Raikküla Vallavolikogu — Raikküla valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 58, 807

Käesolev määrus kehtestatakse lähtudes Jäätmeseaduse § 43 lõikest 3, § 59 lõikest 1, Kohaliku Omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 364 ja Raikküla valla põhimääruse § 22 lõike 1 punktist 41 ja Raikküla Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaspetsialisti asendaja Astrid Koplimäe ning Raikküla Vallavolikogu alatise maa-, keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni esimehe Raul Aalde selgituste ja ettepanekute alusel MÄÄRAB: § 1 Võtta vastu Raikküla valla ajakohastatud jäätmekava aastateks 2009 – 2014. § 2 Raikküla Vallavalitsusel korraldada jäätmekava avalikustamine Raikküla valla kodulehel. § 3 Käesolev määrus jõustub 25. jaanuaril 2010. Volikogu esimees Anne KALF Raikküla Vallavolikogu 14. jaanuari 2010. a määruse nr 1 lisa RAIKKÜLA VALLA JÄÄTMEKAVA 2009 –2014 SISSEJUHATUS Raikküla valla jäätmekava aastateks 2009-2014 (edaspidi jäätmekava) koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse § 42 §43 lõige 3. Nimetatud sätete kohaselt võetakse kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava koostamisel arvesse riigi jäätmekavas sätestatut ning jäätmekava on osa kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast, mis käsitleb valla jäätmehooldusearendamist. Käesoleva jäätmekava põhieesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine, kavandamine ja korraldamine omavalitsuse tasandil, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmekava sisaldab järgmisi teemasid: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; 2) jäätmehoolduse arengu ülevaade 2003-2008, jäätmehoolduse käsitlus ja jäätmetekke prognoos; 3) korraldatud jäätmevedu; 4) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 5) jäätmehoolduse probleeme; 6) jäätmehoolduse eesmärke ja tegevusi; 7) jäätmehoolduse planeeritavat rahastamist Raikküla valla jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. 1 RAIKKÜLA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Asukoht Valla piir asub Tallinnast ca 60 km, maakonna keskusest Raplast, Märjamaa ja Järvakandi alevist igalt poolt ca 4 km kaugusel. Raikküla vald piirneb Rapla, Kehtna ja Märjamaa vallaga. Raikküla valla pindala on 224,2 ruutkilomeetrit ja vald asub Raplamaa keskosas Eestimaa südames. Kui Rapla linn, Märjamaa ja Järvakandi alev ühendada mõttelise joonega, siis enamuse moodustunud kolmnurgast hõlmab Raikküla vald. Raplamaa geomeetriline keskpunkt asub Lipa ja Tamme küla vahel. Raikküla vallas on välja kujunenud kolm piirkonda: Kabala piirkond keskusega Tamme külas; Raikküla piirkond keskusega Raikkülas ja Purku piirkond keskusega Purkus. 1.2 Rahvastik Seisuga 01.01.2009 elas Raikküla vallas 1743 elanikku. Rahvastiku jaotus protsentides on 50% mehi ja 50% naisi. Rahvastiku tihedus on 7,7 inimest /km². Raikküla vallas on 22 küla, neist suuremad on Tamme, Raikküla, Purku ja Lipa külad, kus kõigis on üle 100 elaniku. Teised külad on alla 100 elanikuga, nendest alla 50 elanikuga on 11 küla. 1.3 Elamumajandus Raikküla vallas on üle 560 asustatud elamu. Eramuid on üle 540. Ehitatud enamuses ennem 1941. aastat ja vajavad taastusremonti. Uuemad eramud on Purku, Raikküla ja Tamme külas. Viimastel aastatel on vallas elavnenud elamute ehitamine ja renoveerimine. Suurplokk- ja telliskivielamud (mitme korteriga): kokku 26, elanikke ligi 550, nendest korteriühistuid 14. Majadel vajavad remonti katused ja trepikojad. Tabel 1. Raikküla valla majapidamiste loend külade kaupa 2009. aastal Küla Elanikud (01.01.2009) Elamud Korterelamud Ühepereelamud Arv kokku 3-12 krt. maja 12-28 krt. maja Elanikud Arv Elanikud RAIKKÜLA VALD Jalase 46 15 15 46 Kaigepere 39 23 23 39 Keo 67 24 24 67 Koikse 60 20 20 60 Kõrvetaguse 27 17 17 27 Lipa 109 43 43 109 Lipametsa 29 27 27 29 Loe 20 12 12 20 Lõpemetsa 77 25 25 77 Metsküla 15 5 5 15 Nõmmemetsa 47 13 13 47 Nõmmküla 17 7 7 17 Purku 194 25 4 3 1 107 25 87 Põlma 56 19 19 56 Pühatu 25 10 10 25 Raela 84 29 29 84 Raikküla 302 45 11 10 1 199 34 103 Riidaku 40 12 1 1 13 11 27 Tamme 345 52 10 9 1 216 42 129 Ummaru 55 19 19 55 Vahakõnnu 33 18 18 33 Valli 65 25 25 65 KOKKU 1752 485 26 23 3 535 463 1217 1.4 Haridus, kultuur, tervishoid Käesoleval ajal on Raikküla valla territooriumil üks kool- Kabala Lasteaed-Põhikool, millel on lasteaiarühmad Lipal ja Purkus. Raikküla vallas on kolm raamatukogu (Kabala, Raikküla, Purku). Lisaks on vallas kooliraamatukogu Kabala Lasteaed- Põhikooli juures. Raikküla valla elanikke teenindavad perearstid Raplas, Märjamaal, Järvakandis, nende ülesandeks on vastu võtta ka ravikindlustuseta inimesi. Suurema osa vallaelanike perearstid asuvad Rapla Perearstikeskuses, samas töötab silmaarst, teised eriarstid võtavad haigeid vastu Rapla Haigla polikliinikus, kus tehakse ka suuremaid terviseuuringuid. Esmaseid uuringuid saab teha Rapla Perearstikeskuses. Haiglaravi saab Rapla Haiglas, Märjamaa Haigla pakub taastus- ja hooldusravi võimalusi. Lähimad apteegid on Raplas, Märjamaal, Järvakandis. 1.5 Ettevõtlus Varasematel aegadel on Raikküla valla suurimaks tootmisharuks olnud põllumajanduslik suurtootmine, siis täna on maa kui tootmisvahend võetud kasutusele mitmetes erinevates ettevõtluse vormides (äriühingud, FIE-d, füüsilised isikud). Piirkonniti on suurtootmisega s.o. traditsioonilise põllumajandusega kaetud enamus Raikküla ja Purku piirkonda. Traditsioonilise põllumajandustootmisega tegeleb OÜ Raikküla Farmer (80 töötajat), kes on oma tegevust laiendanud üle kogu valla (maakasutus osas) ja ka väljaspool Raikküla valda (Märjamaa vallas Valgus). Purku piirkonnas tegutseb Järvakandi Farmer OÜ ja mõned üksikud FIE-d. Kabala piirkond on väiketalunike piirkond, töötavad FIE-d. Äriregistris on registreeritud peale traditsiooniliste põllumajanduslike ettevõtete (umbes 20 ettevõtet) ka muid ettevõtteid, mis tegelevad mitmete erinevate tootmisharudega. Nendest 5 on puiduettevõtted (suuremad on Pajo Saeveski OÜ, Vir-Var Kauba OÜ), mööbli tootmise ettevõte Violante Mööbel OÜ kus töökohti ca 80 inimesele, üks ehitusettevõte. Tegeldakse veel dolomiidi töötlemisega ja lubjakivi kaevandamisega. Valla territooriumil töötab mitmeid teenindusettevõtteid – peale kaupluste ja postkontorite osutatakse veel transporditeenust, autode remondi teenust. 2 KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA Jäätmeseaduse § 39 lõige 3 ja § 42 lõige 2 alusel peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. Jäätmekava reguleerib neid jäätmeliike, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (s.h. püsijäätmed). Jäätmekava ei käsitle järgmisi jäätmeid ja heitmeid, mis on muude õigusaktide reguleerimisalas: 1) välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); 3) radioaktiivsed jäätmed; 4) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7) maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega. Jäätmeseaduse kohaselt ajakohastatakse jäätmekava iga viie aasta järel. Ajaliselt haarab jäätmekava ajavahemikku 2009-2014, mis on olulisel määral seotud õigusaktides antud nõuete täitmise tähtaegadega. Õigusaktides antud tähtajad on määravad mitmete tegevuste elluviimisel. Mainitud perioodil tuleb pöörata suurem tähelepanu biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamisel prügilasse ladestavates olmejäätmetes – alates 16.juulist 2010.a ei tohi see olla üle 45 massiprotsendi ja alates 16.juulist 2013.a üle 30 massiprotsendi. Jäätmekava haarab perioodi, mis ühildub Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavate abikõlbulike tegevuste arendamiseks elukeskkonna valdkonnas, s.o. aastani 2013. Käesoleva jäätmekava on koostanud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, vastavalt KEJHK liikmetest omavalitsuste esindajate poolt heaks kiidetud lähteülesandele ja Raikküla Vallavalitsuse poolt esitatud andmetele. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Raikküla Vallavolikogu poolt jäätmeseaduse §-des 55 – 59 sätestatud korras. 3 ÕIGUSAKTID JA ÜLDINE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 3.1 Euroopa Liidu õigusaktid Seni on Euroopa Liidu ja ka liikmesriikide jäätmealased õigusaktid põhinenud kahel raamdirektiivil: § Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta § Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta Samas on jõustunud uus raamdirektiiv – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008. direktiivi eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates jäätmeid ja neist tekkivaid kasvuhoonegaase. Pakendi ja pakendisüsteemi õigusaktide aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ pakendi ja pakendijäätmete kohta. Direktiivi on hiljem täiendatud (2004/12EÜ ja 2005/20EÜ). 3.2 Eesti õigusaktid Võttes arvesse käesoleva jäätmekava ulatust, siis alamastme õigusaktid põhinevad järgmistel seadustel: Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus (RTI 2004,9,52). Jäätmeseaduses on püstitatud üleriigilised senise jäätmekäitluspraktika piirangud ja jäätmehoolduse arendamise eesmärgid. Pakendi ja pakendijäätmete taaskastutussüsteem peab olema kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatud selliselt, et saavutatakse pakendiseaduses toodud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid ja kehtestatud sihtarvud ning jäätmeseaduses sätestatud jäätmekäitluse üldised eesmärgid. Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Pakendiaktsiisi seadusega maksustatakse pakendiaktsiisiga Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend. 3.3 Strateegilised dokumendid Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmekäitlusmeetmed võib reastada sellisesse pingeritta: · jäätmetekke vältimine; · tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine · jäätmete taaskasutamise laiendamine · jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine · jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Keskkonnastrateegias püstitatud eesmärkide rakendatavad meetmed ja tegevuste prioriteedid on toodud Eesti Keskkonnategevuskavas. 3.4 Riigi tasand Riigi tasandil kuulub seadusandlik võim riigikogule, seda ka jäätmealases tegevuses. Vabariigi valitsuse ja keskkonnaministeeriumi ülesandeks on ühtse jäätmehoolduse poliitika elluviimise koordineerimine, seda koostöös omavalitsustega, jäätmekäitlejatega ja nende ühendustega. Maakonna tasandil on korralduse osas oluline roll Keskkonnaametil ja Keskkonnainspektsioonil. Riigi jäätmekava, kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008.a korraldusega nr 234 (RTL, 05.06.2008, 45, 627. Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h. õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Laiendatud on eesmärgi elluviimiseks kavandatud meetmeid ja tegevusi. Üldised EL jäätmepoliitika eesmärgid ja printsiibid on: § ELi jäätmepoliitika aitab vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju, seda jäätmetekke vältimise ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu; § juba eelnevalt püstitatud jäätmepoliitika peaeesmärgid – vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist, et vähendada negatiivset keskkonnamõju – on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine toetab nende saavutamist. Aastatel 2003–2006 oli erilise tähelepanu all meetmete rakendamine uute jäätmealaste õigusaktide elluviimiseks, sh jäätmete taaskasutamise edendamine ja uute, keskkonnanõuetele vastavate jäätmekäitluskohtade rajamine. Samuti tootja vastutuse rakendamine teatud jäätmevoogudele nagu pakendid ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, romusõidukid ja vanarehvid. Välja on töötatud uusi jäätmealaseid õigusakte ning arendatud jäätmekäitluskohtade võrgustik. 2004.a võeti vastu uus ja põhjalikult muudetud jäätmeseadus. Seda tingis jäätmehoolduse kiire areng ja samuti vajadus tagada täielik kooskõla EL õigusaktidega (jäätmepõletustehase, romusõidukite, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete alased direktiivid). Pakendiseaduse eesmärkide saavutamiseks rakendati uute majandusmeetmetena 1.maist 2005.a pakendite tagasivõtmisekohustus ning kehtestati tagatisraha karastusjoogi, õlle ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi klaas-, plast- ja metallpakenditele. 1. juulist 2005.a hakkas kehtima pakendiaktsiis lisaks alkoholi- ja karastusjoogi pakenditele kamuudele müügipakenditele kui neid seaduses ettenähtud koguses ei taaskasutata. Tootjavastutuse põhimõte on rakendunud lisaks pakendijäätmetele ka vanarehvide, elektroonikaromu, akude ja patareide osas. Jäätmeseaduse alusel on kehtestatud keskkonnaministri 29. aprilli 2004.a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“, mille kohaselt: § prügila peab vastama kehtestatud nõuetele 2009. aasta 16. juuliks või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud; § prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema vastavalt nõuetele korrastatud hiljemalt 2013. aasta 16. juuliks. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: o üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; o üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; o üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. Vastavalt pakendiseadusele peab pakendiettevõtja alates 2009. aasta 1. jaanuarist tuleb pakendijäätmeid taaskasutada järgmiselt: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 protsenti kalendriaastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55 ja mitte rohkem kui 80 protsenti kalendriaastas. Jäätmeseaduse alusel on kehtestatud keskkonnaministri 16. jaanuari 2007.a määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Selle määruse alusel: § alates 1. jaanuarist 2008.aastast kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele § kehtib nõue korraldada olmejäätmete sortimise ja liigiti kogumise võimalused tekkekohas. 3.5 Omavalitsuse tasand Üle Eesti ühtselt toimiva jäätmehoolduse ning käitlussüsteemi toimimise eelduseks on kõigi omavalitsuste omavaheline koostöö koostööstruktuuride kaudu. Kohalike omavalitsuste vahelise koostöö eelisteks on majanduslik kasulikkus, sest see võimaldab õigesti dimensioneerida ja paigaldada jäätmekäitlusrajatised (keskkonnajaam, jäätmejaam jms), mille tulemusena on halduskulud madalamad, ühistes veopiirkondades on teenuse hind ühtlane, ühiselt korraldatud taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteem on tõhusam. Möödunud perioodil asutas Raikküla vald koostöös teiste omavalitsustega Järvamaalt, Harjumaalt, Raplamaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt ning Pärnumaalt MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (edaspidi KEJHK). KEJHK on loodud omavalitsuste jäätmehooldusalase koostöö edendamiseks, jäätmeseadusega omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks ning ühiselt piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. Kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel on tähtis määratleda täpselt kohalikule omavalitsusele erinevate jäätmehooldusalaste õigusaktidega antud õigused ning pandud kohustused. Omavalitsuste vahelise koostöö aluseks on ühised eesmärgid ja tegevuskava ning identsed kohalikul tasandil jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid. Seoses uue jäätmeseaduse ja muude õigusaktide kehtestamisega on möödunud perioodil vallas loodud uued jäätmekäitlust puudutavad dokumendid. Nii kehtestati Raikküla Vallavolikogu määrusega nr 29, 22.03.2007, Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri, mis käsitleb: § vallas tekkivate olmejäätmete käitlemise korraldust; § kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete käitlemise korraldust; § vanapaberi ja pakendijäätmete kogumisviise; § biolagunevate jäätmete kogumisviise; § ehitus- ja lammutusprahi ning § tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korda. Raikküla vald on üle läinud korraldatud jäätmeveo süsteemile. Volikogu kehtestab oma määrusega korraldatud jäätmeveo reeglid. Tavaliselt korraldatakse olmejäätmete kogumist ja vedu, kuid reguleerida võib ka muude jäätmete käitlemist. Raikküla Vallavolikogu määrusega nr 18, 15.06.2006.a kehtestati Raikküla vallas korraldatud jäätmeveo rakendamisetingimused ja kord. Korraldatud jäätmeveole üleminek tingis ka jäätmevaldajate registri asutamist ja selle pidamist. Raikküla Vallavolikogu määrusega nr 30, 22.03.2007 kehtestati Raikküla valla jäätmevaldajate registri põhimäärus, millega on määratud registri omanik, ülesehitus, pidamise kord, registrisse esitatavad andmed ja nende eest vastutavad asutused/ettevõtted. 3.6 Ettevõtte tasand Raikküla vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused peavad lisaks jäätmeseadusele ja selle alusel antud õigusaktidele täitma järgmisi jäätmekäitlusega seotud kohustusi: 1) jäätmetekitajad, kes annavad üle rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid aastas, esitavad Raikküla Vallavalitsusele kui ametiasutusele aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul; 2) autoremondi, -hoolduse või -lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima ohtlike jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseks ohtlike jäätmete käitlusettevõttega jäätmekäitlemislepingu; 3) meditsiiniasutused ja -ettevõtted peavad jäätmete kogumiseks kasutama spetsiaalseid kogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja, kus on toodud ettevõtte või asutuse jäätmekäitluse kirjeldus ning jäätmekäitlusettevõte nimi, kellele jäätmed üle antakse; 4) juriidilised isikud, kellelt keskkonnaministri kehtestatud tingimustel ja korras ei nõuta jäätmeloa olemasolu, on kohustatud ennast keskkonnaministri 20. aprilli 2004 määrusega nr 18 „Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi“ sätestatud alustel registreerima Keskkonnaametis. 5) ettevõtted, kes alustavad oma tegevust Raikküla vallas, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, on kohustatud Raikküla Vallavalitsusele kui ametiasutusele esitama ettevõtte jäätmekava, kus on ülevaade tootmisest ja jäätmehoolduse korraldamisest; 3.7 Kodumajapidamine Kodumajapidamise tasandil on olulised järgmised tegevused: liitumine korraldatud jäätmeveoga, olmejäätmete sortimine tekkekohas, pakendi ja pakendijäätmete eraldi kogumine, ohtlike jäätmete eraldamine ja nende viimine kogumispunkti jm. Kodumajapidamises tekkinud jäätmete käitlemisel on vaja juhinduda valla või linna jäätmehoolduseeskirjast, mis järgib riigi jäätmepoliitika eesmärke, õigusaktide nõudeid, valla või linna jäätmekava ning kohaliku omavalitsuse või nende ühenduste jäätmealast infrastruktuuri. 