Haapsalu Linnavolikogu — Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord — KO, 70, 954
Statutory Text (1 Articles)
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 2, § 23 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5, Haapsalu põhimääruse § 12 lg 1 p 5 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord sätestab Haapsalu linnaeelarvest ja riigieelarvest Haapsalu linnale toimetulekutoetuse määramiseks ja maksmiseks eraldatud rahalistest vahenditest ning raske või sügava puudega lastele lapsehoiuteenuseks eraldatud rahaliste vahendite ülejäägist linnaelanikele sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ning korra. (2) Linna poolt elanikkonnale eraldatavad sotsiaaltoetused võivad olla sissetulekutest sõltuvad või sõltumatud. § 2. Eesmärk (1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise eesmärgiks on rahalise toetuse abil soodustada linnaelanike toimetulekut ja aidata kaasa nende elukvaliteedi säilimisele. (2) Sotsiaaltoetuse maksmise võib vajadusel asendada sotsiaalteenuse osutamisega. § 3. Sotsiaaltoetuse taotleja (1) Sotsiaaltoetust on õigustatud taotlema Haapsalu linnas alaliselt elav isik, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna, samuti sotsiaalhoolekande seaduse §9lõigetes2,3ja5 nimetatud isikud. (2) Sotsiaaltoetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja või hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta. § 4. Mõisted Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) Toimetulek on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. 2) Sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. 3) Vähekindlustatud perekond on leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0) kordset määra. 4) Vältimatu abi on elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud hoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. 5) Kiireloomuline toetus on abi, mida isik vajab erakorralise või kriisiolukorra kiireks leevendamiseks. II peatükk SOTSIAALTOETUSTE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE § 5. Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramise alused (1) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise otsustamisel võetakse taotleja perele abi andmise aluseks taotleja ja taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek, millest on maha arvatud nimetatud isikutele makstud ühekordsed riiklikud toetused. (2) Perekonna sissetulekute arvutamisel võidakse võtta arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonna liikme sissetulekud, kui ta on perekonnaseadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid. § 6. Sotsiaaltoetuste taotlemine (1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale. Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta ning toetuse taotlemise põhjus. (2) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta ning jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad. Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele ka vastavad kuludokumendid. (3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlejal tuleb esitada tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad alljärgnevalt: 1) tegelik korteriüür või hooldustasu; 2) kütteks või soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse maksumus; 4) tarbitud elektrienergia maksumus; 5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile; 8) tegelik olmejäätmete veotasu. (4) Toetuse taotleja poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi (pangalaen, liising jm) toetuse määramisel arvesse ei võeta. (5) Linnavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakonna vastutav spetsialist kontrollib esitatud taotluste vastavust käesoleva korra §6 nõuetele ja vajadusel küsib täiendavaid dokumente. (6) Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond edastabkäesoleva korra kohaselt esitatud taotlused linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile. § 7. Sotsiaaltoetuste määramine (1) Sotsiaaltoetuse määrab ja selle suuruse otsustab hiljemalt 30päeva jooksul arvates taotluse saamise päevast linnavalitsuse sotsiaalkomisjon, kes tegutseb põhimääruse