Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2009. a korralduse nr 524 „2010. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu” muutmine — RTL, 22, 398

«Riikliku statistika seaduse» § 3 lõike 2 alusel muuta Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2009. a korraldust nr 524 «2010. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu» (RTL 2009, 93, 1360) järgmiselt: 1. Asendada läbivalt sõnad «Kodakondsus- ja Migratsiooniamet» või «Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA)» sõnadega «Politsei- ja Piirivalveamet», sõna «Tervisekaitseinspektsioon» sõnaga «Terviseamet» ning sõna «Tervishoiuamet» sõnaga «Terviseamet» vastavas käändes. 2. Jätta punkti 97 veeru «Kogutavad ja kasutatavad andmed ning tehtavad arendustegevused» jaotuse «Kasutatakse järgmiste registrite andmeid» Sotsiaalministeeriumi osa esimesest lõigust välja teine lause «Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg), ravikindlustusliigi alaliik, andmete andmekogusse kandmise aeg.» 3. Täiendada punkti 97 veeru «Kogutavad ja kasutatavad andmed ning tehtavad arendustegevused» jaotust «Kasutatakse järgmiste registrite andmeid» pärast Sotsiaalministeeriumi osa uue osaga järgmises sõnastuses: «Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg), ravikindlustusliigi alaliik, andmete andmekogusse kandmise aeg.» 4. Jätta punkti 128 veerust «Vaatlusperiood» välja sõna «kuu». 5. Sõnastada punktid 66, 107 ja 116 järgmiselt: Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus­ periood Kogutavad ja kasutatavad andmed ning tehtavad arendustegevused 66. Rahva- majanduse arvepidamine 21401 aasta kvartal Rahvamajanduse arvepidamise peamiste agregaatnäitajate – sisemajanduse koguprodukti (SKP), kogurahvatulu (KRT) ja nende komponentide arvutamine. Kvartali majanduskasvu esialgne hinnang: statistiliste kiirindikaatorite (tööstuse, kaubanduse indikaatorid) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmete alusel eelarveklassifikaatori järgi, Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruande, Maksu- ja Tolliameti kogutud ettevõtete käivete koondandmete, Eesti Panga aruande, kommertspankade koondbilansi ja kasumi koondaruande ning liisinguettevõtete kasumi koondaruande alusel. Esialgse kvartali SKP arvestus: kasutatakse Statistikaameti kogutavaid andmeid, Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmeid, Eesti Panga koostatud maksebilanssi, kommertspankade koondbilanssi ja kasumi koondaruannet, liisinguettevõtete kasumi koondaruannet ning kommertspankade materiaalse ja immateriaalse põhivara andmeid, ehitisregistri kvartaliaruannet ehitus- ja kasutusloa saanud eluruumide arvu ja pinna kohta, Rahandusministeeriumi kogutavaid avaliku sektori saldoandmike andmeid ning Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo kvartaliandmeid. Regionaalse SKP arvutamine (aasta kohta): kasutatakse Statistikaameti kogutud ettevõtete majandusnäitajate koondandmestikku, Maksu- ja Tolliameti andmeid sotsiaalmaksuga maksustatavate summade kohta EMTAKi ja piirkondlike üksuste järgi. Rahvamajanduse arvepidamise kontode koostamine: kasutatakse Statistikaameti kogutavaid andmeid, Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmeid eelarveklassifikaatori järgi, Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse kulude aruannet, Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruannet, Tervise Arengu Instituudi tervishoiuteenuse osutajate tervishoiualase majandustegevuse aruannet, Eesti Panga aruannet, kommertspankade koondbilanssi ja kasumi koondaruannet ning liisinguettevõtete kasumi koondaruannet; Maksu- ja Tolliameti 1) residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A) andmeid: kasu ja kahju väärtpaberite võõrandamisest emitendi järgi, välismaalt äriühingu omakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel, juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu välisvaluutas, välismaalt investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu välisvaluutas, välismaalt saadud kindlustuspensionid ning pensionifondist saadud väljamaksed välisvaluutas; 2) residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E) andmeid: saadud kindlustushüvitis; 3) tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vormi TSD lisa 5) «Kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud» andmeid: maksumaksja registrikood; mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kirikute registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isikule, haiglat pidavale isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutustele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused; muud kingitused ja annetused. Pakkumise ja kasutamise tabelite koostamine: kasutatakse administratiivseid ja statistilisi andmeallikaid. Administratiivsetest andmeallikatest kasutatakse Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vorm TSD) ja lisade (vormi TSD lisa 4 ning TSD lisa 5), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonide (vorm E), aktsiisi, tollimaksu, maamaksu, hasartmängumaksu, raskeveokimaksu andmeid, Keskkonnaministeeriumi saastetasu, vee-erikasutustasu ja kaevandamisõiguse tasude andmeid, Põllumajandusministeeriumi kalapüügiõiguse tasude andmeid, Eesti Panga maksebilansi andmeid, riigi- ja kohalike eelarvete ning eelarveväliste fondide andmeid. Kasutatakse vaatluste «Ettevõtete kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR)», «Tööstustooted», «Energia ja kütus» andmeid ning väliskaubandusstatistikat. Tööjõuarvestustes kohandatakse Statistikaameti tööjõu uuringu andmed Maksu- ja Tolliameti, Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveameti ning rahvastikuregistri andmetega. KRT arvutamine: lisatakse SKP-le mitteresidentidelt saadud esmased tulud ning lahutatakse mitteresidentidele makstavad esmased tulud. Kaalutud keskmise käibemaksumäära (KKK) arvestamine: kasutatakse SKP näitajaid, pakkumise ja kasutamise tabeleid, Maksu- ja Tolliameti ning äriregistri andmeid. Turismi satelliitarvepidamine: kasutatakse Eesti Panga maksebilanssi, Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsioonide (vormi TSD lisa 4 «Erisoodustused») andmeid, Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeid, ettevõtete kompleksseid kalendriaasta aruandeid (EKOMAR), majutusettevõtete ja reisifirmade statistikat, pakkumise ja kasutamise tabeleid ning sümmeetrilist sisend-väljundtabelit. 107. Sotsiaal- uuring[1] 40003 aasta I. Leibkonnaküsitlus Taasotsimine: iga eelmise aasta leibkonnaliikme kohta küsitakse, kas ta on leibkonnas; miks teda leibkonnas pole (on kolinud eraldi omaette leibkonda, surnud, välismaal, institutsionaalses asutuses või kollektiivses leibkonnas); uus aadress; millal leibkonnast lahkus; mitu kuud oli eelmisel kalendriaastal leibkonnas; mis oli peamine sotsiaalne seisund eelmisel kalendriaastal (töötas, töötu, vanadus- või eelpensionär, kodune, töövõimetuspensionär, ajateenija, õpilane, muu). Leibkonna üldandmed: iga liikme eesnimi; sugu; sünniaeg (päev, kuu, aasta); isikukood; seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk); kas elab koos seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; praegune sotsiaalne seisund (töötav, töötu, vanadus- või eelpensionär, kodune, õpilane, töövõimetuspensionär, muu); kas õpib praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; kas on uus liige leibkonnas; kas sündis leibkonda; millal tuli leibkonda (kuu, aasta); kas viibis eelmisel aastal vähemalt 6 kuud või kauem välismaal, haiglas, sõjaväes või muus institutsionaalses asutuses; kas osales eelmisel aastal sotsiaaluuringus; leibkonnaliikmete vahelised sugulussidemed: abikaasa/elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps (sh abikaasa/elukaaslase laps, kes pole bioloogiline laps), vanem, kasuvanem (sh abikaasa/elukaaslase lapsele, kes pole bioloogiline laps), vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane, kes pole bioloogiline vanavanem), lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa/elukaaslase lapselaps, kes pole bioloogiline lapselaps), minia/väimees (sh (kasu)lapse abikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase (kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muu sugulane või mittesugulane; leibkonna peamine kodune keel; iga leibkonnaliikme rahvus; kodakondsus; teine kodakondsus; sünniriik; mis aastast Eestis elanud; kas uus leibkonnaliige on viimasel kolmel aastal viibinud järjest 6 kuud või kauem välismaal, haiglas, sõjaväes vm institutsionaalses asutuses; kas elab praegu koos leibkonnaga, ajutiselt eraldi, üksinda; mis põhjusel elab ajutiselt eraldi (õpingud, töö, ajateenistus, ravil, kinnipeetav, muu); kas leibkonnas viibis eelmisel kalendriaastal vähemalt kolm kuud külalisi; iga külalise kohta küsitakse eraldi nimi; sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta); leibkonnas viibitud kuude arv; sotsiaalne seisund eelmisel kalendriaastal (töötav, töötu, vanadus- või eelpensionär, kodune, õpilane, töövõimetuspensionär, ajateenija, muu); 0–14-aastaste laste kohta küsitakse: vanus; eesnimi; lapse osalemine huviringides; osaletud tundide arv nädalas, mitteosalemise põhjused (ei ole selleks raha, eluruumi läheduses puuduvad võimalused, laps ei soovi kusagil käia, lapsel ei ole selleks aega, laps on selleks liiga väike, järjekord on liiga pikk / ei ole vabu kohti, te ei pea lapse huviringis käimist oluliseks, muu), kas laps õpib koolis või erikoolis (algkool, põhikool või koduõpe); kui mitu tundi on laps tavalisel koolinädalal koolis õppetööl; kas laps käib pikapäeva- või parandusõpperühmas (tundide arv nädalas); kas laps käib lasteaias, lastesõimes, erilasteaias või eelkoolis (tundide arv nädalas); kas laps käib mõnes muus laste- ja perekeskuses või lastehoiuasutuses, mis pakub lisaks järelevalvele hoidu (tundide arv nädalas); last/lapsi hoiavad (tundide arv nädalas) tasuta vanavanemad, sugulased, tuttavad, naabrid, last/lapsi hoiab palgaline lapsehoidja (tundide arv nädalas); last/lapsi hoiab lapsehoiuasutus või päevakeskus (tundide arv nädalas); kui mitu tundi on laps tavalisel töönädalal kodus ilma täiskasvanud järelevaatajata (ehk omapead); kas leibkonnal tuleb maksta lapsehoiu eest; makstud tasu lapsehoiu peale ühes kuus kokku. Elamistingimused: leibkonna eluruumi tüüp (talumaja, ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamu, muu); maja ehitamise aasta; kas tubade või ruutmeetrite arv on võrreldes eelmise küsitlusega muutunud; tubade arv; ruutmeetrite arv; kanalisatsiooni olemasolu (kanalisatsioonivõrk, lokaalne kanalisatsioon, puudub); jooksva külma vee olemasolu eluruumis; jooksva sooja vee olemasolu eluruumis; tualettruumi olemasolu (veeklosett, veeklosett on majas ühiskasutuses, kuivkäimla, käimla on väljas, käimlat ei ole); pesemisvõimalused (omaette vann või dušš, ühiskasutuses vann või dušš, ei ole); sauna kasutamise võimalus (omaette saun, ühiskasutuses saun, ei ole); kütmisvõimalus eluruumis (tsentraalne keskküte, kohalik keskküte (sh gaasiküte), ahiküte või pliit, statsionaarselt paigutatud elektriküte, muu kütmisvõimalus – milline); eluruumiga seotud probleemid (katus laseb läbi; rõsked seinad, põrand või vundament; pehkinud aknaraamid või