II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 7 punktide 4–7, 11–13, 16–18 ja 23 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate samblikuliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks.

(1) Kaitse alla võetakse kirss-mõhnsambliku Sortsi püsielupaik Jõgeva maakonnas Tabivere vallas.

(2) Kaitse alla võetakse kahvatu seensambliku ja männi-soomussambliku Korela püsielupaik Põlva maakonnas Värska vallas.

(3) Kaitse alla võetakse rohe-tilksambliku Kalvi püsielupaik Ida-Viru maakonnas Aseri vallas.

(4) Kaitse alla võetakse rohe-tilksambliku ja kollase virvesambliku Kurtna püsielupaik Ida-Viru maakonnas Illuka vallas.

(5) Kaitse alla võetakse kollase virvesambliku Selja püsielupaik Pärnu maakonnas Tori vallas.

(6) Kaitse alla võetakse näsa-kuldsambliku Harilaiu püsielupaik Lääne maakonnas Vormsi vallas.

(7) Kaitse alla võetakse sireda säärsambliku ja sõrmja tardsambliku Siniküla püsielupaik Tartu maakonnas Laeva vallas.

(8) Kaitse alla võetakse musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku Kautvere püsielupaik Ida-Viru maakonnas Tudulinna vallas.

(9) Kaitse alla võetakse karvase kruupsambliku Kivinõmme püsielupaik Ida-Viru maakonnas Illuka vallas.

(10) Kaitse alla võetakse hõbe-luulissambliku Tudu püsielupaik Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas Tudulinna ja Vinni vallas.

(11) Kaitsealuste samblikuliikide püsielupaikade piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas2.

«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.

(1) Püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

(2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega.

(3) Püsielupaigas on lubatud

1) inimeste viibimine. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut;

2) marjade ja seente korjamine;

3) jahipidamine ja kalapüük;

4) sõidukiga sõitmine teedel, väljaspool teid on lubatud sõita järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti vaitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;

5) telkimine ja lõkketegemine kohtades, mille püsielupaiga valitseja on selleks ette valmistanud. Korela püsielupaigas on lõkketegemine raie käigus lubatud ka püsielupaiga valitseja poolt selleks ettevalmistamata kohtades;

6) kuni 10 osalejaga rahvaürituste korraldamine.

(4) Valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud

1) veerežiimi taastamine;

2) maastikusõidukiga sõitmine;

3) olemasolevate teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd;

4) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks;

5) rohkem kui 10 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.

(5) Kahvatu seensambliku ja männi-soomussambliku elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks tuleb Korela püsielupaigas harvendada puu- ja põõsarinnet, arvestades järgmisi tingimusi

1) raietööd ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel on keelatud;

2) puurinde harvendamisel tuleb jätta püsti põlenud puud;

3) raietööde käigus tuleb vähemalt 5% raiejäätmeid ära põletada.

(6) Sireda säärsambliku ja sõrmja tardsambliku elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks on vajalik Siniküla püsielupaigas Laeva metskonna kvartali number 7 eraldiste 1 ja 2 vahelise kraavi kinniajamine.