Viiratsi Vallavolikogu — Viiratsi vallas toetuste taotlemise, määramise ning maksmise kord — KO, 51, 710

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Käesolev kord sätestab toetuste maksmise tingimused ja korra kodanikele, kes on kantud Viiratsi valla elanike registrisse, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleva korra aluseks on «Sotsiaalhoolekande seadus», mis on vastu võetud 08.02.1995 ja mille terviktekst koos muudatustega kuni 09.10.2001.a. on avaldatud RT I 2001, 98, 617. § 2. Viiratsi Vallavalitsuse poolt makstavad toetused on: (1) Riiklik toimetulekutoetus. Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. (2) Täiendavad toetused Vallavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid toetusi järgmiselt: 1) Viiratsi valla eelarvest – volikogu poolt kehtestatud korras ja tingimustel. 2) Riigieelarvest – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel. 3) Muudest allikatest – raha eraldaja poolt esitatud tingimustel. § 3. Viiratsi valla eelarvest makstavate toetuste määrad kehtestab Viiratsi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) igaks eelarveaastaks. (1) haridus-kultuurikomisjoni ettepanekul hariduse, kultuuri ja spordi alal, (2) eelarve- ja maaelukomisjoni ettepanekul maamaksu, (3) ülejäänud toetused tervihoiu-sotsiaalkomisjoni või sotsiaalnõuniku ettepanekul. § 4. Vallavalitsusel on erandjuhtudel õigus määrata toetusi ka käesoleva korraga fikseerimata juhtudel või suunata toetuste taotlemise materjalid otsustamiseks volikogule. § 5. Vallavalitsuse töötajatel on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ning nõuda taotlejatelt täiendavaid andmeid. Sissetulekute varjamise või teadvalt valeandmete esitamise korral katkestatakse taotluse menetlemine, valeandmete alusel määratud toetused kuuluvad tagasimaksmisele. § 6. Toetus määratakse üldjuhul taotleja kirjaliku avalduse alusel, millele lisatakse sissetulekut tõendavad dokumendid, vajalikud tõendid jms. Toetusi võib isikule või perekonnale taotleda ka kolmas isik (hooldaja või eestkostja, õpetaja, sotsiaaltöötaja, perearst vm). § 7. Toetused eraldatakse üldjuhul vallavalitsuse korraldusega. Juhtudel, kui otsustamise pädevus on antud sotsiaalkomisjonile, kinnitab sotsiaalkomisjoni ettepaneku vallavalitsus. § 8. Toetus kantakse saaja isiklikule arveldusarvele või makstakse erandkorras välja sularahas vallavalitsuse kassast, kui toetuse eraldamise korras ei ole sätestatud teisiti. Isiku kirjaliku avalduse alusel või sotsiaalkomisjoni otsusega võib toetusena väljamaksmisele kuuluva raha üle kanda teenuse osutajale või kauba müüjale. 2. peatükk RIIKLIK TOIMETULEKUTOETUS § 9. Riiklikku toimetulekutoetust on õigus taotleda: (1) Viiratsi valla alalisel elanikul, kes on kantud valla elanike registrisse; (2) Viiratsi vallas viibivatel pagulastel; § 10. Toetuse taotleja perekonna koosseisu arvatakse järgmised isikud: (1) toetuse taotleja; (2) tema abikaasa või temaga abielulistes suhetes kooselav isik; (3) nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad; (4) teised ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. (5) ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. § 11. Toetuse määramisel võetakse arvesse neid perekondi, kelle kõik täisealised liikmed: (1) töötavad; (2) on Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi koolituslubadega õppeasutuste päevase õppevormi õpilased või üliõpilased; (3) saavad riiklikku pensioni või riiklikke toetusi; (4) tööhõiveametis registreeritud töötud; (5) aktiivselt tööd otsivad abirahata töötud; (6) perest ajutiselt eemalviibivad ajateenijad. § 12. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse kõikide pereliikmete toetuse taotlemisele eelnenud kuu sissetulekud, millest on maha arvatud tulumaks, töötuskindlustusmaks ja makstud elatisraha (alimendid). § 13. Kui taotlejal puudub regulaarne igakuine sissetulek, võetakse aluseks kuue eelneva kuu keskmine sissetulek. § 14. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. § 15. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: (1) töötasu; (2) saadud elatisraha; (3) töövõimetuslehe alusel saadav hüvitis; (4) pension; (5) lastetoetus; (6) töötu abiraha; (7) üksikisiku tulumaksuga maksustatav tulu ettevõtlusest ja/või individuaalsest tööalasest tegevusest (kuid mitte alla kehtestatud miinimumpalga); (8) tulu kinnis- ja vallasvara müügist või rentimisest; (9) stipendiumid ja honorarid; (10) puudega vanema toetus ja hooldajatoetus (11) intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondilt; (12) muu sissetulek (loteriivõidud, tasu ühekordse või juhutöö eest). § 16. Toimetulekutoetuse määramisel ei arvata sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, mida on üksielavale isikule või perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi ja riigi tagatisel antud õppelaenu. § 17. Isikutele, kellel on õigus saada elatisraha, kuid kes seda sisse ei nõua või ei esita selle saamise kohta dokumenti, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. § 18. Kui taotleja juures elab alla 18-aastane laps, kelle vanemad elavad mujal, siis peab taotleja esitama ka tõendid lapse vanemate sissetulekute kohta. § 19. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse alalise eluruumiga seotud alalised kulud normpinna ulatuses: (1) normpinnaks loetakse 18 m2 eluruumi üldpinda iga pereliikme kohta ja lisaks 15m2 perekonna kohta; (2) kui tubade arv on võrdne elanike arvuga, võetakse aluseks eluruumi üldpind; (3) kui üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind; (4) üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kuni kahetoalise korteri üldpind, kuid mitte rohkem kui 51m2. § 20. Toimetulekutoetuse määramisel normpinna ulatuses võetakse arvesse Viiratsi vallavalitsuse poolt kehtestatud üüri või kommunaalteenuste piirmäära ulatuses järgmised alalise eluruumi alalised kulud: (1) tegelik korteriüür või hooldustasu; (2) soojavarustuseks ja sooja vee tootmiseks vajaliku soojusenergia või kütte maksumus; 1) keskküttega eluruumides arve/maksekorralduse alusel; 2) ahiküttega eluruumides arvestada normpinna 1m2 kohta kütteperioodil (septembrikuust kuni maikuuni) 0,05 m3 küttepuid kuus; 3) ainult puuküttel pliidi olemasolu korral arvestada juunikuust augustini 1m2 normpinna kohta 0,02 m3 küttepuid; (3) veevarustuse maksumus, kuid mitte üle 3 m3 inimese kohta kuus; (4) kanalisatsiooniteenuse maksumus, kuid mitte üle 3m3 inimese kohta kuus (5) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; (6) tarbitud gaasi maksumus gaasipliidi olemasolul: 1) 5,0 kg gaasi inimese kohta kuus, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus; 2) tsentraalse soojaveevarustuse korral 4,0 kg gaasi inimese kohta kuus (7) tarbitud elektrienergia maksumus: 1) elektripliidiga eluruumis tsentraalse soojaveevarustuseta 90 kWh perekonna esimese liikme kohta kuus, perekonna iga järgneva liikme kohta lisandub 30 kWh; 2) elektripliidiga eluruumis tsentraalse soojaveevarustuse korral 70 kWh perekonna esimese liikme kohta kuus, iga järgneva liikme kohta lisandub 20 kWh 3) eluruumi valgustuseks ja üldelektrikuludeks 100 kWh perekonna kohta kuus. (8) Hoone kindlustuse kulud kuus: 1-toaline korter - 10 krooni; 2-toaline korter- 15 krooni; 3-toaline korter - 20 krooni; 4-toaline korter- 25 krooni. § 21. Kui kütteks kasutatakse puukütte asemel muud alternatiivset kütet, arvestatakse kütte kogus ja maksumus ümber puuküttele. § 22. Eluasemekulude arvestamine toimub kuludokumentide (arved, maksekorraldused, kviitungid, ostu-müügilepingud) alusel, kuid mitte üle kehtestatud normide. § 23. Eluasemekulude arvestamisel lähtutakse tegelikest kuludest, kuid mitte üle vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade. Piirmäärad kehtestab vallavalitsus igaks eelarveaastaks ning vajadusel vaatab enne kütteperioodi algust üle ja viib sisse vajalikud muudatused. § 24. Eluasemekulusid ei võeta arvesse juhul, kui elamispinda tegelikult elamiseks ei kasutata või isik on kantud fiktiivselt elanike registrisse. § 25. Eluasemekulude võlgnevust toimetulekutoetuste vahenditest ei kaeta. § 26. Toimetulekutoetuse saamiseks vajalikud dokumendid esitatakse vallavalitsuse sotsiaaltöötajatele hiljemalt iga kuu 20-ndaks kuupäevaks. Hiljem laekunud avaldust ei rahuldata. Toetust ei määrata tagasiulatuvalt. § 27. Esmakordsel pöördumisel esitab taotleja järgmised andmed: (1) kõigi täiskasvanud pereliikmete passi või muu isikut tõendava dokumendi; (2) laste sünnitunnistused; (3) vanaduspensinäridel pensionitunnistuse; (4) töövõimetuspensionäridel invaliidsustunnistuse või arstliku ekspertiisi tõendi; (5) töökoha tõendi taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusumma ja sellelt maha arvatud tulumaksu ja elatisraha kohta. Tõend peab olema kinnitatud tööandja poolt; (6) andmed saadud pensioni, elatisraha ja lastetoetuste kohta; (7) andmed muude tulude kohta; (8) registreeritud töötul kehtiva töötu kaardi; (9) üle 16-aastaste õpilaste tõendi nende õppimise kohta; (10) ajateenijatel Riigikaitseosakonna tõendi; (11) alalise eluruumi kasutamise õigsust ja elamispinna suurust tõendava dokumendi; (12) eluasemekulusid tõendavad dokumendid; (13) toetuse ülekandmiseks toetuse saaja arveldusarve numbri ja panga. (14) õiend varade olemasolu kohta perekonnas § 28. Igal järgneval kuul esitab toimetulekutoetuse taotleja enne 20-ndat kuupäeva uued tõendid perekonna sissetulekute ja eluruumi kulude kohta eelmisel kuul. § 29. Toimetulekutoetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga. § 30. Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt või asjassepuutuvailt asutustelt/ametkondadelt täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud toetuse määramise otsustamiseks. § 31. Toimetulekutoetuse suurus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt. § 32. Maksta erandkorras toimetulekutoetuse vahendite olemasolul vähekindlustatud isikutele, kelle sissetulek ühe perekonna liikme kohta jääb väiksemaks vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärast, sotsiaalse toimetuleku ja tööhõive soodustamiseks ühekordseid toetusi, kui need aitavad isikul või perekonnal iseseisvalt hakkama saada. 3. peatükk VIIRATSI VALLA EELARVEST MAKSTAVAD TOETUSED § 33. Viiratsi valla eelarvest makstavad toetused elanikele (peredele) on: (1) kooli ja lasteaia toiduraha; (2) huvi- ja spordikooli õppekulude tasumine; (3) hariduse edendamise toetus; (4) üldhariduskooli 1.klassi astuvate laste toetus; (5) sünnitoetus, (6) matusetoetus, (7) hüvitis Tsernobõli avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnutele; (8) lamavate vanurite hügieenitarvetega varustamine; (9) paljulapselise pere toetus (10) ühekordne toetus; (11) vältimatu sotsiaalabi (12) kriisitoetus § 34. Toetuste üldsummad kinnitab igaks eelarveaastaks volikogu § 35. Viiratsi valla eelarvest makstavate toetuste taotlemisel loetakse perekonnaliikmeteks toetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. § 36. Kooli ja lasteaia toiduraha: (1) kompenseerida vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärades põhikoolis õppivate laste lõunasöögi maksumus, mis ületab Riigieelarvest eraldatud vahendeid; (2) gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilaste koolitoidu kompenseerimine toimub lapsevanema või õpilase avalduse alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel; (3) lasteaia toiduraha toetuse maksmise aluseks on vallavalitsuse poolt määratud sissetulekute ülempiir pereliikme kohta, millest madalama sissetuleku korral makstakse toetust; (4) lasteaia toiduraha kompenseeritakse kuni 80 % ulatuses; (5) teiste omavalitsuste lasteaias käivatele Viiratsi valla lastele üldjuhul toitlustamistoetust ei maksta, välja arvatud juhul kui erivajadustega laps käib mujal erilasteaias, kuna vallas sobiv asutus puudub. § 37. Huvi- ja spordikoolide õppekulude tasumine toimub vallavalitsuse garantiikirja alusel. § 38. Hariduse edendamise toetust on võimalik saada õpilastel, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on vallas vähemalt üks aasta enne antud toetuse taotlemist. (1) põhikooli, kutsekooli ja gümnaasiumi õpilastel, kui 1) põhikooli 1. – 6. klassi õpilasel peavad kõik hinded tunnistusel olema «viied»; 2) põhikooli 7. – 9. klassi õpilase peab keskmine hinne olema vähemalt 4,8; 3) gümnaasiumi- ja kutsekooli õpilasel peab keskmine hinne olema vähemalt 4,7, kusjuures kõik hinded tunnistusel vähemalt «neljad»-«viied» ning käitumine «eeskujulik»; 4) õpilane on lõpetanud klassi kiitusega (2) vallas elavatel üliõpilastel järgmiselt: 1) aastahindega 4,0 – 4,49 ühekordses määras; 2) aastahindega 4,5 – 5,0 1,5-kordses määras; 3) ülikooli lõpetamisel makstakse üliõpilasele eeltoodud hinnetest lähtuvalt toetus topeltsummas, vastavalt kas 2-kordses või 3-kordses määras; 4) toetuse