Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava

(1) Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 õppekavade liigituse järgi majutamise ja toitlustamise õppekava rühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

(2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu

1) abikokk (inglise keeles Cook assistant);

2) suurköögikokk (inglise keeles Catering cook);

3) kokk (inglise keeles Cook);

4) toitlustusteenindus (inglise keeles Catering service operations);

5) kelner (inglise keeles Waiter);

6) baarmen (inglise keeles Barman);

7) majutusteenindus (inglise keeles Hospitality service);

8) hotelliteenindus (inglise keeles Hotel service operations);

9) majutusteenuste korraldus (inglise keeles Hospitality management).

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvates organisatsioonides ja ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes

1) väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi;

2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;

3) oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;

4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab tervist ja keskkonda säästes;

7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) oskab suhelda, analüüsida ja teavet hankida ning on valmis meeskonnatööks.

(1) Abikoka õppekava alusel võib õppima asuda põhihariduseta õppija.

(2) Koka, suurköögikoka, toitlustusteeninduse ja majutusteeninduse õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud põhihariduse.

(3) Kelneri õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud põhihariduse (vanus vähemalt 18 aastat).

(4) Baarmeni õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud keskhariduse ja läbinud kelneri õppekava.

(5) Hotelliteeninduse õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud keskhariduse.

(6) Majutusteenuste korralduse õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud keskhariduse ja läbinud hotelliteeninduse õppekava või omandanud kutsekeskhariduse majutusteeninduse erialal või on omandanud keskhariduse ja on erialase töökogemusega majutuse valdkonnas.

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Erialade lõpueksamite kirjeldused on esitatud lisas 3.

(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega

1) kokk I, II;

2) kelner I;

3) baarmen II;

4) hotelliteenindaja I, II;

5) hotelliteeninduse spetsialist III.

(2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1.

(3) Koka, suurköögikoka, toitlustusteeninduse, hotelliteeninduse ja majutusteeninduse erialade õppekavade kohustuslikud ühised õpingud on moodulid numbritega 1–7.

(4) Abikoka õppekava kohustuslikud õpingud on moodulid numbritega 1, 3, 5, 7, 8, 11 22, 23.

(5) Suurköögikoka õppekava kohustuslikud põhiõpingud on moodulid numbritega 14–16, 20.

(6) Koka eriala kohustuslikud põhiõpingud on moodulid numbritega 14–21.

(7) Toitlustusteeninduse eriala kohustuslikud põhiõpingud on moodulid numbritega 24–27.

(8) Kelneri õppekava kohustuslikud õpingud on moodulid numbritega 1, 9–13, 28–31.

(9) Baarmeni eriala kohustuslikud põhiõpingud on moodulid numbritega 32–35.

(10) Majutusteeninduse eriala kohustuslikud põhiõpingud on moodulid numbritega 36–45.

(11) Hotelliteenindus eriala kohustuslikud põhiõpingud on moodulid numbritega 36, 41–49.

(12) Majutusteenuste korralduse eriala kohustuslikud põhiõpingud on moodulid numbritega 43, 44, 50–57.

(1) Abikoka õppekava kutseõppe maht on 40 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 10 õppenädalat.

(2) Suurköögikoka õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 25 õppenädalat.

(3) Koka õppekava kutseõppe maht on 100 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 25 õppenädalat.

(4) Toitlustusteeninduse, majutusteeninduse ja hotelliteeninduse õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 20 õppenädalat.

(5) Kelneri ja baarmeni õppekava kutseõppe maht on 20 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 5 õppenädalat.

(6) Majutusteenuste korralduse õppekava kutseõppe maht on 40 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 10 õppenädalat.

(7) Abikoka, suurköögikoka, koka, toitlustusteeninduse, kelneri, majutusteeninduse, hotelliteenindaja, majutusteenuste korralduse erialade õppekavade praktikate lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2.

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.

(3) Erivajadustega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele.