Autoerialade riiklik õppekava

(1) Autoerialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava ), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

(2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu

1) autotehnik (inglise keeles Cartechnician);

2) autoplekksepp (inglise keeles Carplumber);

3) automaaler (inglise keeles Carpainter)

4) autodiagnostik (inglise keeles Car Diagnosis Technician)

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes

1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2) oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd;

3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi mitmesugustes tööolukordades;

4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab tervist ja keskkonda säästes;

7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) oskab hankida ja analüüsida teavet;

9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks.

(1) Autotehniku, autoplekksepa ja automaalri eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kellel on põhiharidus.

(2) Autodiagnostiku eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kellel on keskharidus ja kes on läbinud autotehniku õppekava või kes töötab mootorliikurite, laevandus või lennundustehnika õppekavarühmaga määratletud erialasel tööl.

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpueksamite kirjeldused autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku erialadel on esitatud määruse lisas 3.

(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega

1) autotehnik I, II;

2) autoplekksepp I;

3) automaaler I.

(2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1

1) autotehniku, autoplekksepa ja automaalri erialade õppekavade kohustuslikud ühiste õpingute moodulite numbrid on 1–16;

2) autotehniku eriala õppekava kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 17–30;

3) autoplekksepa eriala õppekava kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 31–38;

4) automaalri eriala õppekava kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 36, 38–42.

5) autodiagnostiku eriala õppekava kohustusliku üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 5, 8, 43 - 52.

(1) Autotehniku eriala kutseõppe maht on 100 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 32 õppenädalat.

(2) Autoplekksepa eriala kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat.

(3) Automaalri eriala kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat.

(4) Autodiagnostiku eriala kutseõppe maht on 60 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 28 õppenädalat.

(5) Autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku erialade praktika lühikirjeldused on esitatud lisas 2.

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kutse- või erialase osaoskuse omandamiseks loodud õppekava alusel õppima asuvale isikule ei kohaldata käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud põhihariduse nõuet.

(3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele.

Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määruse nr 8 «Autoerialade riiklik õppekava» lisa 1 [RTL 2007, 69, 1220 – jõust. 8.09.2007]

Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused

Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. SISSEJUHATUS ERIALASSE 2 Käsitletavad teemad: õppekava sisu ja ülesehitus, autoeriala õppekorraldus, eriala tutvustus ja kutse-eetika, auto ajalugu, autod ja haagised. Õpetusega taotletakse, et õppija teab õppekava eesmärki ja sisu, tunneb õpitulemuste hindamispõhimõtteid, õppekorraldust, kutse-eetika põhimõtteid, auto ajalugu, auto üldehitust, autode tähtsamate süsteemide ja sõlmede nimetusi ning üldtööpõhimõtteid, autode ja haagiste üldandmeid ning tehnilisi näitajaid. 2. AUTODE HOOLDUS- JA REMONDISÜSTEEM 2 Käsitletavad teemad: autode hooldus- ja remondisüsteem, töökohad, tutvumine töökeskkonnaga. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb auto hoolduse põhimõisteid, hoolduse regulaarsust, töökohtadel kasutatavaid garaažiseadmeid ning tutvub õppeekskursioonidel autode hooldus- ja remondiettevõtetega. 3. AUTO HOOLDAMINE 6 Käsitletavad teemad: värvkatte hooldus, auto siseruumi puhastus, mootoriruumi pesu, põhjapesu, keskkonda säästvate materjalide kasutamine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb auto värvkatte, auto siseruumi, mootoriruumi ja põhjapesu hooldusmaterjale ning -tehnoloogiaid. Õppija peab oskama toimida keskkonnasäästlikult, puhastada auto siseruumi, pesta, kuivatada ja vahatada autode värvkatet, pesta mootoriruumi ning auto põhja. 4. AUTOKERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE, KOOSTAMINE 6 Käsitletavad teemad: lukksepatööriistad, lukksepatööd, autode hooldusel ja remondil kasutatavad eritööriistad, autokere ja sisustuse osandamine ning koostamine, autokere detailide puhastamine ja hoiustamine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb autode hooldusel ja remondil kasutatavaid lukksepa- ning eritööriistu, lukksepatööde tehnoloogiat, autode osandamise ja koostamise põhimõtteid. Õppija peab oskama osandada ja koostada autot, teha lukksepatöid ning puhastada, komplekteerida, markeerida ja hoiustada autodetaile. 5. KLIENDI NÕUSTAMINE 4 Käsitletavad teemad: suhtlemine kliendiga, sõiduki tehnoseisundi hindamine ja remondikalkulatsioonide koostamine, garantiitingimused ja kvaliteedinõuded. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb klienditeeninduse olemust, kvaliteetse teenindamise põhimõtteid ning garantiinõudeid sõidukitele ja tehtud tööle. Õpilane peab oskama defekteerida detaile, koostada eelkalkulatsiooni, teha kindlaks materjalide kulu, hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja põhitööde mahtu, kavandada tööde järjestust ning hinnata tehtud töö kvaliteeti. 6. ERIALANE VÕÕRKEEL 3 Käsitletavad teemad: erialaterminoloogia, remondijuhendid, asjaajamine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb võõrkeelset erialaterminoloogiat, oskab koostada ametikirju, tutvustada võõrkeeles auto tehnohoolduse ja remondiga tegelevat ettevõtet ning seal pakutavaid tooteid ja teenuseid, leida vajalikku informatsiooni mitmesugustest infoallikatest ja kasutada seda autode hooldus- ja remonditöös. 7. ARVUTIÕPE 2 Käsitletavad teemad: arvuti kasutamine ja failihaldussüsteemid, tekstitöötlus, tabeltöötlus, informatsioon ja kommunikatsioon. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb infotehnoloogia põhimõisteid ja -termineid, oskab töötada teksti- ja tabeltöötlusprogrammiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks ning tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. 8. KESKKONNAOHUTUS 1 Käsitletavad teemad: tööohutus ja töötervishoid, tööõnnetus, keskkonnahoid ja jäätmekäitlus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab tööohutuse eesmärke ja ülesandeid, tunneb tööohutuse õigus- ja normatiivakte, töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi, töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid, tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides, üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid ning esmase jäätmekäitluse põhimõtteid. Õppija peab oskama tegutseda ohuolukorras, märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada ning nendest teavitada. 9. MATERJALIÕPE 2 Käsitletavad teemad: mustad ja värvilised metallid, polümeermaterjalid, kütused, määrdeained, hooldusmaterjalid, abrasiivid ja grafiitmaterjalid. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb mustade ja värviliste metallide ning nende sulamite omadusi, korrosiooni olemust ja korrosioonitõrje viise, polümeermaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust, kütuste liigitust, märgistust, hoidmisnõudeid ja omadusi, ohtusid kütuste kasutamisel ja jäätmekäitlust, määrdeainete liigitust, märgistust, omadusi, hoidmise nõudeid ja jäätmekäitlust, hooldusmaterjalide ning abrasiiv- ja grafiitmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi ja jäätmekäitlust. 10. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: majanduse põhimõisted, riigi roll majanduses, majanduslik stabiilsus, ettevõtluse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb majanduse põhimõisteid, majanduse põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid, riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi, turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi ning ettevõtluse aluseid. 11. TÖÖÕIGUSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: lepingulised suhted, töö- ja puhkeaeg, töö tasustamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb töösuhteid reguleerivaid õigusakte, oma tööga seotud kohustusi, oskab iseseisvalt orienteeruda tööõigusaktides ning seista töökollektiivis oma õiguste eest. 12. PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED 1 Käsitletavad teemad: füüsikalised suurused, õhu ja vedeliku füüsikalised omadused, pneumaatika, hüdraulika. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb füüsikalisi suurusi, nende tähistusi ja ühikuid, õhu ja vedelike füüsikalisi omadusi, pneumaatika ja hüdraulika tingmärke ning skeeme, pneumaatika ja hüdraulika rakendusi sõidukites. 13. TEHNILINE JOONESTAMINE 2 Käsitletavad teemad: punkti, sirglõigu, tasapinna ja ruumilise keha projektsioonid; mõõtmestamine; kujutised masinaehituses; vaated, lõiked, ristlõiked, liited ja tingmärgid; skeemide, koostejooniste, eskiiside ja ehitusjooniste lugemine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb joonestamise tingmärke; punkti, sirglõigu, tasapinna ja ruumilise keha projektsioone ning kujutisi masinaehituses. Õppija peab oskama lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise ning visandada skeeme ja eskiise. 14. TEHNILINE MÕÕTMINE 1 Käsitletavad teemad: tolerantsid ja istud, mõõtevead ja mõõtetäpsus, mõõteriistad. Õpetusega taotletakse, et õppija teab autotöökodades kasutatavaid mõõteriistade ja rakiste ülesannet, tunneb nende ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja säilitust, samuti ka mõõtmistehnoloogia põhimõtteid ja mõõtmistel tekkivaid vigu ning oskab käsitleda mõõteriistu. 15. LIIKLUSÕPETUS 3 Käsitletavad teemad: liiklusõigusaktid, liiklusohutus, esmaabi, õppesõit. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised liiklusseaduse jm liiklusõigusaktide ning liiklusohutuse kohta ning oskab anda esmaabi ja ohutult juhtida autot liikluses. Mooduli läbimisel on õppijal võimalus taotleda B-kategooria auto juhi kvalifikatsiooni. 16. TURVASEADISED 1 Käsitletavad teemad: aktiivsed ja passiivsed turvaseadised, turvapadjad ja -kardinad, pürotehnilised turvavööde eelpingutid, süsteemide diagnoosimine, ohutusnõuded. Õpetusega taotletakse, et õppija teab aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, tunneb nende ehitust ja tööpõhimõtet, turvaseadiste diagnoosimist ja ohutusnõudeid turvaseadistega töötamisel ning peab oskama lugeda rikkekoode ja käsitseda passiivseid turvaseadmeid lahtiühendatult. 17. AUTO ARVUTIVÕRGUD 1 Käsitletavad teemad: arvutivõrkude vajadus ja tööpõhimõtted, infovahetus, arvutivõrgu diagnoosimine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb autodes kasutatavate arvutivõrkude üldehitust, info edastamise ja arvutivõrkude diagnoosimise põhimõtteid. Õppija peab oskama mõõta multimeetriga ja ostsilloskoobiga arvutivõrkude signaale. 18. AUTOMAATKÄIGUKASTID 2 Käsitletavad teemad: automaatkäigukastide mehaanika, hüdraulika, elektroonika, hooldus ja rikkeotsing. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb automaatkäigukastide ehitust ja tööpõhimõtet, ning nende hoolduse ja rikkeotsingu põhimõtteid. Õppija peab oskama vahetada õli ja õlifiltreid ning lugeda rikkekoode. 19. ELEKTRISEADISED JA MUGAVUSSÜSTEEMID 7 Käsitletavad teemad: akulaadimissüsteem, laternad ja signaallambid, juhtmed, kaitsmed ja releed, käivitussüsteem, mugavuselektroonika. Õpetusega taotletakse, et õppija teab laternate ja signaallampide juhtmete, kaitsmete ja releede, käivitus- ning akulaadimissüsteemide ülesannet, tunneb nende ehitust ja tööpõhimõtet, mugavuselektroonika (audio- ja navigatsiooniseadmete, käivitustõkestite, püsikiirushoidikute jt) ehitust ja -tööpõhimõtet. Õppija peab oskama diagnoosida käivitus- ja akulaadimissüsteeme, juhtmete, kaitsmete ja releede korrasolekut ning vahetada elektrisüsteemi komponente. 20. ELEKTROTEHNIKA ALUSED 2 Käsitletavad teemad: elektrotehnika üldmõisted, elektriskeemid, multimeeter, ostsilloskoop. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb elektrotehnika üldmõisteid, oskab lugeda elektriskeeme, kasutada multimeetrit ja ostsilloskoopi. 21. HÜDROPIDURID 5 Käsitletavad teemad: pidurite liigid, piduriharud, piduriajamid, pidurdusjõu võimendid, pidurdusjõu regulaatorid, trummelpidurid, ketaspidurid, õhu eemaldamine pidurisüsteemist, piduriseadise diagnoosimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab pidurite liike, piduriharude ja -ajamite, pidurdusjõu võimendite ja -regulaatorite, trummel- ja ketaspidurite ülesannet, ehitust ning tööpõhimõtet. Õppija peab oskama vahetada ja reguleerida piduri komponente, vahetada pidurivedelikku, eemaldada õhku piduritest, mõõta stendis rataste pidurdusjõudu ja võrrelda tulemust kehtivate normidega. 22. JUHTIMISSEADMED JA VEERMIK 5 Käsitletavad teemad: vedrustus, rool, rattasuunang. Õpetusega taotletakse, et õppija teab rataste, vedrude ja amortisaatorite ning juhtimisseadmete ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ning hooldust, rattasuunangu tähendust, diagnoosimist ja reguleerimist. Õppija peab oskama vahetada tehnilisi vedelikke ja filtreid, juhtimisseadiste ja veermiku komponente, diagnoosida ja reguleerida rattasuunangut ning vahetada rehve ja tasakaalustada rattaid. 23. JÕUÜLEKANNE 4 Käsitletavad teemad: jõuülekande skeemid, rattavalem, sidur, käsikäigukastid, jaotuskastid ja kordistid, veosillad, diferentsiaalid , kardaanid ja rattavõllid. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb jõuülekande skeeme ja rattavalemeid, sidurite, käsikäigukastide, jaotuskastide, kordistite, veosildade, diferentsiaalide, kardaanide, rattavõllide ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja diagnoosimist. Õppija peab oskama vahetada rattavõlle, püsikiirusliigendite tolmukatteid, rattalaagreid, tehnilisi vedelikke ja filtreid. 24. KLIIMASEADMED 1 Käsitletavad teemad: konditsioneer, auto siseruumi soojendusseade, lisasoojendusseadmed. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb konditsioneeri, siseruumi soojendusseadme ja lisasoojendusseadmete ehitust, tööpõhimõtet ning diagnoosimist, oskab kasutada konditsioneeri täiteseadiseid. 25. MOOTOR 3 Käsitletavad teemad: mootori ehitus, töötsüklid, väntmehhanism, gaasijaotusmehhanism, jahutussüsteem, õlitussüsteem, hübriidjõuallikad. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb mootorite ehitust ning põhimõisteid, mootorite töötsükleid, väntmehhanismi, gaasijaotusmehhanismide, jahutussüsteemide, õlitussüsteemide ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet, hübriidjõuallikate tööpõhimõtet, mootori hooldust ja diagnoosimist. Õppija peab oskama vahetada tehnilisi vedelikke, filtreid, hammasrihma ja ketti, veepumpa, reguleerida klappide paisumispilusid ning osandada mootoreid. 26. MOOTORIELEKTROONIKA 11 Käsitletavad teemad: süütesüsteemid, ostsillogrammide lugemine, küttesegu ja heitgaas, ottomootorite pritsesüsteemid, diiselmootorite toitesüsteemid, andurid, täiturseadised. Õpetusega taotletakse, et õppija teab elektrooniliselt juhitavate otto- ja diiselmootorite juhtimissüsteemide ja nende andurite ning täiturseadiste ülesannet, tunneb nende ehitust ja tööpõhimõtet. Õppija peab oskama lugeda rikkekoode, kontrollida andureid ja täiturseadiseid, mõõta heitgaaside koostist ning vahetada ja seadistada mootorielektroonika seadiseid. 