Räpina Aianduskooli põhimäärus
Table of Provisions (34)
Statutory Text (34 Articles)
Kooli nimi on Räpina Aianduskool (edaspidi kool).
Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.
Kool asub Räpina linnas. Kooli postiaadress on Pargi 32, Räpina linn, Põlva maakond, sihtnumber 64505. Kooli e-posti aadress on kool@ak.rapina.ee.
(1) Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel.
(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
Koolil on oma nimega, väikese riigivapi kujutisega pitsat ja sümboolika.
Kooli tegevuse eesmärgid ühiskonna, õppija ja tööturu vajadustest lähtuvalt on
1) luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks;
2) võimaldada kunstide, keskkonnakaitse ja põllumajanduse õppesuundadel kutsekeskharidusõpet, kutseõpet keskhariduse ja põhihariduse baasil ning põhihariduse nõudeta kutseõpet;
3) korraldada kutsealast eelkoolitust ning kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis;
4) korraldada erivajadustega õppijate kutseõpet koolis õpetatavatel õppesuundadel;
5) korraldada täiskasvanute tööalast ja vabahariduslikku koolitust;
6) osutada karjääriplaneerimise ja -nõustamise teenust;
7) korraldada huvitegevust.
Kooli ülesanded on
1) arendada riigisisest ja rahvusvahelist koostööd kutseõppe tõhustamiseks;
2) arendada ühistegevust tööandjatega, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudmistega;
3) kasutada koolile eraldatud vahendeid (rahalised ja õppevahendid, hooned jm) sihipäraselt ja otstarbekalt, et pakkuda kvaliteetset koolitust;
4) kaasata õpetajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid;
5) võimaldada personalile erialast ja pedagoogilist täiendusõpet;
6) luua õpilastele ja personalile tänapäevased õppe-, töö- ja olmetingimused;
7) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õpilaste isiksuse ja erialast arengut;
8) korraldada õppemetoodilist tööd, sh koostada ja arendada kooli õppekavasid;
9) koostada kooli arengukava ja viia see ellu;
10) koguda ja säilitada teavet kooli lõpetajate tööleasumise kohta;
11) teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
12) pidevalt täiendada ja arendada õppebaasi (sh raamatukogu) õppekavade nõuetest lähtuvalt;
13) korraldada või aidata korraldada õpilaste kultuuri-, spordi- ja muid üritusi;
14) korraldada õpilaste toitlustamine, majutamine ja tervishoiuteenus;
15) korraldada vastavalt vajadusele õpilaste praktilise töö käigus valmistatud toodete turustamine;
16) teha aedade ja haljasalade projekteerimise ja rajamise teenustöid, kasvatada põllumajanduskultuure ning müüa nende saadusi;
17) osutada toitlustus-, majutus-, konverentsi-, seminari- ja bürooteenuseid ning üürida välja ruume;
18) tutvustada oma tegevust kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.
(1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ning võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes.
(2) Kooli nõukogu moodustab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks.
(3) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(1) Kooli nõukogu
1) osaleb kooli arengukava koostamises ning kooskõlastab ja edastab selle kinnitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile;
2) kontrollib kooli arengukava täitmist;
3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ning kontrollib selle täitmist;
4) kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku koolitustellimuse kujundamiseks esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;
5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab need Haridus- ja Teadusministeeriumile;
6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;
7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ning kontrollib selle täitmist;
8) kooskõlastab kooli töötasujuhendi ning kontrollib selle täitmist;
9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ning esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;
10) esitab oma tegevuse aastaaruande Haridus- ja Teadusministeeriumile;
11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;
12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjoni töös;
13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;
14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, raha kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;
15) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ning põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
16) täidab teisi kutseõppeasutuse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel väljaantud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu koostaja selle üle ning esitab uuesti kooli nõukogule. Teist korda kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise põhjendustega otsustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teadmiseks kutseõppeasutuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud isikutele, kes on määranud kooli nõukogu liikmed.