põrand; liiga hämar, ei ole piisavalt valgust); eluruumi seisund (eluruum on uus, värskelt remonditud, eluruum on heas seisukorras, eluruumil on mõningaid puudusi, eluruumil on suuri ja olulisi puudusi); probleemid elukohaga (on probleem, ei ole probleemi): liigne müra naabritelt või väljast, saastatud õhk või muud keskkonnaprobleemid nagu suits, tolm, ebameeldiv lõhn, saastatud vesi; probleemid eluruumi läheduses seoses kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga; posti- ja pangateenuste kättesaadavus leibkonnale arvestades füüsilisi piiranguid (suurte raskustega, mõningaste raskustega, kergelt, väga kergelt, ei vaja teenust). Majanduslik heaolu: eluruumi omanik (leibkond, teine eraomanik, riik või omavalitsus); kas on ametikorter; millistel tingimustel eluruumi kasutatakse (üüritakse turuhinnaga, turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta); kas eluruumi üüritakse suulise või kirjaliku lepingu alusel; leibkonnaliige/liikmed, kelle nimel on üürileping; makstav keskmine üürisumma kuus; kas viimase 12 kuu jooksul on üürimaksed jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud); eluruumi omanik(ud) või tasuta kasutaja(d); toimetulekutoetuse saamine ja saadud summa; eluasemelaenude olemasolu, kas viimase 12 kuu jooksul on eluasemelaenu tagasimaksed jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud), kas eluasemelaen on põhieluruumi või mõne teise eluruumi tarbeks või eluruumiga mitteseotud kulutuste tarbeks; eluasemelaenu eesmärk (ost või ehitamine, ost ja remont, ainult remont); kas tehti laenu tagasimakseid eelmisel aastal; põhieluruumi ostuks või ehitamiseks võetud laenu kohta lepingu sõlmimise aasta, laenusumma, laenu tähtaeg, laenu praegune aastane intressimäär, tagasimaksete kogusumma kuus või eelmisel kalendriaastal (kes tegid makseid eelmisel aastal); kommunaalmaksed keskmiselt kuus (vesi ja kanalisatsioon, keskküte, elekter, gaas, prügivedu, kindlustus, hooldus ja regulaarne remont, küttepuud, brikett ja muu küttematerjal, muud kulud); kas viimase 12 kuu jooksul on kommunaalmaksed jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud); kuivõrd need kulud koormavad leibkonna rahalisi võimalusi (väga, mõningal määral, ei koorma üldse), eluasemega mitteseotud laenude (õppe- või hariduslaenu, väikelaenu, soovilaenu, kiirlaenu, SMS-laenu, krediitkaardi, liisingu või järelmaksu, muu laenu) tagasimaksed; kuivõrd nende tagasimaksmine koormab leibkonna rahalisi võimalusi (väga, mõningal määral, ei koorma üldse); püsikaupade (lauatelefon, mobiiltelefon, värviteleviisor, kodune internetiühendus, pesumasin, auto, personaal- või sülearvuti, DVD-süsteem või videomagnetofon, külmkapp või sügavkülmik, nõudepesumasin) olemasolu; kui mitu mobiiltelefoni, värviteleviisorit, autot ja personaal- või sülearvutit on; kui mõnda püsikaupa ei ole, siis kas ei saa seda endale lubada või on selleks mõni muu põhjus; kas sai renditulu; renditulu brutosumma; renditulu netosumma; kas makstud maamaksu või maksu vara eest ja selle summa; kas saadud laste- ja peretoetusi või rasedus- ja sünnitushüvitist; saadud netosummad (vanemahüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis, lapsetoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus, üksikvanema toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise vanema toetus, sünnitoetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus, kohaliku omavalitsuse lapsetoetused); rahalised toetused mitteriiklikelt organisatsioonidelt, mitterahaline abi mitteriiklikelt organisatsioonidelt; tehtud regulaarsed rahalised maksed väljapoole leibkonda (eraldi elatis ja muud maksed); kas makstud elatisrahalt peeti kinni tulumaks; osutatud mitterahaline abi väljapoole leibkonda; saadud regulaarsed rahalised maksed väljastpoolt leibkonda (eraldi elatis ja muu); kas saadud elatisrahalt peeti kinni tulumaks; saadud mitterahaline abi väljastpoolt leibkonda, saadud riiklik elatisabi; 14-aastaste ja nooremate saadud palk ja muu sissetulek ning sissetuleku liik; kas leibkond saaks lubada nädalast puhkusereisi kodust eemal kõigile liikmetele, süüa liha, kana või kala (või taimetoidu ekvivalenti) üle päeva, hoida eluruumi piisavalt soojana; ootamatul vajadusel kas saaks nädala ajaga kokku 4300 krooni (jah ilma teiste abita; võib-olla teiste abiga; on võimatu), hinnang oma majanduslikule toimetulekule (suurte raskustega, raskustega, mõningate raskustega, üpriski hõlpsalt, hõlpsalt, väga hõlpsalt); kuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha, arvestades kõiki tulusid, kui ei tea, siis vahemikus; hinnang minimaalse kuusissetuleku vajadusele. Oma tarbeks põllumajandussaaduste tootmine: kas tootis eelmisel aastal enda tarbeks põllumajandussaadusi (piim, munad, kartulid, sea-, looma- või lambaliha, õunad või pirnid, kapsad või lillkapsad, tomatid, kurgid, kõrvitsad, peedid või kaalikad, porgandid, ploomid, kirsid ja muud puuviljad, linnuliha, maasikad, sõstrad jm marjad, mesi, mugulsibulad, muud juurviljad, muud aedviljad, midagi muud), korjas marju või seeni, püüdis kala või pidas jahti, enda tarbeks toodetud kogus, kui ei tea, siis koguse vahemik. Plaanitav elukoha muutus järgmise aasta jooksul, uue elukoha aadress, isiku kontakt, kes teaks aadressi. Lisaküsimused leibkonnasisese ressursside jaotuse kohta: kas leibkonnas on liikmete sissetulekud tervenisti ühiseks kasutamiseks, osa ühine ja osa isiklik, kõik isiklik; leibkonna ühise raha majandamise eest vastutaja (leibkonnaliige/liikmed, leibkonnaliige ja keegi väljastpoolt, vaid keegi väljastpoolt); leibkonnaliikme/-liikmete nimed, kes tavaliselt