Veriora Vallavolikogu — Veriora Lasteaia "Õnneseen" arengukava aastateks 2010–2013 ja tegevuskava kinnitamine — KO, 74, 1024

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 9¹ lg 3, «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 7 ja § 37 lg 5, Veriora Vallavolikogu 28.02.2006 määruse nr 5 «Veriora valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine» § 14 lg 1 p 7 ja § 44 lg 3 ja «Haldusmenetluse seadus» § 64 lg 1 alusel. I peatükk. Sissejuhatus (1) Veriora Lasteaia «Õnneseen» arengukava on dokument, mis määrab lasteaia arendustegevuse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Veriora Lasteaia arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest, Veriora valla arengukavast, koolieelse lasteasutuse seadusest. (2) Veriora Lasteaia «Õnneseen» arengukava on asutuse arengut ja rahastamist suunav dokument, mis täiendab lasteaia õppekava ja põhimäärust. (3) Arengukava valmis lasteaia personali, hoolekogu ja lastevanemate koostööna. Töövormina kasutati arutelu, rühmatööd ja lastevanemate küsitlusi. Arengukava elluviimist hinnatakse üks kord aastas, vahekokkuvõtted tehakse eelarveaasta lõpus. II peatükk. Hetkeolukorra analüüs § 1. Asukoht (1) Veriora Lasteaed «Õnneseen» asub Põlvamaal, Veriora vallas, Viluste külas. Lasteaed asub Viluste Põhikooliga ühes hoones. Hoone valmis 2001.aastal ning algselt oli planeeritud see põhikooli hooneks ja õpilaskoduks. Paraku oli nõudlus õpilaskodu järele väike ning 2008. aasta septembrist õpilaskodu suleti. Vabanenud pinnale ehitati välja lasteaiale sobivad ruumid ning augustist 2008 kolis Veriora lasteaed Õnneseen Viluste Põhikooli ruumidesse. (2) Varem asus Veriora lasteaed Veriora alevikus. Asukoha vahetusega parandati oluliselt laste õppe- ja kasvukeskkonda, suurendati laste turvalisust ning saadi paremad tingimused laste huvi- ja spordiharrastusteks. Lisaks lasteaia ruumidele on lastel võimalus kasutada kooli võimlat/aulat, haljastatud õueala ning sinna spetsiaalselt lasteaiale paigaldatud mänguväljakut. 01.09.2009. a seisuga on lasteaias kaks liitrühma 37 lapsega. «Õnnetriinu» rühmas on 18 last ja «Õnneseen» rühmas 19 last. § 2. Lasteaia kirjeldus (1) Veriora Lasteaed «Õnneseen» on Veriora valla lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav haridusasutus (2) Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogu, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. (3) Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut; 3) laste vajadustele ja huvidele vastava turvalise õpi-, arengu- ja kasvukeskkonna loomine, tagamaks sotsiaalselt hästi toimetuleva, terve ning elurõõmsa lapse. (4) Lasteaia õppe-ja kasvatustööd teostab kvalifitseeritud pedagoogiline kaader, kes keskendub eelkõige lapse isiksuslikku arengut toetavatele tegevustele mängu kaudu. 1995. aastal liituti Hea Alguse programmiga, 2001 aasta märtsist Tervist Edendavate Lasteaedade(edaspidi TEL) võrgustikuga. Osalemine erinevates programmides ning loominguline lähenemine õppe- ja kasvatusprotsessi on kujundanud lasteaia head mainet. Seda on näidanud edukad osalemised nii vabariiklikel kui ka maakondlikel konkurssidel, kus on saavutatud auhinnalisi kohti. Baltikumi suuhügieeni projektis osalemisel autasustati lasteaeda tänukirjaga ning 4 last pälvisid auhinnad ja tänukirjad. 2006.aasta Päästeameti loomingukonkursil saadi samuti auhinnalisi kohti (joonistamisel esimene ja teine koht, käsitöös kolm esimest kohta). (5) Lasteaia eripära: 1) Erivanuseliste laste koostöö rühmas, mis stimuleerib oluliselt lapse arengut ja empaatiavõimet; 2) Liikumist ja matkamist võimaldav ümbrus toetab igapäevast tervisekasvatust. Tervist Edendava Lasteaia eestvedamisel pööratakse kõrgendatud tähelepanu laste tervisekasvatusele ja laste turvalisusele; 3) Õppe- ja kasvatustöös on olulisel kohal keskkonnakasvatus ning seeläbi erinevates loodusprojektides osalemine. Lasteaia asukoht looduskaunis kohas ning õuealale rajatud minipark ja õues õppimise/mängimise ala võimaldavad jälgida looduse ringkäiku ja selles ise aktiivselt osaleda. (6) Traditsioonid: 1) Lasteaial on oma laul ja logo. Järjepidevalt koostatakse kroonikat ning koos peredega on traditsiooniks saanud raamatute koostamine. Tänaseks on koos välja antud «Minu ema», «Lasteaia lõpetajad», «Naljaraamat». Lasteaed koostab oma lehte ,«Leheke», mis ilmub kord kuus. 2) Palju traditsioone ja ettevõtmisi on kujunenud välja lähtuvalt aastaaegadest: 2.1.) Sügisel - tarkusepäev, mihklipäeva matk, leivanädal, isadepäev koos peredega jne. 2.2.) Talvel - advendihommikud, sõit Jõulumaale, Jõulupidu, sõbrapäev, Vabariigi aastapäev jne. 2.3.) Kevadel - lasteaia sünnipäev, emadepäev, vanavanemate päev, lasteaia lõpupiknik koos vanematega, loodusnädal jne. § 3. Laste arvuline koosseis (1) Laste sündivus teeninduspiirkonnas aastatel 2005-2009 Aasta Sünnid 2005 10 2006 5 2007 8 2008 16 2009 12 Vaatamata valla rahvaarvu iga-aastasele langusele, on laste sündivuses märgata positiivset tendentsi. (2) Nõudlus Veriora Lasteaed Õnneseen kohtadele aastateks 2010-2012

Joonis 1 Eeltoodud diagrammist on näha lasteaia kohataotlejate mõningast vähenemist. Kui 2008. aastal oli järjekorras15 last, siis 2009. aastal juba 11 ja 2010. aastal 12 last. (3) Veriora Lasteaed Õnneseen laste sooline ja vanuseline jaotuvus

Joonis 2 Lasteaias on 01.01.2010. a seisuga 37 last, neist 22 poissi ja 15 tüdrukut vanuses 2-7 aastat. (4) Lasteaia lõpetajate prognoos 2010-2013

Joonis 3 31.08.2009.a prognoosi kohaselt lõpetab 2010. aastal lasteaiarühma 13 last, mis on arvuliselt ühe lapse võrra suurem, kui sama aasta lasteaiakoha soovijaid (vt. joonis 1). 2011. aastal siirdub algharidust omandama - 6 last, 2012. aastal 7 last ja 2013. aastal 9 last. § 4. Veriora Lasteaed Õnneseen personal (1) Pedagoogiline personal: Amet koormus kokku Pedagoogiline kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Kesk- haridus atesteeritud pedagoog õpib juhataja 1,0 1 1 1 õpetaja 1,0 3 2 1 3 Lasteaial on olnud läbi aegade suhteliselt püsiv, suurte kogemustega ning hea ettevalmistusega pedagoogiline kaader. Lasteaia juhataja ja kaks õpetajat omavad pedagoogilist kõrgharidust ning üks õpetaja pedagoogilist keskeriharidust. (2) Veriora Lasteaia majanduspersonali komplekteeritus õpetaja-abi 2x1,0 kokk 1 koristaja 1 «Õnnetriinu» rühma õpetaja abi omandab kõrgharidust 2008. aasta sügisest Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis. (3) Veriora Lasteaed Õnneseen rühmade komplekteeritus RÜHM LAPSED PERSONAL «Õnnetriinu» 18 2,0 õpetajat 1,0 õpetaja-abi «Õnneseen» 19 2,0 õpetajat «Õnneseen» 1,0 õpetaja-abi § 5. SWOT analüüs (1) Hetkeolukorra analüüsimiseks ja arendusstrateegia kavandamiseks koostati SWOT analüüs. Analüüsi koostamisse kaasati hoolekogu liikmed ja pedagoogiline nõukogu. Arutelude käigus selgitati välja lasteaia tugevused ja nõrkused ning välised võimalused ja ohud . Tulemused ühendati ja fikseeriti alljärgnevas tabelis: Tugevused Nõrkused 1) Kaasaaegne hoone; 2) Positiivne mikrokliima; 3) Looduse keskel; 4) Meeskond tugev ja üksmeelne; 5) Püsiv, kogemustega ja arenemis-võimeline pedagoogiline personal; 6) Väike kollektiiv- võimalus tihedalt suhelda ning koostööd teha; 7) Lapse individuaalsuse toetamine; 8) Lapse tervise väärtustamine läbi tervise edendamise; 9) Kaasaegne, lapsesõbralik, turvaline kasvukeskkond; 10) Koostöövalmis lapsevanemad; 11) Suur, haljastatud ja lapsesõbralik õueala; 12) Lapsevanemate poolt hinnatud lasteaed. 1) Väikese kollektiivi tõttu töörühmade moodustamise ja ülesannete jagamise keerukus; 2) Nõupidamisruumi ja personali puhkeruumi puudumine; 3) Perede halb majanduslik olukord. Võimalused Ohud 1. Keskkonna ohutumaks muutmine; 2. Süstemaatiline turvareidide korraldamine; 3. Projektide kaudu lisaressursside taotlemine lasteaiaelu mitmekesistamiseks. 