alusel. (2) Sotsiaaltoetuse määramiseks hindab komisjon taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente. Sotsiaalkomisjoni otsuse alusel võib sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialist vajadusel, enne sotsiaaltoetuse määramist komisjoni poolt, viia läbi abivajaja kodukülastuse või hankida muul viisil täiendavat informatsiooni. (3) Sotsiaalkomisjoni koosoleku protokoll ja nimekiri taotlejatest, kellele on sotsiaalkomisjoni otsuse alusel määratud sotsiaaltoetus, esitatakse kinnitamiseks linnavalitsusele. Linnavalitsus kinnitab sotsiaalkomisjoni otsuse oma korraldusega. (4) Sotsiaaltoetuse määramisest võib keelduda kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) taotleja ei esita sotsiaal- ja tervishoiuosakonna vastutava spetsialisti poolt küsitud täiendavaid dokumente; 3) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri; 4) kui linnavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid. 5) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses; 6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 7) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel; 8) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid. (5) Sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates linnavalitsuse poolt otsuse kinnitamise päevast. (6) Sotsiaalkomisjoni otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie Haapsalu Linnavalitsusele või Lääne maavanemale või pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. § 8. Sotsiaaltoetuste maksmine (1) Sotsiaaltoetus makstakse vastavalt taotleja soovile välja sularahas või kantakse taotleja pangakontole 7 (seitsme) päeva jooksul peale sotsiaalkomisjoni otsuse kinnitamist linnavalitsuse poolt. (2) Kiireloomuline toetus makstakse välja sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja otsuse alusel toetuse taotlemise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Taoline otsustus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega väljamakse tegemisele järgneval linnavalitsuse istungil. (3) Sotsiaaltoetust taotlenud isiku kirjalikul nõusolekul võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel makstava sotsiaaltoetuse välja maksta ka otse toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule. Erandjuhul, komisjoni põhjendatult kaalutletud otsuse alusel, võib toetust maksta toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule ka ilma taotleja nõusolekuta. (4) Erandkorras, sotsiaalkomisjoni otsuse alusel, võib abivajava isiku huvisid arvestades toetuse välja maksta sotsiaaltöötajale, lastekaitsespetsialistile, abivajava isiku eestkostjale või hooldajale või asutusele, kes kasutab saadud vahendeid selle isiku huvides, kellele toetus määrati. § 9. Toetuse tagasinõudmine (1) Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale teadvalt valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, tagastab toetust saanud isik saaduvabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib linnavalitsus teha isikule ettekirjutuse. (2) Kui sotsiaaltoetust ebaõigelt saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitevmenetluse seadustikus sätestatud korras. III peatükk SISSETULEKUST SÕLTUVAD SOTSIAALTOETUSED § 10. Ühekordsed toetused lastega peredele (1) Toetusi lastega peredele makstakse eelisjärjekorras lasterikastele peredele, üksikvanemaga peredele, töötu vanema või vanematega peredele, puudega või töövõime kaotusega vanemaga peredele laste lasteaias või kooliskäimise võimaldamiseks. (2) Toetust võib taotleda perekond, kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0)kordset määra. (3) Toetus on ette nähtud koolitarvete, töövihikute, koolirõivaste, huviringide, spordivahendite, koolisõidu, suvelaagri jms eest tasumiseks. (4) Toetust on võimalik taotleda kaks korda aastas kokku kuni 1500 krooni lapse kohta. (5) Erandkorras, sõltuvalt toetuse taotlemise põhjusest, võib sotsiaalkomisjon määrata toetust lastega peredele ka juhul, kui sissetulek ühe pereliikme kohta ületab käesoleva korraga kehtestatud piirmäära, kui toetuse andmisega hoitakse ära pere sattumine kriisiolukorda. (6) Erandkorras võib lastele suunatud