Leisi Vallavolikogu — Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 89, 1189

Lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 365 ja «Jäätmeseaduse» § 71 Leisi Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Kehtestada Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 17. märtsi 2008. a määrusega nr 8 kehtestatud «Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri». 3. Käesolev määrus jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi samasse jäätmeveo piirkonda kuuluvate kohalike omavalitsuste volikogud. Volikogu esimees Andrus KANDIMA LISA Leisi Vallavolikogu 19. aprilli 2010 määrusele nr 6 Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja ülesanne ja ulatus (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Muhu ja Ida-Saaremaal, s.t Muhu, Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide ja Valjala valla haldusterritooriumil (edaspidi piirkond). (2) Eeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, suurendada jäätmete taaskasutuse võimalusi, korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu eesmärgiga tagada piirkonna puhas ja tervislik elukeskkond. (3) Eeskiri on kohustuslik kõigile piirkonnas tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuste asutustele (jäätmeseadus § 9). (4) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja. (5) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (jäätmeseadus § 11 lg 2). II peatükk MÕISTED § 2. Eeskirjas kasutatakse viitamisel järgmisi lühendeid: JS – jäätmeseadus PS – pakendiseadus RS – ravimiseadus VS – veeseadus § 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: (1) JÄÄTMED on mistahes vallasasjad või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (JS § 2 lg 1); (2) ÄRAVISKAMINE tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (JS § 2 lg 2); (3) OHTLIKUD JÄÄTMED on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (JS § 6 lg 1); (4) TAVAJÄÄTMED on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (JS § 3); (5) OLMEJÄÄTMED on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (JS § 7). Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; (6) TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED käesoleva eeskirja mõistes on määrdumata paber, papp ja kartong, klaas- ja plastiktaara, metallpurgid jm. metallijäätmed, puhas kile jm plastikjäätmed, puit ja ka teised jäätmeliigid, mida jäätmevaldajal on segajäätmetest eraldi kogutuna võimalik üle anda korraldatud olmejäätmete veosüsteemi või liigiti kogutuna teisese toorme kasutajale/kokkuostjale, elanikel täiendavalt viia vastavatesse kogumispunktidesse; (7) SUURJÄÄTMED käesoleva eeskirja mõistes on olmejäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse, nt mööbliesemed. Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid, nagu elektroonikaromusid; (8) PAKENDIJÄÄTMED on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks käesoleva eeskirja § 3 lg 1 mõistes. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. (PS § 4); (9) KORDUSKASUTUSPAKEND on pakend, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul mitu kasutuskäiku või -ringi. Korduvalt kasutatav pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele (PS § 6); (10) PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISSÜSTEEM on pakendiettevõtjate korraldatud pakendijäätmete kogumise süsteem, mis hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakenditest tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutustes või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest; (11) PAKENDIETTEVÕTJA on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (PS § 10). Samuti akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kellele pakendiseaduses ettenähtud juhtudel on eelpool nimetatud isikud oma kohustused pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel lepinguga üle andnud; (12) PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED on jäätmed, mille kokkukogumist ja taaskasutamist või kõrvaldamist korraldavad probleemtoote tootjad või tootjate ühendused. Jäätmeseaduse alusel kuuluvad probleemtoodete hulka patareid ja akud, polüklooritudbifenüüle (PCB) sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, sealjuures rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed, ning nende osad, ja vanarehvid (JS § 25 lg 2); (13) ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADE on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral (JS § 25 lg 3 p 4); (14) ELEKTROONIKAROMU on elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde; (15) EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED on käesoleva eeskirja mõistes ehitus-, remondi- ja lammutustegevuse käigus tekkinud tavajäätmed; (16) TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED on käesoleva eeskirja mõistes jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu ja veterinaarteenust osutamise kohas, sh mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest – diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed; (17) JÄÄTMEVALDAJA on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (JS § 9); (18) JÄÄTMETEKITAJA on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub (JS § 10); (19) JÄÄTMEHOOLDUS on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus (JS § 11 lg 1). Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (JS § 11 lg 2); (20) JÄÄTMEKÄITLUS on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine (JS § 13); (21) JÄÄTMETE KOGUMINE on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil (JS § 14 lg 1); (22) JÄÄTMEKÄITLUSKOHT on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks (JS § 19 lg 1-3); (23) JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUS on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje (JS § 20); (24) JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (JS § 17 lg 1). Jäätmete kõrvaldamine on näiteks jäätmete ladestamine prügilas ning jäätmete kogumine prügilasse ladestamiseks; (25) JÄÄTMETE TAASKASUTAMINE on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus (JS § 15 lg 1); (26) JÄÄTMETE KORDUSKASUTUS on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud (JS § 15 lg 2); (27) JÄÄTMETE RINGLUSSEVÕTT on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus (JS § 15 lg 3); (28) JÄÄTMETE ENERGIAKASUTUS on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse (JS § 15 lg 4); (29) JÄÄTMELUBA on dokument, mis annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks jäätmeseaduse § 73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse § 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused (JS § 73 lg 1). Jäätmelube väljastab Keskkonnaamet; (30) KOMPOSTIMINE on orgaaniliste jäätmete nagu aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed eraldi kogumine, segamine ja edasine käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; (31) JÄÄTMEKÄITLEJA on ettevõtja, kellel on seaduslik õigus jäätmekäitlustegevuseks piirkonnas (sh sortimine, vedu, töötlemine) või väljapool piirkonda (töötlemine, ladestamine, ladustamine); (32) JÄÄTMEVEDAJA jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik. Kitsamas tähenduses korraldatud jäätmeveo konkursiga valitud veoettevõtja; (33) JÄÄTMEVEO DOKUMENT on jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht; (34) TERRITOORIUMI VALDAJA on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja; (35) TIHEASUSTUSALA käesoleva eeskirja tähenduses on Orissaare alevik; (36) JÄÄTMELEPING on dokument, millega isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele; (37) OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS on isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses (JS § 99 lg 1). (38) ÜHISKASUTUSES JÄÄTMEMAHUTI on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping. III peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS JA ÜLDNÕUDED § 4. Piirkonna jäätmehooldust korraldavad haldusterritooriumi kohaliku omavalitsuse organid. (1) Vallavolikogude ülesanded on järgmised: 1) kinnitada jäätmekava valla arengukava osana; 2) kehtestada jäätmehoolduseeskiri; 3) määrata jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud; 4) kehtestada oma määrusega järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted: jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär. (2) Vallavalitsuste ülesanded on järgmised: 1) korraldatud olmejäätmete veo konkursi läbiviimine ja konkursitulemuste kinnitamine; 2) jäätmete sortimise, sealhulgas liigiti kogumise korraldamine; 3) jäätmevaldajate registri pidamine; 4) jäätmehoolduseeskirja täitmise kontroll; 5) taaskasutatavate jäätmete kogumiskohtade määramine; 6) nõuda asutustelt ja ettevõtetelt lepingut jäätmekäitlejaga jäätmete veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 7) korraldada jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamist ja kaasajastamist; 8) teostada jäätmehoolduse järelvalvet haldusterritooriumil vastavalt keskkonnajärelevalve seaduse sätetele; 9) esitada arvamus asutuste ja ettevõtete jäätmelubade taotluste kohta; 10) volitada Maasi Jäätmehoolduse OÜ täitma muid omavalitsusüksustele seadusega antud jäätmehoolduse ülesandeid. (3) Maasi Jäätmehoolduse OÜ ülesanded on järgmised: 1) Maasi jäätmejaama tegevuse korraldamine; 2) piirkonnas tekkivate olmejäätmete käitlemise korraldamine; 3) ehitus- ja lammutusjäätmete kogumise korraldamine piirkonnast; 4) piirkonna kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise korraldamine; 5) muude jäätmete, sh pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, tootmisjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete hoolduse korraldamine vastavate lepingute olemasolul isikutega, kes seaduse järgselt peavad vastutama nimetatud jäätmete käitlemise eest; 6) osanikvaldade ühise jäätmehoolduseeskirja koostamine ja rakendamise korraldamine; 7) jäätmeveo konkursside korraldamise ja läbiviimise ettevalmistamine; 8) jäätmekava koostamine osanikvaldade haldusterritooriumi kohta; 9) jäätmete liigiti kogumise edendamine; 10) jäätmekäitluskohtade järelhoolduse korraldamine; 11) jäätmehooldusalase arendustegevuse ja koolituse korraldamine. § 5. Kõik jäätmetekitajad ja territooriumi valdajad on kohustatud: (1) Iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (JS § 21 lg 1); (2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele tekkekohas (näiteks kompostimine) või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JS § 28 lg 1); (3) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks (JS § 28 lg 2); (4) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid (JS § 28 lg 3); (5) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Vältida tuleb keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi (JS § 29 lg 1 ja 2); (6) Võimaldamaks olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, peab jäätmetekitaja olmejäätmete eri liigid lahus koguma vastavalt käesoleva eeskirja VI peatüki sätetele; (7) Korraldama ohtlike jäätmete, probleemtoodete jäätmete ja taaskasutusele minevate jäätmete üleandmise sorteeritult; (8) Mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud; (9) Kui jäätmetekitaja ja jäätmetekke- või -kogumiskoha territooriumi valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nende vaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluse korraldamisel üüri- või rendi- või jäätmelepinguga. § 6. Nii alalised kui ajutised elanikud on täiendavalt kohustatud: (1) Vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendi, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulka; (2) Piirkonna elanikud peavad