1) Noorte perede lahkumine; 2) Ühe rühma sulgemine; 3) Avatud territooriumi tõttu (v.a. mänguväljak) kogunevad noored ei suhtu hoone ümbrusesse heaperemehelikult; 4) Valdade liitumine-oht muutuda ääremaaks; 5) Töökohtade vähenemine. III peatükk. Lasteaia arengukontseptsioon § 1. Arengueeldused 1) Motiveeritud, arenemisvõimeline ja koostööaldis personal; 2) Avatus kaasaaegsetele õpi- ja kasvatusmeetoditele; 3) Paiknemine looduskaunis kohas, avar ja haljastatud õueala loovad head eeldused loodus- ja keskkonnakasvatusele; 4) Hea meeskonnatöö; 5) Osalemine Hea Alguse programmis; 6) Osalemine Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikus; 7) Kaasaegne ja turvaline õpi- ja kasvukeskkond; 8) Avatus suhtlemisel sidusgruppidega; 9) Hea koostöö peredega. § 2. Visioon Veriora lasteaed on lapse isiksuslikku arengut toetav, kaasaaegse õpi-, mängu- ja kasvukeskkonnaga, konkurentsivõimelist alusharidust pakkuv lasteasutus. § 3. Missioon Olla avatud ja lapsekeskne lasteasutus, luues lastele võimalused igakülgseks kehaliseks, emotsionaalseks ning intellektuaalseks arenguks. Sotsiaalselt küpse lapse igakülgne ettevalmistamine järgmiseks arenguetapiks - kooliks . § 4. Lasteaia arendamise põhimõtted 1) Uuendusmeelsus; 2) Koostöö; 3) Avatus; 4) Iga laps on eriline, kellele tuleb läheneda individuaalselt. § 5.Lasteaia arengu põhisuunad ja nende elluviimiseks seatud eesmärgid (5.1) Juhtimine 5.1.1. Eesmärk: Juhtimine lasteaias peab tagama tulemuslikkust väärtustava õppe- ja kasvatustegevuse, turvalise õpi-ja kasvukeskkonna ning hästitoimiva ja motiveeritud organisatsiooni. 5.1.2. Eesmärgi täitmiseks: 1) Arengukava täitmise järelevalve ja vajadusel täiendamine; 2) Sisehindamiskorra täiustamine; 3) Personali ja lastevanemate kaasamine arendustegevusse; 4) Arendusprojektide algatamiseks ja nende elluviimiseks lisavahendite taotlemine erinevatest fondidest; 5) Pidev enesetäiendamine ja kaasaaegsete õppe- ja kasvatusmeetoditega kursis hoidmine; 6) Töötajaid motiveeriva tunnustussüsteem väljatöötamine; 7) Töökorralduse reeglite uuendamine; 8) TEL tegevuskava koostamine ja järgimine; 9) Aasta tegevuskava koostamine: lasteaia tegevuskava, rühmade tegevuskavad; 10) Arhiivi korrastamine. (5.2) Personali juhtimine 5.2.1. Eesmärk: Motiveeritud ja arengutele avatud personal peab tagama lasteaias konkurentsivõimelise alushariduse, valmistamaks ette sotsiaalselt kooliküpse lapse. 5.2.2. Eesmärgi täitmiseks: 1) Personali kutsealase pädevuse pidev arendamine; 2) Läbi täiendõppe tõsta pedagoogide teadlikkust lapsevanemate nõustamise osas, paremaks koostööks lapsevanematega ning erinevate sidusgruppidega; 3) Pedagoogide täiendõppe läbi tõsta nende oskusi lapsevanemate nõustamise osas; 4) Arenguvestlused personaliga; 5) Tunnustamissüsteemi väljatöötamine/ personali motiveerimine; 6) Ametijuhendite uuendamine; 7) Personali kaasamine arendustegevusse; 8) Töökorralduse reeglite läbivaatamine ja uuendamine. (5.3) Koostöö sidusgruppidega 5.3.1. Eesmärk: Koostöös sidusgruppidega tagatakse arengukavas seatud eesmärkide sihipärane täitmine. 5.3.2. Eesmärgi täitmiseks: 1) Arendusprojektide koostamisel ja nende elluviimisel tehakse koostööd valla arendusnõuniku ja vallavalitsusega; 2) Arendustegevus toimub tihedas koostöös pedagoogide, lasteaia hoolekogu ja lastevanematega; 3) Rahuloluküsitluste ja perevestluste läbi selgitatakse välja lastevanemate ootused lasteasutusele ning võimalusel arvestatakse sellega arengukava elluviimisel ja täiendamisel; 4) Lastevanemate kaasamine ühisürituste korraldamise ja läbiviimise protsessi; 5) Jätkuvalt teha head koostööd Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga ning osaleda ühisprojektides/üritustel; 6) Teha jätkuvalt head koostööd Viluste Põhikooliga ning kasutada maksimaalselt ära arengupotentsiaal, mida pakub kooliga ühes hoones asumine (hea ruumiline baas, avar õueala, ühisüritused); 7) Koostöö maakonna lasteaedadega; 8) Koostöö valla allasutustega (raamatukogu, Viluste Põhikool, vallavalitsus). (5.4) Ressursside juhtimine 5.4.1. Eesmärk:Lasteaia õppe- ja kasvatusprotsessi elluviimisel ning selle arendamisel järgitakse finantsressursside otstarbekat kasutamist ning loodus- ja energiaressursside säästmist. 