Ridala Vallavolikogu — Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord — KO, 50, 700

Määrus kehtestatakse Haldusmenetluse seaduse § 92 lg 4, § 93 lg 1; Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 punkti 366, § 62 lg 1 punkti 1 ja Jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja lg 4, § 67 lg 1 ja lg 4, § 68 lg 1, § 69 lg 4 ja lg 5 alusel ning Ridala Vallavolikogu 19. detsembri 2008.a. määruse nr 97 «Lääne maakonna jäätmehoolduseeskirja koos lisatingimustega Ridala valla kohta kehtestamine» § 4 lg 1 alusel. 1. peatükk ÜLDNÕUDED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse Hanila, Lihula, Nõva, Oru, Risti, Ridala, Taebla ja Vormsi valdades korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord (edaspidi kord), mille ülesandeks on kindlaks määrata: 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2) korraldatud jäätmeveo veopiirkond; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 4) jäätmeveo teenustasude piirmäärad; 5) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord; 6) jäätmevaldajate erandkorras korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemise tingimused ja kord. (2) Määrusega ei reguleerita jäätmeveo korraldamist jäätmevaldaja kinnistu piires, st jäätmekonteineri asukoht kinnistul ja kaugus kinnistu välispiirist ei saa olla korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitumise aluseks. § 2. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmeveoga korraldatakse kõikide jäätmeveo piirkonna jäätmevaldajatel tekkivate järgmiste jäätmete kogumist ja vedu: 1) vanapaber ja kartong; 2) segaolmejäätmed; 3) suurjäätmed; 4) ohtlikud jäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. § 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond Korraldatud jäätmeveo piirkonna moodustavad: 1) Hanila vald; 2) Lihula vald; 3) Nõva vald; 4) Oru vald; 5) Risti vald; 6) Ridala vald; 7) Taebla vald; 8) Vormsi vald. 2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE § 4. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg (1) Jäätmevaldajad on kohustatud liigiti koguma järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid: 1) vanapaber ja kartong; 2) segaolmejäätmed; 3) suurjäätmed; 4) ohtlikud jäätmed . (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 4 nimetatud jäätmeid kogutakse liigiti eraldi kogumismahutitesse. Kasutatavate konteinerite maht määratakse ära korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides. (3) Kogumismahutite tühjendamise sagedus kompaktse hoonestusega aladel on vähemalt üks kord kuus ja hajaasustusaladel on vähemalt üks kord kvartalis. (4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahuteid tühjendada sätestatust sagedamini. (5) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu ei tohi teostada ajavahemikul kella 22.00 kuni kella 06.00. Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma sellisel kellaajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. (6) Jäätmevaldajatel on lubatud jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval kogumismahutid väljapoole oma kinnistu piire tänavaga/teega külgnevale alale tingimusel, et kogumismahutid ei takistaks liiklust ega jalakäijaid. § 5. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Segaolmejäätmete teenustasu piirmäärad vastava suurusega kogumismahutis asuvate jäätmete ühekordse käitlemise eest on: konteineri maht kuni ... (l) 80 140 240 370 660 800 1500 2500 4500 32000 hind (kr) 66 80 90 100 134 155 270 405 650 4900 (2) Vanapaberi ja kartongi teenustasu piirmäärad vastava suurusega kogumismahutis asuvate jäätmete ühekordse käitlemise eest on: konteineri maht kuni ... (l) 240 600 2500 4500 hind (kr) 42 55 150 200 (3) Suurjäätmete jäätmeveo teenustasu ühe kuupmeetri hinna piirmäär on 250 (kakssada viiskümmend) krooni. (4) Ühe kuupmeetri konteineriväliste jäätmete käitlemise teenustasu piirmäär on 300 (kolmsada) krooni. (5) Ohtlike jäätmete ringi korraldamise tasu piirmäär on 100 000 (ükssada tuhat) krooni. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 5 toodud jäätmeveo teenustasude piirmäärad sisaldavad käibemaksu. (7) Jäätmeveo teenustasu piirmäärad ei sisalda kogumismahuti üüri- ja paigaldushinda. (8) Käesolevas paragrahvis nimetamata standardsete kogumismahutite teenustasu arvestatakse lähima suurema kogumismahuti ühikhinna järgi. § 6. Jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord ja teenustasu piirmäärade muutmine (1) Teenustasude piirmäärasid korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingu kehtivusajal ei muudeta, väljaarvatud paragrahv 6 lõikes 4 nimetatud juhul. (2) Teenustasude muutmine on lubatud vaid juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad segaolmejäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid ja see mõju erineb 20% kehtivast teenuse maksumusest kulukomponendi kohta. Teenustasude muutmine toimub mitte sagedamini kui üks kord aastas käesoleva määruse jõustumise päevast arvates. (3) Teenustasude hindu võib muuta kuni 10% ulatuses kogu ainuõiguse perioodi välte kohta, kuid mitte kõrgemale piirhinnast. (4) Segaolmejäätmete eest tasumisele kuuluva jäätmekäitluskoha tasu muutmise korral on omavalitsuste volikogudel õigus erandkorras teenustasude piirmäärasid muuta, kuid mitte rohkem kui 20% kehtivast teenustasude piirmäärast. § 7. Jäätmeveo teenustasude muutmise metoodika (1) Jäätmeveo teenustasude muutmise metoodika aluseks kasutatakse Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) poolt väljatöötatud metoodikat mille järgi jäätmeveo teenustasust 25% moodustab tööjõukulu ja 20% kütusekulu. Ülejäänud 55% koosneb muudest kuludest kokku. Mahukoefitsiendi aluseks on võetud EJKLi mahukoefitsientide keskmine. (2) Uus konteineri tühjendushind arvutatakse: 1) kütuse hinna muutumisel järgmiselt: X=(0,2*A*C)+C, kus X–uus konteineri tühjendushind A–kütuse hinna muutus C–kehtiv konteineri tühjendushind 0,2–kütusekulu osakaal kogumiskulus 2) tööjõukulu muutumisel järgmiselt: X=(0,25*B*C)+C, kus X–uus konteineri tühjendushind B–tööjõukulu muutus C–kehtiv konteineri tühjendushind 0,25–tööjõukulu osakaal kogumiskulus 3) saastetasu või käitluskulu muutmisel järgmiselt: X=(STm*k*KTm)+C X–uus konteineri tühjendushind STm–saastetasu muutus K–mahukaalu koefitsient 0,155 t/m3 KTm–konteineri suurus (maht) C–kehtiv konteineri tühjendushind 3. peatükk AVALIK KONKURSS, LEPINGU SÕLMIMINE JA AINUÕIGUSE ÄRAVÕTMINE § 8. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine (1) Avalik konkurss korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks viiakse läbi avatud pakkumise vormis vastavalt Jäätmeseadusele, Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001.a. määrusele nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord», Konkurentsiseadusele, konkursil osalevate omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele ja jäätmekavadele. (2) Avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale antakse ainuõigus kuni 31.05.2013.a. (3) Pakkumise hindamiseks moodustatakse kaheksaliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad paragrahvis 1 nimetatud omavalitsuste esindajad. § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping paragrahvis 1 nimetatud omavalitsuste ja edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtja vahel sõlmitakse 60 (kuuekümne) päeva jooksul peale edukaks tunnistatud otsuse teate edastamist kõikidele pakkujatele, kuid mitte varem kui 30 (kolmkümmend) päeva peale sama teate edastamist kõikidele pakkujatele. (2) Lepingu sõlmimisest keeldutakse, kui edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtja ei ole lepingu sõlmimise hetkeks alustanud korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotlemist konkursi tingimustes nimetatud veopiirkonnas. § 10. Vedajalt ainuõiguse äravõtmine (1) Ühtse veopiirkonna moodustanud omavalitsustel on õigus võtta jäätmevedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus jäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt Jäätmeseaduse paragrahv 85 lõike 1 punktile 3; 2) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmete kogumismahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hiljemalt lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 3) jäätmevedaja on jätnud korduvalt kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata; 4) jäätmevedaja on jätnud ühekordselt tähtajaliselt tühjendamata Vormsi saarel asuva segaolmejäätmete konteineri ja ei ole seda teinud ka korralisele tühjendamisele järgneva nädala jooksul. Juhul, kui konteiner on jäänud tühjendamata häirete tõttu laevaliikluses sanktsioone ei rakendata. See ei kehti olukorras, kus laeval ei ole vaba tekipinda auto üleveoks, mida ei loeta häireks laevaliikluses; 5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või omavalitsuste ja jäätmevedaja vahelist lepingut. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab omavalitsus sellest viivitamatult jäätmevedajat alates rikkumise teada saamisest ning nõuab jäätmevedajalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada 5 (viie) tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest omavalitsuse poolt. (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab ühishankes osalevad omavalitsused jäätmevedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas. 4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE § 11. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja, kes asub korraldatud jäätmeveoga hõlmatud territooriumil loetakse vastavalt Jäätmeseaduse paragrahv 69 lõikele 1 korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates ühishankes osalevate omavalitsuste korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. § 12. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamine (1) Vastavalt Jäätmeseaduse paragrahv 69 lõikele 4¹ on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. (2) Jäätmeseaduse paragrahv 69 lõike 4 alusel võib vallavalitsus erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks vastavalt käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud tingimustele ja korrale. 5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEO PIIRKONNAS ASUVATE JÄÄTMEVALDAJATE ERANDKORRAS KORRALDATUD JÄÄTMEVEOST TÄHTAJALISELT MITTELIITUNUKS LUGEMISE TINGIMUSED JA KORD § 13. Tingimused mille alusel võib jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks (1) Vallavalitsus võib erandkorras korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugeda kuni kaks protsenti omavalitsuse territooriumil alaliselt või ajutiselt asuvatest jäätmevaldajatest. (2) Jäätmeveoga võib erandkorras tähtajaliselt mitteliitunuks lugeda neid jäätmevaldajaid kelle kasutuses ja/või omanduses oleva kinnistu piir asub kaugemal kui 500 meetrit omavalitsuse või riigi poolt hooldatavast teest. (3) Tähtajaliselt mitteliitunuks ei loeta jäätmevaldajaid selle kinnistu suhtes, kuhu jäätmevaldaja on rahvastikuregistri andmetel määranud oma alalise elukoha, väljaarvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (4) Suvemajade omanikud, kes on omavalitsuste poolt hooajaliselt jäätmeveost vabastatud, on kohustatud korraldatud jäätmeveo raames jäätmeid ära andma vähemalt kaks korda aastas, mais ja augustis. Hooajaliselt vabastatud jäätmevaldajaid ei arvestata käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud kahe protsendi hulka. (5) Suvemajade omanikke võib kuni aastaks lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui omanik või kasutaja on määranud rahvastikuregistri andmetel oma alaliseks elukohaks sama omavalitsuse territooriumil asuva muu kinnistu ja see kinnistu ei ole korraldatud jäätmeveost vabastatud. (6) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ka mõnel muul sotsiaalsel põhjusel. (7) Jäätmevaldaja võib lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks kuni üheks kalendriaastaks. (8) Jäätmevaldaja, kes on loetud tähtajaliselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, peab mitteliitunuks lugemisele järgneva aasta 20. jaanuariks esitama vallavalitsusele kirjaliku selgituse, kellele, millal ja kui palju segaolmejäätmeid on ta üle andnud (väljaarvatud lõikes 5 nimetatud juhul) koos seda tõendavate dokumentidega. Kui jäätmevaldaja nimetatud tähtajaks kirjalikku selgitust koos nõutavate dokumentidega ei esita, kuid taotleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise pikendamist, jätab vallavalitsus jäätmeveoga mitteliitumise pikendamata. § 14. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord (1) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aluseks on jäätmevaldaja poolt omavalitsusele esitatud avaldus. Avaldus peab sisaldama: 1) jäätmevaldaja nime, isikukoodi ning kontaktandmeid; 2) kinnistu aadressi, mille jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist soovitakse; 3) põhjendust, miks soovitakse kinnistut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda; 4) selgitust, kuidas jäätmevaldaja kavatseb oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda; 5) mitteliitunuks lugemise perioodi, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta. (2) Jäätmevaldaja avalduse menetlemine toimub vastavalt Haldusmenetluse seadusele. (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korralisel istungil avalduste laekumise ajalises järjekorras. Vallavalitsuse otsus edastatakse jäätmevaldajale kirjalikult. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 15. Määruse kehtetuks tunnistamine Ridala Vallavolikogu 21. mai 2009.a. määrus nr 108 «Ridala vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord» tunnistatakse kehtetuks. § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Olev PEETRIS