ühist raha majandavad. II. Isikuküsitlus Õpingud: kas pärast eelmist küsitlust on haridustase muutunud, vahepeal omandatud haridustase, lõpetatud kooli nimi, omandatud eriala, lõpetamise aasta, kutsehariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud, põhiharidus, keskharidus), kas sai koos kutsega üldhariduse (ainult kutse, ka keskhariduse); milline haridus on omandatud üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms): keskharidus, põhiharidus (sh lõpetamata keskharidus), algharidus või ei omandanud algharidust; kooli lõpetamise aasta; milline on kõrgeim omandatud kutse-, ameti- või erialaharidus: ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust, kutseharidus (nendelt, kellel on omandatud kutseharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus; ja koos kutseharidusega saadud üldharidus: ainult kutseharidus, koos kutseharidusega põhiharidus, koos kutseharidusega keskharidus); kutsekeskharidus (nendelt, kellel on omandatud kutsekeskharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); keskeri- või tehnikumiharidus (nendelt, kellel on omandatud keskeri- või tehnikumiharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); kõrgem haridus (nendelt, kellel on omandatud kõrgem haridus, küsitakse, kas kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe)); doktor (varasem teaduste kandidaat); kooli täielik nimi; eriala; kooli lõpetamise aasta. Praegused õpingud: kas omandab haridust üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandab: 1.–6. klassis, 7.–9. klassis, 10.–12. klassis, kutseharidust või kutsekeskharidust; (nendelt, kes omandavad kutseharidust või kutsekeskharidust, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus või keskharidus; nendelt, kes omandavad kutseharidust või kutsekeskharidust ja nõutav haridustase sisseastumisel oli põhiharidus, küsitakse, kas saab koos kutseharidusega keskhariduse); rakenduskõrgharidust, bakalaureusekraadi, magistrikraadi (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe), doktorikraadi (sh residentuur); kooli täielik nimi; eriala. Igapäevategevus: vanus regulaarsele tööle asumisel, töötatud aastate arv, töötamine uuringunädalal vähemalt 1 tund tasu eest, ettevõtlusega tegelemine, pereettevõttes töötamine, põllumajandussaaduste tootmine müügiks, kas ajutiselt ei töötanud, ajutiselt mittetöötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, vajadus hooldada teisi pereliikmeid, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), kas saab hiljem tagasi pöörduda, kas puudub ajutiselt töölt kuni 3 kuud või üle 3 kuu; kas sai raha puudutud aja eest (poole palga ulatuses või rohkem, vähem kui poole palga ulatuses, ei), vabatahtliku töö tavaline tundide arv nädalas: eluruumide ehitamine, põllumajandustoodete tootmine enda tarbeks, millegi valmistamine. Põhitöökoht: asutuse või ettevõtte nimi, põhitegevusala, kas töötab üksuses, millel on erinev tegevusala või aadress; üksuse täielik nimi, üksuse põhitegevusala, amet, peamised tööülesanded, tööalane seisund (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja või palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja või palgatööjõuta talupidaja või vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes/talus, muu), alaline või ajutine töö, kas on katseajal, kas töö on osa väljaõppest, töölepingu kestus (vähem kui aasta, aasta või kauem), ettevõttes töötajaid (1–10, 11–19, 20–49, 50 või rohkem; ei tea, kuid vähem kui 11; ei tea, kuid rohkem kui 10), töötatud tundide arv nädalas, kas on juhtimiskohustusi, alluvate arv, töölepingu liik (tööleping, töövõtuleping, «Avaliku teenistuse seadus» või teenistusleping, käsundusleping, leping tööjõudu rentiva firmaga, suuline tööleping või kokkulepe), ettevõtte omanik (riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja/või välismaa eraõiguslik isik, muu), netokuupalk põhitööl, kas tööandja maksab sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu (jah täielikult, jah osaliselt, ei, ei tea), summa, millelt tööandja makse maksab; hinnang võimalusele kaotada oma töökoht (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt ei, kindlasti mitte, raske öelda), hinnang võimalusele leida uus töö (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt ei, kindlasti mitte, raske öelda). Kõrvaltöökoht: kas oli kõrvaltöökoht, kus töötas või kust ajutiselt puudus, kõrvaltöökohal töötatud tundide arv, kas töötas kokku põhi- ja kõrvaltöökohal vähem või rohkem kui 30 tundi nädalas, vaegtöötamise põhjus (õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus, vigastus või töövõimetus, soovib rohkem töötada, aga pole sobivat tööd leidnud, ei soovi kauem töötada, tööd loetakse täisajatööks, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, teha koduseid majapidamistöid); kas tegeles vabatahtliku tööga ja tegeletud tundide arv. Tööotsingud: kas otsis viimase nelja nädala jooksul tööd, kas oleks valmis töö vastu võtma 2 nädala jooksul. Sotsiaal-majanduslik seisund: sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta igas kuus või eelmise küsitluse kuust alates, selle aasta igas kuus ja praegu (täis- või osaajaga palgatöötaja või ettevõtja-tööandja, töötu, üliõpilane / tasustamata praktikant, eel- või vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, kodune/lapsehoolduspuhkusel, ajateenija, muu mitteaktiivne), kas on vahetanud aasta jooksul töökohta või lõpetanud töötamise, töövahetuse põhjus (tahtis paremat tööd, tähtajalise lepingu lõppemine, tööandja tõttu, ettevõtluse lõpetamine, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, abikaasa töö