toetust taotleda ka laste hoolekandeasutus seal viibivale Haapsalu linna lapsele temaga seonduvate kulutuste (koolisõit, huviringid, lastelaager jms) osaliseks kompenseerimiseks. § 11. Toetus laste toitlustamiseks koolis ja lasteaias (1) Toetust võib taotleda perekond, kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0)kordset määra. (2) Toetust võib taotleda ka perekond, kelle iga liikme netosissetulek ületab riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0)kordset määra juhul, kui peres on kolm ja enam lasteaiaealist, koolis või kutseõppeasutuses käivat last või peres kasvavad eeskostel või perekonnas hooldamisel olevad lapsed. (3) Toetust laste toitlustamise osaliseks hüvitamiseks võib taotleda ka perekond, kelle iga liikme netosissetulek ei ületa riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe ja poole (2,5)kordset määra. (4) Toetuse saamiseks esitatakse lapsevanema, hooldaja, eestkostja ning vajadusel pedagoogi või sotsiaaltöötaja poolt vastavad taotlused lasteaia või kooli juhile hiljemalt 15.septembriks perioodi 1.september kuni 31.jaanuar eest ja 15.jaanuariks perioodi 1.veebruar kuni 31.august eest. Taotluses märgitakse muuhulgas ka taotleja nõusolek toetuse kandmiseks kooli või lasteaia pangakontole. (5) Väljaspool Haapsalu linna koole õppivate õpilaste puhul esitatakse taotlused Haapsalu Linnavalitsusele. (6) Toetuse taotlused vaadatakse läbi kooli või lasteaia juhi poolt ning esitatakse kirjalikult omapoolsed põhjendatud ettepanekud sotsiaalkomisjonile. Kooli või lasteaia juhi ettepanekud vormistatakse nimekirjana koos toetuste soovitusliku suuruse äramärkimisega. (7) Kooli või lasteaia juhi ettepanekud koos kõikide kooli või lasteaeda saabunud taotluste originaalidega esitatakse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile hiljemalt jooksva õppeaasta 20.septembriks ja 20.jaanuariks. (8) Toetuse määramiseks kontrollitakse linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni poolt kooli või lasteaia juhi poolt esitatud nimekirja põhjendatust ning kontrollimise tulemustest lähtuvalt viiakse vajadusel sisse muudatused. Kooli või lasteaia juhi pooltettepanekud koos sotsiaalkomisjoni muudatustega vormistatakse sotsiaalkomisjoni otsusena toetuse määramiseks ja maksmiseks ning kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega hiljemalt 30.septembriks ja 31.jaanuariks. (9) Määratud toetuste summa kantakse igakuiselt lasteaia või kooli pangakontole nende poolt esitatud arve alusel. (10) Koolide ja lasteaedade pangakontole kantud toetussummade vahendite kasutamise kohta esitavad koolid ja lasteaiad aruanded linnavalitsusele vastavalt Haapsalu Linnavalitsuse poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel. § 12. Toetus kütte osaliseks hüvitamiseks (1) Toetust võib taotleda isik või perekond, kelle iga liikme netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0)kordset määra ning omab õiguslikku alust eluruumi kasutamiseks. (2) Toetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks: 1) omandiõigus eluruumile; 2) liikmelisus elamuühistus; 3) eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud leibkonna siseselt. (3) Toetust kütte (küttepuud, kivisüsi, kütteõli, brikett jms) ostmiseks makstakse üldjuhul üks kord aastas kütte ostmist tõendava dokumendi esitamisel. Toetust makstakse vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 4000krooni kalendriaastas. (4) Sotsiaalkomisjoni otsuse alusel võib vajadusel rahalise toetuse väljamaksmise asendada taotlejale küttepuude andmisega määratud toetuse summa ulatuses. § 13. Toetus ravimite või prillide ostmiseks (1) Toetust võib taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0)kordset määra. (2) Toetust ravimite ostmiseks antakse eelisjärjekorras kroonilisi haigusi põdevatele lastele, töötutele, mittetöötavatele vanadus- ja töövõimetuspensionäridele ning puuetega inimestele soodusravimite ostmiseks. (3) Toetuse määramiseks lisab taotleja oma avaldusele koopia ravimite ostmise kviitungist. (4) Toetust on võimalik taotleda kalendriaastas mitte rohkem kui 500krooni ulatuses ravimite ja mitte rohkem kui 