4 RAIKKÜLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUS 2005-2008 4.1 Jäätmete kogumine Raikküla valla jäätmekava ajakohastamisel on kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete ja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse poolt esitatud andmed. Jäätmekäitluse aruandlus põhineb ettevõtete poolt jäätmeseaduse alusel esitatavatel iga-aastastel jäätmearuannetel. Jäätmearuandeid on kohustatud esitama jäätmeluba või komplekslube omavad, samuti jäätmekäitlejatena registreeritud isikud. Tõepärase informatsiooni eelduseks on, et kõik tekkivad jäätmevood fikseeritakse kas tekitajate endi või siis aruandekohuslaste jäätmekäitlejate poolt, kellele jäätmeid käitlemiseks üle antakse. Usaldusväärsete koondandmete saamiseks on esmatähtis korrektse ettevõttesisese jäätmearvestuse pidamine, mis on jäätmearuandluse aluseks. Jäätmete tekke, koguse ja käitlemise määramisel on oluliseks probleemiks järgnevad aspektid: · jäätmekäitlejate poolt jäätmearuannetes esitatud andmete usaldusväärsus; · jäätmekäitluse omavalitsuse piire ületav iseloom, s.t. ühe omavalitsuse territooriumil tekitatavad jäätmed käideldakse teises omavalitsuses; jäätmearuandluse vormi järgi peavad jäätmekäitlejad ära märkima ka jäätmete päritoluks oleva omavalitsuse, kuid tegelikkuses seda nõuet tihti ei täideta; · jäätmete koguseid hinnatakse mahuliselt ning teisendatakse massiühikuteks; · kõik jäätmetekitajad ei ole haaratud kogumissüsteemi, mistõttu jääb teatud osa tekkivatest jäätmetest jäätmestatistikas kajastamata; seega väljendab jäätmestatistika eeskätt vaid kogutavaid jäätmeid, mitte niivõrd tekkivaid jäätmeid. Hindamaks objektiivselt valla jäätmehoolduse hetkeolukorda, on käsitletud eraldi kodumajapidamistest, ettevõtetest ja asutustest jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliike ja koguseid. Raikküla Vallavalitsuse andmetel tegelevad vallas jäätmekäitlusega teenustööna AS Ragn-Sells, AS Väätsa Prügila, Veolia Keskkonnateenused AS, Prügitont OÜ ja Nordline Baltic OÜ. Raikküla vallas toimub korraldatud jäätmevedu kogu valla haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveo konkursi tulemusel tegeleb segaolmejäätmete kogumisega valla territooriumil AS Ragn-Sells, alates 01.veebruarist 2008.a. Alljärgnev tabel iseloomustab jäätmete teket Raikküla vallas 2008.a, mis on koostatud jäätmekäitlusettevõtete poolt esitatud 2008.a jäätmearuandluse andmete põhjal. Tabel 2. Jäätmekäitlejate poolt 2008a. kogutud jäätmekogused, t/a Jäätmekäitleja Jäätmeliik Jäätmekood Kogus AS Ragn-Sells Segaolmejäätmed 20 03 01 159,357 Paber ja papp 20 01 01 6,347 Ohtlikud jäätmed 2,506 Elektroonikajäätmed 20 01 36 1,52 Ehitus- ja lammutusjäätmed 17 06 05 24,2 AS Väätsa Prügila Segapakendid 15 01 06 8,687 Paber- ja kartongpakendid 15 01 01 3,157 Segaolmejäätmed 20 03 01 0,260 Paber ja papp 20 01 01 0,020 Ehitus- ja lammutussegapraht 17 09 04 0,160 OÜ Resk Segapakendid 15 01 06 4,864 Segaolmejäätmed 20 03 01 24,0 Paber ja papp 20 01 01 1,82 KOKKU 236,898 4.2 Raikküla keskkonnajaam Raikküla keskkonnajaam asub Tamme külas bussipeatuse taga, mis avati 2008. aastal. Keskkonnajaama ehitamist finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Jaama opereerib ohtlike jäätmete osas AS Väätsa Prügila, elektri- ja elektroonikajäätmete osas MTÜ Eesti Elektroonikaromu, vanapaberi- ja papi osas MTÜ Eesti Pakendiringlus ning vanarehvideosas MTÜ Eesti Rehviliit, kellele konkreetset teenust osutab Nordline Baltic OÜ. Keskkonnajaamas on loodud tingimused elanikelt tasuta vastu võtta järgnevaid taaskasutatavaid jäätmeid: § vanapaberi ja papi jäätmed § pakendijäätmed § ohtlikud jäätmed § elektri- ja elektroonikajäätmed § vanarehvid 4.3 Raikküla vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) poolt 2007-2008.a läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringu „Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs“ kaudse hinnangu kohaselt tekkis 2007.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 285 kg segaolmejäätmeid aastas, mis teeb umbes 0,8 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas. Tegelikkuses on tekkivad jäätmekogused tunduvalt väiksemad. Olmejäätmete kogus sõltub eelkõige piirkonnas valdavast elamutüübist (korrusmajad, individuaalelamud) ja tarbimisharjumistest ning kaubandus- ja teiste teenindusettevõtete lähedusest. Peale selle mõjutab prügilasse ladestatavate jäätmete kogust see, kui hästi on piirkonnas korraldatud jäätmete (paber ja papp, pakendijäätmed ja biojäätmed) liigiti kogumine. AS Ragn-Sells, OÜ Resk ja AS Väätsa Prügila andmetel tekkis 2008.a Raikküla vallas ca 183,62 tonni segaolmejäätmeid, mis teeb ühe elaniku kohta 106 kg/a. 2008.a jäätmearuannete järgi tekkis vallas kokku 236,9 tonni jäätmeid. Lähtudes riigi jäätmekava olmejäätmete tekkekoguste hinnangust, võiks eeldada, et olmejäätmete kogus suureneb keskmiselt 3% aastas kuni aastani 2013. Seega võib olmejäätmete kogus suureneda 2013.aastaks ca 35 tonni võrra ehk teke oleks 272 tonni. Nimetatud kasv on maksimaalne, arvestades maksimaalse majanduskasvuga. Väiksema majanduskasvu korral tekib ka vähem jäätmeid. 4.4 Segaolmejäätmed Andmed segaolmejäätmete tekke kohta põhinevad mitte jäätmete tekkel vaid nende ladestamisel. Prügilasse ladestatud jäätmete kogused on aasta-aastalt vähenenud (vt joonis 1). Sellega on teatud vastuolu 2004-2007.a toimunud majanduskasvu ja tarbimise suurenemisega, sest need toovad kaasa ka jäätmetekke kasvu. Ladestavate segaolmejäätmete vähenemise üheks põhjuseks võib olla segaolmejäätmete tõhusam sortimine tekkekohal, mistõttu ladestavate segaolmejäätmete kogus väheneb nende väljasorditavate pakendi-, metalli-, ehitus- ja lammutusjäätmete arvelt. Ei või ka välistada seda, et elanikkonna madalad sissetulekud ei pea sammu pidevalt tõusvate jäätmekäitlemishindadega ning see vastuolu toob kaasa valla ümbruse prügistamist ja ebaseaduslike prügikohtade tekkimist. 2005 2006 2007 2008 Segaolmejäätmed 500,06 437,87 391,09 272,57 Joonis 1. Raikküla vallas olmejäätmete teke aastatel 2005 -2008, tonnides Eestis tervikuna on problemaatiline olnud statistika ja jäätmearuandluse põhiselt täpselt määratleda tekkivaid jäätmeid liigiti. Olulisim probleem on siin ikkagi selles, et palju taaskasutatavaid jäätmeid ladestatakse prügilasse olmejäätmete koosseisus. Samuti asjaolu, et jäätmearuandlusest jäävad välja korraldatud jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladestatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed. Vähem oluline ei ole ka jäätmete sorteerimine ja taaskasutusse suunamise vähene teostamine või teostamatus. 4.4.1 Segaolmejäätmete koostis Prügilasse ladestatud segaolmejäätmete koostise analüüsimiseks on Eestis erinevatemeetodite alusel tehtud ainult üksikuid piirkondlikke ja valdavalt lühiajalisi uuringuid. Viimanepõhjalikum segaolmejäätmete sortimisuuring viidi läbi üleeestiliselt 2007-2008. aastal. Sortimisuuringu eesmärk oli analüüsida Eesti eri piirkondades ja asulatüüpides tekkivate ja prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete ainelist koostist. Olmejäätmete koostist uuriti Tallinna, Paide ja Jõhvi linna ning Pärnumaa, Ida-Virumaa ja Raplamaa piirkondades. Jäätme liik % Orgaanilised jäätmed 37% Paber, papp, kartong 16% Klaas 6% Metall 3% Plast 19% Puit alla 1% Elektroonikaromu 1% Muu põlev materjal 10% Tekstiil 4% Ohtlikud jäätmed alla 1% Muu mittepõlev materjal 4% Joonis 2. Raplamaa maapiirkonna segaolmejäätmete liigiline koostis (SEI uuring 2008) Jäätmeuuringute andmetel on praegusel ajal biolagunevate jäätmete (toidu- ja aiajäätmete, paberi, papi, puidu) osatähtsus 50–60 %. Paber ja papp moodustavad seejuures kuni 25 % jäätmete üldkogusest. Tabel 3. Hinnanguline segaolmejäätmete koostis massiprotsentides Jäätmeliik Massi protsent Jäätmekogus, t/a Orgaanilised jäätmed 36,99 67,92 Paber, papp, kartong 16,27 29,87 Klaas 5,53 10,15 Metall 2,73 5,01 Plast 19,0 34,89 Puit 0,38 0,70 Elektroonikaromu 0,67 1,23 Muu põlev materjal 9,82 18,03 Tekstiil 4,04 7,42 Ohtlikud jäätmed 0,28 0,51 Muu mittepõlev materjal 4,29 7,88 KOKKU: 100 183,62 4.4.2 Olmejäätmete hulgas olevad pakendijäätmete kogused Uuringutulemuste põhjal arvutatud Eesti keskmine pakendijäätmete sisaldus prügilasse ladestatavates segaolmejäätmetes on 34,5%. Pakendijäätmetest moodustab kõige suurema osa plastpakend. Plastpakendist moodustas enamuse (keskmiselt 65%) nn pehme plast (kilekotid, pakkekile jms). Kõva plasti (plastpudelid, -karbid, -kaaned, -korgid jms) osakaal plastpakendist oli keskmiselt 35%. Klaaspakend ning paber- ja papppakend moodustasid ligikaudu võrdse osa pakendijäätmetest. Positiivse poole pealt tuleks märkida, et tagatisraha alla kuuluvate joogipakendite osakaal oli uuritud proovides väga väike. See viitab asjaolule, et tagatisrahasüsteem toimib hästi. 