tõttu). Viimane töökoht: kas on kunagi töötanud, mis aastal ja kuul viimati töötas, asutuse või ettevõtte nimi, põhitegevusala, kas töötas allüksuses, millel erinev aadress või tegevusala, allüksuse nimi ja tegevusala, amet, peamised tööülesanded, töötajate rühm (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, üksikettevõtja, palgata töötaja), kas oli juhtimiskohustusi, alluvate arv, tööleping kirjalik või suuline, töötamise kokkulepe (alaline või ajutine töö), ajutise töö kestus (vähem kui aasta, aasta või kauem), ettevõttes töötajaid, (1–10, 11+), töötatud tundide arv, millise lepingu alusel töötas (kirjalik tööleping, suuline tööleping või kokkulepe). Sissetulek: kas on olnud eelmisel aastal sissetulekut palgatööst, kas nimetab töötasu kuu keskmisena, aasta kohta / netos või brutos või ei soovi avaldada, brutotöötasu või netotöötasu (kuus või aastas, tasustatud kuude arv), töö lisatasude komponendid (puhkusetoetus, jõulutoetus, muud pühadetasud, lisatasu, ületunnitasu, asendustasu, lähetuskulude kulutamata osa, aastapreemia, tulu kasumi jaotamisest, aktsiaoptsioonide realiseerimisest saadud tulu, komisjonitasu, jootraha), kas arvestanud lisatasud töötasu hulka, arvestamata jäänud tasude summa, kuu netosissetuleku vahemik (kuni 3500, 3501–5000, 5001–7000, 7001–9000, 9001–11 000, 11 001–16 000, 16 001 või enam); kuude arv, millal töötasu saadi; kas Eesti tööandja maksis sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu (jah täielikult, jah osaliselt, ei, ei tea), summa, millelt tööandja makse maksis, pensionikindlustuse II sambaga liitumine ja makstud summa eelmisel aastal. Mitterahaline sissetulek palgatööst: tööandja auto kasutamise võimalus ka isiklikul otstarbel, kasutatud auto tüüp, mark, mudel ja väljalaskeaasta, kasutatud kuude arv, kas sai isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, saadud summa, saadud kuude arv, kas kogu kompensatsioon kulus ametisõitudeks, kui suur osa kulus ametisõitudeks; kas arvestas kompensatsiooni eespool nimetatud töötasude hulka; tööandjalt saadud mitterahaline sissetulek (autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused ja meditsiinilised kaubad, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, liising või laen, seadmete kasutamine, muu); kas oli FIE, mitu kuud oli, kas oli seotud eluruumide või maa rentimisega, kas sai kasumit, kahjumit või jäi nulli; kahjumi summa; kas nimetab kasumit brutos või netos; brutokasum, netokasum, netokasumi kasumivahemik (kuni 1500, 1501–5000, 5001–15 000, 15 001–30 000, 30 000 või enam); kas kasutas ametiautot, auto tüüp, mudel, väljalaskeaasta, kasutatud kuude arv, saadud mitterahaline sissetulek (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused ja meditsiinilised kaubad, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, liising või laen, seadmete kasutamine, muu); loominguliselt ja teaduslikult tegevuselt teenitud tulu, netotulu, saadud kuude arv, avansiline sotsiaalmaks ja tulumaks, pensionikindlustuse II sambaga liitumine ja makstud summa; kas oli ettevõtte omanik, kas sai ettevõttest mitterahalist sissetulekut (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, seadmete kasutamine, muu). Tulu registreerimata ettevõtlusest: kas saanud tulu eraviisilisest teenuste osutamisest, omavalmistatud tarbekaupade, toidukaupade müügist, vahendustegevusest, põllu- ja metsamajanduslikust tegevusest (saadud tulu), saadud mitterahaline tulu registreerimata ettevõtlusest (saadud tulu). Omanditulu: tulu saamine (võlakirjade intressid, väärtpaberite dividendid, muu omanditulu), makstud maksud, pankades arvetel olevatelt summadelt saadud intressid, summa vahemik (1–10, 11–50, 51–250, 251–500, 501 või enam krooni). Kindlustus: pensionikindlustuse III sammas, makstud ja saadud maksed, makstud tulumaks, muu kogumiskindlustus, makstud ja saadud maksed (sh tulumaks), muu kindlustus, makstud maksed, tööandja kindlustus, makstud maksed. Siirded: saadud vanaduspensioni summa, saadud kuude arv, kas vanadushüvitistelt peeti kinni tulumaks; ühekordne hüvitis pensionile jäämisel (summa, saamise aasta ja kuu, eelmisel kalendriaastal ärakasutatud summa, mitme kuu palgaga võrdne); töövõimetuspensioni ja puudetoetuste summa suurus ja saadud kuude arv, toitjakaotuspensioni suurus ja saadud kuude arv, kas sai Tallinna ühekordset toetust pensionäridele, ravikindlustushüvitiste suurus ja saadud päevade arv, töötuskindlustushüvitise suurus ja saadud kuude arv, ettevõtluse alustamiseks toetus (suurus), töötutoetuse, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus ja saadud kuude arv, saadud koondamishüvitis eelmisel ja üleeelmisel aastal (suurus, saamise aasta ja kuu, eelmisel kalendriaastal ärakasutatud summa, mitme kuu palgaga võrdne), õppimisega seotud saadud sissetuleku summa aastas (õppetoetus, riiklik stipendium, Eestis asuva organisatsiooni stipendium, stipendium välismaalt, kustutatud õppelaen, muu), saadud ajateenija toetus ja saadud kuude arv, muud siirded. Maksud sissetulekult: tulumaksu juurdemakse (ainult enda eest, ka kellegi teise eest, maksti tema eest), kes maksis tema eest (eesnimi ja sünniaasta), kelle eest maksis (nimed ja sünniaastad), juurdemakstud tulumaksu summa, tulumaksu tagastuse saamine, tagastatud tulumaksu summa. Tervis: üldhinnang tervisele (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb), pikaajalise haiguse olemasolu, tervisehäiretest tekkinud igapäevaelu piirangud (olulised, piiratud, aga mitte oluliselt, ei ole