Nissi Vallavolikogu — Nissi valla ehitusmääruse muutmine — KO, 82, 1117

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse paragrahvi 5, ehitusseaduse paragrahvi 19 lõike 4 alusel. § 1. Nissi Vallavolikogu 13. novembri 2003.a. määrusega nr. 20 kehtestatud Nissi valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) tehakse järgmised muudatused: 1) punktid 1.1. ja 1.2. sõnastatakse järgmiselt: «1.1. valla territooriumi või selle osade, sh sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise reeglid (põhimõtted ja nõuded), välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimused; 1.2. ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord;» 2) punkt 2.1. sõnastatakse järgmiselt: «2.1. Valla territooriumi või selle osade planeerimise põhimõtted ja maa-alade üldised ehitustingimused on määratud Nissi valla üldplaneeringuga, Nissi valla Riispere aleviku osaüldplaneeringuga ja Nissi valla Turba aleviku osaüldplaneeringuga.» 3) punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. 4) punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: «4. Nõuded katastriüksusele ehitise püstitamisel väljapoole olemasolevaid ja kavandatavaid kompaktse asustusega territooriumi osasid. 4.1. Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja –rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral vallavolikogu kavandatava ehitise otstarbe alusel. 4.2. Saanud kinnistu omanikult kirjaliku taotluse punktis 4.1. nimetatud ehitise püstitamiseks, avaldab vallavalitsus enne küsimuse sisulist läbivaatamist selle kohta teate valla veebilehel. Teates tuleb ära näidata, kes, kuhu (küla nimi, kinnistu nimi ja katastriüksuse suurus ja katastritunnus) ja mida ehitada soovitakse, milline sihtotstarve tuleb selleks määrata katastriüksusele, ja vähemalt 10-päevane tähtaeg vastuväidete esitamiseks. Naaberkinnistute omanikele (edaspidi piirinaabrid) saadab vallavalitsus vastava teate tähitud kirjaga. 4.3. Punktis 4.1. nimetatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus määratakse valla ja maaomaniku vahelisel kokkuleppel. Katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel on soovitatav, et katastriüksuse suurus jääks 0,5 ha ja 3 ha vahele, Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» väärtuslike maastikena määratletud külades, s.o Audes, Mustus, Nurmes, Odulemmas ja Tabaras aga 1,5 ha ja 3 ha vahele. 4.4. Katastriüksusele ei määrata elamumaa sihtotstarvet juhul, kui on ette näha, et sinna ei ole võimalik elamut püstitada planeeringutest tulenevate asjaolude tõttu.» 5) punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. 6) punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: «7. Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord 7.1. Konkreetseid maakasutus- ja ehituspiiranguid saab kinnisasjale seada vaid planeerimismenetluse kaudu. 7.2. Detailplaneeringu olemasolul on vallavalitsusel võimalus väljastada lisatingimusi, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda (edaspidi lisatingimused). 7.3. Lisatingimustega võib muuhulgas kehtestada: 7.3.1. keelu kasutada kõrvuti püstitatavate majade puhul suuri katusekalde erinevusi. Sellist keeldu ei rakendata juhtudel, mil lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega; 7.3.2. nõude, et elamute püstitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alale tuleb säilitada vähemalt 50 protsenti (vastav protsent võib võimaluse korral olla ka suurem) olemasoleva metsa pindalast katastriüksusel; 7.3.3. nõude, et piirdeaedu võib püstitada mööda katastriüksuse piiri või õuemaale või vahetult hoonestatava ala ümber (näiteks suure maaüksuse korral) või teatud kaugusele teekatte servast (eelkõige tehnovõrkude kavandamiseks või liikluse, näiteks prügiveoautode liikluse, hõlbustamiseks); 7.3.4. nõudeid piirdeaedade kõrgustele piirkonna ehitustraditsiooni arvestades: 7.3.4.1.hajaasustuses ei tohiks võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad olla kõrgemad kui 2 meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,6 meetrit; 7.3.4.2. kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohiks võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 meetrit välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad.» 7) punkti 8.4. teine lause sõnastatakse järgmiselt: «Kui detailplaneeringu algatamise ettepanek sisaldab taotlust üldplaneeringu muutmiseks, hindab vallavalitsus kavandatava muudatuse vastavust valla arengukavale ja avalikele huvidele.» 8) punkt 11.1. sõnastatakse järgmiselt: «11.1. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määratakse ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused projekteerimistingimustes. Seejuures lähtutakse üldplaneeringust, muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvatest ehituslikest tingimustest ning projekteeritava asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde tulemustest.» 9) punktid 12.1.–12.4. sõnastatakse järgmiselt: «12.1. Projekteerimistingimuste määramise kavatsusest ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel tuleb teatada tähitud kirjaga piirinaabritele. Väljaspool olemasolevaid ja kavandatavaid selgelt piiritletavaid kompaktse asustusega territooriumi osasid tuleb piirinaabreid teavitada projekteerimistingimuste määramise kavatsusest, kui need antakse hoone püstitamiseks ja hoone asuks naaberkinnistu piirile lähemal kui 100 meetrit. Teates tuleb näidata punktis 11.4. nimetatud andmed. Vastuväidete ja arvamuste esitamiseks tuleb anda vähemalt viis (5) päeva. 12.2. Projekteerimistingimused määratakse ja väljastatakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul punktile 11.2. vastava taotluse esitamisest, välja arvatud punktides 12.3., 12.4. ja 12.5. loetletud juhtudel. Kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta punktile 11.2., teeb punktis 22.4. nimetatud ametiisik taotlejale ettepaneku viia taotlus ehitusmäärusega kooskõlla. Projekteerimistingimused määratakse sel juhul 30 päeva jooksul vastavate täienduste või paranduste esitamisest. 