määramise aluseks on üliõpilase avaldus koos õppeasutuse õiendiga (3) Toetuse maksmist korraldab vallavalitsus. § 39. Lapse sünnitoetuse vormistab vallasekretär vallavalitsuse poolt kehtestatud suuruses lapsevanematele järgmiselt: (1) vähemalt üks vanematest on olnud Viiratsi valla elanike registris 1 aasta või kauem; (2) lapse registrijärgseks elukohaks on Viiratsi vald; § 40. Vallavalitsus maksab kõikidele Viiratsi valda registreeritud 1. klassi astuvatele õpilastele lapsevanema, eestkostja või hooldaja avalduse alusel ühekordset toetust vallavalitsuse poolt kehtestatud määras. § 41. Matusetoetus vormistatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud korras Viiratsi valda registreeritud isiku surmatunnistuse alusel. § 42. Hüvitist Tsernobõli avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtjatele makstakse: (1) kiiritusest tingitud haiguse haiglakulude või sanatooriumi tuusiku tasumiseks taotleja avalduse alusel; (2) ühekordse toetusena aasta lõpus avalduste alusel, toetuse suuruse määrab vallavalitsus. § 43. Viiratsi valla elanikele makstakse toetust avalike saunade kasutamisel järgmiselt: (1) toetust on võimalik määrata pensionäridele, töövõimetuspensionäridele, eelkooliealistele ja koolis käivatele lastele; (2) toetuse maksmise korra kehtestab vallavalitsus. § 44. Lamavate vanurite hügieenitarvetega varustamine toimub järgmistel tingimustel: (1) perearst otsustab, lähtudes haige seisukorrast, mähkmete vajaduse ja kirjutab välja vastava talongi; (2) perearsti talongi alusel väljastatakse Viljandi MV sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast isikliku abivahendi kaart, millega valla sotsiaaltöötaja saab mähkmed soodushinnaga; (3) abivajaja saab mähkmed Viiratsi vallavalitsusest, makstes nende maksumusest 50%. § 45. Paljulapselise pere toetust makstakse nelja ja enamat kuni 18-aastast (kui laps õpib gümnaasiumis või kutsekoolis, siis kuni 19-aastast) last kasvatavale perekonnale üks kord aastas vallavalitsuse poolt määratud summas hiljemalt 20. detsembriks (1) toetuse saamiseks peab kooliealise lapse kohta esitama kooli tõendi, et õpilane täidab koolikohustust ja käitumine on vähemalt rahuldav. (2) sotsiaalkomisjonil on õigus toetust suunata sihtotstarbeliseliseks kasutuseks. § 46. Eriolukorras, kui isikul puudub muu võimalus arsti juurde sõiduks, on sotsiaaltöötajal võimalik kasutada ametiautot, mille kulude eest tasub abivajaja kehtestatud korras Viiratsi vallale. Tellija peab oma soovist teatama võimalikult varakult, et oleks võimalik pidada läbirääkimisi sõidu toimumise üle. § 47. Ühekordset toetust võib saada üks kord aastas (erandkorras ka mitu korda) erakorraliste väljaminekute hüvituseks, mille tagajärjel paraneb oluliselt taotleja või tema pereliikmete toimetulek. (1) ühekordset toetust võib taotleda laste laagrituusikute ostmiseks, prillide ja abivahendite muretsemiseks, nõustamisteenuse või juriidilise abi ostmiseks, ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks, tööturule naasmise koolituseks jne. (2) toetuse saamiseks esitatakse kirjalikult põhjendatud avaldus, millest nähtub, milleks toetust vajatakse ja milles on ära näidatud ka pere majanduslik olukord . (3) avaldus suunatakse arvamuse saamiseks sotsiaalkomisjonile, kes teeb ettepaneku toetuse põhjendatuse ja suuruse kohta. (4) otsuse toetuse määramiseks teeb vallavalitsus, käsitledes iga avaldust eraldi. § 48. Sotsiaalspetsialistil on õigus määrata vältimatu abi korras erakorralisi toetusi vallavalitsuse poolt kehtestatud määras. § 49. Kriisitoetust on võimalik maksta isikule või perekonnale, kes on ajutiselt sattunud kriisiolukorda õnnetusjuhtumi, tulekahju, kuriteo, pereliikme äkilise haigestumise vm. tagajärjel. (1) toetuse eraldamise aluseks on kannatanu või tema eest seisva kolmanda isiku avaldus, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid kriisiolukorra põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm). (2) kriisitoetuse määramise otsustab vallavalitsus, informeerides sellest volikogu. Lugeda kehtivuse kaotanuks Viiratsi valla sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord (kinnitatud vallavolikogu määrusega 28.02.2002 nr. 3; muudetud volikogu määrustega 31.03.2005 nr.2 ja 23.02.2006 nr.2) Volikogu esimees Kaupo KASE