piiratud), kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei, vahetevahel, pidevalt), perearstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, muu), hambaarstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), eriarstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), haiglaravi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), kaal ja pikkus. Lisaküsimused leibkonnasisese ressursside jaotuse kohta: mis osa isiklikust sissetulekust hoitakse leibkonna ühisest eelarvest eraldi (kogu isiklik sissetulek, üle poole, umbes pool, alla poole, annab kõik ühiseks kasutamiseks); kas on pangakonto; kas on õigused võtta enda tarbeks raha teise pangakontolt; kas võib teistelt leibkonnaliikmetelt küsimata kulutada raha enda peale; oluliste otsuste tegemisel jääb viimane sõna (tõenäolisemalt endale, tõenäolisemalt partnerile, tasakaalus); igapäevaostude alaste otsuste tegija (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus); otsuse tegemine kallite püsikaupade ja mööbli ostmisel (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud ühiselt ostmise vajadust); otsustamine raha laenamisel leibkonnale (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud ühiselt laenamise vajadust); otsustamine säästude kulutamisel (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud säästude kulutamise vajadust); partnerite kooselatud aastate arv; otsustamine alla 16-aastastele lastele tehtavate oluliste kulude kohta (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus); kas võib soovi korral teiste leibkonnaliikmetega aru pidamata kulutada raha alla 16-aastaste laste vajadustele, näiteks anda neile taskuraha. Lisaküsimused sotsiaalse päritolu kohta: kas elas 14-aastasena oma emaga või isaga (või isikutega, keda pidas oma emaks või isaks) samas leibkonnas; kas elas 14-aastasena tavaleibkonnas, lastekodus, hooldekodus vms asutuses; mitu täiskasvanut ja last (üle ja alla 18-aastast, sh vanemad) leibkonnas elas; mitu inimest (täiskasvanud ja lapsed) leibkonnast käisid tööl; kas tema ema või isa (või isikud, keda pidas oma emaks või isaks) on teada või teadmata; ema ja isa sünniaasta, sünniriik, kodakondsus, haridustase (alg- või põhiharidus, kesk- või keskeriharidus, kõrgharidus, ei olnud tasemeharidust), sotsiaalne seisund (palgatöötaja, ettevõtja või töötaja pereettevõttes, töötu, vanadus- või eelpensionär, kodune, muu mitteaktiivne (õpilane, ajateenija, töövõimetu jm)), amet; kas ema ja isa oskasid lugeda ja kirjutada; kas neil oli tööl juhtimiskohustusi; kas olid elus, kui vastaja oli 14-aastane; leibkonna majanduslik olukord ajal, kui vastaja oli 14-aastane (väga halb, halb, üsna halb, üsna hea, hea, väga hea); leibkond tuli toime suurte raskustega, raskustega, mõningaste raskustega, üpriski hõlpsalt, hõlpsalt, väga hõlpsalt; kas pere toonane eluruum kuulus leibkonnale, oli üüritud, oli tasuta kasutada antud; leibkonna peamine kodune keel, kui vastaja oli 14-aastane, kui palju oli kodus raamatuid. Maksu- ja Tolliametilt residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) andmed: perekonnanimi, eesnimi, elukoha aadressandmed: riik, riigi kood, maakond, maakonna kood, vald, valla kood, asula, tänav, maja nr, korteri nr; leibkonnaliikme andmed: maksustatavad tulud (kroonides); palk ja muud tasud, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu, juhtimis- või kontrollorgani liikmetasu, maksustatav stipendium, toetus, preemia, vanemahüvitis, väljamakse vabatahtlikust pensionifondist, renditulu, litsentsitasud, intressid, elatis, pensionid, ajutise töövõimetuse hüvitis, väljamakse tegija registrikood, tulu, kinnipeetud tulumaks, väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist: tulu, kinnipeetud tulumaks; investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu: tulu, maksustamisperioodil kinnipeetud tulumaks; kasu vara võõrandamisest: väärtpaberite võõrandamine (kasu, kahju), kasu muu vara võõrandamisest (kasu, kahju), kasu kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest (kasu, kahju). Äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu; maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud – iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, tulu; muu maksustatav tulu: tulu liik, tulu summa, osaniku või liikme tulu juriidilise isiku staatust mitteomavas Eesti isikute ühenduses või varakogumis: osa tulust, makstud tulumaks; välismaalt saadud tulu: palgatulu jm real 8.1 – iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, rahaühik, tulu, kinnipeetud või makstud tulumaks; välismaalt saadud tulu: kasu/kahju väärtpaberite võõrandamisest: rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks, tulu äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisest, rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks; muu välismaalt saadud tulu ridadel 8.5–8.10: saadud tulu ja makstud tulumaks; maksustamisperioodil tulust tehtavad mahaarvamised; täiendav maksuvaba tulu teise või enama lapse kohta: tulu kroonides kokku; makstud elatis: summa kroonides kokku; tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud kapitalirendi intressid, maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu või kapitalirendi intresside summa kroonides; tasutud koolituskulud: summa kroonides kokku; tasutud õppelaenu intressid: summa kokku; tehtud kingitused, annetused jms: summa kokku; täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed jms: tasutud kindlustusmaksed ning pensioniosakute soetamine kroonides kokku; tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed iga maksumaksja/kinnipidaja järgi: maksumaksja/kinnipidaja registrikood, arvestatud