(3) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt käesolevas põhimääruses ja kutseõppeasutuse seaduses sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.
(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.
(2) Direktor
1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud seaduses, käesolevas põhimääruses ja direktori ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmisele;
2) juhatab kooli õppenõukogu;
3) tagab siseauditi korraldamise;
4) kehtestab kooli sisehindamise läbiviimise korra;
5) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personali vajaduse üle;
6) on tööandjaks personalile ning kinnitab käskkirjaga personali ametijuhendid;
7) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
8) määrab kindlaks direktori asendamise korra;
9) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra ja õppekorralduseeskirja ning kehtestab reeglid töökorraldusele;
10) tagab kooli asjaajamise kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt;
11) tagab arhiivi haldamise;
12) korraldab õpilastele tervishoiuteenuse osutamise;
13) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise;
14) kehtestab õpilaskodu kohamaksu ja kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad;
15) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
16) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;
17) lahendab muid käesolevast põhimäärusest, oma töölepingust ja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(3) Direktor annab välja käskkirju.
(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(5) Direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb töölepingu üles haridus- ja teadusminister.
(6) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ning haridus- ja teadusministrile.
(7) Direktor vastutab oma pädevuse piires kooli põhimäärusele vastava tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest.
(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on lahendada kooli õppetegevusega seotud küsimusi.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.
(3) Kooli direktor kinnitab õppenõukogu koosseisu nimeliselt iga uue õppeaasta alguses ning vajaduse korral muudab seda õppeaasta jooksul.
Õppenõukogu
1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi ja ülesandeid ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid;
2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd ning pedagoogide enesetäiendamist, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkusele ning kavandab meetmeid kooli töö ja pedagoogide enesetäiendamise parendamiseks ja täiustamiseks;
3) arutab õppekavade rakendamise ning praktilise töö ja praktika korraldamisega seotud küsimusi ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid;
4) arutab koolikorralduse ja töökorralduse küsimusi ning teeb sellekohaseid ettepanekuid;
5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpueksamite ja -tööde korraldamise ning muude sellega seotud küsimuste üle;
6) otsustab õpilase väljaarvamise kooli õpilaste nimekirjast ning esitab direktorile sellekohase otsuse käskkirja vormistamiseks.
(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda õppeaastas. Õppenõukogu kutsutakse kokku ka vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmete kirjalikul nõudmisel.
(3) Õppenõukogu kutsub kokku ja selle tööd juhatab kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.
(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.
(5) Õppenõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalejatest.
(6) Õppenõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse õppenõukogu koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord.
Õppe- ja kasvatustöö ning kooli muude ülesannete paremaks korraldamiseks moodustab kooli direktor vajaduse korral oma käskkirjaga nõuandvaid ja korraldavaid komisjone.
(1) Kooli eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused
1) juhtkond;
2) õppeosakond;
3) täiendkoolituse ja arenguosakond;
4) majandusosakond;
5) korraldustalitus;
6) õppemajand.
(2) Juhtkonna moodustavad kooli direktor, õppedirektor, sessioonõppe juhataja, majandusjuhataja, õppemajandi juhataja, täiendkoolituse ja arenguosakonna juhataja, pearaamatupidaja, õpetaja-õppealajuht, aianduse juhtõpetaja, maastikuehituse juhtõpetaja, keskkonnakaitse juhtõpetaja, floristika juhtõpetaja ja Maarja Küla õpperühma koordinaator. Juhtkonna põhiülesanne on planeerida ja tagada kooli areng, igapäevane toimimine ja tulemuslik töö.
