Saku Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskiri — KO, 60, 831

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 4, § 68 lõike 1, § 69 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1, keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määruse nr 4 «Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused» ning Vabariigi Valitsuse 06. aprilli 2004. a määruse nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Saku valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, ehitus-ja lammutusjäätmete ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra Saku valla haldusterritooriumil. (2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada Saku vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende rakendusaktide nõuete täitmine, vähendada tekkivate jäätmete koguseid, soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist ning tagada tervislik ja puhas elukeskkond. (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Saku valla haldusterritooriumil (edaspidi vald) jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik. (4) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses. 2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine § 2. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (edaspidi toidujäätmed); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid; 8) suurjäätmed; 9) metallid. (3) Iga kinnistu peab olema varustatud jäätmete kogumismahutiga. (4) Korraldatud jäätmeveo rakendumisel võib erandkorras jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti järgides eeskirja § 25 sätestatut. (5) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. (6) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. § 3. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutav isik on jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Kui jäätmevaldaja ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse territooriumi omanik või kasutaja. (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma ja andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktides kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule; 2) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmete vedamiseks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et jäätmeid vastu võttev isik omab jäätmekäitleja registreerimistõendit. 3) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid; 4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; 5) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud mahutisse. (4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest. § 4. Jäätmete põletamine(1) Jäätmete põletamine on keelatud. Küttekolletes ja katlamajades võib põletada enda tegevuse tulemusel tekkinud ohtlikke aineid mittesisaldavat kiletamata paberit, pappi ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid. (2) Jäätmete kogumismahutis olevate jäätmete põletamine on keelatud. § 5. Kogumismahutid ja nende paiknemine (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) lekke vältimise; 4) tuleohutuse. (2) Kogumismahutina võib kasutada: 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte. Jäätmekott peab olema paigutatud nii, et jäätmekott oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest; 2) käsitsi teisaldatavat (üldjuhul 80, 140, 240, 370, 600 või 800 liitrit) kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) suletavat 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 4) sügavkogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 5) presskonteinerit. (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja § 5 lõike 1 nõuetele. (4) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja Saku Vallavalitsusega (edaspidi nimetatud vallavalitsus). (5) Kuni 800‑liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga. (6) Suurem kui 800‑liitrine mahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt. (7) Juhul, kui mahuti paigutatakse jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse ja see lukustatakse, tuleb vedajale tagada juurdepääs mahutile vastavalt jäätmekäitluslepingule. (8) Jäätmemahutile ligipääsutee peab olema kõva kattega, laiusega vähemalt 3,5 meetrit, vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Liigipääsutee kalle ei tohi olla üle 10% ning tee sõidetavus peab olema tagatud. (9) Mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb kooskõlastatult vallavalitsusega riigi- või munitsipaalmaal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja. (10) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (11) Munitsipaal- või riigimaal paikneval ühismahutil peab olema mahuti haldaja nimi ja kontaktid. (12) Mahuti lukustamisel peab mahuti valdaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. § 6. Kogumismahutite tühjendamine (1) Olmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, üldjuhul tiheasustusalal mitte harvemini kui üks kord kuus. (2) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul: 1) eramutel tiheasustusalal - olmejäätmed iga nelja nädala tagant, suurjäätmed 5 tööpäeva jooksul; 2) eramutel hajaasustusalal – vähemalt kord 12 nädala jooksul; 3) korterelamutel - olmejäätmed 1 kord nädalas, paber ja kartong vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul, suurjäätmed 5 tööpäeva jooksul; 4) juriidilised isikud - segaolmejäätmed 1 kord 2 nädala jooksul, paber ja kartong ning suurjäätmed 5 tööpäeva jooksul; 5) toidujäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt 1 kord nädalas. (3) Kogumismahuti tühjendamine elamurajoonis toimub ajavahemikus 06:00-23:00. 3. peatükk Jäätmete kogumine ja sortimine § 7. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele. (3) Suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada mahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. (4) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna: 1) ehitus-ja lammutusjäätmeid; 2) ohtlikke jäätmeid; 3) kuuma tuhka; 4) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 6) käimlajäätmeid; 7) kogumiskaevude setteid; 8) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 9) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid; 10) aineid ja esemeid, mis võivad jäätmevedaja töötajaid ohustada või mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 11) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele. (5) Lõikes 4 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kogumiskohta või andma üle vastavat õigust omavale ettevõttele. (6) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele, mis on avalikustatud jäätmekäitleja poolt. (7) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit. (8) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. (9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. § 8. Paberi ja kartongi ning toidujäätmete kogumine (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb paberit ja kartongi ning toidujäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: 1) paberi ja kartongi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit; 2) kompostitavaid toidujäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit; 3) kompostitavate toidujäätmete liigiti kogumise kohustust elanikele ei rakendata vähemalt 10 korteriga elamu puhul juhul, kui sellel kinnistul tekkivad kompostitavad biolagundatavad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul. (2) Kui lepingu alusel kasutatakse ühismahutit, rakenduvad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti. (3) Vähem kui 5 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmepunkti, avalikku paberijäätmete konteinerisse või anda üle jäätmekäitlejale. Informatsioon jäätmepunkti kohta ja avalike paberijäätmete konteinerite asukohad on ära toodud valla veebilehel. (4) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi paberit ja kartongi, immutamata puitu ning kompostitavaid toidujäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva lõike tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele. 4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded § 9. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad jäätmete sattumise keskkonda või kanalisatsiooni. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid) tuleb viia jäätmepunkti või anda üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Kõlbmatud ravimid saab viia ka lähimasse apteeki. (5) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. (6) Juriidiline isik on kohustatud andma järelevalvet teostavale ametiisikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (7) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või viia jäätmepunkti. Kantavad patareid ja akud ning mootorsõidukitest eemaldatud patarei- ja akude jäätmed saab üle anda ka turustaja müügikohtades. (8) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või jäätmepunkti või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. (9) Vanarehvid tuleb üle anda uute ostmisel kauplusse või rehviettevõtete juurde loodavatesse kogumispunktidesse kooskõlas jäätmeseadusega või jäätmepunkti. (10) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti. (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7, 8, 9 ja 10 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. § 10. Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud jäätmete kogumismahutisse või viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad ning vajadusel (näiteks suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne konteinerisse asetamist kokku surutud. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. (3) Pakendiettevõtja (isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed pakendiseaduses ettenähtud korras. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati), kus tagastatakse tagatisraha. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal. (5) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (6) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiseks kogumismahutid. Kogumismahutite asukohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Pakendijäätmete konteinerite asukohad on ära toodud valla veebilehel. (7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. § 11. Jäätmete komposteerimine ja reoveesette käitlemine (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastujäätmed) tuleb vedada kompostimiseks Tallinna Prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele. (2) Biolagunevad jäätmed võib jäätmevaldaja oma territooriumil komposteerida juhul, kui: 1) komposteerimiskoht on paigutatud selliselt, et see ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist; 2) komposteerimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal veeseaduses sätestatud piirangutest; 3) komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. (3) Komposteerimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (4) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. (5) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostrites. Aia- ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades või kompostris. 5. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded § 12. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmete valdaja. (3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma järgmised jäätmed: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puidujäätmed; 3) paber ja papp; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne); 6) raudbetoon-ja betoondetailid; 7) plastjäätmed (sh kile); 8) muud segajäätmed. (4) Ehitusjäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, ohtlike jäätmete korral jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitusjäätmete kohapeal taaskasutamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. (5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlejale. (6) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. (7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning bituumenit mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. (8) Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. (9) Bituumenit sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. (10) Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. (11) Metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale või toimetada vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. (12) Lõikes 3 nimetatud omadustega jäätmeid, väljaarvatud naftaprodukte sisaldavaid jäätmeid ja saastunud pinnast, saavad eraisikud üle anda ka jäätmepunkti. (13) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada vallavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid. § 13. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkinud jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sealhulgas neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (3) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse mahutitesse. (4) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (6) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (7) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikule neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. 6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine § 14. Üldsätted (1) Käesolevas peatükis sätestatakse tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded. (2) Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajale, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena”. (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. § 15. Olmejäätmete käitlemise nõuded (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed kogutakse tekkekohas jäätmekotti ja säilitatakse üleandmiseni jäätmekäitlejale olmejäätmete mahutis. (3) Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 16. Tervishoiu- ja veterinaarasutustes tekkivate riskijäätmete käitlemine (1) Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, märjad ning eritistega määrdunud tekstiil) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed» ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (2) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad. Teravaid ja torkivaid jäätmeid: 1) tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed» ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev; 2) võib säilitada jäätmehoidlas. Teravate ja torkivate jäätmete kanistri võib üle valada kipsiga ning seejärel viia jäätmekogumismahutisse ning anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. 1) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või ‑purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga «Ravimijäätmed». 2) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga «Tsütostaatravimijäätmed». 3) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. (4) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga või kasutada vastava märgistusega originaalpakendit. Pakendile tuleb märkida «Kemikaalide jäätmed» ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi. Kemikaalide jäätmed tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas ning anda üle käitlemiseks vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (5) Elavhõbeda jäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse: ,«Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmete kirjeldus. Elavhõbedajäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (6) Radioaktiivsed jäätmed 1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). 2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed» ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ja pakkimiskuupäev ning hoida hoidlas lukustatult või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale. 3) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. 4) Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. 5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. (7) Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi. Kasutatud elavhõbedalampe säilitatakse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Nakkusohtlikke jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke, ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb asetada kilekotti, millel on markeering: ,«Nakkusohtlikud jäätmed» ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel. (9) Mikroobide poolt tekitatud haigusi kandvate patsientide väljaheited on vaja eelnevalt töödelda kloori sisaldava desinfitseeriva ainega, enne kui valatakse olmekanalisatsiooni. (10) Kui puudub põletamise või autoklaavimise võimalus tuleb pakitud nakkusohtlikud jäätmed hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 17. Tervishoiu- ja veterinaarasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja anumad. (2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutisse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Paber ja kartong sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumise mahutis kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Diskreetseid andmeid sisaldav paber, kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada paberi ja kartongi kogumise mahutisse. 7. peatükk Korraldatud jäätmevedu § 18. Korraldatud jäätmeveo ulatus (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumil vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. (2) Vallas moodustatakse üks jäätmeveopiirkond. (3) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, sealhulgas paber ja kartong, toidujäätmed ning ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (4) Eeskirja § 3 lõikes 1 sätestatule täiendavalt jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo mõistes on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. § 19. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 1) 20 03 01 – segaolmejäätmed; 2) 20 01 01 – paber ja kartong; 3) 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (eespool nimetatud toidujäätmed); 4) 20 03 07 – suurjäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed. § 20. Avalik konkurss jäätmevedaja valimiseks (1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab vallavalitsus, juhindudes jäätmeseadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest. Vallavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist kuni 5 aastat. (2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja üleriigilise levikuga ajalehes, valla veebilehel ning ajalehes Saku Sõnumid. (3) Avaliku konkursi pakkumiste hindamiseks moodustatakse vallavalitsuse korraldusega komisjon. Komisjon võib vajadusel oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte. (4) Avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas: 1) jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu ning 2) oleks eelmisele vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahutid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. (5) Vallavalitsus teavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja ajalehe Saku Sõnumid ning valla veebilehe kaudu avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast ning veopiirkonnast, kus sel vedajal on ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks. (6) Valla ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt 30 (kolmekümne päeva) jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast. § 21. Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping (1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.Vedajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõtteid sõlmima vedaja nimel jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid. (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. (3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul 80-, 140-, 240-, 370-, 600-, 800‑, 2500- või 4500- liitriseid standardseid jäätmemahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja paragrahvis 6 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustest. § 22. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele avaldus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Avalduse vorm on toodud eeskirja lisas. (2) Avalduses märgitakse: 1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) kuidas kavatseb jäätmevaldaja oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda. (3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks. (4) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga osaliselt mitteliitunuks ühe või mitme jäätmeliigi osas. (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab kord aastas 20. jaanuariks vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Ise jäätmete jäätmekäitluskohta transportimise korral tuleb esitada jäätmekäitlusettevõtte vastavad kviitungid. Kirjalikku selgitust ei pea esitama jäätmevaldaja, kes on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud tingimustel. (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest. (7) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. (8) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuste esinemisel: 1) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid; 2) jäätmevaldaja ajutiselt ei kasuta elu-, äri- või büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 2 kuud; 3) aiandusühistute maa-alal asuv jäätmevaldaja loetakse avalduse alusel mitteliitunuks talveperioodiks (1. oktoober kuni 30. aprill) juhul, kui ta omab elamumaa sihtotstarbega kinnistut ja ei kasuta seda aastaringselt elamiseks; 4) kinnistul asuv elamu või äriruum on ehitusjärgus; 5) jäätmevaldaja kinnisasjal või krundil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki; 6) teeolud ei võimalda jäätmeveoki pääsu kinnistule ja lähipiirkonnas puuduvad võimalused ühismahutite paigaldamiseks. (9) Vallavalitsus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (10) Vallavalitsuse vastav ametnik kannab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed jäätmevaldajate registrisse. (11) Vallavalitsusel on õigus kontrollida mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust. § 23. Mitteliitumise lõppemine (1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb eeskirja § 22 lõikes 7 nimetatud vallavalitsuse korralduses märgitud mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumisel. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus, millega taotletakse jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist. § 24. Mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi vallavalitsusele; 3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud põhjused on ära langenud; 4) jäätmevaldaja ei ole esitanud õigeaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud selgitust või jäätmevaldaja poolt esitatud selgitus sisaldab valeandmeid; 5) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust. § 25. Ühismahutite kasutamine (1) Eeskirja § 2 lõikes 4 sätestatud juhul peavad ühismahutit soovivad jäätmevaldajad esitama vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse jäätmekäitluse eest vastutav isik, kes kantakse jäätmevaldajana jäätmevaldajate registrisse, ning ühismahuti asukoht. (2) Ühismahuti kasutajad peavad olema fikseeritud jäätmekäitluslepingus. Ühismahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. § 26. Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Jäätmeveo teenustasu piirmäär (edaspidi teenustasu piirmäär) on suurim võimalik tasu ühekordse olmejäätmete, paberi ja kartongi, toidujäätmete või suurjäätmete käitlemise eest, millest ainuõigust omava vedaja teenustasu ei või olla kõrgem. (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete teenustasu piirmäärad. 1) Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär kroonides ühekordse käitlemise eest Kuni 150 l jäätmekott kaaluga kuni 10 kg 71 80 l 80 140 l 83 240 l 96 370 l 116 600 l 127 800 l 152 2500 l 428 4500 l 736 2) Paberi ja kartongi jäätmeveo teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär kroonides ühekordse käitlemise eest 240 l 45 600 l 58 2500 l 171 4500 l 266 3) Toidujäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär kroonides ühekordse käitlemise eest Kuni 140 l 63 240 l 75 4) Ühe kuupmeetri suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär koos käibemaksuga on 459 krooni. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktides 1‑3 nimetamata standardsete jäätmemahutite, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada, teenustasu piirmäära arvestatakse lähima suurusega standardse mahuti piirmäära järgi. § 27. Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärade muutmise kord (1) Saku Vallavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid. Iga olmejäätmete liigi teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (2) Teenustasu piirmäärade suurendamine ei too automaatselt kaasa jäätmevedajale makstavate teenustasude suurendamist. § 28. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord (1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid vastavas veopiirkonnas. (2) Vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetamata standardsete jäätmemahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega mahuti ühikhinna järgi. (3) Vedaja saab taotleda teenustasu suurendamist kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas või kõigi olmejäätmete liikide osas veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid. (4) Vedaja poolt esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon; 2) lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruanne; 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes. (5) Vedajale makstavaid teenustasusid ei saa käesoleva eeskirja alusel muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul ja mitte varem kui aasta pärast eeskirja § 20 lõikes 6 nimetatud lepingu sõlmimist. (6) Vedaja esitab lõikes 4 nimetatud taotluse vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise 30 (kolmekümne) päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest. (7) Kehtivad ega suurendatud teenustasud ei tohi olla suuremad Saku Vallavolikogu kehtestatud teenustasu piirmääradest. (8) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 (kolmekümne) päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest ajalehes Saku Sõnumid ja valla veebilehel. § 29. Lisateenused (1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada mahutite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras. § 30. Jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord (1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole sõlminud eeskirja § 20 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul valla ja vedaja vahelist lepingut; 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja on kolmel korral järjest jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata; 4) vedajapoolse korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning valla ja vedaja vahelise lepingu olulise rikkumise korral; 5) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks; 6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest vedaja poolt. (3) Juhul, kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise. (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, mil eeskirja § 20 lõikes 6 nimetatud valla ja vedaja vaheline leping loetakse lõpetatuks. 8. peatükk Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded § 31. Vallas tekkivate, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kõrvaldamine (1) Vallas tekkinud, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas. (2) Tallinna Prügilasse võib kõrvaldamiseks viia igat liiki tavajäätmeid ja asbesti sisaldavaid isolatsiooni- ja ehitusmaterjalide jäätmeid. Teisi ohtlike jäätmeid Tallinna Prügila vastu ei võeta. Väo paekarjääri ja Kopli püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldamiseks viia ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kopli püsijäätmete käitluskohta võib samuti viia asbesti sisaldavaid ehitusjäätmeid. Läheduspõhimõtte järgi võib jäätmeid viia ka teistesse tehnoloogiliselt sobivatesse ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavatesse jäätmekäitluskohtadesse. (3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad biolagunevad aia- ja toidujäätmed ja immutamata puit, mida võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras. § 32. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. 9. peatükk Vastutus ja järelevalve § 33. Järelevalve (1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus. (2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsuse poolt määratud ametnik, keskkonnainspektsioon ja politseiprefektuur. § 34. Vastutus Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse, pakendiseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku sätteid. § 35. Keskkonnareostuse likvideerimine (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul. (2) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse vallavalitsuse poolt määratud ametnik. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib eelpoolnimetatud ametnik ettekirjutuse tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise vallavalitsuse poolt määratud ametniku ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib eelpoolnimetatud ametnik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 10. peatükk Rakendussätted § 36. Rakendussätted (1) Korraldatud jäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul, kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad vallavalitsuse nõudmisel esitama isikustatud jäätmete üleandmise dokumendid. (2) Toidujäätmete eraldikogumise kohustus jõustub korraldatud jäätmeveo rakendumisel. § 37. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks: 1) Saku Vallavolikogu 14. septembri 2006. a määrus nr 14 «Saku valla jäätmehoolduseeskiri»; 2) Saku Vallavolikogu 12. aprilli 2007. a määrus nr 6 «Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord». § 38. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. aprillil 2010. Volikogu esimees Marianne RANDE Saku Vallavolikogu 11. märtsi 2010 määruse nr 9 ”Jäätmehoolduseeskiri” Lisa 1 Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse vorm TAOTLUS Jäätmevaldaja andmed Jäätmevaldaja nimi Aadress Telefon, fax, e-post Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aadress(id) Kontaktisik Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aeg Soovitav mitteliitunuks lugemise aeg Algus: Lõpp: Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjendus jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid jäätmevaldaja ajutiselt ei kasuta elu-, äri- või büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 2 kuud. aiandusühistute maa-alal asuv jäätmevaldaja omab elamumaa sihtotstarbega kinnistut ja ei kasuta seda aastaringselt elamiseks. (Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine talveperioodiks) (1. oktoober kuni 30. aprill). kinnistul asuv elamu või äriruum on ehitusjärgus jäätmevaldaja kinnisasjal või krundil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki teeolud ei võimalda jäätmeveoki pääsu kinnistule ja lähipiirkonnas puuduvad võimalused ühismahutite paigaldamiseks Taotleja jäätmeteke (m³ või t või kg) ajaühikus (kuus või aastas) Paber ja kartong Toidujäätmed Segaolmejäätmed Muu Jäätmete käitlemine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise perioodil: Taotleja allkiri: Kuupäev