sotsiaalmaks, kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse; residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu: tegevusala kood, nimetus, ettevõtlustulu, v.a põllumajanduslik; põllumajanduslik ettevõtlustulu, ettevõtlusega seotud kulu, v.a põllumajanduslik, põllumajandusliku ettevõtlusega seotud kulu, ettevõtluse tulem, maksustatav tulu; välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse makse või maksu summa. TSD vormilt: arvutatud sotsiaalmaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, väljamaksete summa, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse. Töötukassa (endine Tööturuamet) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist 2010. aasta valimimahus 2009. aasta kohta töötutoetuse suurus ja maksmise aeg, ettevõtluse alustamiseks antud toetuse summa, stipendiumi summa, sõidu- ja majutustoetuse summa. Töötuskindlustuse andmekogust 2010. aasta valimimahus 2009. aasta kohta määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär ja hüvitise maksmise aeg. Sotsiaalkindlustusameti riiklikust sotsiaalkindlustuse registrist 2010. aasta valimimahus 2009. aasta kohta «Riikliku pensionikindlustuse seaduse», «Riiklike peretoetuste seaduse», «Vanemahüvitise seaduse» ja «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» alusel makstavate pensionide, hüvitiste ja toetuste summa ja maksmise aeg liikide kaupa. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogust 2010. aasta valimimahus 2009. aasta kohta väljamaksmisele kuuluv ajutise töövõimetuse hüvitise summa, kalendripäevade arv, hüvitise liik. Sotsiaalkindlustusametilt isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30 jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) andmed. Maksu- ja Tolliametilt, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist, riiklikust pensionikindlustuse registrist ning ravikindlustuse andmekogust saadud andmeid kasutatakse ankeediga kogutud sissetuleku andmete kvaliteedi kontrollimiseks. 116. Sotsiaal- kindlustus 40502 aasta kuu Aasta kohta. Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmed: isikukood, perekonnanimi, eesnimi, töövõimetuslehe liik, töövõimetuse kalendripäevade arv, arvestatud ajutise töövõimetuse hüvitise summa; ravikindlustuskulud: aastaeelarve ja täitmine; ravikindlustushüvitised, sh rahalised ja mitterahalised; haigekassa ülalpidamiskulud, sh investeeringud; reservkapital, kassatagavara; perioodi tulem; rahaline hüvitis ehk ajutise töövõimetuse hüvitis töövõimetuse liigi järgi (haigushüvitised, sh tööõnnetushüvitised, hooldushüvitised, sünnitushüvitised): töövõimetuslehtede arv, päevade arv, väljamaksmisele kuuluvadsummad; mitterahalised hüvitised: tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja raviks osutatud ravi- või muud teenused, soodustingimustel ravimid haigekassa hüvitatavas ulatuses. Kindlustatute ja kindlustatutega võrdsustatud isikute arv aasta lõpul vald/linn jaotuses. Eesti Haigekassa töötajate arv. Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse registri andmed: isikukood, perekonnanimi, eesnimi, pensioni, toetuse või hüvitise liik; pensioni, toetuse või hüvitise määramise algtähtaeg; arvestatud pensioni, toetuse või hüvitise summa; kinnipeetud tulumaksu summa; makstud pensioni, toetuse või hüvitise summa. Toetuse saajate arv ja toetuse summa liigiti. Riiklik pensionikindlustus (pensionisaajate arv pensioniliigiti, keskmine määratud pension aruandeperioodil, summa tuhandetes kroonides): vanaduspension, sh ennetähtaegne vanaduspension; väljateenitud aastate pension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension (perekonnad); rahvapension. Riiklikest pensionidest riigieelarvest finantseeritav (pensionisaajate arv pensioniliigiti, keskmine määratud pension aruandeperioodil, summa tuhandetes kroonides): kohtunikupension; kohtuniku toitjakaotuspension; prokuröripension; ametniku vanaduspensioni lisa; riigikontrolli ametniku pension; kaitseväepension; piirivalveametniku pension; päästeteenistujate vanaduspensioni suurendus; õiguskantsleripension; politseiametniku pension; rahvapension; pensionilisad; pensionilisad staaži järgi. Peretoetused (toetuse saajate arv ja summa tuhandetes kroonides kululiigiti): sünnitoetus; lapsetoetus; lapsehooldustasu; üksikvanema lapse toetus; ajateenija lapse toetus; lapse koolitoetus; eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; lapsendamistoetus; elluastumistoetus; vanemahüvitis. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused (toetuse saajate arv ja summa tuhandetes kroonides kululiigiti): puudega lapse toetus; puudega vanaduspensioniealise inimese toetus; puudega tööealise inimese toetus; hooldajatoetus; töötamistoetus; puudega vanema toetus; õppetoetus; rehabilitatsioonitoetus; täienduskoolitustoetus. Muud hüvitised ja väljamaksed (toetuse saajate arv ja summa tuhandetes kroonides kululiigiti): täiendav puhkusetasu; täiendav puhkusetasu isale; tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised; hüvitised kuriteoohvritele; ohvriabi teenus; matusetoetus; sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule; elatistoetus; olümpiavõitja toetus; represseeritutele makstavad hüvitised; õppelaenu kustutamine. Andmed esitatakse kasvavalt aasta algusest. Pensionäride arv pensioniliikide kaupa: vanaduspensioni saajad, sh vanaduspensionärid ja riikliku eripensioni saajad; väljateenitud aastate pensioni saajad; töövõimetuspensioni saajad; toitja kaotanud perekonnad; rahvapensioni saajad. Pensionäridele määratud kuupensionide summa pensioniliigiti. Töötukassa töötuskindlustuse andmekogu andmed: isikukood; elukoht (riik, maakond, linn/maa); töötuskindlustushüvitise