Narva Linnavolikogu — Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord — KO, 88, 1175

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ning Jäätmeseaduse § 66 lõike 4 alusel. § 1. Üldsätted Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra (edaspidi kord) eesmärgiks on kindlaks määrata: 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2) korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine; 4) korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 5) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord; 6) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäärad; 8) lisateenuste osutamise kord; 9) jäätmeveo teenustasu piirmäärade muutmise kord; 10) jäätmeveo teenustasu suurendamise kord; 11) ainuõigust omavalt vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord. § 2. Mõisted (1) Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) korraldatud jäätmevedu – Narva Linnavalitsuse (edaspidi: Linnavalitsus) poolt konkursi korras valitud vedaja poolt olmejäätmete vedamine linna territooriumilt määratud jäätmekäitluskohta; 2) jäätmeveo piirkond (edaspidi veopiirkond) – korraga kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab üks selleks ainuõigust omav vedaja; 3) olmejäätmete vedamine – konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale; 4) jäätmeveo teenustasu piirmäär – Narva Linnavolikogu (edaspidi: Linnavolikogu) poolt kinnitatud kõige suurem võimalik tasu segaolmejäätmete, paberi ja papi, suurjäätmete käitlemise eest, millest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla; 5) ettevõtja – isik, kes osaleb avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise; 6) vedaja – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas; 7) linna ja vedaja vaheline leping – leping, millega reguleeritakse Narva linna ja vedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamisega vedaja poolt; 8) jäätmekäitlusleping – vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks; 9) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed, sealhulgas korteri- aiandus- ja garaažiühistu, paadi- või muu ühisus, nende puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. 10) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine – Linnavalitsuse korralduse alusel jäätme-valdaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest põhjendatud taotluse alusel; 11) teenustasu – jäätmevaldaja poolt vedajale paberi ja kartongi, segaolmejäätmete ning suurjäätmete käitlemise eest makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Ükski teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast; 12) teenustasu muutmine – vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetatud teenustasu suuruse muutmine korra § 10 sätestatud korras; 13) ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine – vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse äravõtmine konkreetses veopiirkonnas; 14) jäätmemahuti – plastikust, metallist, kilest või muust materjalist valmistatud konteiner, sealhulgas sügavkogumismahuti, ning jäätmekott jäätmete kogumiseks; 15) ühismahuti kasutamine- lähestikku asuvatelt jäätmetekkekohtadelt tekkinud mistahes jäätmete kogumine ühte jäätmemahutisse ühise jäätmekäitluslepingu alusel. 16) tühisõit - on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu; 17) lisateenus - vedaja poolt jäätmevaldajale osutatav korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline täiendav jäätmekäitlusalane teenus. 18) pakendikotiteenus- teenus, mis on mõeldud pakendijäätmete olmejäätmetest eraldi kogumiseks eramajapidamistes tootjavastutusorganisatsiooni poolt korraldatud viisil ja tingimustel. 19) avalik konkurss- konkurentsiseaduse ja Vabariigi Valitsuse 25,09.2001.a. määruse nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» alusel korraldatav avalik konkurss jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks konkreetses jäätmeveo piirkonnas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse Jäätmeseaduses, Narva jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi jäätmehoolduseeskiri) ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. § 3. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a. määrusega nr 102 kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 1) 20 01 01 – paber ja kartong; 2) 20 03 01 – segaolmejäätmed (prügi); 3) 20 03 07 – suurjäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ohtlikud jäätmed, mille kogumine toimub vastavalt Narva jäätmehoodluseeskirja paragrahvile 38; 2) pakendijäätmed, mida kogutakse eraldi avalikesse või jäätmevaldaja omandis olevatesse pakendijäätmete mahutitesse, samuti pandiga koormatud pakendijäätmed. Pakendijäätmete kogumine toimub vastavalt Narva jäätmehoolduseeskirja paragrahvides 39-44 sätestatule; 3) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja äravedu, samuti linna territooriumi koristamise käigus kogutud jäätmed; 4) massiürituste korraldamisel tekkivad jäätmed; 5) aia- ja haljastusjäätmete kogumine ja vedu. § 4. Veopiirkonnad Narva haldusterritoorium on jaotatud kolmeks veopiirkonnaks. Veopiirkondade loetelu ja nende piiride kirjeldus on toodud korra Lisas 2. § 5. Avalik konkurss (1) Avaliku konkursi läbiviimise korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks otsustab Linnavalitsus oma korraldusega, millega moodustatakse muuhulgas ka konkursikomisjon. Konkursi pakkumiskutse dokumendid valmistab ette Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet (edaspidi: Linnavara- ja Majandusamet). Pakkumiskutse dokumentide koostamisel juhindutakse Jäätmeseadusest, Konkurentsi-seadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001.a. määrusest nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord”. (2) Pakkumise tunnistab edukaks ja annab edukaks tunnistatud pakkujale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmevedu konkreetses veopiirkonnas komisjoni ettepanekul Linnavalitsus oma korraldusega. (3) Konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena reeglina avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes ning Narva linna veebilehel. (4) Linnavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse 3aastaks. (5) Avalik konkurss vedaja väljaselgitamiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus veopiirkonnas: 1) jõuaks enne vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida linna ja vedaja vahelise lepingu ning 2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahutid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. § 6. Lepingute sõlmimise kord (1) Linnavara- ja Majandusamet teavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast ning veopiirkonnast, kus see vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks. Konkursi tulemusest teavitatakse avalikkust 30 päeva jooksul peale Korra § 5 lõikes 2 sätestatud korralduse jõustumist ja vaidlustamistähtaja möödumist. (2) Linna ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates vedaja pakkumise edukaks tunnistamise ja ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast. (3) Vedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud. Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. (4) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei mõjuta jäätmevaldaja liitunuks lugemist korraldatud jäätmeveoga. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (5) Juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, tuleb jäätmemahutitena kasutada 140, 240, 360, 600, 800, 1500, 2500 või 4500 liitriseid standardseid konteinereid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustele. (6) Jäätmevaldajale, kes kasutab käesoleva pargrahvi lõikes 5 nimetatust teistsuguseid jäätmemahuteid või jäätmekotti või kelle jäätmemahutit tühjendatakse harvemini, kui on sätestatud eeskirja Lisas 3, on vedajaga jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. (7) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. § 7. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Linnavara- ja Majandus-ametile taotluse tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. (2) Taotluses märgitakse: 1) mõjuvad põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud. (3) Mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud: 1) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid; 2) jäätmevaldaja asukoht ei võimalda teenuse osutamist. (4) Linnavara- ja Majandusamet, olles saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse, kontrollib jäätmevaldaja taotluse ja taotluses esitatu vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud nõuetele ja asjaoludele. (5) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise, jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise ennetähtaegse lõpetamise või tema taotluse tagasilükkamise otsustab Linnavalitsus asjakohase korraldusega. Korralduses sätestatakse: 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise alus ja asjaolud; 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestus; 3) mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamata jätmise põhjused; 4) mitteliitunuks lugemise ennetähtaegse lõpetamise põhjused; 5) muud asjas tähtsust omavad andmed. (6) Linnavalitsus teavitab taotlejaid kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest, jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise ennetähtaegsest lõpetamisest või jäätmevaldaja taotluse tagasilükkamisest. (7) Linnavalitsus teavitab koheselt vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, samuti mitteliitunuks lugemise ennetähtaegsest lõpetamisest. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg on 30 kalendripäeva arvates taotluse Linnavara- ja Majandusametile laekumisele järgnevast päevast arvates. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib Linnavara- ja Majandusamet taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni 45 kalendripäevani, teavitades sellest koheselt taotluses esitajat. (9) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Linnavalitsuse korralduses sätestatud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada hiljemalt üks kuu enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist Linnavara- ja Majandusametile uue taotluse, mille menetlemisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1-8 sätestatust. (10) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute jäätmekäitluse üle teostatakse järelevalvet vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. (11) Linnavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga, kui jäätmevaldaja on esitanud enda mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid või taotluses esitatud mitteliitunuks lugemise põhjused on äralangenud, kuid taotleja ei ole sellest teavitanud Linnavalitsust. (12) Mitteliitunuks ei saa lugeda pikemaks perioodiks kui kolm aastat. § 8. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, vedamise sagedus ja aeg. (1) Olmejäätmete kogumiseks peab jäätmevaldaja kasutama jäätmemahutit, mis tagab jäätmete nõuetekohase kogumise. (2) Juhul kui eramus elav jäätmevaldaja kogub pakendijäätmeid pakendikotiteenuse kaudu ning kompostib biojäätmeid vastavalt Jäätmehoolduseeeskirja § 10 nõuetele, on erandina lubatud segaolmejäätmete kogumiseks kasutada ka jäätmekotti. (3) Jäätmevaldajad koguvad käesoleva Korra § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud olmejäätmeid liigiti selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. (4) Segaolmejäätmete jäätmemahuteid (sh jäätmekotte) tuleb üldjuhul tühjendada mitte harvemini kui üks kord kuus. (5) Jäätmevaldajal, kes kasutab pakendikotiteenust ja kompostib biojäätmeid, on lubatud segaolmejäätmete jäätmemahutit tühjendada mitte harvemini kui üks kord nelja kuu jooksul. (6) Segaolmejäätmete jäätmemahuti (sh jäätmekoti) tühjendamise täpne sagedus sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelises jäätmekäitluslepingus, järgides käesolevas paragrahvis sätestatut. Jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub segaolmejäätmete jäätmemahutite tühjendamine vastavalt korra lisas 3 toodud tabelile. (7) Kui kinnistul on 5 ja enam korterit, peab vanapaberi ja kartongi kogumiseks olema eraldi jäätmemahuti või hoonesisene tuleohutus- ja muudele nõuetele vastav panipaik. Panipaiga olemasolul tagab kinnistu omanik või haldaja vanapaberi ja kartongi toimetamise ja üleandmise selleks ettenähtud kogumis- võ kokkuostupunkti. (8)Kui kinnistul on vähem kui 5 korterit, tuleb vanapaberit ja kartongi koguda eraldi, viies vanapaberi ja kartongi jäätmed selleks ettenähtud kogumis- või kokkuostupunkti. Ahiküttega korterites on lubatud vanapaberi ja kartongi põletamine küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi jäätmemahuti vanapaberi ja kartongi tarbeks. (9)Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel olema eraldi jäätmemahuti, kui vanapaberit ja kartongi tekib kinnistul üle 25 kg nädalas. (10) Vanapaberi ja kartongi jäätmemahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist. (11) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõidu eest võetava tasu suurus ja põhimõtted lepitakse kokku jäätmevaldaja ja vedaja vahelises jäätmekäitluslepingus. (12) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine ning jäätmete roiskumine (hais, kahjurite teke). (13) Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu ning peab toimuma ajavahemikus 7.00- 23.00. (14) Vedaja on kohustatud ära vedama jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt kolme päeva jooksul alates jäätmevaldaja poolt tellimuse saamisest. (15) Vedaja on kohustatud vedama korraldatud jäätmeveo käigus kogutud olmejäätmedNarva Jäätmekäitluskeskusse, välja arvatud paber- ja kartong. § 9. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja teenustasu piirmäärade muutmise kord (1) Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad kehtestab Linnavolikogu (Lisa 1). (2) Teenustasude piirmäärad kehtivad kõikides Narva linna veopiirkondades. (3) Linnavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid. Iga konkreetse olmejäätmete liigi teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete käitlemisega seotud kulusid. (4) Objektiivseteks loetakse asjaolusid, mis on seotud pakkumise esitamise järgselt kehtestatud riiklike või kohalike maksude muutmise või kehtestamisega või jäätmekäitluskohas jäätmete vastuvõtu hinna muutmisega (sh jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulude suurenemisega). (5) Teenustasu piirmäärade suurendamine linnavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa vedajale makstavate teenustasude suurenemist. § 10. Jäätmeveo teenustasu suurendamise kord (1) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid vastavas veopiirkonnas. (2) Vedaja saab taotleda kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas teenustasu suurendamist või kõigi olmejäätmete liikide osas teenustasude üheaegset suurendamist konkreetses veopiirkonnas, kui esinevad § 9 lõikes 4 sätestatud objektiivsed asjaolud. (3) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) missuguste jäätmete teenustasusid vedaja suurendada soovib; 2) milliste asjaolude tõttu soovib ve daja teenustasusid suurendada; 3) millises veopiirkonnas teenustasusid suurendada soovitakse; 4) millised on vedaja poolt soovitavad teenustasude suurused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse Linnavalitsusele otsustamiseks. (5) Vedajale makstavad teenustasud ei tohi olla suuremad linnavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. Juhul, kui Linnavalitsus otsustab suurendada vedajale makstavat teenustasu, ei tohi ükski suurendatud teenustasu olla kõrgem Linnavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. § 11. Lisateenused (1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Keelatud on lugeda vedaja lisateenuseks kulutusi seoses jäätmemahutite esmase laialipaigutamisega 6 kuu jooksul linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevast arvates ning jäätmemahutite äraveoga ainuõiguse lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras. § 12. Ainuõigust omavalt vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord. (1) Linnavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) vedaja tegevuse või tegevsuetuse tõttu on Korra § 6 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul linna ja vedaja vaheline leping jäänud sõlmimata; 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 4) vedaja on vähemalt kolmel korral jätnud mõjuva põhjuseta jäätmetemahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) vedaja on vähemalt kolmel korral või olulisel määral mõjuva põhjuseta rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja vedaja vahelist lepingut; 6) vedaja rikub korduvalt, so vähemalt kahel korral, § 8 lõikes 15 sätestatud kohustust; 7) vedajale väljastatud jäätmeluba on tunnistatud kehtetuks. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 nimetatud asjaolu, teavitab Linnavalitsus Linnavara- ja Majandusameti kaudu sellest koheselt vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest vedaja poolt. (3) Juhul, kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 nimetatud rikkumist, otsustab Linnavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas, kus vedaja kohustust rikkus. (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena väljaselgitatud uus vedaja vastavas veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist. § 13. Narva jäätmehoolduseeskirja muutmine 1) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses: «29) pakendikotiteenus – teenus, mis on mõeldud pakendijäätmete olmejäätmetest eraldi kogumiseks eramajapidamistes tootjavastutusorganisatsiooni poolt korraldatud viisil ja tingimustel»; 2) paragrahvi 46 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 46 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Juhul kui eramajapidamistes kasutatakse pakendikotiteenust ja on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt käesoleva eeskirja §-dele 66-70, on lubatud mahuteid tühjendada mitte harvemini kui üks kord nelja kuu jooksul». 4) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Narva Linnavalitsus või erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud kirjaliku avalduse alusel, kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid või jäätmevaldaja asukoht ei võimalda teenuse osutamist». 5) paragrahv 72 punkt 1 muudetakse järgmises sõnastuses: «1) põhiliselt 140, 240, 360, 600 või 800 liitrised haaratavad konteinerid, sealhulgas sügavkogumismahuti, ning jäätmekott, mida on võimalik käsitsi või tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeautodesse». § 14. Määruse jõustumine (1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 27.03.2008.a. määrus nr 24 «Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord». (2) Määrus jõustub 15. märtsil 2010.a.. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN Narva Linnavolikogu 11.03.2010 määruse nr 12 „Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” Lisa 1 (1) Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad Jäätmemahuti suurus, m3 Teenustasu piirmäär segaolmejäätmete ühekordse vedamise eest, kr Jäätmekott kuni 150 l (kuni 15 kg) 40 0,14 75 0,24 99 0,36 168 0,6 181 0,8 250 1,5 611 2,5 725 4,5 1174 Sügavkogumismahuti, 1 m3 261 (2) Paberi ja kartongi jäätmeveo teenustasu piirmäärad Jäätmemahuti suurus, m3 Teenustasu piirmäär paberi ja kartongi ühekordse vedamise eest, kr 0,6 75 0,8 75 2,5 157 4,5 270 Sügavkogumismahuti, 1 m3 60 (3) Ühe kuupmeetri suurjäätmete vedamise teenustasu piirmäär on 580,0 krooni. (4) Lõigetes 1 kuni 3 toodud jäätmeveo teenustasu piirmäärad sisaldavad käibemaksu. Narva Linnavolikogu 11.03.2010 määruse nr 12 „Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” Lisa 2 Korraldatud jäätmeveo piirkondade loetelu ja nende piirid Kreenholmi Piirkond nr 1 Elanike arv – 20 867 Kirjeldus Peetri plats; Tallinna mnt. paaris majade numbrid alates 2 kuni 28; Võidu prospekt paaritu majade numbrid alates 1 kuni 19; Oru tn. 17; Uusküla tn. 18; Puuvilla tn.; Kulgu tn.; Joala tn. (alates Kulgu tn.-ga ristmikust); Kalda tn.; Raudsilla tn.; Grafovi tn.; Puškini tn 2-20. Veekulgu linnaosa ((Aiandusühistud: Malõi Primorski; Pribrežnõi; Suur Primorskoje; Astra Kanali; Esimene Metsaaed; Metsaonnid; Vesiliilia; Energeetik-3); Joala küla). Vanalinn Piirkond nr 2 Elanike arv – 25 368 Kirjeldus Koidula tn.; Jõe tn.; 1 Jõe tn.; Pargi põik; Jõesuu tn.; Pilve tn; Päikese tn.;Vihma tn.; Puškini tn. 21-69; Rahu tn. 36-53; Kangelaste prospekt paaritu majade numbrid alates 3 kuni 51; Tallinna mnt. paaritu majade numbrid alates 3 kuni 33; Tuleviku tn.; Vestervalli tn.. Sivertsi linnaosa; Sutthoffi linnaosa ((Aiandusühistud: Jubileinõi Aiad; Mebelštšik; Retšnoi); Aiandusühistu Progress plus; Aiandusühistu Energeetik-1. Pähklimäe Piirkond nr 3 Elanike arv – 19 684 Kirjeldus Rahu tn. 2-34; Kadastiku tn.; 1 Paemurru tn. (Paemurru linnaosa); Võidu prospekt paaris majade numbrid alates 2 kuni 16; Kangelaste prospekt paaris majade numbrid alates 2 kuni 46. Olgina linnaosa (AÜ-d: Olginski, Berjozka). Kudruküla linnaosa (Aiandusühistudd: Adonis ja Salvia (Neptun), Anil, Baltika, Družbaplus, Düün (Voshod), Elektron, Gamma, Gvozdika, Ikrinka, Iskra, Jantar, Jugla-1, Jugla Aiad-2, Kiire Laine, Landõš, Medital, Metšta Aiad, Oktoober, Ptšela, Radost, Punane Moon, Rjabinka, Rubini Aed, Solnetšnoe, Svetofor, Teine Noorus, Tervis Plus, Tšaika, Vesna, Victoria Aiamaad, Višnja, Volna Narva, Narva Žasmini Aiad, Železnodorožnik). Aiandusühistu Ogonjok; Aiandusühistu Ivuška. Narva Linnavolikogu 11.03.2010 määruse nr 12 „Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” Lisa 3 Segaolmejäätmete konteinerite tühjendamise sagedused Jäätmevaldajate arv, Konteineri maht 0,14 m3 0,24 m3 0,6 m3 0,8 m3 1,5 m3 2,5 m3 4,5 m3 1. kuu 1 kuu 1 kuu 1 kuu 1 kuu 1 kuu 1 kuu kuni 10 1 1 1 10-20 8 5 2 2 1 1 1 20-35 22 13 5 4 2 1 1 35-50 22 13 5 4 2 1 1 50-70 22 13 5 4 2 1 1 70-90 68 40 16 12 6 3 2 90-110 68 40 16 12 6 3 2 110-130 96 56 22 17 9 5 3 130-150 96 56 22 17 9 5 3 150-170 96 56 22 17 9 5 3 170-230 160 93 37 28 15 9 5 230-270 192 112 45 33 17 10 6 270-310 192 112 45 33 17 10 6 310-400 257 150 60 45 24 14 8 400-550 385 225 90 67 35 21 12 550-670 478 279 111 83 44 26 15 Tabelis on toodud vajalik jäätmemahutite arv vastavalt korterite ja elanike arvule ning tühjendamise sagedusele. Väikeelamute juurest tiheasustusega aladel jäätmekoti või mahuti suurusega kuni 150 l tühjendamine peab toimuma mitte harvemini kui 1 kord kuus, välja arvatud § 8 lg 5 juhul.