Abruka looduskaitseala kaitse-eeskiri

(1) Abruka looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta

1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620)3, rannaniidud (1630*), lood (6280*), puisniidud (6530*), vanad laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, kes on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, ning valgepõsk-laglet (Branta leucopsis), vöötsaba-viglet (Limosa lapponica) ja punakurk-kauri (Gavia stellata), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide esindajad;

3) II kategooria kaitsealuseid liike ning tõmmuvaerast (Melanitta fusca) ja liivatülli (Charadrius hiaticula), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide esindajad.

(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Abruka külas Abruka, Kasselaiu ja Linnusita saarel.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja poolt selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, sealjuures on rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

6) anda projekteerimistingimusi;

7) anda ehitusluba;

8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.

Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kaitsekorrast tulenev tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit

1) Salumetsa sihtkaitsevöönd;

2) Väikesaarte sihtkaitsevöönd.

(1) Salumetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

(2) Väikesaarte sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on väikesaartele iseloomuliku elustiku ja kaitstavate liikide kaitse.

(1) Sihtkaitsevööndis on 1. septembrist 31. jaanuarini lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud

1) koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

2) Salumetsa sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.

(2) Sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning valitsemisega seotud töödel

1) Salumetsa sihtkaitsevööndis Kuressaare metskonna kvartalis 456 ja Kasselaiul 1. veebruarist 31. augustini;

2) Linnusita saarel 15. aprillist 31. juulini.

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Surnuaiametsa piiranguvöönd.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

(1) Piiranguvööndis on lubatud

1) majandustegevus;

2) jahipidamine;

3) väetiste kasutamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine.

Piiranguvööndis on keelatud

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;

4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga 40 aastat, kusjuures on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;

6) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).

2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 1937. a otsusega «Maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta» kaitse alla võetud Abruka saare riigimetsa kvartali nr 26 ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» moodustatud Abruka botaanilis-zooloogilise keeluala baasil.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 16 hõlmab kaitseala Kura kurgu linnuala ja punkti 2 alapunktist 1 Abruka loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).