1000krooni ulatuses prillide ostuks. (5) Erandkorras võib toetust ravimite või prillide ostmiseks taotleda ka laste hoolekandeasutus seal viibivale Haapsalu linna lapsele. Toetuse suuruse määrab sotsiaalkomisjon. § 14. Toetus hambaproteeside osaliseks hüvitamiseks. (1) Toetust võib taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0) kordset määra. (2) Toetust võivad taotleda vanaduspensionärid, kelle suhtes on Eesti Haigekassa teinud otsuse hambaproteeside hüvitamiseks alates 01.01.2007. (3) Toetust võib taotleda juhul, kui hambaproteeside tegelik maksumus ületab Eesti Haigekassa poolt üks kord kolme aasta jooksul hüvitatavat 4000 krooni. (4) Toetust hambaproteeside osaliseks hüvitamiseks võib taotleda mitte rohkem kui 500 krooni 1 kord 3 aasta jooksul. (5) Toetuse taotlemiseks esitab isik Haapsalu Linnavalitsusele lisaks taotlusele Eesti Haigekassa poolt hambaproteeside hüvitamist ning proteeside maksumust tõendavate dokumentide koopiad. § 15. Toetus tasuliste hooldus- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks (1) Toetust tasuliste sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks makstakse üldjuhul vähekindlustatud isiku või tema pereliikmetele osutatavate alljärgnevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste puhul: 1) toetus isiku ööpäevaringseks hooldamiseks hoolekandeasutuses; 2) toetus isiku hooldamiseks ning põetamiseks hooldushaiglas või üldhaigla hooldusosakonnas; 3) toetus linnavalitsuse otsuse alusel hooldusperesse suunatud lapse või laste hooldamiseks; 4) toetus vähekindlustatud isikutele eriarstiabiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks kompenseerimiseks. (2) Toetusi määratakse ja makstakse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel isikute ja perede individuaalsest abivajadusest lähtuvalt ühekordselt või kindlaks perioodiks. (3) Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi ja toetuse määramisel arvestatakse rahaliste vahendite olemasoluga eelarves. § 16. Toetus puudega inimesele (1) Toetust võib taotleda puudega isik või tema perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0) kordset määra. (2) Toetust võib eraldada: 1) puudega seotud abivahendite ja proteeside võimaldamiseks; 2) eluaseme kohandamiseks puudest tingitud takistuste vähendamiseks; 3) transpordikulude hüvitamiseks puudega isikutele, kes puudest tingituna ei saa liikumiseks kasutada ühistransporti; 4) muud teenused, mis toetavad puudega inimese toimetulekut või taastumist ning on eelnevalt sotsiaal-ja tervishoiuosakonnaga kokku lepitud. (3) Toetust on võimalik taotleda kuludokumendi alusel kalendriaastas mitte rohkem kui 1000 krooni abivahendite ja proteeside võimaldamiseks, transpordikulude hüvitamiseks ning muude toimetulekut või taastumist toetavate teenuste eest tasumiseks. (4) Toetust eluaseme kohandamiseks määratakse ja makstakse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel eelisjärjekorras liikumispuudega isikule lähtuvalt isiku individuaalsest abivajadusest ning sotsiaalkomisjonile esitatud korteri kohandamise kulukalkulatsioonist. Toetust määratakse ja makstakse korteri kohandamiseks tehtavate möödapääsmatute kulude kompenseerimiseks. Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi ja toetuse määramisel arvestatakse rahaliste vahendite olemasoluga eelarves. (5) Erakorraliste toetuste määramise ja maksmise eriti suures ulatuses otsutab sotsiaalkomisjoni ettepanekul linnavalitsus. IV peatükk SISSETULEKUST SÕLTUMATUD SOTSIAALTOETUSED § 17. Lapse sünnitoetus (1) Sünnitoetust on õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal, kes on vähemalt 1(üks) aasta enne lapse sündi rahvastikuregistrisse sisse kantud Haapsalu linna elanikuna ning tingimusel, et laps on rahvastikuregistri andmetel Haapsalu linna elanik. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja, makstakse sünnitoetus eestkostjale. (2) Sünnitoetuse määramise ja maksmise otsustab linnavalitsuse sotsiaalkomisjon Lääne Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt esitatud andmete alusel. Kui lapse sünd on registreeritud väljaspool Haapsalu linna, tuleb lapsevanemal esitada sotsiaal- ja tervishoiuosakonda kirjalik taotlus, millele on lisatud sünnitunnistuse koopia. (3) Sünnitoetuse suurus määratakse igaks eelarveaastaks Haapsalu Linnavalitsuse poolt. (4) Sünnitoetust makstakse toetust saama õigustatud isikule kuni kuus kuud peale lapse sündi. § 18. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus (1) Koolimineku toetust on õigus saada ühel lapsevanemal juhul, kui tema enda elukoht ja esmakordselt kooli mineva lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Haapsalu linn. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja või kohaliku omavalitsuse otsuse alusel hooldaja, makstakse lapse kooliminekutoetus välja eestkostjale või hooldajale. (2) Koolimineku toetuse määramise ja maksmise otsustab linnavalitsuse sotsiaalkomisjon Haapsalu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna poolt esmakordselt kooliminevate laste kohta esitatud ja kontrollitud andmete alusel. Haridus- ja kultuuriosakonna poolt esitatavad andmed peavad sisaldama esmakordselt koolimineva lapse nime, tema ühe vanema nime ja rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressi ning kooli nime, kuhu laps õppima asub. Andmed esitatakse linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile jooksva aasta 25.augustiks. (3) Eestkostel, hooldusel ja hoolekandeasutuses olevate ja esmakordselt kooli minevate laste osas esitab sotsiaalkomisjonile toetuse saajate kohta vajalikud andmed sotsiaal- ja tervishoiuosakond. (4) Juhul kui laps, kellel on õigus saada kooliminekutoetust, viibib laste hoolekandeasutuses, makstakse toetus linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel hoolekandeasutusele, kes kasutab toetust lapse kooliminekuga seonduvate kulude katteks. (5) Koolimineku toetuse suurus määratakse igaks eelarveaastaks Haapsalu Linnavalitsuse poolt. § 19. Toetus raske või sügava puudega lastele ja nende peredele osutatud sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks (1) Toetust sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks makstakse rehabilitatsiooniplaani alusel raske või sügava puudega lastele ja nende peredele osutatavate alljärgnevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste puhul: 1) isikliku abistaja teenus; 2) tugiisiku teenus; 3) psühholoogi teenus; 4) logopeedi teenus; 5) füsioteraapia teenus; 6) muud rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud teenused või abivahendid, mis toetavad puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut. (2) Toetusi määratakse ja makstakse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel puudega laste ja nende perede individuaalsest abivajadusest lähtuvalt ühekordselt või kindlaksperioodiks. (3) Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi ja toetuse määramisel arvestatakse rahaliste vahendite olemasoluga eelarves. V peatükk ERAKORRALISED TOETUSED § 20. Erakorralised toetused seoses õnnetusjuhtumitega (1) Erakorralisi toetusi makstakse, kui tegemist on ootamatute kulutustega nagu perekonnaliikme surm, invaliidistumine, pikaajaline haigus, loodusõnnetus, tulekahju jms. (2) Erakorralise toetuse otsustab sotsiaalkomisjon tulenevalt kulutuste või kahjude suurusest. (3) Erakorraliste toetuste määramiseks ja maksmiseks eriti suures ulatuses võib linnavalitsus kehtestada eraldi korra. § 21. Vältimatu sotsiaalabi (1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. (2) Vältimatu sotsiaalabi on: 1) isikule tasuta toidu võimaldamine; 2) isiku majutamine varjupaigas või linna turvakodus; 3) isikule riiete ja muude vajalike elatusvahendite eraldamine; 4) isikule toetuse andmine isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks. (3) Vältimatut sotsiaalabi osutavad asutused Haapsalu linnas kinnitatakse Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega. (4) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. VI peatükk RAKENDAMINE § 22. Rakendamine (1) Määrus jõustub 01.04.2010. (2) Määruse jõustumisega tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 27.06.2008 määrusnr 65 «Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord». Volikogu esimees Jaanus KARILAID