5.4.2.Tegevused: 1) Sihtotstarbeline eelarve kasutamine; 2) Arendustegevuseks lisavahendite hankimine erinevatest programmidest ja fondidest; 3) Energia säästlik tarbimine; 4) Vee otstarbekas tarbimine; 5) Keskkonnateadlik käitumine; 5.4.3. Eesmärk: Lasteaia eelarve, toetuste ja annetustega tagatakse kaasaaegne, lapse arengut soodustav õpi- ja kasvukeskkond ning piisav materiaalne baas õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks. 5.4.4. Tegevused: 1) Kaasaaegse õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks leida eelarvele lisaks vahendeid projektipõhiselt (fondid, sponsorid, programmid); 2) Õuesõppe koha rajamine; 3) Inventari pidev kaasaajastamine. (5.5) Õppe- ja kasvatusprotsess 5.5.1. Eesmärk: Lapsesõbraliku, loovust ja isikupära toetava alushariduse võimaldamine kõigile valla lastele. Konkurentsivõimelise alushariduse tagamine. 5.5.2. Eesmärgi täitmiseks: 1) Lasteaia õppekava koostamisel lähtutakse koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast; 2) Õppekava rikastatakse Tervist Edendavate Lasteaedade koostööprojektide ning Hea Alguse programmi metoodika elementidega; 3) Õppe-kasvatusprotsessis arvestatakse lapse eripära, ealist ja individuaalset arengut 4) Rühma tegevuskavas rakendatakse ainevaldkondade lõimumist; 5) Õppekäikude, matkade, õppepäevade korraldamine õppekava toetamiseks; 6) Logopeedi teenust vajavatele lastele teenuse võimaldamine; 7) Õppe- ja kasvatuskorralduses kasutatakse õuesõppe võimalusi; 8) Laste lugemishuvi äratamiseks lugemisnurga pidev täiustamine laste eale vastava kirjandusega; 9) Laste loovuse pidev arendamine. 5.5.3. Eesmärk: Enesega toimetuleva lapse ettevalmistamine järgmiseks arenguetapiks- kooliks. 5.5.4. Eesmärgi täitmiseks: 1) Arvestada iga lapse individuaalse-, ealise – ja soolise iseärasusega ning arendada teda just talle sobivas suunas; 2) Läbi mängu ja rollimängu arendada lastes sotsiaalseid oskusi, loovust ja suhtlemisoskust; 3) Erivajadustega lastele logopeedilise abi võimaldamine ning vajadusel erialaspetsialisti poole suunamine; 4) Laste arengu hindamissüsteemi täiendamine ja selle rakendamine. IV peatükk. Arengukava muutmise ja uuendamise kord (1) Arengukava täitmist ja lasteaia tegevuse tulemuslikkust analüüsitakse üks kord aastas õppeaasta lõpul. Tulemuste põhjal koostatakse tegevuskava uueks õppeaastaks. Arengukava analüüs ja muudatused arutatakse läbi pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus ning esitatakse Veriora Vallavolikogule. (2) Arengukava uuendamine on seotud: 1) Haridusalase seadusandluse muudatustega; 2) Muudatustega koolieelse lasteasutuse õppekavas; 3) Sisehindamise tulemustega; 4) Valla arengukava muutustega; 5) Valla eelarvega. (3) Arengukava ning arengukava muudatused kinnitab Veriora Vallavolikogu. V peatükk. Määruse avaldamine, avalikustamine ja jõustumine (1) Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 25.08.2005 määrus nr 17 «Veriora Lasteaia Õnneseen arengukava kinnitamine»; (2) Määrus koos Lisaga 1 «Veriora Lasteaed Õnneseen tegevuskava 2010-2012» avaldatakse «Riigi Teataja» elektroonilises andmekogus. (3) Määrus avalikustatakse Veriora vallamajas, Veriora ja Leevi raamatukogudes ning valla kodulehel. (4) Määrus jõustub 01.04.2010.a. Volikogu esimees Rein RAADLA