27. OMADIAGNOOSISÜSTEEM (OBD) 3 Käsitletavad teemad: omadiagnoosisüsteem, rikkemälu ja rikkekoodide lugemine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb diagnoosipistmikust saadavat informatsiooni, normatiivide põhinõudeid, heitgaaside järelvalve olemusest, rikkemälu ja rikkekoodide lugemist ning signaallambi aktiveerimist, rikkekoodide tühjendamist juhtploki veamälust ning kontrollsõidu eeskirju. 28. PIDURI, VEOJÕU JA JUHITAVUSE KORREKTORID 2 Käsitletavad teemad: blokeerumatud pidurid, kaapeväldik, pidurdusjõu jaotur, juhitavuskorrektor (sõidustabilisaator), mootorpidurduse leevendi, hädapidurduse korrektor, lülitid ja andurid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab blokeerumatute pidurite, kaapeväldiku, pidurdusjõu jaoturi, juhitavuskorrektori, mootorpidurduse leevendi, hädapidurduse korrektori, lülitite ja andurite ülesannet, tunneb nende ehitust, tööpõhimõtet ja diagnoosimist. Õppija peab oskama lugeda rikkekoode, diagnoosida ja vahetada komponente. 29. TEHNOHOOLDUS JA DIAGNOSTIKA 5 Käsitletavad teemad: tehnohooldus, auto diagnoosimine, tehnoülevaatus. Õpetusega taotletakse, et teemade läbimisel õppija teab tehnoülevaatuse teostamise aluseid ja tunneb autode tehnohoolduse ja diagnoosimise vahendeid ning meetodeid. Õppija peab oskama teha autode tehnohooldust. 30. ÕHKPIDURID 4 Käsitlevad teemad: piduriharud, piduriseadised. Õpetusega taotletakse, et teemade läbimisel õppija tunneb auto ja haagise piduriharusid, nende ülesannet ja ehitust ning piduriseadiste ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet. Õppija peab oskama vahetada ja reguleerida piduri komponente. 31. AUTOKEREDE EHITUS 1 Käsitletavad teemad: kerekonstruktsioonid, alusraamid, kere tüübid, vahetatavad keredetailid. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb kerekonstruktsioone, nende ülesannet, ehitust, konstruktsioonidele esitatavaid nõudeid, kerede liigitust ja tüüpe, vahetatavate keredetailide ülesannet, ehitust, keredetailide deformeerumist ning keredetailide liiteid ja nendele esitatavad nõuded. 32. AUTOPLEKKSEPA TÖÖRIISTAD JA SEADMED 1 Käsitletavad teemad: suruõhu-, hüdro- ja elektritööriistad ning seadmed, lehtterase õgvendamisel kasutatavad tööriistad. Õpetusega taotletakse, et õppija oskab kasutada ja hooldada suruõhutööriistu, vahetada ja hooldada seadmete filtreid, häälestada reduktorit, reguleerida rõhku, kasutada hüdroseadmeid, kasutada elektritööriistu ning lehtterase õgvendamisel kasutatavaid tööriistu. 33. KEEVITUSTÖÖD 3 Käsitletavad teemad: ohutusnõuded tuletöödel, keevitustööd, järeltöötlus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ohutusnõudeid tuletöödel, detailide ja konstruktsioonide ettevalmistustöid keevitustöödeks, erinevaid keevitusviise [traadiga keevitus kaitsegaasikeskkonnas (MIG/MAG), volframelektroodiga keevitus argoonikeskkonnas (TIG), punktkeevitus ehk kontaktkeevitus (carspotter)], keevitusseadmete kasutust ja hooldust, keevisõmblustes tekkivaid vigu ning detailide järeltöötlust. Õppija peab oskama rakendada tööohutusalaseid teadmisi, valmistada ette detaile keevitamiseks, keevitada MIG-, MAG -,TIG- ja carspotterseadmetega, tuvastada keevitusel tekkinud vigu, hinnata töö kvaliteeti ning täpsust. 34. KERE JA RAAMI MÕÕTMINE NING ÕGVENDAMINE 7 Käsitletavad teemad: mõõteseadmed, mõõteriistad, kereõgvenduspingid, sõiduki kinnitamine pinki, surve ja tõmbega õgvendamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab, mis vead mõõtmisel tekivad, tunneb mõõteseadmete ja -riistade hooldust ja säilitust, rattasuunangute kontrollstende, keretöödele kohandatud mõõtesüsteeme, kere ja raami mõõteseadmeid, kereõgvenduspinke, nende kohta esitatavaid nõudeid ja nende kasutusvõimalusi, sõiduki kinnitamist õgvenduspinki ning surve ja tõmbega õgvendamist. Õppija peab oskama hooldada ja säilitada mõõteseadmeid ja -riistu, kontrollida rattasuunangut, kasutada keretöödele kohandatud mõõtesüsteeme, kasutada kere- ja raamimõõteseadmeid, tuvastada mõõtmisel tekkinud vigu, paigaldada sõidukit kereõgvenduspinki ning õgvendada selles pingis keret ja raami. 35. KEREDETAILIDE ÜHENDAMINE 7 Käsitletavad teemad: auto keredetailide liitmine ja sobitamine, keredetailide ühendamine keevisõmblustega, liidete töötlemine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb keredetailide kokkusobitamist, neete ning neetimise tehnoloogiaid, liime ja liimimise tehnoloogiaid, jootmise tehnoloogiat, keermesliiteid ja nende omadusi, tüübleid ja nende omadusi, liidete töötlemise iseärasusi ning keevisliiteid ja keevisliidete töötlemisviise. Õppija peab oskama sobitada keredetaile, neetida, liimida, joota, kasutada keermesliiteid, paigaldada õigesti tüübleid, teha ja töödelda keredetailide keevisliiteid ning töödelda keredetailide liiteid mitmesuguste vahendite ja seadmetega. 36. KLAASITÖÖD 3 Käsitletavad teemad: auto kereklaaside eemaldamisel ja paigaldamisel kasutatavad tööriistad; kasutatavad liimid, krundid, aktivaatorid, puhastusvahendid; klaaside liigitus; klaasi hooldus ja kahjustuste töötlemine; klaaside, liistude ja klambrite eemaldamine; liimitava klaasi paigaldus; tihendiga klaasi paigaldus. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb klaasi liike, klaasitööriistu ja abivahendeid, klaasitöödel kasutatavaid materjale, klaaside hooldust, klaasi kahjustuse töötlemise tehnoloogiaid, klaaside ladustamist ja transportimist töökohal, klaaside, liistude ja klambrite eemaldamist, liimitava klaasi ja tihendiga klaasi paigaldustehnoloogiaid. Õppija peab oskama eemaldada klaase, liiste ja klambreid, paigaldada liimitavaid ja tihendiga klaasi, hooldada klaase ning töödelda kahjustatud pinnaga klaasi. 37. LEHTMETALLIDE TÖÖTLEMINE 7 Käsitletavad teemad: lehtmetallide deformatsioon, õgvendamine, kuum- ja külmtöötlemine, metalli lõikamine käsitööriistade ja seadmetega, korrosioonikahjustuste töötlemine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb lehtmetalle ja nende liike, lehtmetallide deformatsioone, metallide lõikamise iseärasusi, õgvendamisel kasutatavaid tööriistu ja seadmeid, lehtmetallide õgvendamist, kuum- ja külmtöötlemise viise, alumiiniumist keredetailide õgvendamist ning korrosioonikahjustuste töötlemist. Õppija peab oskama lõigata metalli, valmistada lehtterasest detaile, määrata deformatsiooni ulatust, rakendada metallide kuum- ja külmtöötlemise viise, kasutada tõmbenaelu ja -klambreid, õgvendada mitmesuguse tugevusega lehtterasest detaile, õgvendada suure pindalaga detaile, õgvendada alumiiniumdetaile ning töödelda korrosioonikahjustusi. 38. PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE 7 Käsitletavad teemad: plastide liigitus, plastide kindlaksmääramine, plastide ühendamine, plastdetailide remont. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb autode ehituses kasutatavaid plaste, plastide kindlaksmääramise meetodeid, plastide remondimaterjale, plastide keevitusviise, plastide teisi liitmise võimalusi, plastide remondimaterjale ja plastide pinnakujundust. Õppija peab oskama keevitada ja liita plaste, teha kuumaõhukeevitust, õgvendada plaste kuumutamise teel, poleerida ja kujundada plastdetailide pindasid, remontida tugevaid plaste ning töödelda plastdetailide sügavaid kriimustusi. 39. ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS 12 Käsitletavad teemad: ettevalmistustööde järjekord, tingimused ja kavandamine, pinna puhastus, materjalide ja tööriistade valimine, kasutamine, hooldamine, pindade vigastuste kõrvaldamine, pindade töötlemine, eeltöödeldud pindade kontrollimine, mittevärvitavate pindade kinnikatmine, värvitooni leidmine, lõplik ettevalmistamine värvimiseks, tervisekaitse ja tööohutus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ettevalmistustööde kohta esitatavaid nõudeid, tunneb ettevalmistustööde materjale, tööriistu ja seadmeid, värvkatte ja aluspinna vigastusi, auto kerepinna ja detailide vigastuste töötlemise tehnoloogiaid ja töötlemise järjekorda, pindade töötlusviise, eeltöödeldud pindade kontrollimise mooduseid, mittevärvitavate pindade kinnikatmise nõudeid, värvikambri, värvi- ja lakipüstoli, suruõhuseadmete ning värvitava või lakitava pinna ettevalmistust, värvimistöödel riietuse suhtes esitatavaid nõudeid ning tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid. Õppija peab oskama hinnata pinnakahjustusi ja töömahtu, määrata materjalide koguseid, puhastada töödeldavat pinda, kõrvaldada vigastusi, lihvida, pahteldada, kruntida, katta kinni pindasid, kontrollida eeltöödeldud pinda, leida värvikoodi, leida värvitooni värvikaardi ja proovidetaili värvimisega, kontrollida värvikambri, püstoli ja suruõhuseadmete puhtust. 40. MAALRITÖÖMATERJALID 1 Käsitletavad teemad: eeltööde materjalid, lihvimismaterjalid, puhastusained ja materjalid, kinnikatmismaterjalid, viimistlusmaterjalid, euroopa standardid ja normatiivid, materjalide ladustamine, jäätmekäitlus. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb maalritöömaterjale ja nende valimise ning kasutamise põhimõtteid, materjalide ladustamise nõudeid ning jäätmekäitlust. 41. MAALRITÖÖRIISTAD JA -SEADMED 1 Käsitletavad teemad: isikukaitsevahendid, materjalide pealekandmise vahendid, lihvimisvahendid, puurimisseadmed, lõikeriistad, suruõhuseadmed, kuivatusseadmed, mustuse- ja tolmuimurid, lahusti destilleerimisseadmed, püstoli pesuseadmed, värvikambrid, värvilaborid. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb maalritöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid, mitmesuguseid maalritööriistu ja -seadmeid, nende hooldust, kuivatusseadmeid ja kuivatamise kohta esitatavaid nõudeid, värvikambri üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja kasutust ning värvilabori seadmeid. 42. PINDADE VÄRVIMINE 12 Käsitletavad teemad: värviõpetus, värviretseptide leidmine, värvi toonimine, värvi segamine, tehnoloogiline kaart, värvimise tehnoloogiad, osaline ja täielik värvimine, mitmesuguste materjalide värvimine, hajutamine, värvikahjustuste hindamine ja kõrvaldamine, poleerimine, värvikihi kvaliteedi kontroll, värvimisvead, nende põhjused ja kõrvaldamine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneks värviringi, värviretseptide mõisteid, värvide segamisele kohta esitatavaid nõudeid, tehnoloogiliste kaartide tingmärke ja mõisteid, toonimis-, värvimis-, viimistlustööde, hajutuse ja poleerimise tehnoloogiaid, värvimise ja kuivatamise režiime, värvikahjustuste tekkimise põhjuseid ning töödeldud pinna järeltöötlust. Õppija peab oskama kasutada värviretsepte, leida vajalikku tooni, segada värve, mõõta värvi ja laki viskoossust, kasutada mitmesuguseid värvimise tehnoloogiaid vastavalt aluspinnale, värvida, lakkida, hajutada värvi ja lakki, poleerida, kõrvaldada värvikahjustusi, hinnata silmaga värvi kvaliteeti, mõõta värvikihti, kõrvaldada värvikahjustusi ning hinnata lõpptulemu 43. ARVUTIÕPE (AUTODIAGNOSTIKULE) 1 Käsitletavad teemad: elektronkirjavahetusprogrammide kasutamine ja häälestamine, e-õppekeskkonna kasutamine, otsingumootorite ja kataloogide kasutamine, diagnostikaseadmete ostsillogrammide kopeerimine, video- ja pilditöötlusprogrammide kasutamine. Õpetusega taotletakse, et õppija oskab kasutada arvutit e-õppes osalemiseks, kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks, kopeerida diagnostikaseadmete ostsillogramme ja lisada neid elektroonilistele kirjadele ning kasutada video- ja pilditöötlusprogramme. 44. JUHTIMISE ALUSED JA MEESKONNATÖÖ 1 Käsitletavad teemad: juhtimise alused, meeskonnatöö, projektijuhtimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab organisatsiooni käsitlusi, struktuure, juhtimise mõistet ja funktsioone, juhtimisteooriaid, juhi rolle, organisatsioonikultuuri olemust, äri- ja kutse-eetikat, meeskonnatöö mõistet ja tunnuseid, meeskonna arengustaadiume, rolle meeskonnas, meeskonna juhtimist, projektijuhtimise iseärasusi, projektikava koostamise põhimõtteid ja projektijuhtimise ebaõnnestumise põhjusi. 45. AUTOMAATKÄIGUKASTIDE DIAGNOOSIMINE 4 Käsitletavad teemad: mehaanika, hüdraulika, elektroonika, hooldus ja rikkeotsing. Õpetusega taotletakse, et õppija teab automaatkäigukastide mehaanilist ehitust ja tööpõhimõtet, hüdraulikaseadmete, andurite ja täiturseadiste ehitust ja tööpõhimõtet, automaatkäigukastide hoolduse ja rikkeotsingu põhimõtteid. Õppija oskab vahetada õli ja õlifiltreid, lugeda rikkekoode, mõõta õlirõhkusid, elektrisignaale ning diagnoosida automaatkäigukasti. 46. ARVUTIVÕRKUDE DIAGNOOSIMINE 3 Käsitletavad teemad: arvutivõrkude vajadus ja üldtööpõhimõtted, infovahetus, arvutivõrgu diagnoosimine multimeetriga ja ostsilloskoobiga. Õpetusega taotletakse, et õppija teab autodes kasutatavate arvutivõrkude ehitust, info edastamise ja arvutivõrkude diagnoosimise põhimõtteid. Õppija oskab mõõta multimeetriga ja ostsilloskoobiga arvutivõrkude signaale ning diagnoosida arvutivõrke. 47. ELEKTRISEADMETE JA MUGAVUSELEKTROONIKA DIAGNOOSIMINE 7 Käsitletavad teemad: käivitussüsteem, akulaadimissüsteem, laternad ja signaallambid (märgulambid), juhtmed, kaitsmed, lülitid ja releed, klaasipuhastid ja pesurid, mugavuselektroonika. Õpetusega taotletakse, et õppija teab akulaadimis- ja käivitussüsteemi, laternate, signaallampide, juhtmete, releede, klaasipuhastite, pesurite, mugavuselektroonika, elektriliste istmesoojendussüsteemide, istmete elektriliste seadekorrektorite, tahavaatepeeglite elektriliste regulaatorite, katuseluugi elektriliste ajamite, parkimisabi, audio- ja navigatsiooniseadmete, isekohanduvate püsikiirushoidikute, rehvirõhu jälgimissüsteemi, mootori ja salongi eelsoojendussüsteemi ning elektrooniliste sõidumeerikute ülesannet, ehitust, reguleerimisvõimalusi ning tööpõhimõtet. Õppija oskab diagnoosida ja reguleerida käivitus-, akulaadimis- ja valgustussüsteemi, diagnoosida juhtmete, kaitsmete, lülitite, releede, kesklukustussüsteemi ja parkimisabi korrasolekut, diagnoosida klaasipuhasteid, pesureid, istmesoojendussüsteeme, istmete elektrilisi seadekorrektoreid, tahavaatepeeglite elektrilisi regulaatoreid, katuseluugi elektrilisi ajameid, elektrilisi klaasisoojendussüsteeme, audio- ja navigatsiooniseadmeid, käivitustõkesteid, isekohanduvat püsikiirushoidikut, rehvirõhu jälgimissüsteemi ning elektroonilisi sõidumeerikuid. 48. KLIIMASEADMETE DIAGNOOSIMINE 4 Käsitletavad teemad: termodünaamika alused, salongi soojendusseadmed, auto kütuse-, õlitus-, jahutus- ja muude süsteemide soojendusseadmed, konditsioneeriseadmed, automaatsete kliimaseadmete ülesanne, ehitus, tööpõhimõte ja diagnoosimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab termodünaamika aluseid, salongi õhutamise vajadust ja õhu mitteliikumise/õhuvahetuse puudumise põhjuseid, salongi soojendusseadmete ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja diagnoosimist, salongi soojendusseadmetes kasutatavate ainete omadusi ja mõju ümbritsevale keskkonnale, salongi soojendusseadmete elektrilisi ühendusskeeme, auto kütuse-, õlitus-, jahutus- ja muude süsteemide lisasoojendusseadmete ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, sobitamist sõidukiga ja diagnoosimist, konditsioneeriseadme ja selle üksikute osade ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet, hooldust, diagnoosimist ja rikete kõrvaldamist, konditsioneeriseadmete hooldel tekkivaid ohte töötajale ja keskkonnale ja nõutavaid isikukaitsevahendeid, liikuvatele sõidukitele kohandatud konditsioneeriseadme töödele esitatavaid nõudeid, konditsioneeriseadmetes kasutatavaid aineid, nende ladustamist ja utiliseerimist ning nende ainete mõju ümbritsevale keskkonnale. Õppija oskab leida sõidukite hoolduse ja remondi andmebaasist vastavale süsteemile õige hooldus-, diagnoosimis- või remondijuhendi, hooldada salongi soojendusseadmeid ja lisasoojendusseadmeid ning diagnoosida nende rikkeid, paigaldada vastavalt juhendile lisasoojendusseadmeid, mõõta lisasoojendusseadmete heitgaaside koostist, mõõta salongi soojendus- ja lisasoojendusseadmete elektriliste andurite ja täiturseadiste voolutugevust, käsitseda konditsioneeri hoolduseks ja remondiks ettenähtud seadmeid, kasutada konditsioneeriseadmete hooldel nõutavaid isikukaitsevahendeid, teostada konditsioneeride hooldust, otsida lekkeid konditsioneeriseadmes, diagnoosida hooldusaparaadi rõhunäidikute ja termomeetri abil konditsioneeriseadme rikkeid ja diagnoosida automaatseid kliimaseadmeid ülddiagnoosi testrite abil. 49. OMADIAGNOOSISÜSTEEMI (OBD) KASUTAMINE 6 Käsitletavad teemad: OBD diagnoosisüsteem, rikkemälu ja rikkekoodide lugemine, OBD rikkeotsing. Õpetusega taotletakse, et õppija teab OBD normatiivide põhinõudeid; diagnoosipistmikust saadavat informatsiooni ja heitgaaside järelvalve olemust. Õppija oskab lugeda ja kustutada rikkekoode, sooritada osateste ning diagnoosida osatestide tulemuste põhjal auto seisukorda. 50. PIDURITE DIAGNOOSIMINE 10 Käsitletavad teemad: pidurdamise teooria alused, pidurite liigid ja piduriharud, haagise pidurisüsteemid, blokeerumatud pidurid, kaapeväldik, diferentsiaali blokeering, pidurdusjõu jaotur, juhitavuskorrektor, mootorpidurduse leevendi, hädapidurduse korrektor, veojõukorrektorid, lülitid ja andurid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab pidurdamise teooria aluseid, pidurite liike, piduriharude skeeme ja tähistust, haagise pidurisüsteemide, blokeerumatute pidurite, kaapeväldiku, diferentsiaali blokeeringu, pidurdusjõu jaoturi, juhitavuskorrektori, mootorpidurduse leevendi, hädapidurduse korrektori, veojõukorrektori, lülitite ja andurite ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ja diagnoosimist. Õppija oskab diagnoosida autode ja haagiste pidureid, diagnoosida ja vahetada autode ja haagiste piduriseadiseid, blokeerumatute pidurite, kaapeväldiku, diferentsiaali blokeeringu, pidurdusjõu jaoturi, vahetada ja diagnoosida juhitavuskorrektori, mootorpidurduse ja hädapidurduse leevendi ning veojõukorrektori komponente. 51. MOOTORIELEKROONIKA DIAGNOOSIMINE 10 Käsitletavad teemad: küttesegu ja heitgaas, ottomootorite elektroonilise juhtimise tööpõhimõte, diiselmootorite elektroonilise juhtimise tööpõhimõte, andurid, täiturseadised. Õpetusega taotletakse, et teemade õppija teab otto- ja diiselmootorite mootorielektroonika, ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ja diagnoosimist, mootorielektroonika andureid ja erinevaid täiturseadiseid, nende ülesannet, ehitust, tööpõhimõtet ja diagnoosimist. Õppija oskab teostada tehnohooldust, lugeda rikkekoode, kontrollida andureid ja täiturseadiseid, vahetada toitesüsteemide komponente, mõõta heitgaaside koostist ja võrrelda mõõtmistulemusi kehtivate normidega ning diagnoosida otto- ja diiselmootorite juhtimissüsteeme. 52. TURVASEADISTE DIAGNOOSIMINE 3 Käsitletavad teemad: aktiivsete- ja passiivsete süsteemide jagunemine, turvaseadiste andurid, turvapadjad ja -kardinad, pürotehnilised turvavööde eelpingutid, turvasüsteemide diagnoosimine, turvasüsteemide ohutusnõuded. Õpetusega taotletakse, et teemade õppija teab aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet, pürotehniliste seadiste ehitust ja tööpõhimõtet, turvasüsteemide diagnoosimist ning turvasüsteemide komponentide vahetamisel tekkivaid võimalikke ohte. Õppija oskab lugeda rikkekoode, eemaldada ja paigaldada turvasüsteemi seadiseid, käsitleda passiivseid turvaseadmeid, tuvastada kokkupõrkejärgselt aktiviseerunud turvaseadiseid ning diagnoosida turvasüsteeme.

Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määruse nr 8 «Autoerialade riiklik õppekava» lisa 2 [RTL 2007, 69, 1220 – jõust. 8.09.2007]

Autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku eriala praktika lühikirjeldused 1. Autotehniku eriala praktika lühikirjeldus Praktika käigus õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi oskusi, õpib tundma sõidukite remondi ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist, saab iseseisva töö korraldamise ja tegemise kogemusi teenindusülesannete lahendamisel ning klientidega suhtlemisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, mõistab tööturvalisuse ja -ohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega. Õppija peab oskama suhelda kliendiga, määrata kindlaks auto remondivajadust, koostada eelkalkulatsiooni, puhastada auto siseruumi, pesta auto mootoriruumi, pesta ja vahatada sõiduki värvkatet, kasutada ohutult garaažitööriistu ja -seadmeid, osandada ja koostada autot, teha lukksepatöid ning puhastada, komplekteerida, markeerida ja hoiustada autodetaile, lugeda elektriskeeme, mõõta multimeetriga ja ostsilloskoobiga arvutivõrkude signaale, diagnoosida käivitus- ja akulaadimissüsteeme, diagnoosida juhtmete, kaitsmete ja releede korrasolekut ning vahetada elektrisüsteemi komponente, lugeda rikkekoode, kontrollida andureid ja täiturseadiseid, mõõta heitgaaside koostist ning vahetada ja seadistada mootorielektroonika seadiseid, vahetada juhtimisseadiste ja veermiku komponente, diagnoosida ja reguleerida rattasuunangut ning vahetada rehve ja tasakaalustada rattaid, vahetada rattavõlle, püsikiirusliigendite tolmukatteid ja rattalaagreid, vahetada ja reguleerida piduri komponente, vahetada piduri, veojõu ja juhitavuse korrektoreid, vahetada veepumpa, hammasrihma ja ketti, reguleerida klappide paisumispilusid, vahetada tehnilisi vedelikke ning osandada mootoreid, diagnoosida kliimaseadmeid ja kasutada konditsioneeri täiteseadiseid, teha autode tehnilist hoolet, hinnata tehtud töö kvaliteeti ning koristada tööruumi ja hoiustada jäätmeid. 2. Autoplekksepa eriala praktika lühikirjeldus Praktika käigus harjub õppija töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi oskusi, õpib tundma autode ja muude masinate remondi ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist, saab iseseisva töö korraldamise ja tegemise kogemusi teenindusülesannete lahendamisel ning klientidega suhtlemisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, mõistab tööturvalisuse ja -ohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega. Õppija peab oskama suhelda kliendiga, määrata kindlaks auto remondivajadust, koostada eelkalkulatsiooni, puhastada auto siseruumi, pesta auto mootoriruumi, pesta ja vahatada sõiduki värvkatet, kasutada ohutult garaažitööriistu ja -seadmeid, osandada ja koostada autot, teha lukksepatöid ning puhastada, komplekteerida, markeerida ja hoiustada autodetaile, eemaldada ja paigaldada auto kereklaase, mõõta ja õgvendada keret ja raami, töödelda metall- ja plastdetaile, ühendada keredetaile, hinnata tehtud töö kvaliteeti ning koristada tööruumi ja hoiustada jäätmeid. 3. Automaalri eriala praktika lühikirjeldus Praktika käigus harjub õppija töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi oskusi, õpib tundma autode ja muude masinate remondi ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist, saab iseseisva töö korraldamise ja tegemise kogemusi teenindusülesannete lahendamisel ning klientidega suhtlemisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, mõistab tööturvalisuse ja -ohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega. Õppija peab oskama suhelda kliendiga, määrata kindlaks auto remondivajadust, puhastada auto siseruumi, pesta auto mootoriruumi, pesta ja vahatada sõiduki värvkatet, kasutada ohutult garaažitööriistu ja -seadmeid, osandada ja koostada autot, teha lukksepatöid ning puhastada, komplekteerida, markeerida ja hoiustada autodetaile, eemaldada ja paigaldada auto kereklaase, töödelda plastdetaile, teha ettevalmistustöid värvimiseks, värvida auto keredetaile ja autot tervikuna, hinnata tehtud töö kvaliteeti ning koristada tööruumi ja hoiustada jäätmeid. 4. Autodiagnostiku eriala praktika lühikirjeldus Praktikal omandab ja arendab õppija praktilisi oskusi autode uuemate süsteemide hooldamisest ja diagnoosimisest, remondiettevõtte töö planeerimist ja korraldamist. Saab täiendavaid kogemusi teenindusülesannete lahendamisel ning klientidega suhtlemisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust, mõistab tööturvalisuse ja tööohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuseomadusi ja kutseoskusi, õpib kohanema tööelu muutustega. Õppija peab oskama mõõta elektrilisi signaale, diagnoosida süsteemide ja selle üksikute seadiste seisukorda, sooritada kõik EOBD testid ja avastada ka selliseid varjatud rikkeid, mida enesediagnoosisüsteem ei avasta.

Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määruse nr 8 «Autoerialade riiklik õppekava» lisa 3 [RTL 2007, 69, 1220 – jõust. 8.09.2007]

Autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku eriala lõpueksami lühikirjeldused 1. Autotehniku eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst. 1.1. Teoreetilise osa teemad: autod ja haagised, autode tehnohooldus- ja remondisüsteem, auto hooldamine, autokerede osandamine ja koostamine, kliendi nõustamine, materjaliõpe, keskkonnaohutus, elektrotehnika alused, tööriistad ja garaažiseadmed, tehniline mõõtmine, autode turvaseadised, automaatkäigukastid, auto arvutivõrgud, elektriseadised ja mugavussüsteemid, hüdropidurid, õhkpidurid, juhtimisseadmed ja veermik, jõuülekanne, kliimaseadmed, mootor, mootorielektroonika, omadiagnoosisüsteem (OBD), piduri, veojõu ja juhitavuse korrektorid, tehnohooldus ja diagnostika. 1.2. Praktiline töö Praktilised tööd koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab oskama hinnata tehtavate tööde mahtu, aru saada võõrkeelsetest remondijuhistest, kasutada ohutult tööriistu ja seadmeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt ja ohutult. 2. Autoplekksepa eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst. 2.1. Teoreetilise osa teemad: autod ja haagised, autode tehnohooldus- ja remondisüsteem, auto hooldamine, autokerede osandamine ja koostamine, autode turvaseadised, kliendi nõustamine, materjaliõpe, keskkonnaohutus, tehniline mõõtmine, tööriistad ja garaažiseadmed, autoplekksepa tööriistad ja seadmed, autokerede ehitus, kere ja raami mõõtmine ning õgvendamine, keredetailide ühendamine, lehtmetallide töötlemine, plastdetailide töötlemine, klaasitööd. 2.2. Praktiline töö Praktilised tööd koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab oskama hinnata tehtavate tööde mahtu, aru saada võõrkeelsetest remondijuhistest, kasutada ohutult tööriistu ja seadmeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt ja ohutult. 3. Automaalri eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst. 3.1. Teoreetilise osa teemad: autod ja haagised, autode tehnohooldus- ja remondisüsteem, auto hooldamine, autokerede osandamine ja koostamine, autode turvaseadised, kliendi nõustamine, materjaliõpe, keskkonnaohutus, tehniline mõõtmine, tööriistad ja garaažiseadmed, maalritööriistad ja -seadmed, maalritöömaterjalid, ettevalmistustööd värvimiseks, pindade värvimine, plastdetailide töötlemine, klaasitööd. 3.2. Praktiline töö Praktilised tööd koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab oskama hinnata tehtavate tööde mahtu, aru saada võõrkeelsetest remondijuhistest, kasutada ohutult tööriistu ja seadmeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt ja ohutult. 4. Autodiagnostiku eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (tekstist) ja praktilisest tööst. 4.1 Teoreetilise osa teemad: arvutiõpe, klienditeenindus, keskkonnaohutus, automaatkäigukastide diagnoosimine, arvutivõrkude diagnoosimine, elektriseadmete ja mugavuselektroonika diagnoosimine, kliimaseadmete diagnoosimine, diagnoosisüsteemi (OBD) kasutamine, pidurite diagnoosimine, mootorielektroonika diagnoosimine, turvaseadiste diagnoosimine. 4.2 Praktiline töö Praktilised töö koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab oskama hinnata teatavate tööde mahtu, aru saada võõrkeelsetest remondijuhistest, kasutada ohutult tööriistu ja seadmeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt ja ohutult.