sõlmima lepingud jäätmekäitlusfirmaga korraldatud olmejäätmeveoks vastavalt käesoleva eeskirja IV peatüki sätetele. § 7. Ettevõtlusega tegelevad isikud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja seaduse alusel asutatud muud asutused on täiendavalt kohustatud: (1) Vähendama tekkivate jäätmete hulka tehnoloogilisi ja muid vahendeid kasutades; (2) Vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmehooldust jäätmeseaduse § 39 lg 3 nõutavas mahus; (3) Liituma korraldatud jäätmeveo süsteemiga vastavalt käesoleva eeskirja IV peatüki sätetele; (4) Jäätmeseaduses sätestatud juhtudel peavad jäätmekäitleja ja jäätmetekitaja omama jäätmeluba. Loa saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul; (5) Teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses on vajalik ohtlike jäätmete käitluslitsents; (6) Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lg 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, samuti isik, kes kogub tavajäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses või korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel, peab ennast registreerima Keskkonnaametis vastavalt jäätmeseaduse § 74 toodud korrale (JS § 74 lg 1); (7) Vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud tootmise või jäätmete töötlemise tehnoloogiaga; (8) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena (JS § 30 lg 1 ja 2); (9) Jäätmete vaheladustamisel nende edasiseks käitlemiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja kasutatavad meetodid peavad võimaldama nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist; (10) Territooriumi valdajad, kinnisvarahoolduse ettevõtted ja teised juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid haldusterritooriumil kehtivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. IV peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU § 8. Laimjala, Leisi, Muhu, Orissaare, Pöide ja Valjala valdade haldusterritooriumid on korraldatud jäätmeveo kohustusega ala, välja arvatud järgmised piirkonnad: (1) Leisi vallas Täätsi küla kogu ulatuses, Liiva küla kogu ulatuses, Nava küla kogu ulatuses, osaliselt Peederga küla (Uuetalu mv, Luki mv, Tõnise mv), osaliselt Mujaste küla (Kalda mv), osaliselt Õeste küla (Kiviaia mv); (2) Muhu vallas Kesselaid; (3) Orissaare vallas Kõinastu laid; (4) Pöide vallas Kübassaare küla kogu ulatuses ning osaliselt Muraja küla (Uue-Udrikumv, Vaheaia mv, Järve mv, Murajamv); (5) Valjala vallas Väkra küla kogu ulatuses, osaliselt Jursi küla (Niidi mv), osaliselt Kogula küla (Aru mv, Kalmu mv, Välja mv), osaliselt Kuiste küla (Sikkamv), osaliselt Lööne küla (Ado mv, Niidi mv), osaliselt Männiku küla (Aaviku mv, Jaani-Jurnamv), osaliselt Põlluküla küla (Linnumäe mv, Oti mv), osaliselt Röösa küla (Kaasiku mv, Lepnamv, Pärdi mv, Tammiku mv), osaliselt Siiksaare küla (Põessaaremv), osaliselt Turja küla (Vaidlamv), osaliselt Vanalõve küla (Künka mv, Tammevälja mv), osaliselt Veeriku küla (Vete mv), osaliselt Vilidu küla (Rauna mv, Tõnu mv, Vilidu-Jaagumv), osaliselt Võrsna küla (Lojamv). § 9. Jäätmevaldaja peab sõlmima käesoleva eeskirja § 11 nimetatud jäätmevedajaga jäätmelepingu. (1) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JS § 69 lg 2); (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba (JS § 69 lg 4¹); (3) Asukohajärgne vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise (JS § 69 lg 4); (4) Korraldatud jäätmeveo korras toimub jäätmete äravedu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas ka piirkonnas asuvatest jäätmejaamadest. § 10. Eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühe veopiirkonna. § 11. Veopiirkonnas veab jäätmeid konkursi korras valitud jäätmevedaja. (1) Jäätmevedajal on kinnitatud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigus konkursitingimustega kehtestatud ajaks; (2) Veo ainuõigus ei hõlma jäätmevaldajaid, kes on eeskirja § 9 lg 2 või § 9 lg 3 alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud. § 12. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid (jäätmekood 20 03 01) ja segaolmejäätmete sortimisel järele jäävad jäätmeid (jäätmekood 20 03 98), mis on ette nähtud prügilasse viimiseks (edaspidi ühisnimetusena segaolmejäätmed). § 13. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid. § 14. Korraldatud jäätmeveo sagedus on järgmine: (1) Tiheasustusala ühepereelamutel on minimaalne jäätmemahuti maht 80 liitrit, tühjendamise sagedus vähemalt 1 kord kuus; (2) Korterelamul on jäätmemahutite maht arvestusega vähemalt 50 liitrit korteri kohta, kuid minimaalse mahuga 140 liitrit korterelamu kohta. Tiheasustusalas paikneva korterelamu puhul on jäätmemahuti tühjendamise sagedus vähemalt 1 kord kuus. Juhul, kui hajaasustusalas paiknevas korterelamus on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja § 94 ja § 95 ning nende poolt kasutatavatesse jäätmemahutisse ei panda biolagunevaid jäätmeid, on jäätmemahuti tühjendamise sagedus vähemalt 1 kord kvartalis. Juhul kui eelnimetatud nõudeid ei ole täidetud, on jäätmemahuti tühjendamise sagedus vähemalt 1 kord kuus; (3) Hajaasustuses võivad jäätmevaldajad kasutada individuaalset minimaalselt 80 liitrise mahuga jäätmemahutit või ühiskasutuses jäätmemahutit, kusjuures jäätmevedajaga lepingu sõlminud isik peab esitama asukohajärgsesse omavalitsusse nimekirja elanikest, kes on sõlminud kokkuleppe ühiskasutuses jäätmemahuti kasutamiseks. Juhul, kui hajaasustuses paiknevates elamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja § 94 ja § 95 ning nende poolt kasutatavatesse jäätmemahutisse ei panda biolagunevaid jäätmeid, on jäätmemahuti tühjendamise sagedus vähemalt 1 kord kvartalis. Juhul kui eelnimetatud nõudeid ei ole täidetud, on jäätmemahuti tühjendamise sagedus vähemalt 1 kord kuus; (4) Ettevõtted valivad konteineri suuruse vastavalt kinnistul toimuvate tegevuste iseloomust tingitud olmejäätmete sarnaste jäätmete tekkele, kuid minimaalne konteineri maht peab olema 140 liitrit kinnistu kohta. Tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord kuus; (5) Juhul, kui mingil perioodil tekib jäätmeid tavapärasest rohkem, saab jäätmevaldaja tellida eraldi veo, mille eest tasutakse vastavalt kehtivale hinnakirjale; (6) Juhul, kui kinnistul on korraldatud veosüsteemiga käideldavate jäätmete teke tavapärastest väiksem, saab asukohajärgselt vallavalituselt taotleda erandkorras väiksemate konteinerite paigaldamist või juhul, kui kinnistu asub hajaasustuses, minimaalse tühjendamissageduse vähendamist. § 15. Jäätmevedaja teavitab veopiirkonnas asuvaid jäätmevaldajaid päevadest, millal toimub jäätmevedu. § 16. Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt veoettevõtja esitatud arvetele. Teenustasu kujuneb vastavalt järgmistele põhimõtetele: (1) Sortimata olmejäätmete veo teenustasu ühikmaksumus pannakse paika veokonkursiga; (2) Sortimata olmejäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud konteinerite mahust ja veosagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast; (3) Teenustasule lisatakse konteinerite rendi maksumus, kui konteinerid ei ole jäätmevaldaja omanduses. § 17. Käesoleva eeskirja § 9 lg 3 ja § 14 lg 6 toodud erandite kohta sätestatakse järgmist: (1) koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, milleks ettevõtjal või asutusel on jäätmeseaduse § 39 lg 3 nõutavas mahus jäätmekava, kodumajapidamisjäätmete tekitajal/valdajal täidetud küsimustik jäätmetekke ja kavandatava käitluse kohta, samuti jäätmekäitlejaga sõlmitud lepingud, mis puudutavad taotleja jäätmekäitluse korraldamist; (2) kõik tehtud erandid registreeritakse veopiirkonna jäätmevaldajate registris; (3) erandi saanud jäätmevaldaja on kohustatud asukohajärgsele vallavalitsusele esitama kord aastas aruande jäätmete tekitamise ja käitlemise kohta. Aruande esitamise tähtaeg märgitakse erandi tegemise otsusesse; (4) erand kehtib kuni 1 aasta + aruande läbivaatamiseks kuluv aeg (maksimaalselt 1 kuu); (5) otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel ja ainult pärast § 17 lg 3 nimetatud aruande läbivaatamist. V peatükk OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE § 18. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses segaolmejäätmete mahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib kokkuleppe alusel kasutada ühismahuteid. § 19. Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. § 20. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: (1) Põhiliselt 80-, 140-, 240-, 600-, 800- või 1000-liitriseid kaanega ning haaratavaid plastikust väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse; (2) Kaanega varustatud 1, 1,5, 2,5, 3,5 ja 4,5 m³metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. § 21. Jäätmemahutil (v.a segaolmejäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogutava jäätmeliigi tähistamiseks kasutatakse järgmiseid värve: (1) sinine – paber ja papp; (2) kollane – segapakend; (3) roheline – klaaspakend; (4) pruun – biolagunevad jäätmed; (5) punane – ohtlikud jäätmed. § 22. Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded (1) Kuni 1000-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 4 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmelepinguga; (2) Eeskirja § 22 lg 1 nimetamata konteinerid tuleb paigaldada tasasele ja kõvale maapinnale või alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt; (3) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast; (4) Mahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs; (5) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval; (6) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede ligipääsetavuse, korrashoiu ja puhtuse eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti. Juhul kui mahutid paiknevad vallavalitsuse loal riigi- või vallamaal või vallavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti. § 23. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust. § 24. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. § 25. Kergesti riknevad ja halvalõhnalised olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. § 26. Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna: (1) ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; (2) probleemtoodete jäätmeid; (3) korduskasutuspakendit; (4) ehitus- ja lammutusjäätmeid; (5) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; (6) vedelaid ega määrivaid jäätmeid; (7) käimlate sisu ega kogumiskaevude setteid; (8) kuuma tuhka; (9) raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas; (10) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt käesoleva eeskirja XI peatükis sätestatud korrale. § 27. Jäätmevaldaja, kes ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga, peab segaolmejäätmed üle andma Maasi jäätmejaama või väljaspool piirkonda asuvasse Kudjape jäätmejaama (vt eeskirja Lisa 1). VI peatükk OLMEJÄÄTMETE SORTIMINE § 28. Jäätmete tekkimise kohas tuleb olmejäätmetest eraldi koguda järgmised jäätmeliigid ja korraldada nende üleandmine kindlaksmääratud kogumiskohta või käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine: (1) ohtlikud jäätmed; (2) pakendid; (3) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; (4) alates 1. jaanuar 2012 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; (5) paber ja kartong; (6) muud taaskasutatavad jäätmed, kui vastava jäätmeliigi jaoks on elu- või töökoha asulas paigaldatud kogumiskonteiner või neid on vähemalt üks kord aastas võimalik muul mõistlikul viisil jäätmekäitlejale üle anda; (7) ettevõtja, asutuse või mõne muu organisatsiooni tegevuses tekkiv