Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi amet), lühendatult PRIA, on valitsusasutus Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas.

Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

Amet on aruandekohustuslik põllumajandusministri ees, kes Põllumajandusministeeriumi kantsleri vahendusel suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab selle üle teenistuslikku järelevalvet.

Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, eelarve ja pangaarve ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika.

Ameti asukoht on Tartu linn, aadress Narva mnt 3. Ameti struktuuriüksuste koosseisus olevad ametikohad, mille teenistusse võetud teenistujad asuvad mujal, määratakse struktuuriüksuse põhimääruses.

Nimetatud teenistujate asukoha aadressid on

1) Harju maakond, Laagri, Tuleviku 3;

2) Hiiu maakond, Käina, Mäe 2;

3) Ida-Viru maakond, Jõhvi, Kooli 3;

4) Jõgeva maakond, Jõgeva, Ravila 10;

5) Järva maakond, Türi, Tallinna 8a;

6) Lääne maakond, Haapsalu, Haava 32;

7) Lääne-Viru maakond, Rakvere, Võidu 38;

8) Põlva maakond, Põlva, Puuri tee 1;

9) Pärnu maakond, Pärnu, Haapsalu mnt 86;

10) Rapla maakond, Rapla, Kuusiku tee 6;

11) Saare maakond, Kuressaare, Tolli 6;

12) Tartu maakond, Tartu, Kooli 13;

13) Valga maakond, Valga, Aia 17;

14) Viljandi maakond, Viljandi, Vabaduse plats 4;

15) Võru maakond, Võru, Katariina 7.

Ameti tegevusvaldkond on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ning maaelu arengu toetuste ning Euroopa Kalandusfondi toetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine.

Amet

Amet korraldab koolitust, täienduskoolitust ja nõustamist oma tegevusvaldkonnas.

Ametil on temale pandud ülesannete täitmiseks õigus

Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist põllumajandusminister kantsleri ettepanekul.

1) juhib ameti tegevust kooskõlas põhimäärusega ja vastutab ametile pandud ülesannete täpse ja otstarbeka täitmise eest; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud ameti abiteenistujatega; 4) kinnitab ameti struktuuriüksuste põhimäärused, asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja; 5) kinnitab ametijuhendid ning palgamäärad, kohaldab töötajatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 6) käsutab kooskõlas «Riigivaraseaduse» ja selle alusel antud õigusaktidega ameti valduses olevat riigivara, ameti rahalisi vahendeid, põllumajanduse ja maaelu arengu toetusi ning Euroopa Kalandusfondi toetusi ning teisi tema kaudu jagatavaid vahendeid, tagades nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise; 7) teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 8) annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel käskkirju teenistusalastes küsimustes; 9) sõlmib lepinguid ja esindab ametit teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi ameti esindamiseks; 10) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru põllumajandusministrile; 11) moodustab vajaduse korral ameti tegevusvaldkonnas nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra. 12) kinnitab ameti iga-aastase riskide hindamise läbiviimise korra.

Peadirektorit asendab tema äraolekul peadirektori asetäitja, kelle ametiülesanded ja pädevus määratakse peadirektori poolt kinnitatud ametijuhendis. Peadirektori asetäitjate arv määratakse kindlaks ameti teenistujate koosseisus.

Ameti struktuuriüksus on osakond, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate nende teenistujate ametikohad, kes ei ole ühegi osakonna koosseisus ning kes alluvad vahetult peadirektorile.

Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peadirektori poolt käskkirjaga määratud ametnik.

Osakonna ülesanded ja juhtimine ning osakonnajuhataja asendamine sätestatakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab ameti peadirektor oma käskkirjaga.

Osakonna koosseisus võivad olla bürood, mille ülesanded ja juhtimine sätestatakse osakonna põhimäärusega. Bürood juhib büroojuhataja.