4.4.3 Ettevõtete ja asutuste jäätmehooldus Raikküla valla jäätmevaldajate registri põhjal on 12 valla ettevõtet ja asutust liitunud olmejäätmeveo süsteemiga. Alltoodud tabel annab ülevaate kogutud olmejäätmetest jäätmekäitlejate lõikes. Samas käitlevad asutused lisaks olmejäätmetele ka muid jäätmeid (nt plasti, pakendit paberit-pappi, vanametalli, ehitusjäätmeid, vanu rehve ning õlisid ja värve, loomseid jäätmeid jne), mis tabelis ei kajastu. Tabel 4. Raikküla vallas ettevõtetelt ja asutustelt kogutud segaolmejäätmete kogused, t/a Jäätmekäitleja Jäätmeliik Jäätmekood Kogus OÜ Resk segaolmejäätmed 20 03 01 5,04 AS Ragn-Sells segaolmejäätmed 20 03 01 60,946 KOKKU 65,986 Aluseks võetud jäätmekäitlejate 2008.a jäätmearuanded Tabel 5. Raikküla valla jäätmevood (Aluseks võetud jäätmekäitlejate 2008.a jäätmearuanded) Jäätmevoog Kodumajapidamiste jäätmed t/a Ettevõtete jäätmed t/a Kogumisviis Käitlusviis Segaolmejäätmed 117,631 65,986 0,08; 0,12; 0,14; 0,24; ; 0,34; 0,37; 0,6; ;0,8; 1,5; 2,5 ja 4,5m3 metall- ja plastkonteinerid või eratranspordiga Rapla Jäätmejaama Jäätmed ladestatakse Väätsa prügilas. Paber- ja papijäätmed 8,167 0,02 0,8; 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 suurused kogumiskonteinerid Väätsa prügilast antakse edasi taaskasutusettevõtetele Pakendijäätmed 16,708 - 0,8 ja 2,5 m3 suurused kogumiskonteinerid Kogutakse peamiselt segapakendina. Kogutud klaas- ja plastpakendijäätmed sorteeritakse ning suunatakse edasi taaskasutusse Ohtlikud jäätmed 1,766 0,74 Raikküla keskkonnajaamas ja kogumisringil. Ettevõtted annavad jäätmed ise üle taaskasutusse. Keskkonnajaamas ja kogumisringiga kogutud ohtlikud jäätmed transporditakse Väätsa Prügilasse, kus need sorteeritakse, pakendatakse ümber ning/või antakse üle teistele jäätmekäitlusettevõtetele Elektroonikajäätmed 1,52 - Raikküla keskkonnajaamas ja kogumisringil. Antakse edasi taaskasutusettevõtetele Ehitus- ja lammutusjäätmed - 24,36 Ettevõtted ja eraisikud annavad AS Väätsa Prügilale jäätmed otse üle või läbi Rapla Jäätmejaama. Kohapeal kogumisviis puudub. Ettevõtted viivad tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed ise Rapla Jäätmejaama (edasi Väätsale prügilasse) või otse Väätsa prügilasse, kus need hiljem purustatakse ja suunatakse taaskasutusse (kasutatakse täitematerjalina prügila laiendamisel). Suuregabariidilised jäätmed - - Ühtne kogumissüsteem puudub, võimalus ära anda Rapla Jäätmejaamas. Käitlussüsteem puudub Vanarehvid - - Raikküla keskkonnajaamas. Ettevõtted annavad ise üle AS Väätsa Prügilale. Ettevõtted annavad jäätmed otse üle taaskasutusse Biolagunevad jäätmed - - Ühtne kogumissüsteem puudub Eramajades kompostitakse koos muude haljastusjäätmetega KOKKU 145,792 91,106 4.5 Pakendijäätmed Pakendiseadusest tulenevalt on omavalitsustel pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis koordineeriv roll. Kohalik omavalitsus peab kindlaks määrama oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestama need oma jäätmehoolduseeskirjas. Pakendid liigitatakse nende kasutusotstarbest tulenevalt järgmiselt: Müügipakend– on pakend, mis moodustab ühe osa tarbijale müügipunktis müüdavast kaubast, ilma milleta kauba müümine on lähtuvalt tervisekaitsenõuetest raskendatud. Rühmapakend – on pakend, mida kasutatakse mingi liigi ja hulga kauba rühmitamiseks müügikohas. Rühmapakendi kasutamise eesmärgiks võib olla muuta kaupa lihtsamini käsitletavaks, selle kaitsmine või esitlemine. Rühmapakend ei ole kaubaartikli lahutamatu osa ning selle eemaldamine ei muuda kauba omadusi. Veopakend– veopakendi eesmärk on kaitsta kaupa transportimisel võimalike tekkivate füüsiliste kahjustuste eest. Veopakendite hulka ei loeta transportkonteinereid. Korduskasutuspakend – on pakend, mis selle tootmisel on mõeldud ja oma olemuselt võimaldab seda kasutada samal otstarbel, niikaua kui selle omadused võimaldavad seda korduvalt kasutada. Eelkõige klaasist ja plastist joogipakend. Ühekorrapakend – on pakendid, mis on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Taaskasutuspakend– on pakend, mida on võimalik taaskasutada. Tabel 6. Raikküla vallas pakendijäätmete teke aastatel 2005-2007, tonnides(Aluseks võetud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmed) Jäätmete nimetus 2005 2006 2007 Plastpakendid 1,499 4,992 4,285 Metallpakendid 0,06 0,304 0,36 Segapakendid 1,48 0,169 2,72 Klaaspakendid - 0,46 1,326 Paber- ja kartongpakendid 1,6 0,078 2,09 KOKKU 4,639 6,003 10,781 Raikküla valla haldusterritooriumil määratakse kindlaks vastavalt rühma-, veo- ja müügipakendi ning eraldiseisvana tagatisrahaga kaetud müügipakendi kogumissüsteemid. Pakendikogumissüsteeme pakendi materjali liigist tulenevalt üksteisest ei eraldata. Kui pakendiettevõtted on korraldanud erinevate pakendi materjaliliikide kogumise erinevate organisatsioonide kaudu, tuleks elanikkonnalt koguda pakendit võimalikult ühtse kogumissüsteemi abil (nt ühtne konteinerite märgistussüsteem, värv jne). Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud erinevate osapoolte üldpõhimõtete ja kohustustega jäätmekäitluses. Ennetamine – tõstes tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkust, suunata pakendite kasutamist selliselt, et pakendid ei muutuks jäätmeteks, vähendada pakendite kasutamist, vähendada ohtlikke aineid sisaldavate pakendite kasutamist. Tootja-vastutus – pakendite tootjad ja riiki importijad vastutavad enda poolt toodetud ja imporditud pakendite koostise ning kasutamise ja käitlemise eest kogu pakendi elutsükli jooksul. Saastaja-maksab – jäätmetekitaja katab hiljem kõik pakendijäätmete hooldusega seotud kulud (lisatud toote hinna sisse). Pakendi kogumis- ja taaskasutussüsteemi keskne roll on riiklikel pakendi taaskasutusorganisatsioonidel, selle puudumisel kõikidel pakendiettevõtetel. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt alljärgneva sihtarvude ulatuses: Alates 2009. aasta 1. jaanuarist tuleb pakendijäätmeid taaskasutada järgmiselt: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 protsenti kalendriaastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55 ja mitte rohkem kui 80 protsenti kalendriaastas. Raikküla valla pakendi taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud eelkõige piirkondlike erinevustega, senise jäätmekäitluspraktikaga, pakendikogumise majandusliku tasuvusega ning kogu süsteemi maksimaalse rakendumisega. Majanduslikult tasuva süsteemi põhialuseks on piisavalt suured jäätmekogused ning võimalikult puhas liigitikogutud materjal. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi osapooled on: 1) pakendiettevõte – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 2) taaskasutusorganisatsioon – Keskkonnaministeeriumi akrediteeritud isik, kes tegeleb teatud liiki pakendi või pakendijäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamisega; 3) müügipunkt või müügiettevõtted – ettevõtte/ ettevõtja tegevuskoht, kus müüakse pakendatud kaupa; 4) tarbija – pakendeid tarbiv ning pakendijäätmeid tekitav isik; 5) kohalik omavalitsus (KOV). Pakendi taaskasutussüsteem koosneb 4 erinevast kogumissüsteemist: 1) tagatispakendi kogumissüsteem; 2) segapakendi kogumissüsteem; 3) ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem; 4) tootmisettevõtete pakendi kogumissüsteem. Tagatispakendi kogumissüsteemi korraldab ja finantseerib pakendiettevõte või pandiorganisatsioon. Kogumiskohaks on müügipunkt. Tagatisrahaga kaetud joogipakendi kogumine toimub müügipunktides. Tagatisrahaga kaetud pakendite süsteem on kehtestatud õigusaktiga joogitaarale. Taaral on vastavasisuline märgistus. Tarbijale tagastatakse raha pakendi üleandmisel müügipunkti, kui pakendil on säilinud tagatisraha märgistus. Tagatisraha süsteem töötab tootja vastustusel ning jäätmetekitajate jaoks majandusliku motiivi olemasolul on pakendite tagastusprotsent suurem ja kvaliteet kõrgem kui tasuta kogumissüsteemi korral. Tagatisraha kasutamine suurendab korduskasutuspakendi kasutust. Pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon korraldab pakendite vastuvõttu müügipunktides või kogumispunktides, korraldab tagatisraha liikumise ning katab kaubandusettevõtete tehtud kulutused pakendite vastuvõtule (vastavalt omavahelisele kokkuleppele). Kaubandus ehk müügipunktid võtavad vastu tarbijalt tagastuspakendi, tagastavad tarbijale tagatisraha ning ladustavad ajutiselt tagastuspakendi. Seejärel annavad kogutud pakendikogused üle taaskasutusorganisatsioonile. Tarbija tagastab müügikohta sealt ostetud või samalaadse, tagatisrahaga kaetud, pakendi ning saab tagasi kauba soetamisel makstud tagatisraha. Pakend peab olema säilinud vormiliselt algsel kujul. Süsteemis osalemine on vabatahtlik. Segapakendi kogumissüsteemi korraldab ja finantseerib pakendiettevõte või pandiorganisatsioon. Kogumiskohaks on müügikohas, elamugruppides, hajaasustuse kokkukandepunktides, jäätmekogumispunktides ja jäätmejaamas asuvad kogumiskonteinerid. Pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon korraldab pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist paigaldades selleks ettenähtud kohtadesse pakendikonteinerid. Peab arvestust pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle ning esitab kord poole aasta jooksul KOV-le andmed kogutud pakendikoguste ja -liikide kohta. KOV määrab oma jäätmehoolduseeskirjas kindlaks pakendikonteinerite täpsed asukohad ning korraldab nende paigaldust ettenähtud kohtadesse (administratiivne korraldus – kokkulepped maaomanikega jne). Tarbija kasutab pakendi ja pakendijäämete kogumissüsteemi vabatahtlikkuse alusel. Pakendi ja pakendijäätmete äraandmine on tarbijatele tasuta. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteemi korraldab ja finantseerib pakendiettevõte. Kogumiskohaks on ohtlike jäätmete kogumisskonteiner. Pakendiettevõte paigaldab ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse täiendavad pakendijäätmete kogumiskonteinerid ning kannab nende jäätmete käitlemise kulud. Jäätmekäitlusettevõte kogub ohtlike ainetega saastunud pakendijäätmed koos teiste ohtlike jäätmetega ning suunab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi. Annab taaskasutusorganisatsioonile aru kogutud pakendijäätmete koguste ja liikide kohta. Ohtlike ainetega saastunud või ohtlikke aineid sisaldavad pakendid ja pakendijäätmed kogutakse ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse Raikküla keskkonnajaamas. Ettevõtete pakendi kogumissüsteemi korraldab ja finantseerib pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon. Pakend kogutakse ettevõtte tootmisterritooriumil. Ettevõtete all mõeldakse kõiki Raikküla vallas tegutsevaid tootmis- ja teenindusettevõtteid, kes oma tegevuses kasutavad erinevat liiki pakendeid ning pakendatud kaupu. Ettevõtete ehk tarbija kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine toimub tarbija ja pakendiettevõtte vahelisel kokkuleppel, arvestades pakendiseaduses reguleeritud pakendiettevõtte kohustusi. Pakendiseaduse § 16 kohaselt on pakendiettevõttel kohustus kokku koguda ja taaskasutada enda pakendatud või imporditud kauba pakendid ja nendest tekkinud pakendijäätmed ning kanda eelnimetatud tegevusega seotud kulud. Pakendiettevõttel või organisatsioonil on enda toodetud või imporditud pakendi kogumiseks järgmised võimalused: 1) pakendi kogumine iga ettevõtte territooriumil – ettevõtete kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse selleks rajatud kogumiskohas iga ettevõtte territooriumil. Pakendiettevõte peab varustama ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele ning kandma pakendi kogumisega seotud otsesed kulud; 2) pakendi kogumine suuremate ettevõtete territooriumil – ettevõtete kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse ainult suuremate sama tegevusalaga ettevõtete territooriumil. Pakendiettevõte peab varustama suuremad ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele, kandma otsesed pakendikogumisega seotud kulud ning teavitama väiksemaid ettevõtteid kogumiskoha paiknemiskohast. 01. oktoobri 2009 aasta seisuga oli Raikküla vallas võimalik pakendijäätmeid üle anda 13 kogumiskohas ning vanapaberit ja kartongijäätmeid 5 kogumiskohas. Pakendijäätmete kogumiskohtade arvu võib hinnata piisavaks. Vajalik oleks täiendada vanapaberi kogumis- võrkustikku Raikküla külla paigaldatava(-te) konteineri(-te) näol. 4.6 Orgaanilised jäätmed Orgaanilised biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Aruandlustest ei selgu biolagunevate jäätmete kogused ning vastavalt nende kogumiskoha puudumise tõttu Raikküla valla korterelamutes neid tõenäoliselt liigiti ei koguta. Eramutes ja korterelamutes, kus on kompostimise ning paber- ja puitmaterjali põletamise võimalus, arvatavasti kogutakse teatud määral paberit ja biolagunevaid jäätmeid eraldi. Tulenevalt jäätmeseaduse § 134 peab biolagunevate jäätmete osatähtsus ladestatavate jäätmete koguses vähenema. Paberi- ja papijäätmed (k.a pakend) on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Antud jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil. Paberi- ja papijäätmed suunatakse taaskasutusse läbi pakendijäätmete kogumissüsteemi. Haljastusjäätmetest saab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel (pargid, kalmistud) tekkivaid haljastusjäätmeid. Haljastustuses tekkivaid suuremaid oksi ning muud puidumaterjali tuleks kasutada kütteks. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2010. aastaks 80 % ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset kompostimist. Reoveesete antud hetkel viiakse OÜ Rapla Vesi poolt minema. Alates 01.01.2010 rajatakse kõikide Raikküla vallas asuvate reoveepuhastite reoveesette eraldikogumise võimalused ning käideldakse koos teiste orgaaniliste jäätmetega (haljastus- ja puidujäätmed) Mäepere jäätmejaama kompostimisväljakutel või maakonnas paiknevatesse või väljaspool maakonda asuvatesse reovee setete käitluskohtadesse. Orgaaniliste toidujäätmete eraldikogumine on vabatahtlik. Suuremaid investeeringuid orgaaniliste toidujäätmete käitlussüsteemi ülesehitamiseks ei tehta. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsed kompostrid, kus kompostitakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivat komposti saab kasutada haljastuses. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ise. Seeläbi on võimalik oluliselt vähendada segaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusid jäätmekäitlusele. 4.7 Ohtlikud jäätmed Jäätmeseaduse §65, lg 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Majapidamises tekkivad ohtlikke jäätmeid peab eraldama nende tekkekohas, kuna need kujutavad ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Ohtlikke jäätmeid saab üle anda Raikküla valla keskkonnajaamas ja Mäepere jäätmejaamas. Lisaks kogumiskonteinerile, korraldab Raikküla Vallavalitsus koostöös KEJHK-ga vähemalt kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi. Kogumisringi läbiviimisel keskendutakse peamiselt hajaasustusega piirkondades tekkinud ohtlike jäätmete kogumisele. Suuremate koguste ohtlike jäätmete üleandmiseks, peavad elanikud pöörduma otse ohtlike jäätmete käitlusettevõtte poole. Ohtlike jäätmete üleandmine kogumissüsteemile peaks eraisikutele olema tasuta. 2008.a ohtlike jäätmete kogumisringi ja kogumiskonteineri kaudu koguti Raikküla vallas kokku 1,1 tonni ohtlikke jäätmeid. Koguseliselt moodustas kõige suurema osa ohtlikest jäätmetest vanad värvi-, laki- ja lahustijäätmed. Tabel 7. Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogused tonnides (Andmed põhinevad jäätmekäitlejate poolt esitatud jäätmearuannetel) Jäätmekood Ohtlike jäätmete nimistu Kogus 13 02 08* Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,356 20 01 27* Vanad värvid, lakid, lahustid 0,512 20 01 21* Luminestsentslambid 0,618 16 06 01* Pliiakud 0,102 16 06 02* Ni-Cd akud 0,048 20 01 33* Patareid ja väikeakud 0,018 15 01 10* Ohtlik pakend 0,112 KOKKU 1,766 Raviasutuste jäätmete käitlemine Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali järgi on riiklikul tasandil paika pandud tervishoiu jäätmete kogumispunktid teise ja kolmanda tasandi haiglate juures. Tervishoiuasutustes peab riskijäätmeid koguma kindlasti olmejäätmetest eraldi ja tekkivad jäätmed suunama käitlemiseks riskijäätmete käitlussüsteemi. Ohtlikke jäätmeid tekitavad ettevõtted (sh meditsiiniasutused) peavad sõlmima ohtlike jäätmete üleandmiseks lepingu vastavat käitluslitsentsi omava ettevõttega. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad ettevõtted rajama või leidma spetsiaalse koha, mis on vastavalt märgistatud, ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset jäätmetaarat. Samuti peavad eelnimetatud ettevõtted vastu võtma ettevõttesisesed jäätmekäitluseeskirjad. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmisega seotud kulud katavad ettevõtted ise. Jäätmete üleandmise tõestamise aluseks on ohtlike jäätmete saatekiri. Tervishoiu asutuste jäätmete käitlemise täpsed tingimused sätestatakse jäätmehoolduseeskirjas. 4.8 Ehitus- ja lammutusjäätmed Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast. Mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade lammutamine. Ilmselt sõltub ehitus- ja lammutusjäätmete kogus ka tulevikus investeeringutest, uute ettevõtete tekkest ja kinnisvara arengust, millega võivad lisanduda täiendavad jäätmekogused, kuigi tänapäeval toimuv majanduslangus vähendab neid võimalusi. Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad: § ehitusel ja lammutusel tekkivad jäätmed § metallijäätmed § puidujäätmed Tabel 8. Suurjäätmete teke 2005-2007.a tonnides (Aluseks võetud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmed) Jäätmeliik Jäätmekood 2005 2006 2007 Betoon 17 01 01 2,3 Raud ja teras 17 04 05 5 17,776 39,588 Ehitus- ja lammutussegapraht 17 09 04 0,44 111,1 KOKKU 7,74 17,776 150,688 Väga oluline on kontrolli saavutamine ehitus- ja lammutusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli tavalistesse jäätmetekonteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus. Sageli on leitud ka metsa alt ja teede äärest mahakallatud ehitus- ja lammutusjäätmete koormaid. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Kindlasti tuleb ehitus- ja lammutusjäätmeid sorteerida tekkekohas liikidesse, et võimaldada nende laiaulatuslikku korduv- ja taaskasutamist. Teostatakse ehitusjäätmete purustamist ja toodetakse ning müüakse vanast asfaldist, tellistest ja betoonist purustatud killustikku ning haljastusmulda. Vastuvõetavatest ehitusjäätmetest sorteeritakse valikuliselt välja kasutuskõlblikud tellised, puit, vanametall ja pinnas. Vastavalt jäätmete materjalile toimub edasine käitlus: puit läheb katlamajadesse kütteks või kasutatakse väikeehitiste juures, metall kokkuostu, sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu pinnasetäiteks või purustatud kujul suletavate prügilate kattematerjaliks ning teede ehituseks, rekultiveerimiseks jne. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas jne) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks tuleks ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega ja ehituslubadesse sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused. Korraldatud jäätmehooldusega hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded sätestatakse jäätmehoolduseeskirjaga. Ehitus- ja lammutusjäätmete on võimalik üle anda Mäepere jäätmejaamas. Metallijäätmed Metallijäätmete kogused põhinevad jäätmeandmebaasis ehitus- ja lammutusprahti jaotises olevatel jäätmetel koodiga 17 04. Metallijäätmete kokkuostuhind on taganud taaskasutamise, vaid väike osa satub prügilasse koos olmejäätmete või ehitusprahiga. Metallijäätmeid saab üle anda vanametalli kokkuostjatele ja Mäepere jäätmejaamas. Puidujäätmed Puidujäätmete taaskasutamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nende taaskasutamisele läbi soojusenergia tootmise. Mittepõlevate või raskesti põlevate puidujäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine väljaspool spetsiaalset jäätmekäitluskohta või prügilat on lubatud üksnes jäätmeseadusega sätestatud korras ja Keskkonnaametiga kooskõlastatult. Tavajäätmetest puidujäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Keskkonnaametis, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 „Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi“ (RTL 49, 844, 2004). Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 4.9 Probleemtoodete jäätmed Probleemtooted on kõik tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele ja keskkonnale. Siiani on reguleeritud probleemtoodete käitlust koos teiste ohtlike jäätmetega, kuid nende kõrgendatud riskist tulenevalt tuleb nende käitlemisele täiendavat tähelepanu pöörata. Probleemtooted on: 1) patareid ja akud; 2) PCB-sid sisaldavad seadmed; 3) mootorsõidukid ja nende osad; 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tabel 9. Probleemtoodete teke aastatel 2005-2007, kogus tonni/aastas (Aluseks võetud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmed) Jäätmeliik Jäätmekood 2005 2006 2007 Pliiakud 16 06 01* 0,64 1,224 1,865 Patareid ja akud 20 01 33* 0,003 0,005 Vanarehvid 16 01 03 0,5 0,2 0,2 Romusõidukid 16 01 04* 0,93 9,18 Elektri- ja elektroonikaseadmed 20 01 35* 0,15 KOKKU 2,07 1,427 11,40 Patareid ja akud Tootja on kohustatud kantavate patareide ja akude ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmed tarbijalt turustaja müügikohtade kaudu tagasi võtma tasuta, sõltumata sellest, kas tarbija kavatseb osta uue patarei või aku või mitte. Tootja varustab turustajat kogumiseks vajaliku kogumismahutiga. Tootja on kohustatud patareide ja akude turustajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt patarei- ja akujäätmed tasuta tagasi võtma. Lisaks müügikohtadele on võimalik patareisid ja akusid üle anda Raikküla keskkonnajaamas. Romusõidukid ja rehvid Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja-vastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Vanarehvekogutakse üks kord aastas korraldatava kogumisringi käigus. Elanikud saavad tasuta rehve ära anda Raikküla keskkonnajaamas ja Mäepere jäätmejaamas. Romusõidukeid on võimalik üle anda vastavale lammutuskojale või kogumiskohta, millele on selleks tegevuseks väljastatud vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid kogutakse üks kord aastas läbiviidava kogumisringi käigus. Lähtuvalt asjaolust, et Raikküla vallas elektri- ja elektroonikaseadmete müügiga tegelevaid ettevõtteid ei ole, võetakse neid vastu Raikküla keskkonnajaamas, Mäepere jäätmejaamas ja ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. Probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldavad probleemtooteid tootvaid ettevõtteid ühendavad organisatsioonid (nt. MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu). 4.10 Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on jäätmete toodetena korduskasutamine, taaskasutamine materjalina või jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks. Taaskasutamine on ka olmes tekkiva paberi- ja papijäätmete põletamine eramajade küttekolletes. Samuti taaskasutatakse eramajades bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid. Reeglina kompostitakse aias tekkivaid haljastusjäätmeid ning hajaasustusega piirkondade majapidamistes kasutatakse toidujäätmeid loomasöödana. Joogipakendi korduskasutamine toimu toidukaupluste kaudu. Segapakendi kogumine toimub kogumiskonteinerite baasil. Raikküla vallast kogutud segapakendi ja teised liigitikogutud taaskasutatavad jäätmed transporditakse Mäepere jäätmejaama või Väätsa prügilasse. Pärast sorteerimist antakse jäätmed taaskasutamiseks üle jäätmekäitlusettevõtetele. 4.11 Segaolmejäätmete kõrvaldamine Raikküla vallast kogutud segaolmejäätmed ladestatakse keskkonnanõuetele vastavas Väätsa prügilas või mõnes teises logistiliselt sobivas keskkonnanõuetele vastavas prügilas. Ladestamise osakaalu vähendamiseks suunata osa jäätmeid põletusse pärast jäätmepõletustehase valmimist. 5 KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU Olulisemaks muudatuseks Raikküla valla jäätmehoolduses eelmisel jäätmekava perioodil oli korraldatud olmejäätmeveoga liitumise korraldamine ning hajaasustusega piirkondade liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Korraldatud jäätmevedu Raikküla ja Märjamaa valla ühises jäätmeveopiirkonnas rakendus 1.02.2008. Vedajaks Ragn-Sells AS. Jäätmeseaduse § 66 alusel tähendab korraldatud olmejäätmevedu kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta. Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete ning nende sortimisjääkide kogumist ja vedujäätmetekitaja kogutud jäätmemahutitest (-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. Raikküla vallas on peamiseks korraldatud jäätmeveo eesmärgiks kõikide jäätmevaldajate liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Sellest tulenevalt on jäätmeveo planeerimisel tähelepanu pööratud kahele aspektile: 1) kõigil jäätmetekitajatel peavad olema võimalused anda oma jäätmed üle kogumissüsteemi; 2) jäätmete kogumise maksumus peab olema kõigile jäätmetekitajatele võrdne ning sõltuma tekkinud jäätmete kogusest. Korraldatud olmejäätmevedu Raikküla vallas korraldatakse järgmiste põhimõtete alusel: 1) korraldatud jäätmeveo teenust korraldab jäätmevaldajatele Raikküla vald koos koostööpartneritega või annab võimalusel volitused selleks sobivale isikule (volitatud isik hakkab korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveoga); 2) jäätmevaldajatelt jäätmete kogumisega ja jäätmete prügilasse vedamisega tegeleb avaliku konkursi korras välja valitud jäätmekäitlusettevõte; 3) jäätmevaldaja tasub jäätmekäitlusettevõttele või selleks volitatud isikule jäätmete kogumise ja vedamise eest vastavalt kogutud ja prügilasse üleantud jäätmekogustele. Kogumise ja vedamise teenustasu aluseks on Raikküla Vallavolikogu määrusega kehtestatud korraldatud olmejäätmete veo ja kogumise ühekordse jäätmeveo teenustasu piirmäär (piirhind). Korraldatud jäätmeveo eesmärgikson liita jäätmeveoga kõik jäätmevaldajad ja jäätmetekitajad, tagada kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne ning ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga korraldatud olmejäätmete kogumise ja veoteenus. 5.1 Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatakse Raikküla valla kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate kõigi segaolmejäätmete kogumine ja vedu. Segaolmejäätmetena käsitletakse jäätmeid, mis on Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ tähistatud jäätmekoodiga 20 03 01 prügi (segaolmejäätmed). Korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete ja liigitikogutud tavajäätmete, sh pakendijäätmete, kogumist ja vedu. 5.2 Korraldatud olmejäätmeveo piirkond Korraldatud olmejäätmeveo piirkond on Raikküla Vallavolikogu määratud omavalitsuse territoorium, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks konkursi korras välja valitud ja segaolmejäätmete kogumiseks ning veoks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte. Raikküla Vallavolikogu 22. märtsi 2007. a määrusega nr 29 kehtestatud jäätmehoolduseeskirja kohaselt- korraldatud jäätmeveo piirkond on kogu Raikküla valla territoorium. Jäätmeseaduse lubab kohalikul omavalitsusel jätta haldusterritooriumi hajaasustusega osad, kus jäätmetekitajate vähesuse, hajutatuse või jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub oluline tervise- ja keskkonnakaitsevajadus, korraldatud olmejäätmeveoga liitmata. Raikküla vallas on korraldatud olmejäätmeveo piirkond kahetasandiline: I tasand – omavalitsuse tiheasustusega piirkonnad (kompaktse hoonestusega alad Tamme, Raikküla, Purku külades); II tasand – hajaasustusega piirkonnad (Tamme, Purku ja Raikküla külade kompaktse hoonestusega alast välja jääv osa, Jalase, Kaigepere, Keo, Koikse, Kõrvetaguse, Lipa, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Metsküla, Nõmmemetsa, Nõmmküla, Põlma, Pühatu, Raela, Riidaku, Ummaru, Vahakõnnu ja Valli külad). Asulate tasanditeks jagamise aluseks on omavalitsuse üldplaneering. 