jäätmeliik, mida tekib üle 30 kg nädalas; (8) suurjäätmed; (9) probleemtoodete jäätmed. § 29. Eraisikud rahvastikuregistri järgse elukohaga eeskirja § 1 lg 1 sätestatud piirkonnas saavad kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ära anda tasuta, välja arvatud jäätmete transpordi kulu kogumiskohta. § 30. Juriidilised isikud korraldavad enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitlemise omal kulul. § 31. Pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutavad pakendiettevõtjad. Pakendijäätmed tuleb kas: (1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse pakendikonteineritesse, välja arvatud ettevõtte majandustegevuse käigus suures koguses tekkivad sama liiki pakendijäätmed; (2) panna müügiasutuste juures asuvatesse pakendijäätmete kogumismahutitesse; (3) viia Maasi jäätmejaama või anda üle mõnele muule pakendijäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele; (4) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks. § 32. Pakendijäätmete kogumissüsteemi kuuluvate pakendikonteinerite asukoht, arv ning tühjendamissagedus sätestatakse vallavalitsuse määrusega. § 33. Paber ja kartong tuleb kas: (1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse paberi ja papi konteineritesse, välja arvatud ettevõttes tekkinud vastavat liiki jäätmete puhul; (2) viia Maasi jäätmejaama või anda üle mõnele muule paberi ja kartongi kogumisega tegelevale ettevõttele; (3) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks. § 34. Paberit ja kartongi võib põletada ainult käesoleva eeskirja § 108 sätestatud korras. § 35. Paberi ja kartongi käitlemise korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja, kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu. § 36. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb kas: (1) kompostida tekkekohas vastavalt käesoleva eeskirja § 94 ja § 95 sätestatud nõuetele; (2) viia Maasi jäätmejaama või anda üle mõnele muule biolagunevate aia- ja haljastujäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele; (3) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks. § 37. Aia- ja haljastujäätmeid võib põletada ainult käesoleva eeskirja § 108 sätestatud korras. § 38. Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete ning köögi- ja sööklajäätmete käitlemise korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja, kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu. § 39. Suurjäätmed (näiteks vana mööbel, jalgrattad, vannid jne) tuleb üle anda vastava teenuse pakkujale või viia Maasi jäätmejaama või Kudjape jäätmejaama. § 40. Liigiti kogutud olmejäätmete, välja arvatud pakendijäätmete valikkogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutab kohalik omavalitsus. Valikkogumispunktides kogutud pakendi käitlemise eest vastutavad taaskasutusorganisatsioonid, muude valikkogumispunktides kogutud olmejäätmete käitlemise eest vastutab vallavalitsus. § 41. Valikkogumissüsteemi kuuluvate valikkogumispunktide asukoht sätestatakse vallvalitsuse poolt ja vastav nimekiri avaldatakse vallavalitsuse kodulehel, valla lehes ning vajadusel muudes sobivates allikates. VII peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE § 42. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, välja arvatud jäätmeseaduse § 61 toodud juhtudel, mis sätestab, et ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse vajadust vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. § 43. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete kogumispunkti, litsentseeritud jäätmekäitlejale või jäätmeloaga lubatud tekkekohas taaskasutamiseni või kõrvaldamiseni. § 44. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. § 45. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav või kogutud jäätmeid vastuvõttev isik peab vastavat tegevust reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. § 46. Probleemtoodetest tekkinud ja vastava kogumissüsteemiga hõlmatud ohtlikud jäätmed antakse üle probleemtoodete jäätmete kogumissüsteemi (vt eeskirja Lisa 1). § 47. Tootja on kohustatud kantavate patareide ja akude ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmed tarbijalt turustaja müügikohtade kaudu tagasi võtma tasuta, sõltumata sellest, kas tarbija kavatseb osta uue patarei või aku või mitte (Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008 määrus nr 124 «Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad»§ 5 lg 1). § 48. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, patareid ja akud, elavhõbedalambid, kraadiklaasid, tulekustutid, areosoolpakendid jm), välja arvatud asbesti sisaldavad ehitus-lammutusjäätmed, saavad eraisikud rahvastikuregistri järgse elukohaga eeskirja § 1 lg 1 sätestatud piirkonnas tasuta üle anda (vt eeskirja Lisa 1): (1) Maasi jäätmejaama; (2) Kudjape jäätmejaama; (3) bensiinijaamadesse või muudesse kohtadesse paigutatud ja vastavalt tähistatud ohtlike jäätmete kogumiskonteineritesse vastavalt neis vastuvõetavatele jäätmeliikidele; (4) suuremates asulates asuvatesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse; (5) liikuva ohtlike jäätmete kogumispunkti peatumise kohal olevasse kogumisautosse vastavalt eelnevalt teavitatud kuupäevale ja kellaajale. § 49. Jäätmejaamadesse ära antud ohtlike jäätmete käitlemise kulud kannab vastav omavalitsus, millise haldusterritooriumil asub jäätmevaldaja rahvastikuregistri järgne elukoht. § 50. Asbesti sisaldavad ehitus-lammutusjäätmed tuleb viia kas Maasi jäätmejaama, Kudjape jäätmejaama või anda üle mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele. § 51. Kasutuskõlbmatud ravimid saab lisaks käesoleva eeskirja § 48 nimetatud kohtadele üle anda apteeki, veterinaarravimid veterinaarapteeki (RS § 37 lg 1) (vt eeskirja Lisa 1). § 52. Vanad akud ja patareid saab lisaks käesoleva