Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava

(1) Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 õppekavade liigituse alusel mehaanika ja metallitöö õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

(2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu

1) laevakere koostaja (inglise keeles Shipbuilder, Shipmaker);

2) keevitaja (inglise keeles Welder);

3) koostelukksepp (inglise keeles Assembler);

4) tööriistalukksepp (inglise keeles Toolmaker);

5) metallitöötlemispinkidel töötaja (inglise keeles Machine-tool Worker);

6) arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator (inglise keeles CNC Machine Tool Operator).

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks metallitööga seotud ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes

1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;

3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;

4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes;

7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) omab, ja teabe hankimise, analüüsi- ja suhtlemisoskust ning valmisolekut meeskonnatööks.

(1) Laevakere koostaja, keevitaja, koostelukksepa, tööriistalukksepa ja metallitöötlemispinkidel töötaja eriala õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud põhihariduse.

(2) Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud keskhariduse.

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Laevakere koostaja, keevitaja, koostelukksepa, tööriistalukksepa, metallitöötlemispinkidel töötaja ning arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori erialade lõpueksamite kirjeldused on esitatud lisas 3.

(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega

1) keevitaja I, II, III;

2) koostelukksepp I, II, III;

3) tööriistalukksepp I, II, III;

4) metallitöötlemispinkidel töötaja I;

5) arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator I, II, III.

(2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1.

(3) Laevakere koostaja, keevitaja, koostelukksepa, tööriistalukksepa, metallitöötlemispinkidel töötaja ja arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori erialade õppekavade kohustuslikud ühiste õpingute moodulite numbrid on 1–8.

(4) Laevakere koostaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 9–17.

(5) Keevitaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 9, 11 ja 19–27.

(6) Koostelukksepa eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 10, 18 ja 28–29.

(7) Tööriistalukksepa eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 10, 18 ja 30–31.

(8) Metallitöötlemispinkidel töötaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18–19 ja 32–33.

(9) Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18–19 ja 34–36.

(1) Laevakere koostaja eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 20 õppenädalat.

(2) Keevitaja eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 20 õppenädalat.

(3) Koostelukksepa eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 28 õppenädalat.

(4) Tööriistalukksepa eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 28 õppenädalat.

(5) Metallitöötlemispinkidel töötaja eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 20 õppenädalat.

(6) Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 24 õppenädalat.

(7) Laevakere koostaja, keevitaja, koostelukksepa, tööriistalukksepa, metallitöötlemispinkidel töötaja ning arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori erialade õppekavade praktikate lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2.

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.

(3) Erivajadustega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele.