Haridus- ja teadusminister — Kutse või erialade riiklikke õppekavasid puudutavate haridus- ja teadusministri määruste muutmine — RTL, 18, 312

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 11 lõike 2 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 5. jaanuari 2007. a määruse nr 3 «Massaaži eriala riiklik õppekava» (RTL 2007, 4, 62) lisa 1 moodul 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 8. KINESIOLOOGIA 1 Käsitletavad teemad: inimkeha osad, inimkeha topograafia, luud, liigeste tüübid, liigutuste terminoloogia, liigeste teljeline liikuvus, kehaosade liikumine, lihaste anatoomia ja füsioloogia olulisemad aspektid, lihaste funktsioonid, lihaste kontraktsiooni tüübid, lihaste ülesanded, liigutuste tüübid ja liikuvus ning testimine, lihasjõu määramine, kehaasendid, liikumine ja sammutsükkel. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tugi-liikumiselundkonna liigutusvõimalusi, teab iga liigese liikuvusulatust, lihastöö iseärasusi, lihasjõudu mõjutavaid tegureid; oskab hinnata normaalsest liikumisest kõrvalekaldeid nii keha tervikliikuvuse kui üksikute liigeste puhul. § 2. Haridus- ja teadusministri 5. jaanuari 2007. a määruses nr 5 «Kaubanduserialade riiklik õppekava» (RTL 2007, 4, 64; 2008, 74, 1026) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiked 3–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Müügikorralduse õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandatud keskhariduse või kutsekeskhariduse ning kelle eesti keele oskus on vähemalt B2- või sellele vastaval tasemel. Müüja erialal kutsekeskhariduse või keskhariduse baasil müüja eriala omandanu võib müügikorralduse erialal alustada õpinguid teiselt kursuselt. (4) Müügiesindaja õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud keskhariduse või kutsekeskhariduse ning kelle eesti keele oskus vähemalt B2- või sellele vastaval tasemel. Müüja erialal kutsekeskhariduse või keskhariduse baasil müüja eriala omandanu võib müügikorralduse erialal alustada õpinguid teiselt kursuselt.»; 2) lisa 1 moodul 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 7. KLIENDITEENINDUSE ALUSED 2 Käsitletavad teemad – teeninduse olemus, klienditeenindaja isiksus, teenindaja kutse-eetika, teeninduspsühholoogia. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teenindusliku mõttekultuuri olemust, teeninduse kui olulise majandusharu olemust ja teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli ning teenindaja kutse-eetika põhitõdesid. Teab ja tunneb teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest. Teab erineva kultuuritaustaga klientide kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid. Oskab mõelda kliendikeskselt, ennast ja oma teeninduskäitumist analüüsida. 3) lisa 1 moodul 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 9. KLIENDITEENINDUSE ÕPE 3 Käsitletavad teemad – klienditeenindus, teenindus- ja müügiprotsess. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja oskab nõustada kliente. Õppija omandab mitmekülgsed teenindusalased teadmised ja oskused. Õpilane omandab teenindajale vajaliku mõttekultuuri ja teenindusliku hoiaku. Omandab oskused valida erinevate kliendirühmade teenindamiseks õigeid teenindus- ja müügitehnikaid ja töötada kutse-eetika nõudeid järgides. Oskab teenindada erineva kultuuritaustaga kliente. Omandab klientide nõustamise, kaupade tutvustamise ja probleemsete olukordade eduka lahendamise oskused, et tagada klientide rahulolu, usaldus ja pikaajaline kliendisuhe. Omandab meeskonnas töötamise oskused. 4) lisa 1 moodul 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 21. MÜÜGITÖÖ KORRALDUS 8 Käsitletavad teemad – puhtuse- ja hügieeniõpe, kaubandusõigus, kaupluse müügitöö korraldamine, kaubandusturundus, kaupluse majandustegevuse analüüs, logistika ja laomajandus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab mitmekülgsed teadmised kaubandusest ja selle korraldamisest ning kaupade väljapanekute ja müügisaali planeerimise põhimõtetest. Teab käibe kiirendamise ja läbimüügi suurendamise võimalusi, müügitöö efektiivsuse näitajaid ja hinna kujundamise mõjureid müügitulemustele. Õppija teab pakendikäitlemise, kaupade ladustamise nõudeid ja logistilisi tegevusi ettevõttes. Oskab kujundada kaubasortimenti olenevalt nõudlusest, jälgida ostjatevoolu ja kaubavarusid, täita ja koostada müügiga seotud dokumente, organiseerida ja korraldada müügitööd, hinnata müügitöö efektiivsust ning käidelda sissetulevaid kaupu ja erinevaid pakendeid. Õppija omandab oskused tööd organiseerida kaubandusalaseid seadusakte järgides ja turundusalaseid teadmisi kasutades. 5) lisa 1 moodulid 25 ja 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 25. TURUNDUS 4 Käsitletavad teemad – turunduse juhtimine, kliendiuuringud, reklaam, toodete esitlemine. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused ettevõtte turundustegevusest ning müügiesindaja rollist selles, edustuse erinevatest võimalusest ning praktilisest edustustegevusest, uuringute teostamisest ning analüüsimisest ning ekspositsioonide loomisest. Omandab teadmised erinevatest müügitehnikatest, turundusmaterjalide loomisest ja elektroonilise kirjastamise põhimõtetest, kliendiuuringute läbiviimisest ning nende alusel kasutatavate mudelite loomisest ning kaasaegsete kaubaväljapanekute loomise põhimõtetest. Oskab läbi viia toodete esitlusi. 26. LOGISTIKA 5 Käsitletavad teemad – logistika alused, varude juhtimine, transpordilogistika, jaotuslogistika, riskide juhtimine. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised logistika, varude ja materjalivoogude juhtimise, transpordi- ja jaotuslogistika, kauba ladustamise ja käsitlemise, logistikateenuste sisseostmise, infotehnoloogia ja logistikas riskide juhtimise ning käsitlemise kohta ja omandab valmisoleku rakendada saadud teadmisi oma töös ning on orienteeritud tulemuste saavutamisele. Omandab logistika põhimõisteid, kvaliteedi- ja materjalijuhtimise aluseid, jaotus- ja transpordilogistikat, kauba käsitlemist, laondust, logistikateenuste sisseostuga seonduvat, klienditeenindust ja selle hindamist logistikas ning infotehnoloogia rakendamist logistikas. 6) lisa 1 moodul 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 28. MÜÜGITÖÖ ARUANDLUS 2 Käsitletavad teemad – kaubanduslikud arvutused, majandusarvestus, müügitöö analüüs. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused majandusarvestusest, kaubanduses kasutatavatest suhtarvudest ning nende kasutamisest, hinnakujundusest, inventeerimisest, aruandluse korraldamisest ning kaasaegse infotehnoloogia võimalustest nimetatud tegevuste lihtsustamisel. § 3. Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määruse nr 8 «Autoerialade riiklik õppekava» (RTL 2007, 6, 105; 69, 1220) § 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: «(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kutse- või erialase osaoskuse omandamiseks loodud õppekava alusel õppima asuvale isikule ei kohaldata käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud põhihariduse nõuet.» § 4. Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määruse nr 9 «Majandusarvestuse riiklik õppekava» (RTL 2007, 6, 106) § 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Majandusarvestuse eriala õppekava kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid on 1–15.» § 5. Haridus- ja teadusministri 24. jaanuari 2008. a määruse nr 4 «Lapsehoidja eriala riiklik õppekava» (RTL 2008, 11, 130) lisa 1 moodulid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 1. Keeled (vene/eesti keel) 2 Käsitletavad teemad: suhtlemine; inimene ja tema iseloom; laps ja perekond, erialane terminoloogia; grammatika. Õpetusega taotletakse, et õppija on saavutanud suulises väljendusoskuses, kirjalike tekstide mõistmises ja koostamises ning kuulamisoskuses Euroopa Nõukogu keeleraamistiku järgi võõrkeelse keeleoskustaseme B2. Õppija teab ja tunneb peamisi grammatikareegleid, oskab aru saada erialastest kõnedest ja ettekannetest, aru saada ja jälgida teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisu, vestelda ja arutleda aktiivselt tuttavatel erialastel teemadel, selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, argumenteerida ja esitada vastuargumente, kirjutada selgeid ja korrektseid avaldusi ning erialaseid tekste huvipakkuvatel teemadel. 2. Kutse-eetika 1 Käsitletavad teemad: lapsehoidja käitumist määravad tegurid, lapsehoidja ametialane vastutus, korrektsed suhted tööandjaga, ametialane eneseareng ja elukestev õpe. Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised ühiskonnas aktsepteeritavatest käitumisnormidest, ametialastest vastutuse ja konfidentsiaalsuse nõuetest ja oskab järgida lapsehoidjale kohaseid käitumismudeleid ning säilitada kompetentsus erinevates töösituatsioonides. § 6. Haridus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määruses nr 6 «Hooldustöötaja eriala riiklik õppekava» (RTL 2008, 14, 194) tehakse järgmised muudatused: 1) lisa 1 moodulid 9–11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 9. Rahvatervise, terviseedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused 1 Käsitletavad teemad: tervis ja elukvaliteet; enamlevinud terviseprobleemid; terviseprobleeme tekitav riskikäitumine; terviseprobleemide ennetamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tervise riskifaktoreid, terviseprobleemide aluseks olevat riskikäitumist, tervist ja elukvaliteeti mõjustavaid mõisteid ja tegureid, terviseedenduse meetodeid, puuete tekkepõhjuseid, esmaabi põhivõtteid, surmaga kaasuvaid toiminguid ning oskab juhendada klienti/patsienti lähtuvalt terviseedenduse põhimõtetest, oma pädevuse piires hooldada haiget klienti. 10. Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused 3 Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus; protsessid ja funktsioonid; suhtlemine kui kommunikatsiooniprotsess; partnerite vastastikune mõjutamine e. sotsiaalne interaktsioon; suhtlemine eriolukordades ja erivajadusega inimestega; üldpedagoogika alused; lapse arengu toetamine; andragoogika kui täiskasvanu motiveerimine ja juhendamine, õppeprotsessi planeerimine, õpetamise meetodid ja vahendid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb suhtlemise olemust, põhimõisteid ja probleeme; enesekehtestamise reegleid; kaasaegseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja -tasandeid; täiskasvanu rolli lapse arengu toetajana; täiskasvanu mõju (positiivset, negatiivset) lapsele ning oskab kasutada erinevaid kaasaegseid suhtlemistehnikaid, ennast kehtestada, kujundada suhtlemissituatsioone; oma töös lähtuda teoreetilistest põhitõdedest ja neid loovalt kasutada. 11. Hoolduse alused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenused 5 Käsitletavad teemad: inimene füüsilise; psüühilise ja sotsiaalse tervikuna; inimese elamistoimingud, abivajaduse olemus läbi kõikide eluetappide; hooldustöö ja hooldusprotsess; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem ning teenused; hooldustöötaja töö korraldamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimest kui füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset tervikut; abivajaduse olemust läbi kõikide eluetappide tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi ja struktuuri ja klientide/patsientide abistamisvõimalusi; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande alast seadusandlust ning oskab koostada ja analüüsida hooldusplaani koostöös meeskonnaga; oma tööd korraldada, lähtudes abivajaja vajadustest. 2) lisa 1 moodul 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 15. Gerontoloogia ja eaka hooldus 3 Käsitletavad teemad: sissejuhatus gerontoloogiasse; vananemisega seotud muutused; eakate hooldusvormid; eakate hooldustöö põhimõtted ja vajadus; eakate aktiivsuse ja tegevusvõime säilitamine, toetamine ja edendamine kodus ja asutuses; sotsiaalgerontoloogia põhialused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vananemisega seotud füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid muutusi, nendest tingitud eakate erivajadusi, eakate hooldusvorme, eakate hooldustöö põhimõtteid ja vajadust, elanikkonna vananemisega seotud probleeme ühiskonnas, eakate aktiivsuse ja tegevusvõime säilitamise, toetamise ja edendamise võimalusi kodus ja asutuses, oskab teostada gerontoloogilist hindamist. § 7. Haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2008. a määruse nr 75 «Koduteeninduse erialade riiklik õppekava» (RTL 2009, 2, 33) § 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: «(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kutse- või erialase osaoskuse omandamiseks loodud õppekava alusel õppima asuvale isikule ei kohaldata käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud põhihariduse nõuet.» § 8. Haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2008. a määruse nr 76 «Aianduserialade riiklik õppekava» (RTL 2009, 2, 34) § 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: «(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kutse- või erialase osaoskuse omandamiseks loodud õppekava alusel õppima asuvale isikule ei kohaldata käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud põhihariduse nõuet.» § 9. Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määruses nr 5 «Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava» (RTL 2009, 15, 167; 42, 561) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiked 5–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Keevitaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 9, 11 ja 19–27. (6) Koostelukksepa eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 10, 18 ja 28–29. (7) Tööriistalukksepa eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 10, 18 ja 30–31. (8) Metallitöötlemispinkidel töötaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18–19 ja 32–33. (9) Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18–19 ja 34–36.»; (õ) 14.04.2010 11:25 2) lisa 1 mooduleid muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppe- nädalates 1. SISSEJUHATUS ERIALASSE 1 Käsitletavad teemad: eriala tutvustus, õppekava, õppekorraldus, kutse-eetika. Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub valitud erialaga, tehnika ja tootmisega seotud ettevõtetega, eriala õppekavaga ning õppetöö korraldusega koolis. 2. ARVUTIKASUTUSE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: arvutikasutuse alused, asjaajamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised arvuti seadmetest, ohutusnõuetest kuvariga töötamisel, failidest ja kaustadest, arvutivõrkudest, serverist ja arvutiviirustest, Internetist ja selles peituvatest ohtudest, e-kirjast, hea suhtlustava põhimõtetest elektroonilises keskkonnas. Õppija oskab arvutit sisse ja välja lülitada, käivitada programme, muuta akende suurusi ja kasutada menüüsid, luua, avada, trükkida ja salvestada dokumente, otsida infot ja seda salvestada, koostada ja saata e-kirju, koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust, iseloomustust ja seletuskirja. 3. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: majanduse põhimõisted, riigi roll majanduses, majanduslik stabiilsus, ettevõtluse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusalastest põhimõistetest ja seaduspärasustest, valitsuse rollist majanduses, Eesti majanduse arengusuundadest, turumajanduse põhikomponentidest, ettevõtluse alustest, ettevõtte finantseerimise ja administreerimise põhimõtetest, ühistegevuse põhimõtetest, ühistulise ettevõtluse olemusest, äriplaani koostamise põhimõtetest, FIEna tegutsemise põhireeglitest. Õppija oskab hinnata enda valikuid majandusotsustena, seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga, hinnata enda valikuid palgatöötajana või ettevõtjana, leida vajalikku infot ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks, leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused. 4. TÖÖÕIGUSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: lepingulised suhted, töö- ja puhkeaeg, töö tasustamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkusest, töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, töölepingu poolte seadusega sätestatud õigustest ja kohustustest, töölepingu sõlmimise, muutmise ning lõpetamise alustest, palga ja puhkuse arvestamise alustest, töötingimuste kujundamise alustest, töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalustest. Õppija oskab lahendada töösuhete pinnal tekkinud vaidlusi, leida vajalikku infot õigusaktide kohta. 5. TÖÖKESKKONNA OHUTUSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: töötervishoid, tööohutus, tööhügieen, esmaabi, keskkonnahoid ja jäätmemajandus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tööandja ning töötaja õigustest ja kohustustest töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas, töökeskkonna ohuteguritest, kutsealaga seonduvatest tööohutus- ja tööhügieeninõuetest, esmaabi üldistest põhimõtetest, üldistest keskkonnaprobleemidest ja säästava arengu põhimõtetest, jäätmekäitluse vajadusest ja jäätmekäitluse keskkonnasäästlikest põhimõtetest. Õppija oskab hinnata töökoha ohutegureid, ohutult käsitseda erinevaid käsitööriistu, väikemehhanisme ja tööpinke, kasutada füsioloogiliselt õigeid töövõtteid ja asendeid, märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada, tegutseda ohuolukorras. 6. TEHNILINE JOONESTAMINE 3 Käsitletavad teemad: geomeetriline joonestamine, kujutised, mõõtmestamine, keermed, masinaelementide kujutamine, selgitavate andmete märkimine joonisele, koostejoonis ja tükitabel. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised detailide ja koostude kujutamisest, tööjooniste koostamisest ning oskused lugeda tehnilist joonist. Õppija oskab lugeda tehnilist joonist, joonestada lihtsamate detailide ja koostada eskiise. 7. ERIALANE VÕÕRKEEL 1 Käsitletavad teemad: erialaga seotud mõisted ja terminid, töövahendite nimetused, materjalide liigitus ja tähistus, töötlemise tehnoloogia mõisted, seadmete kasutusjuhendid. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab erialaga seotud sõnavara, mõisted ja terminid, teadmised tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamiseks, erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse. Õppija oskab lugeda erialast teksti sõnaraamatu abiga, aru saada võõrkeelsetest tööülesannetest ja töökirjeldustest, aru saada võõrkeelsetest materjalide, töövahendite ja seadmete märgistustest. 8. MATERJALIÕPETUS 2 Käsitletavad teemad: materjalide liigitus ja omadused, mustad metallid ja nende sulamid: malmid, terased, terase termiline ja termokeemiline töötlemine, mittemustmetallid ja nende sulamid, metallide korrosioon ja korrosioonitõrje, pinnakatted, pulbermaterjalid, keraamilised materjalid, kõvasulamid, polümeermaterjalid. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kasutatavate materjalide mehaanilistest, keemilistest ja füüsikalistest omadustest, kasutamisest ja jäätmekäitlusest. Õppija oskab seostada materjali omadusi kasutusalaga, valida materjale vastavalt nende kasutustingimustele, leida infot erinevate materjalide kohta. 9. TEHNILINE MÕÕTMINE 1 Käsitletavad teemad: põhimõisted, mõõtühikud, mõõte- ja kontrollriistad, pinna kuju ja asendi hälbed, pinna karedus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused mõõtmisest, mõõteriistade otstarbest ja kasutamisest, kuju ja asendi hälvetest ning pinna karedusest. Õppija oskab valida ja kasutada mõõtmisel vajalikku mõõte- või kontrollriista, hinnata mõõtetulemust. 10. LUKKSEPATÖÖD 12 Käsitletavad teemad: materjalide ettevalmistamine, töökoha korraldamine, tasapinnaline ja ruumiline märkimine, raiumine, viilimine, puurimine, õgvendamine, painutamine, lõikamine, keermetamine, neetimine, süvitamine, hõõritsemine, sobitamine, lihvimine ja poleerimine, kaabitsemine, plankimine, soveldamine, viimistlemine kuulide ja liivaga, graveerimine, töötamine tasalihvpingil, terituspingil, treipingil ja freespingil. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ohutusnõudeid lukksepatöödel; töökoha korraldamist; materjalide ratsionaalset kasutamist; tasapinnalist ja ruumilist märkimist; lukksepatööde käsitööriistu; lukksepatöödel kasutatavaid tööpinke; avade töötlemise võtteid; lõikamise ja tükeldamise võtteid; raiumise võtteid; painutamise võtteid; keermete määramist ja keermetamise võtteid; neetimise võtteid; lihvimise ja poleerimise võtteid; kuulide ja liivaga viimistlemise võtteid; soveldamise võtteid; sobitamise võtteid; kaabitsemise võtteid; pingitööde tehnoloogiaid; jagamispea ja pöördlaua kasutamist; tulemuste kontrolli vajadust; tõsteseadmete kasutust; troppimisvõtteid. Õppija oskab oma töökohta ette valmistada; valida materjali; teha pinnajaotust; arvutada materjalikulu; puhastada ja õgvendada materjali; teha märkimist; teha lõikamistöid; teritada lukksepatööriistu; teritada puure; teha puurimistöid; teha raiumistöid; teha painutustöid; lõigata sise- ja väliskeermeid; teha neetimistöid; graveerida käsitööriistadega ja tööpinkidel; kasutada lukksepatöödel freespinki; kasutada lukksepatöödel treipinki; kasutada lukksepatöödel tasalihvpinki, tagada töödel joonisel esitatud nõuded; töötada tõsteseadmetega ja teostada troppimist; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 11. ELEKTROTEHNIKA 2 Käsitletavad teemad: üldteadmised elektrist, elektri- ja magnetahelad, alalisvool, vahelduvvool, mõõteriistad ja kontrollseadmed, transformaatorid, alaldid, elektrienergia ülekandeliinid, elektrienergia sisse- ja väljalülitamine, elektrienergia kasutamine, elektriohutus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised elektrist, elektriseadmetest ja -aparaatidest, elektrienergia kasutamisest ning elektriohutusest. Õppija oskab määrata elektri voolutugevust, pinget, takistust, kasutada elektriseadmeid ja -aparaate, kasutada ohutuid töövõtteid elektriseadmetega töötamisel. 12. KEEVITUS- JA LÕIKETÖÖD 4 Käsitletavad teemad: keevituse alused, ohutusnõuded keevitamisel, käsikaarkeevitus, kaitsegaasmetallkaarkeevitus, metallide lõikamine. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised metallide keevitusprotsessidest, -tehnoloogiatest ja -seadmetest, omandab õiged ja ohutud töövõtted ning oskused keevitada elekterkeevitusseadmetega ning teha metallide lõiketöid. Õppija oskab keevitada tavateraseid MMA ja MIG/MAG meetodil, määrata keevitusvigade tekkepõhjusi, valida deformatsioonide vähendamise võtteid, teostada ohutult metallide lõiketöid. 13. MEREASJANDUS 1 Käsitletavad teemad: veetransport, laevade liigitus, laevandusterminoloogia, laevakere projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad normid ja standardid. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised erinevatest veetranspordi liikidest, nende ökonoomsusest ja loodussäästlikust kasutamisest ning laevandusterminoloogiast. Õppija oskab kasutada laevandusterminoloogiat, kasutada laevaehituse norme ja standardeid, leida vajalikku informatsiooni. 14. LAEVAKERE EHITUS, SÜSTEEMID JA SEADISED LAEVADEL 2 Käsitletavad teemad: laeva konstruktsioon, laevakere ja selle elementidele mõjuvad jõud, ruumide ja pealisehitiste seadmed, eriotstarbelised seadised, laevaseadised, laevasüsteemid. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised laevade ehitust, nende seadistest ja süsteemidest. Õppija oskab kasutada tehnilist dokumentatsiooni. 15. LAEVAKERE EHITUSTEHNOLOOGIA 1 Käsitletavad teemad: laevaehitusel kasutatav tehniline dokumentatsioon, laevaehitustehased, laevakere sõlmede, sektsioonide ja plokkide valmistamise tehnoloogiad, laevakere konstruktsiooni koostamise tehnoloogiad, laevakere koostamise protsesside mehhaniseerimine laevaehitustehases, alumiiniumsulamist kerekonstruktsioonide valmistamise erisused. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised laevaehituses kasutatavatest tehnoloogilistest protsessidest. Õppija oskab kasutada laevaehituse tehnilist dokumentatsiooni. 16. LAEVAKERE KONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE 10 Käsitletavad teemad: laevakere ehitamisel kasutatavad tehnoloogiad, laevakere sõlmede, sektsioonide ja plokkide valmistamine, teostatud tööde kvaliteedi kontrollimeetodid, koostaja töökoha organiseerimine, taglastustööd, laevakere ehitamisel kasutatava profiil- ja lehtmaterjali eelnev töötlemine, laevakere detailide ja komplekti märgistamine, laevakere detailide valmistamine, metalli deformatsioon ja selle kõrvaldamise meetodid, leht- ja profiilmaterjali painutamine, metallide lõikamine laevaehituses, sõlmede koostamise meetodid koosterakiste ja konduktorite abil, laevakere kokkupanemine ehituskohas. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised laevakerede valmistamisel kasutatavatest tehnoloogilistest protsessidest, oskused laevakere detailide ja elementide valmistamisel, erinevate seadmete, tööriistade, seadiste ja rakiste kasutamiseks. Õppija oskab kasutada tehnilist dokumentatsiooni, märgistada laevakere detaile ja komplekti, lõigata välja toorikuid ja detaile erinevatel seadmetel, töötada elektri- ja pneumotööriistadega, painutada ja rihtida metalli, teostada lihtsamaid koostetöid laevakere elementide, sõlmede, sektsioonide valmistamisel. 17. LAEVAKERE REMONDITÖÖD 8 Käsitletavad teemad: tehnoloogiad laevakere remontimisel, laevakere defektide väljaselgitamine, kontrolli- ja märkimistööd, laevakere remont, tarvikute ja seadiste remont, remondijärgsed laevakere katsetusviisid. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised laevakere remontimisel kasutatavatest tehnoloogilistest protsessidest, oskused laevakere remonditööde teostamiseks erinevate seadmete, tööriistade, seadiste ja rakistega, samuti oskused tehnoloogiliste protsesside koostamiseks lihtsamate laevakere elementide valmistamiseks. Õppija oskab kindlaks teha laevakere ja selle elementide defektsed osad, märgistada detaile šabloonide ja eskiiside järgi, kasutada elektri-, suruõhu-/pneumo-, hüdraulilisi ja teisi tööriistu, seadiseid ja rakiseid, lõigata metalli, valmistada ette detaile paigaldamiseks ja paigaldada neid kohtkeevitusega (keevistraageldus), kasutada õigeid töövõtteid ja töötada ohutult, teha meeskonna koosseisus laevakere remonditöid. 18. ISTUD, TOLERANTSID NING TEHNILINE MÕÕTMINE 2 Käsitletavad teemad: põhimõisted, mõõtühikud, mõõte- ja kontrollriistad, pinna kuju- ja asendihälbed, pinnakaredus, erinevate liidete tolerantsid ja istud, kvaliteedijuhtimine ettevõttes. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused mõõtmisest ja tolereerimisest, mõõteriistade otstarbest ja kasutamisest ning teadmised kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ettevõttes. Õppija oskab valida ja kasutada mõõtmisel vajalikku mõõte- või kontrollriista, hinnata mõõtetulemust. 19. LUKKSEPATÖÖD 2 Käsitletavad teemad: üldteadmised lukksepatööst, lukksepa tööriistad, kasutatavad mõõteriistad, märkimine, raiumine, viilimine, lõikamine, õgvendamine, neetimine, puurimine, keermetamine, lihvimine ja poleerimine. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised lukksepatöödest: raiumisest, viilimisest, lõikamisest, õgvendamisest ja painutamisest, neetimisest, puurimisest ja keermetamisest, lihvimisest ja poleerimisest, lukksepatööde tegemise tööriistadest, tööriistade teritamisest ja hooldamisest, mõõteriistade kasutamisest, tasapinnalisest ja ruumilisest märkimisest. Õppija oskab märkida toorikuid, kasutada erinevaid kontroll- ja mõõteriistu, valmistada lihtsamaid tooteid, kasutades erinevaid lukksepa töövõtteid, kasutada ohutuid töövõtteid ja kaitsevahendeid. 20. KEEVITUSE ALUSED 1 Käsitletavad teemad: detailide ühendamise peamised viisid, keevitamise olemus, keevitusviisid, keevisliited, keevisõmbluste liigid, keevisõmbluste tähistamine joonisel, keevisõmbluste asendid ruumis, detailide ettevalmistamine keevituseks, keevitusalased normatiivaktid ja standardid. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised keevitusest, keevitusviisidest, keevisõmbluste erinevatest tüüpidest, kasutatavatest keevituspositsioonidest ja detailide ettevalmistamisest keevitamiseks. Õppija oskab detaile ette valmistada keevitamiseks, kasutada tööjoonist. 21. GAASKEEVITUS 3 Käsitletavad teemad: gaaskeevituse olemus, keevitusgaasid, gaaskeevitusseadmed, keevitusleegid, lisamaterjalid, gaaskeevitusvõtted, materjalide ja detailide ettevalmistamine keevituseks, keevitustehnoloogia, materjalide säästlik kasutamine, gaaskeevitusel esinevad defektid, gaaskeevitusel esinevad deformatsioonid, ohutusnõuded gaaskeevitusel, gaaskeevituse gaaside ja keevitusmaterjalide kokkuhoiu võimalused, jäätmekäitlus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised gaaskeevitusest, gaaskeevitusseadmetest, keevitusviisidest, keevisõmbluste erinevatest tüüpidest, keevituspositsioonidest, lisamaterjalidest, gaasidest, materjalide ja detailide ettevalmistamisest keevitamiseks, esinevate defektide tekkimise põhjustest ja nende ärahoidmise võtetest. Õppija oskab: kasutada gaaskeevitusseadmeid, valida gaaskeevitusvõtteid, lisamaterjale; gaase, keevitada põkkliiteid asendites PA, PC, PF, pööratavat toru asendis PA vastavalt kvaliteedijärgule C, detaile ette valmistada keevitamiseks, kasutada ohutuid töövõtteid. 22. GAASLÕIKAMINE 1 Käsitletavad teemad: termilise lõike liigid, gaaslõikamise olemus, gaaslõikamise seadmed, gaaslõikamise tehnoloogiad, hapnik-räbustiga lõikamine, masinaga gaaslõikamine, materjalide ettevalmistamine lõikamiseks, erinevate profiilide lõikamine, lõikamise kvaliteet ja lõikamise defektid, materjalide deformatsioonid, tööohutus lõikamisel, elektrienergia, kasutatavate gaaside ja materjalide kokkuhoiu võimalused, jäätmekäitlus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised gaaslõikamisest, gaaslõikeseadmetest, gaaslõikamistehnoloogiatest, masinaga gaaslõikamisest, materjalide ettevalmistamisest lõikamiseks, erinevate profiilide lõikamisest, esinevatest defektidest ja materjalide deformatsioonist ning nende ärahoidmise võtetest. Õppija oskab: kasutada gaaslõikamise seadmeid, valida gaaslõikamise võtteid, lõigata sirg- ja kõverjooneliselt, ette valmistada detaile lõikamiseks nurga all, hinnata lõike kvaliteeti välisvaatlusega ja mõõtmisega, kasutada ohutuid töövõtteid. 23. KÄSIKAARKEEVITUS 12 Käsitletavad teemad: käsikaarkeevituse olemus, keevitaja töökoht, keevitusseadmed, käsikaarkeevituse elektroodid, keevisõmblused, keevitustehnoloogiad, keevitustehnika, metalli ettevalmistamine keevituseks, käsikaarkeevituse defektid, pinged ja deformatsioon käsikaarkeevitusel, keeviskonstruktsioonide parandamine, tööohutus käsikaarkeevitusel, elektrienergia ja keevitusmaterjalide kokkuhoiu võimalused, jäätmekäitlus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised käsikaarkeevitusest, keevitusseadmetest, keevitustehnoloogiatest, keevitustehnikast, keevituselektroodidest, materjalide ettevalmistamisest keevituseks, erinevatest keevitusvõtetest, esinevatest defektidest ja nende ärahoidmise võtetest, materjalide deformatsioonidest, keevisõmbluste kontrollimisest ja tööohutusest. Õppija oskab: kasutada käsikaarkeevituse seadmeid, valida keevitusrežiime ja elektroode, keevitada nurkõmblusi asendites PB, PF, keevitada põkkõmblusi asendites PA, PF, PC, keevitada pööratavat toru asendis PA vastavalt kvaliteedijärgule C, hinnata õmbluste kvaliteeti välisvaatlusega ja mõõtmisega, lugeda tööjooniseid, kasutada ohutuid töövõtteid. 24. KAITSEGAASMETALLKAARKEEVITUS (MIG/MAG) 12 Käsitletavad teemad: kaitsegaasmetallkaarkeevituse olemus, keevitaja töökoht, keevitusseadmed, keevitusmaterjalid, keevisõmblused, keevitustehnoloogiad, keevitustehnika, metalli ettevalmistamine keevituseks, kaitsegaasmetallkaarkeevituse defektid, pinged ja deformatsioonid kaitsegaasmetallkaarkeevitusel, tööohutus kaitsegaasmetallkaarkeevitusel, elektrienergia, kaitsegaaside ja keevitusmaterjalide kokkuhoiu võimalused, jäätmekäitlus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kaitsegaasmetallkaarkeevitusest, keevitusseadmetest, keevitustehnoloogiatest, keevitusmaterjalidest, materjalide ettevalmistamisest keevituseks, keevituse erinevatest asenditest, deformatsioonidest, esinevatest defektidest ja nende ärahoidmise võtetest, tööjoonistest, keevisõmbluste kontrollimisest ning tööohutusest. Õppija oskab: kasutada traatelektroodiga keevitamise seadmeid, valida keevitusrežiime, traatelektroode, gaase ja gaasisegusid, keevitada nurkõmblusi asendites PB, PF, keevitada põkkõmblusi asendites PA, PF, PC, keevitada pööratavat toru asendis PA vastavalt kvaliteedijärgule C, hinnata õmbluste kvaliteeti visuaalse vaatlusega ja mõõtmisega, lugeda tööjooniseid, kasutada ohutuid töövõtteid. 25. ARGOON-KAARKEEVITUS VOLFRAMELEKTROODIGA (TIG) 4 Käsitletavad teemad: argoon-kaarkeevituse olemus, keevitaja töökoht, keevitusseadmed, keevitusmaterjalid, keevisõmblused, keevitustehnoloogiad, keevitustehnika, metalli ja detailide ettevalmistamine keevituseks, argoon-kaarkeevituse defektid, pinged ja deformatsioonid argoon-kaarkeevitusel, tööohutus argoon-kaarkeevitusel, elektrienergia, kaitsegaasi ja keevitusmaterjalide kokkuhoiu võimalused, jäätmekäitlus. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised argoon-kaarkeevitusest volframelektroodiga, keevitusseadmetest, keevitustehnoloogiatest, keevisõmblustest, volframelektroodidest, keevitus kaitsegaasidest, metallide ettevalmistamisest keevituseks, esinevatest defektidest ja nende ärahoidmise võtetest, deformatsioonidest, keevisõmbluste tähistamisest tööjoonistel, keevisõmbluste kontrollimisest ning tööohutusest. Õppija oskab: kasutada argoon-kaarkeevituse seadmeid, valida keevitusrežiime inertgaasides keevitamisel, keevitada nurkõmblusi asendites PB, PF, keevitada põkkõmblusi asendites PA, PF, PC, keevitada pööratud toru asendis PA vastavalt kvaliteedijärgule C, hinnata õmbluste kvaliteeti visuaalse vaatlusega ja mõõtmisega, lugeda tööjooniseid, kasutada ohutuid töövõtteid. 26. KEEVITUSPROTSESSIDE MEHHANISEERIMINE JA AUTOMATISEERIMINE 2 Käsitletavad teemad: keevitamise ja lõikamise perspektiivsed meetodid, plasmakeevitus, plasmalõikamine, laserkeevitus, automaatkeevitus räbustiga, keevitus elektronkiirega, plasttorude keevitamine, kõrgtootlikud käsikaarkeevituse võtted, keevituse automaatliinid, tööstusrobotite kasutamine keevitusel, protsesside automatiseerimine ja mehhaniseerimine. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised keevitamise ja lõikamise kvaliteedi ja tootlikkuse tõstmise meetoditest: plasmakeevitusest, laserkeevitusest, automaatkeevitusest räbusti all, elektronkiirega keevitusest, kõrgtootlikest käsikaarkeevituse võtetest, keevituse automaatliinidest, tööstusrobotitest, plasttorude keevitamisest, keevitusel kasutatavate materjalide ja elektrienergia normidest ning kokkuhoiust. Õppija oskab: kasutada oma teadmisi keevitamise ja lõikamise kvaliteedi ning tootlikkuse tõstmise meetodite rakendamisel, arvestada materjalide ja elektrienergia norme ja kokkuhoidu. 27. KEEVISÕMBLUSTE JA KONSTRUKTSIOONIDE KVALITEEDIKONTROLL 1 Käsitletavad teemad: lähtematerjalide ja toorikute kontroll, sõlmede ja detailide komplekteerimise kontroll, välisdefektide kontroll, mehaanilised kontrolli meetodid, füüsikalised kontrolli meetodid, metallograafilised kontrollimeetodid, keevisõmbluste tiheduse (hermeetilisuse) kontroll. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised keevisõmbluste ja konstruktsioonide kontrolli meetoditest. Õppija oskab: kontrollida keevisõmblusi välise visuaalse vaatlusega ja mõõtmistega, kasutada keevisõmbluste kontrollimisel kaasaegseid kontrollimeetodeid, kasutada keevitaja pädevuses olevaid kontrolli meetodeid. 28. MASINA ELEMENDID JA KOOSTETÖÖD 6 Käsitletavad teemad: detailide tugevuse põhimõisted, liited, keermesliited, pöördemomenti ülekandvad liited, koostud, laagerdused, mehaaniliste ülekannete tüübid, pöörlevat liikumist tagavad elemendid, sidurid, vedrud, korpusdetailid, mehhanismide, seadmete ning masinate osandamine ja koostamine, määrdeained ja määrimisseadmed. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised masinaelementide ehitusest, tööpõhimõttest, mehhanismide ja masinate koostamise operatsioonidest, reguleerimisest ja kontrollimisest ning oskused masinaehituses kasutatavate liidete tegemiseks, sõlmede koostamiseks, detailide ja sõlmede sobitamiseks, masina, seadme või mehhanismi koostamiseks, katsetamiseks ja reguleerimiseks. Õppija oskab eristada meeter-, toll- ja torukeermeid, laagrisõlmede koostamist ja lahti võtmist, liidete koostamist ja lahti võtmist, arvutada ülekande arvu, teostada masinaehituses kasutatavaid liiteid ja määrata nende vastavust nõuetele, koostada kooste, neid kontrollida ja reguleerida, koostada mehhanisme (seadmeid) ja masinaid, neid katsetada, mõõta tööparameetreid, reguleerida, avastada mehhanismide, seadmete ja masinate rikkeid, määrata rikete põhjusi ja kõrvaldada rikkeid, kasutada määrimisseadmeid. 29. KEEVITUS- JA JOOTETÖÖD 7 Käsitletavad teemad: keevituse alused, ohutusnõuded keevitamisel, käsikaarkeevitus (MMA keevitus), kaitsegaasmetallkaarkeevitus (MIG/MAG keevitus), jootmistööd. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised metallide keevitusprotsessidest, -tehnoloogiatest ja -seadmetest, omandab õiged ja ohutud töövõtted ning oskused keevitada kattega elektroodidega (ISO 111) ja metallelektroodiga aktiivgaasis (ISO 135), keevise visuaalse kontrolli oskused ning teha pehme- ja kõvajoodisega jootmistöid. Õppija oskab keevitada tavateraseid MMA ja MIG/MAG meetodil, määrata keevitusvigade tekke põhjusi, valida deformatsioonide vähendamise võtteid, joota kõva- ja pehmejoodisega. 30. MASINAELEMENDID 1 Käsitletavad teemad: detailide tugevuse põhimõisted, liited, keermesliited, pöördemomenti ülekandvad liited. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised masinaelementide ehitusest, tööpõhimõttest, mehhanismide ja masinate koostamise operatsioonidest, reguleerimisest ja kontrollimisest. Õppija oskab eristada meeter-, toll- ja torukeermeid, teostada masinaehituses kasutatavaid liiteid ja määrata nende vastavust nõuetele. 31. TÖÖRIISTADE VALMISTAMINE 6 Käsitletavad teemad: mõõte- ja kinnitusrakised ning nende valmistamine, pressvormid ja nende valmistamine, stantsid ja nende valmistamine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb erinevate rakiste otstarvet ja töötlemistehnoloogiat; rakiste koostamist ja hooldust; pressvormide koostamise järjekorda; pressvormide pindade sobitamist; pressvormide katsetamist; pressvormide hooldust, remonti ja konserveerimist; stantside koostamist; stantside katsetamist; stantside hooldust, remonti ja konserveerimist; pressvormide ja stantside detailide valmistamise tehnoloogiaid. Õppija oskab koostada ja hooldada mõõte- ja kinnitusrakiseid, koostada ja hooldada pressvorme, koostada ja hooldada stantse. 32. METALLILÕIKEPINGID, NENDE SEADISTAMINE JA TEENINDAMINE 33 Käsitletavad teemad: trei-, frees- ning lihvpinkide ehitus ja töövõtted, rakiste, tööriistade ja toorikute kinnitamine tööpinki, lõikeriistade teritamine, detailide baseerimine, tööpingi hooldus, ohutusnõuded metallitöötlemispinkidega töötlemisel. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised trei-, frees- ja lihvpinkide ehitusest, treimisel, freesimisel ja lihvimisel kasutatavatest rakistest ja lõikeriistadest ning oskused metallitööpinkide seadistamisest ja teenindamisest. Õppija oskab kinnitada tööpinki tööriistu, rakiseid ja toorikuid, kasutada erinevaid mõõteriistu tööpinkidel, mõõta tööriista parameetreid ja sisestada andmed tööpinki, teritada lihtsamaid tööriistu, treida silindrilisi ja koonilisi välis- ja sisepindu, puurida avasid, lõigata sise- ja väliskeermeid, freesida tasa-, kaldpindu ja sooni, lihvida ümar- ja tasapindu, valmistada kvaliteetseid detaile vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, hooldada tööpinke, töötada ohutult. 33. OPERATSIOONITEHNOLOOGIA KOOSTAMINE METALLILÕIKEPINKIDELE 3 Käsitletavad teemad: treimine, freesimine, lihvimine, metallide lõiketöötlemise muud meetodid, kvaliteedi tagamise võimalused erinevate lõiketöötlemismeetoditega. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised erinevatest tehnoloogilistest protsessidest, oskab teha valikuid erinevate tehnoloogiate vahel ja mõistab optimaalse tehnoloogia vajadusi. Õppija oskab valida optimaalset tehnoloogiat treimisel, freesimisel ja lihvimisel, määrata lõikerežiime, valida lõikeriistu. 34. TREIMIS- JA FREESIMISTÖÖD UNIVERSAALPINKIDEL 10 Käsitletavad teemad: trei- ning freespinkide ehitus, kasutamine ja töövõtted, rakiste, tööriistade ja toorikute kinnitamine tööpinki, lõikeriistade teritamine, detailide baseerimine, tööpingi hooldus ja ohutusnõuded. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused universaaltreipinkidel ja freespinkidel töötamisel, mis on eelduseks APJ operaatori tööle. Õppija oskab valida optimaalset tehnoloogiat treimisel ja freesimisel, määrata lõikerežiime, valida lõikeriistu, kasutada erinevaid mõõteriistu tööpinkidel, kinnitada tööpinki tööriistu, rakiseid ja toorikuid, teritada lihtsamaid tööriistu, treida silindrilisi ja koonilisi välis- ja sisepindu, puurida avasid, lõigata sise- ja väliskeermeid, freesida tasa-, kaldpindu ja sooni, hooldada nõuetekohaselt tööpinke, töötada ohutult. 35. ARVJUHTIMISEGA (APJ) METALLILÕIKEPINGID, NENDE SEADISTAMINE JA TEENINDAMINE 16 Käsitletavad teemad: APJ trei- ja freespinkide ehitus, kasutamine ja töövõtted, kasutatavad lõikeriistad, toorikute ja tööriistade kinnitamine, detailide baseerimine, tööpingi juhtimine operaatoripuldilt, lattmaterjali etteandja juhtimine ja seadistamine, tööpingi hooldus, ohutusnõuded APJ trei- ning freespingil töötades. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised APJ trei- ja freespinkide ehitusest, kasutatavatest rakistest ja tööriistadest ning oskused APJ trei- ja freespinkide seadistamisest ja teenindamisest. Õppija oskab kinnitada tööpinki tööriistu, rakiseid ja toorikuid, kasutada erinevaid mõõteriistu, mõõta tööriista parameetreid ja sisestada andmed tööpinki, teritada lihtsamaid tööriistu, käsitleda operaatorpulti, töötada APJ trei- ja freespinkidel, valmistada kvaliteetseid detaile vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, hooldada tööpinke, töötada ohutult. 36. OPERATSIOONITEHNOLOOGIA KOOSTAMINE APJ TREI- NING FREESPINKIDELE 6 Käsitletavad teemad: operatsiooni tehnoloogia koostamine APJ pinkidele, arvjuhtimisprogramm, programmeerimine, ülevaade CAD/CAM süsteemidest, kvaliteedi tagamise võimalused erinevate lõiketöötlemismeetoditega. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab vajalikud teadmised ja oskused APJ trei- ja freespinkidele operatsiooni tehnoloogia koostamiseks ja selle kasutamiseks detailide töötlemisel. Õppija oskab määrata tugipunkte, määrata optimaalset töötlemistehnoloogiat, koostada lihtsamaid programme treipingile, koostada lihtsamaid programme freespingile. § 10. Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määruses nr 7 «Õmbluserialade riiklik õppekava» (RTL 2009, 15, 169) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «4) õmblusmeistri eriala õppekava kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid on 1, 4, 6, 23, 25, 34–44.»; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: «(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kutse- või erialase osaoskuse omandamiseks loodud õppekava alusel rõivaõmblemise erialale õppima asuvale isikule ei kohaldata § 3 lõikes 1 sätestatud põhihariduse nõuet.»; 3) lisa 1 täiendatakse mooduliga 44 järgmises sõnastuses: 44. Tootmisüksuse töökorraldus 5 Käsitletavad teemad: mudeltoote ettevalmistamine; tootmisprotsessi ettevalmistamine; töö korraldus ettevõttes, majanduslik analüüs; praktilised tööd. Õpetusega taotletakse, et õppija oskab koostada moekirjeldust ja kirjeldada materjale; valida ja kirjeldada kasutatavaid seadmeid; koostada tehnoloogilist töötlemise järjestust; valmistada ning lugeda tehnoloogilisi jooniseid ja skeeme; koostada koondoperatsioone ja tööliste tööoskuste tabelit; eelbalansseerida õmblusprotsessi; arvutada materjalide kulu ja teenuse hinda; arvutada töötasusid; analüüsida majanduslikke näitajaid. § 11. Haridus ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määruses nr 14 «Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava» (RTL 2009, 15, 176) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Baarmeni õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud keskhariduse ja läbinud kelneri õppekava.»; 2) lisa 3 tabeliosa «Kelneri lõpueksam» muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Kelneri lõpueksam Lõpueksamil tõendab õppija teadmiste ja oskuste terviklikkust, süsteemsust ja kasutusoskust, sotsiaalset valmisolekut tööeluks ja hoiakute vastavust õppekava eesmärkidele. Kelneri lõpueksam koosneb kahest osast: teooriaosast ja praktilise teenindussituatsiooni lahendamisest. Teooriaosas käsitletakse järgmisi teemasid: tööohutus ja töötervishoid, ohuõpetus, hügieen, klienditeenindus, toitumisõpetus, menüü koostamise alused, teenindus ja müügitöö, joogiõpetus, kutsealane võõrkeel. Praktiline teenindussituatsioon sisaldab kaht ülesannet: laua katmine ja teenindussituatsiooni lahendamine. Eksam on võimalik ühitada kelner I kutseeksamiga. § 12. Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määruse nr 15 «Põllumajanduserialade riiklik õppekava» (RTL 2009, 15, 177) § 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: «(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kutse- või erialase osaoskuse omandamiseks loodud õppekava alusel põllumajanduse erialale õppima asuvale isikule ei kohaldata käesoleva määruse §-s 3 sätestatud põhihariduse nõuet.» § 13. Haridus- ja teadusministri 3. juuli 2009. a määruse nr 59 «Keskkonnakaitse eriala riiklik õppekava» (RTL 2009, 56, 816) lisa 1 moodul 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 8. Keskkonnakaitse 5 Käsitletavad teemad: keskkonnakaitse üldised alused ja probleemid, keskkonnaalane seadusandlus, jäätmekäitlus, sh ohtlike jäätmete käitlus, atmosfääri kaitse; veekaitse. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb keskkonnakaitse üldprobleeme ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid, keskkonnaalast seadusandlust, jäätmekäitluse põhimõtteid ning jäätmete, sh ohtlike jäätmete liigitust, prügila tööprotsessi, atmosfääri peamisi saasteaineid ja -allikaid, õhusaaste vähendamise võimalusi, veereostuse allikaid ja reovee puhastamise meetodeid ning saastelubadega seonduvaid tingimusi. Õppija oskab kasutada keskkonnaalaseid seadusandlikke akte, määrata jäätmete koostist, esmakäidelda jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid, kompostida orgaanilisi jäätmeid, korraldada jäätmevedu. § 14. Kooli õppekavad viiakse käesoleva määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Janar HOLM Õiend Lugeda RTL 2010, 18, 312 avaldatud haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2010. a määruse nr 14 «Kutse või erialade riiklikke õppekavasid puudutavate haridus- ja teadusministri määruste muutmine» § 9 punktis 1 olev sõnastus «paragrahvi 5 lõike 2 punktid 3–7 muudetakse» õigeks «paragrahvi 5 lõiked 5–9 muudetakse» ning muuta vastavalt muudetavate lõigete numeratsioon järgmiselt: «(5) Keevitaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 9, 11 ja 19–27. (6) Koostelukksepa eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 10, 18 ja 28–29. (7) Tööriistalukksepa eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 10, 18 ja 30–31. (8) Metallitöötlemispinkidel töötaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18–19 ja 32–33. (9) Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18–19 ja 34–36.». Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lg 31 p 2 ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 13.04.2010. a taotlus nr 8-4/2437.