eeskirja § 48 nimetatud kohtadele üle anda vastavat tüüpi akude või patareide müügikohtades. § 53. Käesoleva eeskirja § 48 nimetatud kogumiskohtadest ohtlike jäätmete üleandmise litsentseeritud jäätmekäitlejale korraldab kogumiskohta haldav ettevõtja vastavalt omavalitsustega sõlmitud lepingule. § 54. Ettevõtja ja teiste juriidiliste isikute või muude asutuste tegevuses tekkinud jäätmete kogumisel ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmisel peavad olema täidetud järgmised nõuded: (1) Ohtlike jäätmete kogumiskohale peab olema kõrvaliste isikute juurdepääs takistatud; (2) Segunenud ohtlikud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks (JS § 60 lg 2); (3) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist (JS § 62 lg 1); (4) Jäätmevaldaja, kellele ei ole väljastatud jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on kohustatud kogutud ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule; (5) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale (JS § 62 lg 2 ja 3); (6) Ohtlike jäätmete üleandja, välja arvatud füüsilise isiku puhul kodumajapidamises tekkivate ja päästeasutuse poolt tuletõrje- ja päästetöödel kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel, esitab vedajale ja vastuvõtjale vormikohase saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega (JS § 64 lg 2 ja 3); (7) Ohtlike jäätmete valdaja on kohustatud andma asukohajärgse omavalituse määratud järelvalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VIII peatükk PROBLEEMTOODETE JÄÄTMETE KOGUMINE § 55. Jäätmevaldaja on kohustatud probleemtoodete jäätmed liigiti lahus koguma muudest jäätmetest ja need üle andma vastavasse kogumissüsteemi. § 56. Probleemtoodete jäätmete toimetamisel kogumissüsteemi tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist. § 57. Probleemtoodete jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud haldusterritooriumi omavalitsusi ja jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodete kogumise võimalustest ja korrast. § 58. Tootja on kohustatud turustaja müügikohtade kaudu tarbijalt tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu (Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määrus nr 65 «Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad» § 5 lg 1). Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist (JS § 26 lg 4²). § 59. Kui kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme turustajast ei ole mööda avalikke teid 10 km raadiuses kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumiskohta, peab tootja turustaja müügikoha kaudu füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma talle müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme (Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määrus nr 65 «Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad» § 5 lg 2). § 60. Romusõidukite, kasutatud osade või vanarehvide kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide omanikule oleks sõidukist, kasutatud osadest või vanarehvidest loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt selle omaniku elukohajärgse maakonna piires või 50 km raadiuses (Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2004. a määrus nr 352 «Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad» § 2 lg 2). § 61. Probleemtoodete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus, välja arvatud juhul kui ta on Vabariigi Valitsuse määrusega sellest kohustusest vabastatud ja kulud jäävad jäätmevaldaja kanda (JS § 26 lg 4 ja lg 7). § 62. Füüsilised isikud saavad Maasi jäätmejaamas tasuta ära anda elektroonikaromusid, vanarehve, akusid ja patareisid. IX peatükk PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISSÜSTEEM § 63. Korduskasutuspakendit käitlevad pakendiettevõtjad peavad rakendama asjakohaseid meetmeid, et korduskasutuspakend ei muutuks jäätmeks enne kavandatud kasutuskordade läbimist. § 64. Pakendi tagatisrahal toimivasse pakendite kogumissüsteemi peavad olema PS § 21 lg 10 alusel hõlmatud kõik vastavates pakendites kaupu müüvad müügikohad valdade haldusterritooriumil, välja arvatud PS § 20 lg 4¹ sätestatud juhul. § 65. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. (PS § 20 lg 1) § 66. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile (PS § 20 lg 2). Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis (PS § 20 lg 2¹). § 67. Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (PS § 20 lg 3) § 68. Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. (PS § 20 lg 6) § 69. Pakendijäätmete jäätmehoolduse kulud kannavad PS § 16 lg 1 alusel pakendiettevõtjad. § 70. Pakendiettevõtjad peavad PS § 24 ettenähtud arvestust pakendi- ja pakendijäätmete kohta ning teavitavad üks kord aastas vallavalitsusi nende kohta käivate andmete osas, sh pakendijäätmete taaskasutamise määrast piirkonnas. X peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE § 71. Jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed. § 72. Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded» kehtestatud tingimustele. § 73. Kui jäätmetekitaja ei soovi või ei saa ehitus- ja lammutusjäätmed tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, peab korraldama nende üleandmise ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejale. § 74. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 50 m³, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust. § 75. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav. § 76. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja on kohustatud korraldama üleantud jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses. Taaskasutamiseks loetakse ka kasutamist prügilas teede rajamiseks jäätmeladestule ja päevase prügitee katmiseks, kui sellega välditakse looduslike materjalide kasutamist. XI peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMETE KÄITLEMINE § 77. Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käeolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi. § 78. Käesolevas peatükis nimetatud jäätmed tuleb koguda ja hoiustada liikide kaupa eraldi. § 79. Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. § 80. Diskreetset vanapaberit – dokumendid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiu- või veterinaarteenuse osutamist puudutavate diskreetsete andmetega, peab käitlema järgmiselt: (1) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud spetsiaalkonteiner diskreetse vanapaberi kogumiseks, lukustatud ruumis või kapis, jm); (2) Diskreetne vanapaber tuleb purustamiseks üle anda vastavat teenust osutavale käitlusettevõttele või enne edasist käitlemist purustada kohapeal; (3) Kohapeal purustatud diskreetne vanapaber kogutakse taaskasutatava jäätmena, välja arvatud juhul, kui purustatud materjal ei ole taaskasutatav. § 81. Bioloogilisi jäätmeid – ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, peab käitlema järgmiselt: (1) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev; (2) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev tervishoiu või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis. § 82. Teravad ja torkivad jäätmed – nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms, peab käitlema järgmiselt: (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev; (2) Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega viiakse tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse. Kui edasine jäätmekäitlus eeldab täiendavat pakendamist, pakitakse kanistrid jäätmekotti või muusse jäätmekäitlejaga kokkulepitud taarasse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». § 83. Nakkusohtlikuid jäätmeid – jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» Lisa 3 määratluse kohaselt, peab käitlema järgmiselt: (1) Tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev; (2) Nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kehtestatud nõudeid. § 84. Ravimijäätmed tuleb pakkida originaalpakendis kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering «Ravimijäätmed» ja märgitud jäätmetekitaja nimi. § 85. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna. Metallilisi elavhõbedajäätmeid tuleb aurustumise vältimiseks hoida veega anumas, nii et vesi katab elavhõbeda. § 86. Tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidla peab asuma jahedas ja lukustatud ruumis. § 87. Kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 88. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. § 89. Eriolukorras, näit epideemia piirkondades, tuleb nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitsetalituse korraldustele. XII peatükk MUUDE JÄÄTMETE KÄITLEMINE § 90. Ühiskanalisatsiooni ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega, mis omakorda tühjendatakse selleks ettenähtud purgimiskohtadesse. § 91. Füüsiline isik võib sette- ja kogumiskaevude vedelad jäätmed vedada põllumaale, kus ei kasvatata köögivilju või -marju, välja arvatud viljapuuaiad. Aasta jooksul ei tohi sellel põllul kasvatada inimtoiduks või loomasöödaks köögivilja. § 92. Kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi tiheasustusalal kasutada komposti valmistamiseks ega laotada tekkekoha territooriumile. § 93. Reoveesetet on lubatud kasutada põllmajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel vastavalt Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määruse nr 78 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded» tingimustele. § 94. Orgaanilisi tavajäätmeid nagu köögijäätmed ning aia- ja haljastujäätmed võib jäätmetekitaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: (1) kompostimiskoht peab olema valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale, sh kompostimiskoht ei tohi olla salv- või puurkaevule lähemal kui 15 m ega asuda veekaitsevööndis; (2) kompostimiskoht tuleb kooskõlastada naabritega, kui see on naabri krundile lähemal kui 3 meetrit. § 95. Kompostimisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega: (1) Komposti käitlemisel tuleb vältida häiringute teket, sh. kahjurite ja haisu levikut; (2) Kompostitavasse segusse ei või panna jäätmeid, mis kahjustavad kompostimisprotsessi või muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. § 96. Territooriumil, kus peetakse üle kümne loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa (VS § 26² lg 1 ja 2). § 97. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja sõnniku hoidmine sõnnikuaunas, kui kaitse-eeskiri teisiti ei sätesta, ja muud kaitse-eeskirjas sätestatud vee kvaliteeti ohustavad toimingud. Kaitse-eeskirjaga võib 50-meetrise piirangutega ala ulatust vähendada (VS § 26³ lg 6). § 98. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Veeseaduse tähenduses loetakse maapind lumega kaetuks, kui see on rohkem kui 10 cm lumega kaetud kauem kui 24 tundi. Külmunud maa on veeseaduse tähenduses maa, mis on külmunud rohkem kui 5 cm sügavuselt kauem kui 24 tundi (VS § 26¹ lg 4²). § 99. Surnud loomade ja/või loomsete jäänuste puhul tuleb need anda Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-ile (vt eeskirja Lisa 1). Üksiku väikelooma võib matta oma territooriumil vähemalt 1 m sügavusele. XIII peatükk JÄÄTMETE VEDU § 100. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda (JS § 38). § 101. Tavajäätmeid võib vedada: (1) jäätmeluba omav isik ja jäätmekäitlejana registreeritud isik; (2) jäätmeloata võib tavajäätmeid käitluskohta vedada jäätmetekitaja või territooriumi valdaja, kui tema majandus- või kutsetegevuseks ei ole jäätmete vedu (JS § 73 lg 2 p 6). § 102. Ohtlike jäätmete veoks on nõutav jäätmeluba, välja arvatud füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele (JS § 73 lg 2 ja 4). § 103. Jäätmevedu ei tohi häirida öörahu. § 104. Jäätmed, mille säilitamine kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada koheselt. XIV peatükk OLMEJÄÄTMETE TÖÖTLEMINE JA KÕRVALDAMINE § 105. Piirkonnas on jäätmete töötlemiseks ja kõrvaldamiseks järgmised kohad: (1) Maasi jäätmejaam; (2) Kudjape jäätmejaam. § 106. Jäätmete käitlemine toimub Maasi jäätmejaamas ja Kudjape jäätmejaamas vastavalt jäätmeloa tingimustele. § 107. Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed annab jäätmevedaja üle kas Kudjape jäätmejaama, Paikre prügilasse, või mõnda teise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. § 108. Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud järgmistel juhtudel: (1) Immutamata puidujäätmeid, paberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis; (2) Lahtises tules on lubatud vaikse ilma korral ja naabreid mitte häirides ning kõiki tuleohutuse nõudeid täites põletada puidu- ja aiapidamisjäätmeid ajavahemikul 1. oktoober kuni 15. mai; (3) Kõik jäätmete põletamisega seotud erijuhud tuleb kooskõlastada Saaremaa Päästeteenistusega. XV peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUS § 109. Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. § 110. Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. § 111. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. § 112. Kohalikul omavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta. § 113. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse jäätmekäitluskoha jaoks väljastatud jäätmeloas või kompleksloas. XVI peatükk LÕPPSÄTTED § 114. Iga jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust ja keskkonnaohust. § 115. Maa omanik peab vastutama oma territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest ja kõrvaldama vales kohas ladustatud jäätmed. Suurürituste käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ürituse korraldaja. § 116. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, supelrannad jne) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab olema kogumismahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja. § 117. Kõik kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja jäätmekäitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud jäätmed üle jäätmekäitlejale, ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad vastava reostusohu tekke. § 118. Jäätmetest tekitatud keskkonnareostuse ja kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis kõrvaldab kahjustuse maa omanik või kõrvaldatakse tema kulul. § 119. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad iga valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse poolt määratud isikud. § 120. Eeskirja rikkujat võidakse karistada jäätmeseaduses ja karistusseadustikus kehtestatud korras. LISA 1 Leisi Vallavolikogu 19. aprilli 2010 määrusele nr 6 Jäätmete kogumispunktid ja neis vastuvõetavate jäätmete loetelu Peamised jäätmekäitluskohad: Maasi Jäätmejaam – Mäeküla küla, 94601 Orissaare vald, Saaremaa Telefon: 53264525 Jäätmejaama haldab: Maasi Jäätmehoolduse OÜ – Kuivastu mnt. 37, 94601 Orissaare, Saaremaa Telefon: 53480250; e-mail: jaatmehooldus@hot.ee Kudjape jäätmejaam – Kudjape alevik, Kaarma vald, Saaremaa Telefon: 4528090 Jäätmejaama haldab: OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam – Kudjape alevik, Kaarma vald, Saaremaa Loomsed jäätmed: Loomsete Jäätmete Käitlemise AS – Ebavere küla, 46209 Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa Telefon: kontor: +372 32 78 333, logistik: +372 32 78 290; e-mail: info@ljk.ee Elektri- ja elektroonikaseadmed: Maasi jäätmejaam (vastu võetakse ainult kodumajapidamisest pärit elektroonikaromud) EES-ringlus MTÜ – Endla 3, 10122, Tallinn Telefon: 6307300 e-mail: info@eesringlus.ee MTÜ Eesti Elektroonikaromu – Vana-Narva mnt 26, 74114 Maardu, Harjumaa Telefon: 562 37 351 e-mail: kert@elektroonikaromu.ee Ohtlike jäätmete vastuvõtukohad: Maasi jäätmejaam (vastu võetakse ainult kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed) Liiva küla ohtlike jäätmete kogumispunkt (vastu võetakse ainult kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed) Karja küla ohtlike jäätmete kogumispunkt (vastu võetakse ainult kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed) Kudjape jäätmejaam Ohtlike jäätmete kogumist korraldab: OÜ OJ projekt – Tallinna 61e, 93818 Kuressaare, Saaremaa Telefon: 4531601; e-mail: asuja@hot.ee Pakendite kokkukogumisega tegelevad ettevõtted: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon – Masina 11, 10144 Tallinn Telefon: 6004638 MTÜ Eesti Pakendiringlus – Vana-Narva mnt. 26, 74114 Maardu, Harjumaa Telefon: 6379397 Tootjavastutusorganisatsioon OÜ – Suur-Sõjamäe 48b, 11415 Tallinn Telefon: 6811480 Eesti Pandipakend OÜ – Nuudi tee 20, 74114 Uusküla, Jõelähtme vald, Harjumaa Telefon: 6850010 Kasutuskõlbmatud ravimid saab lisaks ohtlike jäätmete kogumispunktidele ära anda ka apteekides: Orissaare alevik Liiva küla Leisi alevik Valjala alevik Reoveesette, käimlajäätmete vastuvõtukohad: Kuressaare Veevärk OÜ – Kuivast mnt 3F Orissaare, 94601, Saaremaa Valjala aleviku reoveepuhasti juures on purgla, mille kaudu saab vastu võtta ja utiliseerida nt käimlajäätmeid. Patareide kogumiskastid: Valjala alevik, parklas Leisi alevik, päästekeskuse juures Liiva küla, kaupluse juures kõigis patareide müügiga tegelevates kauplustes Puidu- ja saepurujäätmete põletamine: OÜ Orissaare Soojus – Ranna pst. 5, 94601 Orissaare, Saaremaa Muhu valla kommunaalamet, Liiva katlamaja, Liiva küla, Muhu vald, Saare mk. Ehitus- ja lammutusjäätmete purustamine: AS Maravo – Tagavere karjäär, Väike-Pahila küla, Orissaare vald, Saaremaa Telefon: 5168473 AS Level – Pikk 69, 93817 Kuressaare, Saaremaa