Suurupi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

(1) Suurupi looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla, et kaitsta

1) Suurupi kambriumi liivakivi panka ja Eestis ainulaadseid kambriumi liivakivi paljandeid;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: püsitaimestuga kivirandu (1220)2, merele avatud pankrandu (1230), väikesaari ning laide (1620), rannaniite (1630*), liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*), lubjakivipaljandeid (8210), liivakivipaljandeid (8220), vanu loodusmetsi (9010*), puiskarjamaid (9070), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsi (pangametsi – 9180*);

3) nende liikide elupaika, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). Vasakkeermene pisitigu on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik;

4) III kategooria kaitsealuste taimeliikide – rootsi kukitsa (Cornus suecica), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), suure käopõlle (Listera ovata), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja karukolla (Lycopodium clavatum) elupaiku;

5) II ja III kategooria kaitsealuseid loomaliike väike-kärbsenäppi (Ficedula parva), punaselg-õgijat (Lanius collurio), vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria) ja sõõrsilmikut (Lopinga achine) ning III kategooria kaitsealuseid rändlinnuliike – ristpart (Tadorna tadorna), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja randtiir (Sterna paradisaea Pont.).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid selles määruses ettenähtud erisustega.

(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Suurupi ja Vääna-Jõesuu külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud määruse lisas3.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud ajavahemikul 15. aprillist 24. juunini Mere sihtkaitsevööndis.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on selleks ette valmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks.

(5) Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud ajavahemikul 15. aprillist 24. juunini Mere sihtkaitsevööndis. Ujuvvahendiga sõitmise keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

(1) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

(3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit

1) Mere sihtkaitsevöönd;

2) Suurupi sihtkaitsevöönd.

Mere ja Suurupi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning olemasolevate rohumaakoosluste avatuna hoidmine.

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud

1) jahipidamine ja kalapüük, välja arvatud Mere sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15. aprillist 24. juunini;

2) olemasolevate ehitiste hooldustööd;

3) kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud

1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;

2) võõrtaimeliikide loodusest eemaldamine (sh võõrpuuliikide raie);

3) adru ja pilliroo varumine;

4) rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee-ehitus, tehnovõrgu rajatise ehitus või kaitseala tarbeks ehitise püstitamine.

(2) Mere sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine ajavahemikul 15. aprillist 24. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Suurupi sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu loomade karjatamine, rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Ninamaa piiranguvöönd.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning seal esinevate nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi tagamine.

(1) Piiranguvööndis on lubatud

1) majandustegevus;

2) jahipidamine ja kalapüük;

3) kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud

1) tehnovõrgu rajatise ehitus või kaitseala tarbeks ehitise püstitamine;

2) rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

Piiranguvööndis on keelatud

1) uuendusraie;

2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt;

3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

5) maavara kaevandamine;

6) uue maaparandussüsteemi rajamine;

7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;

8) uue hoone püstitamine.

Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu loomade karjatamine, niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).

2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

3 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja Maakatastri andmeid seisuga september 2009.

Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).