5.3 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus Raikküla Vallavalitsus või tema volitatud isik avalikustavad väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ühes üleriigilises päevalehes avaliku konkursi korras välja valitud jäätmevedaja, kes omab Raikküla vallas ainuõigust segaolmejäätmete vedamiseks. Raikküla valla haldusterritooriumil asuvad või elavad füüsilised ja juriidilised isikud ning asutused, kelle valduses on segaolmejäätmeid ja kes elavad või tegutsevad Raikküla valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas, on kõik jäätmevaldaja ning loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks. 5.4 Jäätmeveolepingu sõlmimine Jäätmeveoleping tuleb sõlmida jäätmevaldajatel, kes: 1) ei ole loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 2) soovivad kasutada jäätmete kogumiseks rendikonteinerit; 3) soovivad kasutada jäätmete kogumiseks ühiskonteinerit või kokkukandepunkti; 4) soovivad kogumiskonteineri tühjendamist harvemini või teistel tingimustel, kui seda on jäätmehoolduseeskirjas sätestatud üldine tühjenduskord. Lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevaldajad, jäätmevedaja ning kohalik omavalitsus vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel jäätmeseadusest, Raikküla valla jäätmehoolduseeskirjast ning teistest omavalitsuse kehtestatud korraldatud olmejäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveoleping on kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse ja jäätmevaldaja vahel. Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, jäätmete kogumise teenustasu, konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). (Juhul, kui jäätmekäitluse korraldamine on delegeeritud, sõlmitakse kahe-või kolmepoolne leping.) Jäätmeveolepingud sõlmitakse pärast korraldatud olmejäätmeveoks välja kuulutatud konkursi tulemuste selgumist. 5.5 Korraldatud olmejäätmeveost vabastamine Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas elavad või asuvad jäätmetevaldajad võivad taotleda tähtajalist ja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemist või kogumiskonteineri harvemat tühjendamist, kui seda võimaldab Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri, esitades selleks Raikküla Vallavalitsusele kui ametiasutusele kirjalik avaldus. Avaldus peab sisaldama: 1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused; 3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveost vabastamist; 4) soovitav kogumiskonteineri tühjendamissagedus koos harvema tühjendamisvajaduse põhjendusega. 5.6 Jäätmeveo piirhind, sagedus ja konteinerite suurused Vallavolikogu määrusega kehtestatakse vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär, tulenevalt „saastaja maksab“ põhimõttest, mille kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise kulukust. Veo sagedus sõltub peamiselt kasutatavate konteinerite suurusest. Veosageduse ja jäätmemahutite suuruse määramisel peab jälgima, jäätmed ei oleks konteineris liiga kaua – suvel hakkavad jäätmed lagunema, tekib ebameeldiv hais ja nakkusoht ning talvel külmuvad jäätmed konteineris ära, mis raskendab konteineri tühjendamist. Kindlaks määratud veosagedus aitab kokku hoida jäätmete veokulusid jäätmete käitlemisele, mistõttu peaks jäätmevedu toimuma kindlal kuupäeval ning tellimisel jäätmete üleandmine pigem erandiks kui reegliks. Raikküla vallas määratakse korraldatud olmejäätmevoe teenustasude piirmäärad kindlaks volikogu määrusega- „Raikküla valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord“. Raikküla vallas toimub I tasandi korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas jäätmete äravedu vähemalt üks kord kuu jooksul ning II tasandi olmejäätmeveo piirkonnas vähemalt üks kord kvartali jooksul. Konteineritele seatud tehnilised nõuded nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine määratakse kindlaks jäätmehoolduseeskirjas. 5.7 Korraldatud olmejäätmeveo konkurss Avaliku konkursi korraldatud olmejäätmeveoks eri- või ainuõiguse andmiseks korraldab Raikküla vald. Vald võib konkursi korraldada koostöös teist omavalitsusüksustega või volitada õigusaktidega sätestatud alustel konkursi korraldamise mittetulundusühingule. 6 JÄÄTMEVALDAJATE REGISTER Jäätmeseaduse alusel peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks on saada ülevaade kõikidest piirkonna jäätmevaldajatest, nendega seotud jäätmetekkekohtadest ja - mahtudest ning tagada ülevaade jäätmete veost. Jäätmevaldajate registris kajastuvad järgmised andmed: 1) jäätmetekkekohad ja jäätmeveokohtadega seotud jäätmevaldajate andmed; 2) jäätmetekkekohtade hetkestaatused; 3) jäätmeveopiirkonnad; 4) korraldatud jäätmevedu teostava firma andmed vastavalt kehtestatud jäätmeveo-piirkondadele; 5) päringud ja kaardieristused vastavalt registris fikseeritud andmetele, nagu jäätmeveo staatus, maht, kategooria jne; 6) jäätmeveo korraldanud jäätmevedaja poolt esitatud aruandlus jäätmetekkekohale paigaldatud jäätmemahutitest, veo mahtudest ning jäätmevedaja ja jäätmevaldaja esindajate vahel sõlmitud lepingutest; 7) jäätmetekkekohtade ja kogumisvahendite asukohad registri kaardiliidesel. Tabel 10. Andmed jäätmevaldajate registris 2009.a. 1.aprilli seisuga jäätmetekke- kohad registris liitunud mitteliitunud korraldatud jäätmeveoga sh harvem sagedus sh ühiskonteiner vabastatud perspektiivne 638 575 73 30 72 63 Raikküla valla jäätmevaldajate register on moodustatud koostöös teiste KEJHK liikmeskonna omavalitsustega ning ühildatud KEJHK lepinguhaldussüsteemiga.Raikküla valla jäätmevaldajate registri pidamise põhimäärus võeti vastu 22.märtsil 2007.a. 7 JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE Tulenevalt jäätmeseadusest on jäätmekavas vajalik anda hinnang loodusvarade, nagu vesi, turvas, savi ja pinnas, kasutamise mahtudest jäätmehoolduses. Kuivõrd Raikküla valla territooriumil toimub vaid jäätmete kogumine ning edasine transport Väätsa prügilasse või jäätmete üle andmine litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele, siis jäätmekäitluseks otseselt loodusvarasid ei kasutata. Kaudselt on jäätmekäitluseks vajalik loodusvara transpordivahendite tarbitav kütus ning muu transpordiga seonduv, kuid jäätmeseaduse mõistes ei ole see loodusvarade kasutamine. Jäätmehoolduse suurim negatiivset keskkonnamõju omav tegevus on jäätmete ladestamiseks keskkonnanõuetele mittevastavate kohtade kasutamine. Sõltumata asjaolust, et prügila on suletud ja pinnasega kaetud, lagunevad jäätmed jäätmelademetes edasi. Lademes tekib orgaanilise aine lagunemisprotsesside käigus nõrgvett ja prügilagaasi, kuid keskkonnamõju hindamiseks olulised andmed nõrgvee ja prügilagaasi tekkimise kohta puuduvad. Paratamatult kaasneb jäätmekäitlusega teatud müra ja õhu saastamine jäätmete kogumisel ja transpordil. Negatiivset mõju (hais) võib tekkida ka jäätmekonteinerite ebaregulaarsel tühjendamisel. Keskkonna reostamisega kaasnevad ka sotsiaalsed mõjud nagu maa hinna langus, atraktiivsuse vähenemine turismi seisukohalt jm. Kui jäätmete sortimine tekkekohas, liigiti kogumine ja korraldatud jäätmevedu vastab kehtestatud korrale, siis keskkonnamõjud valla territooriumil on suhteliselt väikesed. Lähtudes tunnustatud jäätmekäitlusmeetodite prioriteetsusest on kõige olulisem jäätmete teket vältida ja vähendada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata jäätmete korduskasutusele, taaskasutusele, ringlusse võtule ja energiakasutusele ning lõpuks jäätmete ladestamisele prügilasse ja jäätmete põletamisele energia tootmiseks. Jäätmekava rakendamise ja korraldatud jäätmeveoga väheneb jäätmete illegaalne ladestamine, mis vähendab survet keskkonnale. 8 JÄÄTMEHOOLDUSE PROBLEEMID Raikküla valla ja KEJHK üldiseks jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldus jäätmevaldajatele igapäeva elu loomulikuks osaks. Probleemid § Raikküla vallas puudub taaskasutavate suurjäätmete (mööbli, metalli, tekstiili jne) jäätmete igapäevane üleandmise võimalus. § Vallas esineb ebaseaduslikke jäätmete mahapanekukohti. § Elanikkonna ebapiisav teadlikkus jäätmekäitluse osas – inimesed ei mõista jäätmete liigiti kogumise ega säästliku tarbimise eelist. § Puuduvad biolagunevate jäätmete (aia- ja pargijäätmete jm biojäätmete) ning reoveesette käitlemisvõimalused – kompostimisväljak. § Jäätmehooldusalane järelevalvesüsteem on ebapiisav. 