(3) Õppeosakonna koosseisu kuulub Maarja Küla õpperühm. Õppeosakonna ülesanded on
1) planeerida ja korraldada õppe-kasvatustöö ja praktiline töö ning analüüsida ja hinnata selle tulemuslikkust;
2) tagada kutseõpe aianduse, keskkonnakaitse ning tarbekunsti ja oskuskäsitöö õppekavarühmades;
3) tagada Maarja Küla õpperühmas erivajadustega õpilastele kutseõpe ning rakendada nende arengut toetavad meetmed ja tugisüsteemid;
4) korraldada õppekavade kohaselt praktika ja praktiline töö ning analüüsida ja hinnata neid;
5) planeerida ja korraldada eksamid, lõpueksamid, lõputööde kaitsmine ja kutseeksamid;
6) tagada õppemetoodiline töö, rakendada õpilase ja õpetaja tugisüsteemid ning koostada ja arendada kooli õppekavasid;
7) registreerida õppekavad Eesti Hariduse Infosüsteemis;
8) teha kutsesuunitlustööd ning korraldada uute õpilaste vastuvõtt kooskõlas haridus- ja teadusministri määruses sätestatud nõuetega;
9) hinnata ja planeerida pedagoogilise personali vajadust ning kaasata õppetöösse kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid;
10) selgitada välja õppe- ja tehniliste vahendite vajadused ning esitada tellimused koostöös majandusosakonnaga;
11) kujundada koolis õpilaste isiksuse ja erialast arengut soodustav õhkkond ja tingimused;
12) korraldada õpilaste majutamine, toitlustamine ja meditsiiniline teenindamine;
13) koguda ja säilitada teavet lõpetajate tööleasumise kohta;
14) tagada sisekontrolli läbiviimine;
15) koostada kooli arengukava õppe-kasvatustöö osa ning analüüsida selle täitmist.
(4) Täiendkoolituse ja arenguosakonna ülesanded on
1) vedada eest ja koordineerida kooli arendustegevust;
2) koostada kooli arengukava koostöös juhtkonna ja teiste struktuuriüksustega;
3) korraldada arengunõupidamisi;
4) korraldada tööalast ja vabahariduslikku koolitust ning rakendada koolis kvaliteedijuhtimise põhimõtteid;
5) rakendada sisehindamise süsteem;
6) toimetada kooli kodulehekülge, korraldada kooli mainekujundus ja reklaam;
7) arendada riigisisest ja rahvusvahelist koostööd kutseõppe tõhustamiseks;
8) arendada ühistegevust tööandjatega, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudmistega;
9) korraldada noorte sotsiaalne ja psühholoogiline nõustamine ning kutsesuunitlus- ja karjääriplaneerimine;
10) korraldada täiskasvanute tööalast koolitust;
11) suunata ja juhendada õpilaste ja õpetajate e-õppealast tegevust;
12) koostada ja juhtida projekte;
13) kujundada koostöös teiste osakondadega koolis välja aianduse kompetentsikeskus ning töötada välja selle tegevuse põhimõtted;
14) korraldada õpilasküsitlusi.
(5) Majandusosakonna ülesanded on
1) hallata õppe- ja olmehooneid ning tagada materiaal-tehnilise infrastruktuuri toimimine ja riigivara säilimine;
2) pidevalt täiendada ja arendada õppebaasi õppekavade nõuete kohaselt;
3) tagada õppe- ja olmehoonete ning ruumide renoveerimine, kaasates riigieelarve vahendeid, majandustegevusest laekuvaid tulusid ja projektipõhiseid eraldisi;
4) soetada hoonete haldamiseks ja hooldamiseks vajalikke seadmeid, materjale ja tarvikuid;
5) tagada kooli varustamine õppe- ja tehniliste vahenditega;
6) valmistada ette ja korraldada hankeid õppevahendite ja seadmete soetamiseks;
7) valmistada ette ehitus-, hanke- ja tarnelepinguid;
8) valmistada ette ja tellida ehitus-, hanke- ja remondiprojekte ning korraldada riigihankeid;
9) pidada majandusarvestust hallatavate objektide üle kuude, kvartalite ja aastate lõikes;
10) teha majandusanalüüsi eelarve kululiikide ja osutatavate teenuste lõikes;
11) koostada kooli arengukava majandustegevuse osa ning analüüsida selle täitmist.
