Mikitamäe Vallavolikogu — Mikitamäe valla põhimäärus — KO, 52, 728

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Mikitamäe valla põhimääruses sätestatakse Mikitamäe Vallavolikogu ja Mikitamäe Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuse moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning muud seaduse alusel valla põhimäärusega reguleeritavad õigussuhted. § 2. Valla omavalitsusorganid (1) Mikitamäe valla omavalitsuse esinduskoguks on Mikitamäe Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Mikitamäe valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Mikitamäe valla omavalitsuse täitevorganiks on Mikitamäe Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Valla elanik Mikitamäe valla elanik on isik, kellel Eesti rahvastikuregistri järgi on elukoht Mikitamäe vallas. § 4. Valla piir ja haldusjaotus (1) Valla piir ja haldusjaotus määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Valla halduskeskus asub Mikitamäe külas, aadressil Mäe 27, Mikitamäe küla, Mikitamäe vald Põlva maakond, indeks 64301. Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (3) Valla territoorium jaguneb 18 külaks: Audjasaare küla, Beresje küla, Igrise küla, Järvepää küla, Kahkva küla, Karisilla küla, Laossina küla, Lüübnitsa küla, Mikitamäe küla, Niitsiku küla, Puugnitsa küla, Rõsna küla, Rääsolaane küla, Selise küla, Toomasmäe küla, Usinitsa küla, Varesmäe küla ja Võõpsu küla. § 5. Valla sümbolid (1) Mikitamäe valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallasekretäri kabinetis. (2) Valla vapi kirjeldus: rohelisel kilbil setu sõle kujutis ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad hõbedased. Setu sõlg viitab tõsiasjale, et vald kuulub põlisesse setude kultuuri- ja asualasse. Vapikilbi roheline osundab valla elanike põhilisele tegevusele, s.o. põllundusele ja metsandusele. Hõbedane lainelõikeline vapitüvi meenutab, et vald asub Pihkva järve ääres. (3) Valla lipp koosneb kahest värvilaiust. Lainelõikega horisontaalselt kaheks jaotatud lipu ülemise, rohelise laiu, keskel on valge setu sõle kujutis. Alumine, valge laid, on 1/3 lipu laiusest. Lipu normaalmõõtmed on 100x150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2:3. § 6. Lipu ja vapi kasutamine (1) Lippu kasutatakse Mikitamäe valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel.Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsuse loal on Mikitamäe valla elanikel õigus kasutada lippu perekondlike tähtpäevade tähistamisel. Kõrvuti riigilipuga on lipp vallamaja ees mastis heisatud igapäevaselt. (2) Vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. (3) Vappi kasutatakse vallavalitsuse ja hallatavate asutuste pitsatitel. (4) Vapi kujutisega pitsat on mustriga sõõr, mille keskel on vapp, vapist üleval kasutaja nimi ja vapi all maakonna nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 3,5 cm. (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus. § 7. Lipupäevad (1) Lipupäevad on: 1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts – emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev – emadepäev; 6) 9. mai – Euroopa päev; 7) 4. juuni – Eesti lipu päev; 8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni – võidupüha; 10) 24. juuni – jaanipäev; 11) 20. august – taasiseseisvumispäev; 12) 1. september – teadmistepäev; 13) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev; 14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. (2) Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. (3) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval heisatakse Eesti lipp ka valimisjaoskonna hoonele. (5) Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust. § 8. Valla tunnustusavaldused (1) Mikitamäe vald avaldab tunnustust setukeelse tänukirja andmisega. Tänukirjale (tennämisele) kirjutavad alla vallavanem ja volikogu esimees. (2) Vabariigi aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel antakse välja Aasta Tegija tunnustusavaldus. Selleks teevad valla elanikud ettepanekud vallavalitsuse poolt moodustatud komisjonile, kes teeb põhjendatud otsuse. Aasta Tegijale antakse lisaks tänukirjale ka kingitus, koostatakse pressiteade ja avaldatakse valla lehes „Poloda Helü“ tunnustatava kohta artikkel koos piltidega. 2. peatükk VOLIKOGU § 9. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei. § 10. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. § 11. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul seaduses sätestatud korras; 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 12. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu istungite protokollid ja õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis, Mikitamäe raamatukogus ja valla veebilehel hiljemalt kümne päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt avaldatakse ülevaade õigusaktidest „Poloda Helüs“. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele volikogu otsustusel seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. § 13. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. Arupärimine on küsimus, mis puudutab eelnimetatud isikute võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. 3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 14. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist ja esitab neist volikogu istungil ülevaate; 5) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 6) annab volikogu alalistele ja ajutistele komisjonidele ülesandeid ja kontrollib nende täitmist; 7) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. § 15. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilise sõnavõtuga ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. 5) kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemise otsustamiseni volikogu poolt. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valimisjärgse või tegutsemisvõimetuks osutunud volikogu uue koosseisu puhul korraldab volikogu esimehe valimist valla valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (6) Valimist korraldav komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 16. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimehe valimisel kohaldatakse paragrahvis 15 sätted, välja arvatud lõiked 4 ja 5. (2) Volikogu aseesimehe valimsed viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemise komisjon, mille kosseisu ei või kuuluda ülesseatud kandidaat. (3) Häältelugemise komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. (4) Häältelugemise komisjoni protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. § 17. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 18. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul ja vajadusel kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees, informeerides sellest eelnevalt komisjoni esimeest ja aseesimeest. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, vastava ala ametnik ja vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni liikme poolt koostatakse koosoleku kohta protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi seitsme päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse peale komisjoni koosoleku toimumist seitsme päeva jooksul vallakantseleisse ja see avalikustatakse dokumendiregistris. Protokolle säilitatakse vallakantseleis. (6) Komisjon koostab oma tegevuseks tööplaani, mille kooskõlastab volikogu esimehega. § 19. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, vajadusel kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega, juhul kui eksperdile tuleb tasu maksta, tuleb kooskõlastada vallavanemaga. (3) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. § 20. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama seitsme päeva jooksul. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon vajadusel oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele ja kannab ette volikogu istungil. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees. § 21. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 22. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule üks kord aastas. § 23. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab paragrahvis 15 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) vallavalitsuse ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (2) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (3) Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd. (5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. (6) Revisjonikomisjon täidab majanduslike huvide deklaratsioonihoidja ülesandeid vastavalt seadusele. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 24. Volikogu istung (1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, väljaarvatud juulis, mil volikogu istungit ei toimu, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Kiireloomulises üksikküsimuses otsuse tegemiseks võib volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kokku kutsuda erakorralise volikogu istungi. § 25. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja otsuste ja määruste eelnõud. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab ka vallakantseleis ja valla veebilehel olema välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt koos eelnõudega. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatab volikogu esimees istungi lõpus. (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse. (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Taotlused ja ettepanekud volikogu päevakorra kohta peavad olema esitatud vallakantseleisse kirjalikult hiljemalt kümme päeva enne volikogu istungit. (4) Ettepanekuid lisada volikogu istungi päevakorda lisaküsimusi või lisaeelnõusid võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem. (5) Ettepanekuid päevakorra järjestuse muutmiseks võivad teha kõik volikogu liikmed ja vallavanem. § 26. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatus- ja parandusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatus- ja parandusettepanekut, mis oluliselt ei erine arutatavast küsimusest, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Kui olulisi ettepanekuid ja parandusi on mitu, siis kõigepealt hääletatakse need: 1) mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise; 2) mis erinevad algettepanekust kõige rohkem. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (8) Kiireloomulises üksikküsimuses otsuse tegemiseks võib volikogu esimees teha hääletustulemuse kindlaks ilma volikogu kokku kutsumata, telefoni teel. Juhul kui volikogu liige leiab, et erakorralise volikogu kokkukutsumine on vajalik, kutsutakse kokku erakorraline volikogu. § 27. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (välja arvatud põhimääruse paragrahvis 15 lõikes 4 ettenähtud juhtudel) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmed võivad olla ka valla ametnikud. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega. § 28. Volikogu töökeel Volikogu töökeel on eesti keel. Volikogu suulisel arutlusel kasutatakse eesti keele kõrval ka setu keelt. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar. § 29. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim kohal viibiv liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, vajadusel kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istung viiakse läbi lähtudes heast tavast ja kõikide volikogu liikmete võrdse kohtlemise printsiibist. Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti ettevalmistatud käsitlemine, kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride motiveeritud esitamine arutatavas päevakorrapunktis; 4) repliik on lühidalt öeldud märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada üldjuhul ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise korral; 8) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 9) sõnavõtud ja repliigid loetakse lõpetatuks teema sisulisel lahendamisel kas konsensusega või poolthäälte enamusega; 10) muudatus- ja parandusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude kohta ja eriarvamused esitatakse kirjalikult; 11) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on volikogu liikmetel õigus nõuda kuni 5-minuti pikkust vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu nimel tehtud kirjade kohta, samuti on osalejatel võimalik tõstatada lahendamist vajavaid probleeme ning edastada vajalikku informatsiooni toimunu või toimuva kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja. § 30. Volikogu istungi protokoll Volikogu istungid protokollitakse ja tehakse helisalvestis. Protokollid avalikstatakse hiljemalt kümendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi seitsme päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. Volikogu liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. § 31. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse kirjalikult hiljemalt kümme päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. Vallakantselei abistab vajadusel õigusaktide eelnõude esitajaid õigusaktide eelnõude normitehnilise korrektsuse tagamisel. (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (5) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (6) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (7) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (8) Vallavalitsus esitab arvamuse eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme poolt esitatud eelnõu. (10) Vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike poolt esitatud algatuse õigusakti vastuvõtmiseks, mis vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses esitatud tingimustele, aitab volikogu eelnõuks vormistada vallakantselei. 