9 JÄÄTMEHOOLDUSALASED EESMÄRGID 2009-2014 Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine § Elanikkonna pidev teavitamine jäätmehoolduse korraldusest ja sõltuvusest jäätmetekitajate suhtumisest ja tarbimisharjumustest § Täiustamist vajab mitmesuguste jäätmealaste juhendmaterjalide väljaandmine, arvestades seejuures erinevate sihtgruppide vajadustega ja neile suunatud eesmärkidega. § Keskkonna ja jäätmehooldusalaste projektide läbiviimine kooliõpilastele § Korraldatud olmejäätmeveo puhul jäätmevedaja abistamine liikumistrajektoori optimeerimisel jäätmevaldajate paigutuse alusel. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine § Kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumise edendamine ja finantseerimine. § Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine vähemalt üks kord aastas Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine § Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku optimaalne arendamine § Paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku optimaalne arendamine § Biolagunevate jäätmetele eraldikogumise kohustuslikuks muutmine kortermajades. § Tamme külas asuva keskkonnajaama arendamine, muuhulgas vastuvõetavate erinevate jäätmeliikide arvu suurendamine, aediku laiendamine, platsile valgustuse- ja asfaltkatte rajamine. § Tamme, Raikküla ja Purku küladesse haljastusjäätmete kogumiskoha rajamine Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine § Propageerida korduvkasutatavate ja vähem ohtlikke aineid sisaldavate materjalide kasutamist ehitustegevuses § Leida võimalused väiksemas koguses ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiseks Raikküla ja Tamme külades § Puidujäätmete taaskasutamise edendamine soojusenergia tootmiseks § Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel jäätmete taaskasutamise eelistamine jäätmete kõrvaldamisele Järelvalvesüsteemi tõhustamine § Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud ning vastavat kohustust mitteomavate jäätmevaldajate järelevalve tõhusamaks muutmine § Jäätmeregistri arendamine ning laiendamine 10 EESMÄRKIDE REALISEERIMINE JA MAKSUMUS 10.1 Jäätmehoolduseeskiri Raikküla vallas toimub jäätmehooldus vastavalt Raikküla Vallavolikogu kehtestatud jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmehoolduseeskirjas tuleb lisaks jäätmeseaduse § 71 toodule, täpsustada: 1) korraldatud olmejäätmeveo I ja II tasandi veopiirkonnad; 2) jäätmevaldaja teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise tingimused ja kord; 3) jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise kohustuslikkus; 4) taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad; 5) pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsed asukohad ja pakendijäätmete liigid; 6) ettevõtete jäätmehooldusega seotud kohustused. 10.2 Raikküla valla ülesanded Raikküla Vallavalitsuse otsesed ülesanded piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on järgmised: · osaleb aktiivselt MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse töös. · rahastab MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse jäätmehooldusalast tegevust, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale (Tabel 12) ning MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse eelarvele. · osaleb oma rahalise osalusega MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse poolt taotletavates jäätmehooldusalastes projektides, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale. · määratleb ning viib läbi vajalikud planeerimisprotseduurid jäätmekäitluskohtade rajamisel. · ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamise ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldamine. · korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete veopiirkondade, jäätmeliikide, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine. · kompostitavate -, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine. · teeninduspiirkonnas korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest olmejäätmete valdaja vabastamine. · jäätmete kogumiskohtade määramine, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. · kindlustama valla teede osas korraldatud olmejäätmeveo tingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu jäätmevaldajatele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. 10.3 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ülesanded Jäätmehoolduse korraldamine regionaalsel tasandil on korraldatud koostöös MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmetest kohalike omavalitsustega. Selleks delegeerib Raikküla Vallavalitsus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele järgmised jäätmeseadusest tulenevad Raikküla valla jäätmehooldusealased ülesanded: · omavalitsuse territooriumil optimaalse ja põhjendatud jäätmekäitlushinna kujundamine · olmejäätmete ja taaskasutavate jäätmete käitlemiseks konkursside korraldamine · jäätmealaste andmebaaside ning registrite haldamine · jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmise kontrollimine · korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete veopiirkondade, jäätmeliikide, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu välja töötamine. · kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine Lisaks omavalitsuse poolt delegeeritud jäätmeseadusest tulenevatele omavalitsuse jäätmehooldusalastele ülesannetele, on KEJHK ülesandeks oma liikmetest omavalitsuste jäätmehooldusalaste eesmärkide saavutamiseks teostada järgmiseid tegevusi : · koostab jäätmehoolduse arendamiseks ja investeeringuteks projekte ja rahataotlusi · töötab välja ja viib ellu jäätmete vähendamise ning taaskasutamise programme · korraldab jäätmejaamade, sorteerimis- ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist ja haldamist · korraldab jäätmekäitlusalast arendus- ja selgitustööd ning teeb keskkonnateadlikkuse tõstmise alast propagandat · edendab ja propageerib jäätmete sorteerimist ning liigiti kogumist · annab välja jäätmehooldusalaseid trükiseid · korraldab omavalitsuste jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamist ja aktualiseerimist · korraldab omavalitsustes jäätmete taaskasutamist 10.4 Jäätmehoolduse arendamise rahastamine Raikküla valla jäätmehoolduse arendamine toimub segaolmejäätmete ladestamise eest vallale laekuvast saastetasust, Raikküla valla eelarvelistest vahenditest ja sihtotstarbelistest projektipõhistest tuludest. Tabel 11. Hinnanguliselt omavalitsusele laekuv saastetasu Olmejäätmete ladestamine Prognoos Kogus t/a Saastetasu kr Raikküla vald 273 27 189 Aluseks võetud 2008.a. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmed Tabel 12. Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Nr Tegevuse / projekti nimi Teostamise aeg Teostaja, rahastaja Eeldatav maksumus Kommentaar 1 Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine ja KOV jäätmehoolduse korraldus 1.1 Infovoldikute koostamine ja levitamine ning valla lehes jäätmehooldusalaste artiklite avaldamine 2009-2014 KOV, KEJHK, KIK Teostab ja rahastab KEJHK oma eelarvelistest vahenditest. KOV roll on olla partner KEJHK-le tegevuse läbiviimisel 1.2 Keskkonna ja jäätmehooldusalaste projektide läbiviimine kooliõpilastele 2009-2014 KOV Lastelaagrite, talgiute ja muude sarnaste ürituste läbiviimine. maksumused selguvad enne tööde algust. 1.3 Jäätmekava uuendamine 2009 KOV,KEJHK Teostab ja rahastab KEJHK oma eelarvelistest vahenditest. KOV roll on olla partner KEJHK-le tegevuse läbiviimisel 1.4 Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine 2009-2010 KOV,KEJHK -“- 1.5 Jäätmehoolduse korraldamiseks seadusandlike aktide ettevalmistamine 2009-2014 KOV, KEJHK -“”- 1.6 Korraldatud jäätmeveo puhul jäätmevedaja abistamine liikmustrajektori optimeerimisel jäätmevaldajte paigutuse alusel 2009-2014 KOV 2 Ohtlike jäätmete kogumine 2.1 Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine Igal aastal KOV KEJHG, KIK 25000.- Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas. 2.2 Ohtlike jäätmete kogumine Raikküla keskkonnajaamas (Tamme külas) Pidev KOV, KEJHK 15000.- 2.3 Raikküla keskkonnajaama arendamine 2010-2014 KOV, KIK 171000.- 3 Muude taaskasutatavate jäätmete kogumine 3.1 Vanapaberi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku optimeerimine 2009-2014 KOV, ETO, EPR, TVO Teostavad ja rahastavad tootjavastutusorganisatsioonid oma eelarvelistest vahenditest KOV roll on olla partneriks tegevuste läbiviimisel 3.2 Suuregabariidiliste jäätmete kogumise korraldamine Igal aastal KOV, KIK 15000.- Kogumine peaks toimuma vähemalt kord aastas 3.3 Ehitusjäätmete kogumisvõimaluste rajamine 2011-2013 KOV, KEJHK, KIK Maksumus selgub edaspidi 3.4 Aia- ja pargijäätmete kogumisvõimaluste rajamine Tamme, Raikküla ja Purku külas 2010-2013 KOV, KIK Maksumus selgub edaspidi 4 Prügilate ja ebaseaduslike jäätmeladestuspaikade sulgemine ja korrastamine 4.1 Raikküla valla suletud prügilates järelseire teostamine 2009-2014 KOV Peamiselt veeproovide ja analüüside teostamine 4.2 Raikküla valla ebaseaduslike ladestuspaikade korrastamine 2009-2014 KOV maksumused tuleb täpsemalt välja selgitada 5 Korraldatud jäätmevedu 5.1 Segaolmejäätmete kogumiseks ja veoks korraldatud konkursi korraldamine 2010 KEJHK, KOV Teostab ja rahastab KEJHK oma eelarvelistest vahenditest KOV roll on olla partneriks KEJHK-le tegevuste läbiviimisel. 5.2 Raikküla valla jäätmevaldajate registri uuendamine 2010-2012 KEJHK, KOV 4000.-