Ameti osakonnad on

1) siseauditi osakond, mille põhiülesanne on teostada ametis siseauditeid ning teha ettepanekuid sisekontrollisüsteemide tõhustamise kohta;

2) järelkontrolli osakond, mille põhiülesanne on eriasutusena teostada riiklikku järelevalvet toetusraha saavate ja maksvate isikute järelkontrolli kohaldamisalas olevate meetmete raames;

3) finantsosakond, mille põhiülesanne on korraldada ameti raamatupidamist ning vastavat aruandlust, teha toetusraha väljamakseid ja pidada nende üle arvestust, järgida toetuste eelarvete täitmist ning pidada arvestust toetuse saajate finantskohustuste täitmise üle;

4) haldusosakond, mille põhiülesanne on korraldada asjaajamist, varade haldamist ning töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust;

5) personaliosakond, mille põhiülesanne on kujundada ameti personalipoliitikat, korraldada personalitööd ja koolitustegevust ning teha ettepanekuid selle arendamise kohta;

6) juriidiline osakond, mille põhiülesanne on nõustada õigusalaselt ameti juhtkonda ja struktuuriüksusi, teha ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna õigusliku reguleerimise kohta, osaleda õigusaktide eelnõude ja lepingute projektide väljatöötamisel ning esindada ametit kohtus;

7) teabeosakond, mille põhiülesanne on teavitada avalikkust ameti tegevusest, korraldada ja arendada ameti teavitus- ja kommunikatsioonitegevust ning klienditeenindust, korraldada toetuste saajate andmete avalikustamist;

8) eelarve- ja analüüsiosakond, mille põhiülesanne on analüüsida neid toetusi ja nende mõjusid majandussektorile, mille andmist amet korraldab, ja ameti tegevust ning koostada ja esitada asjakohased aruanded ja analüüsida ning koordineerida ameti eelarveprotsessi;

9) regioonide osakond, mille põhiülesanne on võtta vastu toetuste taotlusi ja kontrollida taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele kohapeal;

10)

[Kehtetu – RTL 2009, 9, 113 – jõust. 1.02.2009]

11) arengutoetuste osakond, mille põhiülesanne on korraldada maaelu arengukava I, III ja IV telje raames antavate toetuste, Euroopa Kalandusfondi ja riiklike toetuste andmist ning turukorraldusabinõude rakendamist. Põhiülesande täitmiseks korraldab osakond toetuste taotluste vastuvõtmise, kontrollib taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele, hindab esitatud taotlusi ning teostab riiklikku järelevalvet toetuste sihipärase kasutamise üle;

12) otsetoetuste osakond, mille põhiülesanne on korraldada otsetoetuste, täiendavate otsetoetuste ja maaelu arengukava II telje raames antavate toetuste andmist. Põhiülesande täitmiseks korraldab osakond toetuste taotluste vastuvõtmise, kontrollib taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele, hindab esitatud taotlusi, teostab riiklikku järelevalvet toetuste sihipärase kasutamise üle ning töötleb põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivide andmeid;

13) infotehnoloogia osakond, mille põhiülesanne on hallata ja arendada infosüsteeme ning rakendada infotehnoloogilisi lahendusi;

14) registrite osakond, mille põhiülesandeks on koguda algandmeid riiklikele registritele ja muudele andmekogudele ning neid andmeid töödelda ja väljastada.

Amet on riigivara valitsema volitatud asutus, mis valdab, kasutab ja käsutab riigivara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve ja pangaarve.

Amet korraldab oma raamatupidamisarvestust ja aruandlust seadusega kehtestatud korras.

Amet esitab rahaliste vahendite kasutamise aruandeid ja ülevaateid oma tegevusest Põllumajandusministeeriumile viimase poolt kehtestatud korras.

Ameti tegevust kontrollivad Põllumajandusministeerium, Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused.

Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet». Ameti osakonnal võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

Ameti dokumendiplankidel kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ameti haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996. a määrusega nr 183 «Valitsusasutuste asjaajamiskorra aluste kinnitamine» ettenähtud korras.

Ameti kirjaplangile vormistatud dokumendile kirjutab oma pädevuse piires alla peadirektor, peadirektori asetäitja või osakonnajuhataja.

Amet kasutab riigilippu vastavalt seadusele.

Ameti peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti koosseisu kuuluvate ametnike tegevuse üle seaduses ettenähtud korras.

Ameti peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha peadirektori asetäitjale ja osakonnajuhatajale ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.

Ameti tegevuse korraldab ümber või lõpetab Põllumajandusministeerium seadusega kehtestatud korras.

[Kehtetu]