4. peatükk VALLAVALITSUS § 32. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. § 33. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Mikitamäe valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vastavalt vallavanema käskkirjale. § 34. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilise sõnavõtuga ja volikogu igal liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel viiakse läbi salajane hääletamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvis 27 kirjeldatud korrale. (5) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (7) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg läbirääkimisteks. Pärast vaheaega korratakse valimisprotseduuri. Kui ka see hääletusvoor ei anna tulemust, siis valitakse vallavanem järgmisel istungil. (8) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusega. § 35. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 36. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu. § 37. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja seadusega ettenähtud ulatuses valla veebilehel kümne päeva jooksul. (2) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (4) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. § 38. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua õigusakti andmist kantakse protokolli, kui mõni vallavalitsuse liige seda nõuab. (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse kümne päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. § 39. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgi, töökord ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse õigusaktis, millega komisjon moodustatakse. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast koosolekut seadustes lubatud ulatuses kui komisjon peab seda vajalikuks. Üldjuhul komisjoni protokolle ei avalikustata. 5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 40. Valla arengukava (1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerumisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava kavandatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme kohaliku omavalitsusüksuse või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava vallavalitsuse veebilehel. (7) Hiljemalt iga aasta 1. juuniks esitatakse vallakantseleisse ettepanekud arengukava muutmise kohta. (8) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (9) Arengukava eelnõu ja selle muudatusi menetletakse vähemalt kahel lugemisel reeglina vähemalt kahel volikogu istungil. (10) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, s õltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. § 41. Valla eelarve (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (2) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (3) Eelarve tulud ja kulud ning finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. Eelarve peab olema läbipaistev ja erinevate aastate lõikes võrreldav. (4) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus, kes annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta. (5) Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise, samuti reservfondi kasutamise täpsem kord reguleeritakse volikogu kehtestatud korras. § 42. Majandusaasta aruande kinnitamine (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt järgneva aasta 1. juuniks. (2) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Aruanne avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. (3) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. § 43. Vallavara (1) Mikitamäe valla varaks on Mikitamäe valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord reguleeritakse volikogu kehtestatud korras. § 44. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Mikitamäe valla nimel lepinguid juhul kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras. § 45. Koormis (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus. 6. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS § 46. Ametiasutus (1) Valla ametiasutusteks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Mikitamäe valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab volikogu. Ametiasutuse teenistujate ülesanded ja töökorraldus sätestatakse ametijuhendeis, mille kinnitab vallavanem. § 47. Vallasekretär ja vallakantselei Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. § 48. Vallavalitsuse hallatavad asutused (1) Vallavalitsuse hallatavad asutused moodustatakse volikogu otsusega. (2) Vallavalitsuse hallatavad asutused tegutsevad volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel. § 49. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse ametiisikute ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Hallatavates asutustes teostavad teenistuslikku järelvalvet vallavalitsuse ametnikud oma pädevuse piires vastavalt vallavanema käskkirjaga antud ülesandele. (3) Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (4) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda vallavalitsuse teenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. § 50. Sotsiaalsed garantiid (1) Vallavanemale ning vallavalitsuse ametnikele (mitte vallavalitsuse liikmetele, kes astuvad tagasi ja taas ametisse iga valimise järel) makstakse lisahüvitusi järgmiselt: 1) ühe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vähemalt kolm aastat vastaval ametikohal; 2) kahe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vähemalt kuus aastat vastaval ametikohal; 3) kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vähemalt üheksa aastat vastaval ametikohal; 4) kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaksteist aastat ja kauem. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes üks sätestatud lisahüvitusi ei maksta järgmistel juhtudel: 1) ametnikele, kes teenistuse ajal on toime pannud süülisi tegusid; 2) ametnikele, kes vabastamise hetkel kannavad distsiplinaarkaristust; 3) ametnikele, kes vabastatakse ametist tema enda algatusel (omal soovil). 7. peatükk VÄLISSUHTED § 51. Välissuhted (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. 8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 52. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel, kahel erineval volikogu istungil. (2) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 53. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Mikitamäe Vallavolikogu 30.06.2003 määrus nr 6 «Mikitamäe valla põhimääruse kinnitamine». (2) Tunnistada kehtetuks Mikitamäe Vallavolikogu 31.03.2004 määrus nr 7 «Mikitamäe Vallavolikogu töökorra kinnitamine». § 54. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Ilmar PALMIK