasvanute tööalase koolituse RKT mittetäituvuse korral teavitab kool sellest kirjalikult HTMi ning pakub kokkuleppel komisjoniga kas täiskasvanute tööalast koolitust ülejäävas rahalises mahus teistes kooli pakutavates õppekavarühmades või tagastab kasutamata jäänud vahendid HTMile.

(2) Kui täiskasvanute tööalast koolitust pakutakse kokkuleppel teistes kooli pakutavates õppekavarühmades, valmistab komisjon ette asjaomased muudatused täiskasvanute tööalase koolituse RKT käskkirjas.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]