Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

(1) Soontaga looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla

1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lamminiitude (6450)3,vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;

2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitseks;

3) alale tüüpilise II kategooria kaitsealuse taimeliigi – palu-karukella (Pulsatilla patens) kaitseks;

4) hariliku männi genofondi säilitamiseks.

(2) Kaitseala maa- ja vee-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseadusega» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(1) Kaitseala asub Valga maakonnas Puka vallas Soontaga külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala, välja arvatud sihtkaitsevööndis sätestatud ajal.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldustöödel, metsa- ja põllumajandustöödel.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

6) anda projekteerimistingimusi;

7) anda ehitusluba.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit

1) Kuuse sihtkaitsevöönd;

2) Niguri sihtkaitsevöönd;

3) Sauniku sihtkaitsevöönd;

4) Soontaga sihtkaitsevöönd.

(1) Kuuse ja Sauniku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

(2) Niguri ja Soontaga sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

(1) Jahipidamine on lubatud Niguri sihtkaitsevööndis 1. septembrist 31. jaanuarini ning Kuuse, Sauniku ja Soontaga sihtkaitsevööndis 1. septembrist 14. märtsini.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud

1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

2) olemasolevate ehitiste hooldustööd;

3) rahvaürituse korraldamine Niguri ja Soontaga sihtkaitsevööndis;

4) Kuuse ja Sauniku sihtkaitsevööndi piirideks olevate maaparandussüsteemide hooldustööd;

5) Niguri sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd ning koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

6) Soontaga sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd ning koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile 1. augustist 15. märtsini, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

Sihtkaitsevööndis on keelatud

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;

4) inimeste viibimine Kuuse ja Sauniku sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Soontaga piiranguvöönd.

Soontaga piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

(1) Piiranguvööndis on lubatud

1) majandustegevus;

2) tootmisotstarbeta ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 4–7 sätestatut;

3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;

4) jahipidamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

Piiranguvööndis on keelatud

1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, välja arvatud puhtpuistute kujundamine hariliku männi genofondi säilitamiseks;

2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

3) kaitseala valitseja nõusolekuta veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uue veekogu rajamine;

4) uue maaparandussüsteemi rajamine;

5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;

6) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;

7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.