andmed; kindlustushüvitise andmed koondamise korral; tööandja maksejõuetushüvitise andmed. Töötukassa töötuskindlustuse andmekogu andmetest tuletatud andmed: sünnikuu ja -aasta, sugu; töötuskindlustuse saajad maakonna järgi; töötuskindlustuse kulu töötuskindlustushüvitiseks, hüvitisteks koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral; töötuskindlustushüvitise saajate arv aastas, keskmiselt kuus ning hüvitise maksmise kestus; töötuskindlustushüvitise saajate arv soo ja vanuse järgi; kindlustushüvitiste juhtumite arv koondamise korral ja hüvitiste juhtumite arv tööandja maksejõuetuse korral, nendega hõlmatud isikute arv. Töötukassa töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmed töötu, tööotsija või projektidest või programmidest teenuseid saava isikuna arvel olejate kohta, andmed töötule töötutoetuse maksmise kohta. 6. Täiendada punkti 125 veeru «Kogutavad ja kasutatavad andmed ning tehtavad arendustegevused» jaotust «II. Isikuküsitlus» uue osaga järgmiselt: «Lisaküsimused 2011. aasta moodulite testimiseks. Tervis ja töövõime. Pikaajalise haiguse või muu tervisehäire olemasolu: probleemid kätega; probleemid jalgadega; probleemid selja või kaelaga; nahahaigused, allergia, rasked nahamoonutused; südame-, vererõhu- või vereringehäired; hingamisteede või kopsudega seotud vaevused; vaevused kõhupiirkonnas, maksa- või neeruhaigused, seedehäired; suhkurtõbi; langetõbi; tugevad peavalud, migreen; õpiraskused; ärevus, ängistustunne; depressioon; muud vaimsed, närvidega seotud või emotsionaalsed probleemid; muud rasked haigused; muud pikaajalised tervisehäired. Nimetatud tervisehäiretest peamine. Nimetatud tervisehäiretest olulisuselt järgmine. Pikaajalise vaeguse, puude või muu tegevuspiirangu olemasolu: raskused nägemisega; raskused kuulmisega; raskused kõndimisega, sammumisega; raskused istumisel või seismisel; mälu- ja keskendumisraskused; suhtlemisraskused näiteks teistest arusaamisega või enda teistele arusaadavaks tegemisega; raskused enda sirutamisel ja venitamisel; raskused esemete tõstmisel ja kandmisel; raskused enda painutamisel; raskused esemete kinnihoidmisel, kätte haaramisel või pööramisel. Nimetatud tegevuspiirangutest peamine. Nimetatud tegevuspiirangutest olulisuselt järgmine. Tehtava töö hulga piiratus tervisehäire või tegevuspiirangu tõttu (oluliselt, veidi, ei). Tehtava töö liigi piiratus tervisehäire või tegevuspiirangu tõttu (oluliselt, veidi, ei). Kodust tööle ja töölt koju liikumise piiratus tervisehäire või tegevuspiirangu tõttu (oluliselt, veidi, ei). Töötamise piiratus terviseseisundiga mitteseotud põhjustel: kvalifikatsiooni/kogemuste puudumise tõttu; sobivate töövõimaluste puudumise tõttu; kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks transpordivõimaluste puudumise tõttu; paindlike töövõimaluste puudumise tõttu; mõju tõttu hüvitiste või toetuste saamisele; pere eest hoolitsemise/hooldamiskohustuste tõttu; isiklikel põhjustel; muudel põhjustel. Nimetatud põhjustest peamine. Kõrvalise abi vajadus, et töötada. Töökoha kohandatus osaliselt töövõime kaotanud inimese jaoks. Spetsiaalse töökorralduse vajadus tervisehäire või tegevuspiirangu tõttu. Kas on viimase 12 kuu jooksul saanud tööõnnetuse tõttu vigastada. Viimase 12 kuu jooksul juhtunud tööõnnetuste arv. Iga tööõnnetuse kohta: töökoht viimase tööõnnetuse ajal (praegune põhitöökoht; praegune kõrvaltöökoht; viimane töökoht (isik ei tööta); töökoht aasta tagasi; muu töökoht); õnnetuse tõttu töölt puudutud päevade arv. Tööga seotud tervisehäire või tegevuspiirangu olemasolu viimase 12 kuu jooksul. Tööga seotud tervisehäirete tõttu viimasel 12 kuul töölt puudutud päevade arv. Hinnang tervisele üldiselt (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb). Kutsetegevus. Rahulolu oma ametiga (väga rahul, pigem rahul, pigem ei ole rahul, ei ole üldse rahul). Rahulolu tööandjaga (väga rahul, pigem rahul, pigem ei ole rahul, ei ole üldse rahul). Oskuste olulisus (väga oluline, oluline, ebaoluline) ja täiendamise vajadus (jah, ei) ametikohal: eneseväljendus- ja esinemisoskus; suhtlemisoskus; meeskonnatöö oskus; oskus pakkuda välja uusi lahendusi; analüüsi- ja tõlgendamisoskus; arvutamisoskus; iseseisva õppimise oskus; üldine arvutioskus; erialaste arvutiprogrammide kasutamise oskus; eesti keele (riigikeele) oskus; inglise keele oskus; vene keele oskus. Oma töövaldkonna kohta teadmiste täiendamise vajadus. Praktiliste oskuste arendamise vajalikkus oma ametialal. Juhtimisoskuste arendamise vajalikkus. Lisaks nimetatutele olulised oskused oma ametikohal. Huvitatus oma arengust ettevõttes/asutuses (väga huvitatud, pigem huvitatud, pigem ei ole huvitatud, ei ole üldse huvitatud). Tööandja toetus arengule (toetab väga, pigem toetab, pigem ei toeta, ei toeta üldse). Vanavanemate sünniriigid. Kas (bioloogilised) vanavanemad on sündinud Eestis (teadaolevalt kõik neli vanavanemat on sündinud Eestis; osa vanavanematest on sündinud Eestis, ükski vanavanem pole sündinud Eestis, ei tea ühegi vanavanema sünniriiki). Emapoolse vanaema sünniriik (Eesti, muu riik, ei tea). Emapoolse vanaisa sünniriik (Eesti, muu riik, ei tea). Isapoolse vanaema sünniriik (Eesti, muu riik, ei tea). Isapoolse vanaisa sünniriik (Eesti, muu riik, ei tea).» Peaminister Andrus ANSIP Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO ______________________________ [1] «Riikliku statistika seaduse» § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. Korraldus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 23.04.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-01326.)