(6) Korraldustalituse ülesanded on
1) tagada kooli asjaajamine kooli asjaajamiskorra kohaselt;
2) pidada õpilaste arvestust ning õppurite registrit Eesti Hariduse Infosüsteemis;
3) tellida ja vormistada kooli lõpetamisega seotud dokumendid;
4) korraldada arhiivitöö;
5) pidada personaliarvestust, hallata personalidokumentatsiooni ja kavandada täiendusõpet, pidada pedagoogide registrit Eesti Hariduse Infosüsteemis;
6) korraldada raamatukogu tööd;
7) koostada kooli eelarve ja pidada arvestust selle täitmise üle;
8) kontrollida eelarvevahendite kasutamise seaduslikkust;
9) planeerida ja juhtida majandustegevusest, sihtrahastamisest ja muudest allikatest tulevaid rahavoogusid ning kontrollida võlgnevusi;
10) tagada käesolevas põhimääruses sätestatud tasulistest teenustest saadava tulu ja teenuste osutamisega seotud kulude arvestus;
11) tagada kooli raamatupidamine ja finantstegevus õigusaktide ja kooli raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt;
12) tagada aruandlus õigusaktide ja tähtaegade kohaselt;
13) juhendada õpilasesinduse tööd;
14) korraldada õpilaste sportimist, huviringide tööd ning muid kooli- ja vabaajaüritusi;
15) hooldada ja arendada kooli IT-vahendeid;
16) tagada kooli sise- ja välissuhtlus;
17) korraldada transporditeenus ning tagada paljundusteenus;
18) osaleda kooli arengukava koostamisel ning analüüsida selle täitmist oma tegevusvaldkonnas.
(7) Õppemajand on kooli juures tegutsev aianduse ja haljastusega tegelev struktuuriüksus, mille ülesanded on
1) korraldada ja juhendada õppekavade kohaselt õpilaste praktikat ja praktilist tööd;
2) arendada õppekavade kohaselt tootmist ja praktikavõimalusi;
3) korraldada vastavalt vajadusele õpilaste praktilise väljaõppe eesmärkidel õppetootmist, turustada selle käigus valmistatud tooteid ja osutada teenuseid;
4) korraldada aianduslik tootmine, toodete säilitamine ja turustamine;
5) tagada kollektsioonaedade liigilisus, rajada uusi kollektsioonaedu, arendada ja hooldada parki ja haljasalasid;
6) koostada õppemajandi arengukava ja anda aru selle täitmisest.
(1) Koolis õpetatakse kutseharidusstandardi ning kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud õppekavade järgi.
(2) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, millega sätestatakse õppeained ning praktiline töö ja praktika koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused, õpingute alustamise tingimused ning kooli lõpetamise nõuded.
(3) Kool koostab õppekava iga kutse- ja eriala jaoks, mida on koolis võimalik omandada.
(4) Kooli õppekavad ja nendes tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades need enne õppenõukogu ja kooli nõukoguga.
(5) Kooli õppekavad ning nendes tehtavad muudatused registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(6) Täiskasvanute tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja kooskõlas tööturu vajadustega ning õppekavad kinnitab kooli direktor.
(1) Kooli saavad õppima asuda põhi- või keskharidusega isikud või koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikud kooli õppekavade kohaselt.
(2) Koolis õpitakse täis- või osakoormusega kooli- või töökohapõhises õppevormis.
(3) Kool loetakse lõpetatuks pärast kooli vastava õppekava täitmist täies mahus.
(4) Õppekorralduse aluseks on õppekorralduseeskiri, mille kinnitab kooli direktor pärast selle kooskõlastamist kooli nõukoguga.
(5) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust ja võimaldatakse huvitegevust.
Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased.
(1) Pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor.
(2) Pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(3) Pedagoogide ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides.
Pedagoogidel on õigus
1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, töökorralduse reeglite ja õppekorralduseeskirja kohta;
2) saada erialast ja pedagoogilist täiendusõpet täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt;
3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;
4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;
5) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parendamiseks;
6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(1) Mittepedagoogilise personali ülesanded on tagada kooli häireteta töö, hoida korras kooli vara ning korraldada õppetootmist.
(2) Mittepedagoogilise personali ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töötajate töölepingutes, ametijuhendites ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides.
Mittepedagoogilisel personalil on õigus
1) saada teavet kooli põhimääruse ja töökorralduse reeglite kohta;
2) saada erialast täiendusõpet täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt;
3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;
4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;
5) esitada direktorile ettepanekuid töökorralduse parendamiseks;
6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.
(2) Täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse kursustel osalejad ei kuulu õpilaskonda ning neile ei laiene õpilaste õigused. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus.
(3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest ning järgides seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.
(1) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.
(2) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond lihthäälteenamusega õpilaste üldkoosolekul.
(3) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle kahe kolmandiku õpilaskonnast.
(4) Põhikiri on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest.
(5) Õpilaskonna põhikirja kinnitab kooli nõukogu.
(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.
(2) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab kooli direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest õpilasi kooli infotahvlil või muul õpilastele kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õppivast õpilaskonnast.
Õpilaskonnal on õigus
1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud korras;
2) astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu koosolekul;
4) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ega korraldada.
(1) Õpilasel on õigus
1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, töökorralduse reeglite ja õppekorralduseeskirja kohta;
2) saada õpilaspilet;
3) saada õppekavajärgset õpetust ning valida õppeaineid valikainete piires;
4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses;
5) taotleda õpingute ajaks avalduse alusel kohta õpilaskodus;
6) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;
7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
8) saada õppetoetuste ja õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja korras õppelaenu;
9) saada õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ja kooli kehtestatud tingimustel ja korras õppetoetusi;
10) saada erandkorras õpet individuaalse õppekava järgi;
11) saada kutseõppeasutuse seaduse ja õppekorralduseeskirjaga kehtestatud tingimustel ja korras akadeemilist puhkust;
12) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parendamiseks;
13) saada praktilise töö ja praktika ajal tervisekaitset seaduste ja nende alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt;
14) kasutada koolis viibimise ajal tervishoiuteenuseid seaduste ja nende alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt;
15) saada õppetööd puudutavates küsimustes õpetajatelt konsultatsiooni õpetajate õppetöövälisel üldtööajal;
16) kasutada seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud teisi õigusi.
(2) Õpilane on kohustatud
1) täitma kooli eeskirju ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral;
2) osalema õppetöös ning sooritama õigel ajal õppeplaanis ettenähtud arvestused, eksamid, praktilised tööd ja praktikad;
3) hoidma kooli head mainet.
(1) Kooli rahastatakse riigieelarvest, kooli põhimääruses sätestatud põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ning muudest laekumistest ja vahenditest.
(2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras.
(3) Koolil on iseseisev eelarve ning rahandusministri loal võivad koolil olla arvelduskontod pangas.
Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtkasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppe- ja praktiliseks tööks vajalikud materiaalsed väärtused.
Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.
Kool korraldab oma asjaajamise õigusaktidega kehtestatud nõuete ja kooli asjaajamiskorra kohaselt.
(1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.
(2) Kool korraldatakse ümber Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu.
(3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
(1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.
(2) Kooli tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu.
(3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
Haridusministri 18. juuni 2001. a määrus nr 27 «Räpina Aianduskooli põhimäärus» (RTL 2001, 76, 1024; 2008, 55, 764) tunnistatakse kehtetuks.
Minister Tõnis LUKAS
Kantsler Janar HOLM