12.3. Kui vallavalitsus nõuab projekteerimistingimuste taotlejalt punkti 11.3. kohaselt täiendavaid andmeid või projekteeritava ehitise eskiisjooniste lisamist taotlusele, siis määratakse projekteerimistingimused 30 päeva jooksul vastavate andmete või eskiisjooniste esitamisest. 12.4. Projekteerimistingimused avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks koostatakse ja väljastatakse 60 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Põhjendatud juhul on vallavalitsusel õigus nimetatud tähtaega pikendada, teavitades tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest projekteerimistingimuste taotlejat.» 10) punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: «14. Kirjalik nõusolek 14.1. Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 14.1.1. ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2; 14.1.2. muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 14.1.3. püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 14.1.4. asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 14.1.5. asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. 14.2. Ehitise tehnosüsteemide muutmisena käsitatakse ka küttekollete (kaminate, ahjude, pliitide ja nende tarvis lõõride) ehitamist korteritesse. Seda ka juhul, kui sellega ei kaasne elamu küttesüsteemide muutmist. Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab sel juhul korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. 14.3. Kirjaliku nõusoleku taotlusele ehitise tehnosüsteemide muutmiseks peab olema lisatud teostatava töö kirjeldus. 14.4. Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametnik võib punktis 14.1.1. märgitud väikeehitise ehitamiseks esitatava kirjaliku nõusoleku taotluse juurde nõuda ehitusprojekti asemel eskiisi ja kuni kahte vaadet.» 11) punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: «15. Väikeehitise ehitamine 15.1. Kui väikeehitiseks on hoone, peab ta olema arhitektuurses kooskõlas ümbruse varasema hoonestusega. 15.2. Kehtivas detailplaneeringus määratud krundi ehitusõigusega tuleb arvestada ka kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonete projekteerimisel ja püstitamisel. 15.3. Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama vallavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.» 12) punkt 16 sõnastatakse järgmiselt: «16. Ajutise ehitise ehitamine 16.1. Ajutise ehitise ehitamisele kehtivad kõik ehitamisele esitatavad nõuded. 16.2.Ajutisi ehitisi, sealhulgas ajutisi väikeehitisi ei tohi ehitada: 16.2.1. miljööväärtusega hoonestusaladele; 16.2.2. detailplaneeringuga määratud kujadesse; 16.2.3. kui see on vastuolus detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigusega. 16.2.4. kui ehitamise keeld tuleneb seadustest või planeeringust (kaitsevööndid, ehituskeelualad jmt).» 13) punktid 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks. 14) ehitusmäärust täiendatakse punktidega 21.51, 21.52 ja 21.53 järgmises sõnastuses: «21.51. ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks detailplaneeringut täpsustavate arhitektuursete ja ehituslike tingimuste (lisatingimuste) määramine; 21.52. ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks tähtpäeva määramine; 21.53. ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või ei ole seda määratud tähtpäevaks lammutatud;» 15) punkt 211 tunnistatakse kehtetuks. 16) punkt 211.3 sõnastatakse järgmiselt: «211.3. Komisjoni koosseisu kuuluvad ametikoha järgi maanõunik, majandusnõunik ja keskkonnanõunik. Vallavalitsus võib komisjoni koosseisu määrata ka teisi isikuid. Komisjoni tööd juhib maanõunik. Komisjon annab katastriüksuse või planeeritava ala asukohajärgse küla külavanemale võimaluse komisjoni töös osalemiseks.» 17) ehitusmäärust täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses: «231. Detailplaneerimisalase teabe avalikustamine 231.1.Lisaks planeeringuteadetele avalikustab vallavalitsus valla veebilehel kogu detailplaneerimisalase teabe. Avalikustatakse: 231.1.1. ehitusmääruse punkti 8.1. kohane detailplaneeringu algatamise ettepanek ja selle lisad, sh detailplaneeringu eskiis; 231.1.2. vallavalitsuse ja planeeringukomisjoni seisukohad detailplaneeringu algatamise ettepaneku suhtes; 231.1.3. teade eskiisi avaliku arutelu kohta ja avaliku arutelu protokoll; 231.1.4. detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohta kirjalikult või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud arvamused ja vastuväited, mida ei ole kantud eskiisi avaliku arutelu protokolli; 231.1.5. detailplaneeringu algatamise otsus ja nimetatud otsusega kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne; 231.1.6. enne detailplaneeringu vastuvõtmist sellele antud kooskõlastused; 231.1.7. detailplaneeringu vastuvõtmise otsus koos kõigi lisadega, sealhulgas detailplaneering ise (nii tekst kui ka kaardi- ja plaanimaterjal); 231.1.8. detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud ja vastuväited; 231.1.9. detailplaneeringu avaliku arutelu protokolli; 231.1.10. avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel detailplaneeringus tehtud parandused ja täiendused ning planeeringu järelevalve teostajale esitatud informatsioon arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta; 231.1.11. järelevalve teostaja seisukohad vastuväidete kohta, mida detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud; 231.1.12. järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused ja nendele keskkonnaministri poolt antud lahendused; 231.1.13. järelevalve teostaja poolt detailplaneeringule antud heakskiit; 231.1.14. detailplaneeringu kehtestamise otsus koos kõigi lisadega, sealhulgas detailplaneering ise (nii tekst kui ka kaardi- ja plaanimaterjal). 231.2. Detailplaneeringualane teave peab olema seotud planeeritava ala asukohalise informatsiooniga – peab olema võimalik näha planeeritava ala asukoht valla kaardil. Teabest peab olema aru saada, millises staadiumis konkreetse detailplaneeringu menetlus parasjagu on.» 18) punkt 25 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast elektroonilises Riigi Teatajas avaldamist. Volikogu esimees Annely AJAOTS