Viru-Nigula Vallavolikogu — Hangete korraldamise kord Viru-Nigula vallas — KO, 44, 609

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 punkti 7 ja § 22 lg 2 ning riigihangete seaduse § 3, § 5 lg 2, § 15, § 16 lõike 1 ja § 37 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesolev hangete korraldamise kord (edaspidi nimetatud kord) reguleerib Viru-Nigula Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi nimetatud hankija) poolt korraldatavate riigihangete ja alla riigihangete seaduses (RHS) sätestatud maksumuse piirmäära jäävate asjade ostmise, teenuste tellimise, ideekonkursside korraldamise ja ehitustööde tellimisega (edaspidi nimetatud hange) seotud toimingute teostamist. (2) Käesolevat korda rakendatakse koos Riigihangete seaduse (RHS) ja Viru-Nigula vallavara valitsemist reguleerivate õigusaktidega. § 2. Eesmärk Käesoleva määruse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning isikute võrdne kohtlemine. § 3. Hangete korraldamise üldpõhimõtted Hankija on kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuse üksikjuhtumite (edaspidi pakkumuste) võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse käesolevas määruses ettenähtud mahus; 3) kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise hankel; 5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 6) võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi; 7) hanget ei või jaotada osadeks käesolevas määruse hanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. 2. peatükk Riigihanke korraldamine § 4. Riigihanke otsustamine (1) Kui käesolevas korras või vallavara valitsemist reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, otsustab vallavalitsus: 1) riigihanke, mille maksumus on võrdne või ületab RHS §-s 17 sätestatud riigihanke piirmäära; 2) ühise riigihanke korraldamise koos teiste hankijatega; 3) volituse andmise teisele isikule hankemenetlusega seotud toimingute tegemiseks; 4) raamlepingu sõlmimise; 5) riigihanke väljakuulutamise; 6) riigihanke pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise või pakkumuste tagasilükkamise; 7) hankemenetluse kehtetuks tunnistamise. (2) Kui hankelepinguga kavatsetakse võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi, mida ei ole jooksva aasta eelarve kuludes ette nähtud või kui hankemenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, on sellise riigihanke korraldamiseks vajalik vallavolikogu nõusolek. § 5. Riigihanke korraldamine (1) Vallavalitsuses korraldab riigihanget ning teeb selleks vajalikud toimingud ametnik, kellele asjade ostmine, ehitustööde või teenuste tellimine jms on tööülesandeks (edaspidi riigihanke korraldaja). Vallavalitsuse hallatavas asutuses määrab riigihanke korraldaja asutuse juht. (2) Vallavalitsus määrab riigihanke korraldaja käesolevas korras sätestatud juhul. (3) Riigihanke pakkumuste avamiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ja pakkumuste hindamiseks moodustatakse korras sätestatud juhtudel komisjon. Komisjoni koosseisu ja suuruse määrab vallavalitsus või hallatava asutuse juht, kui korras ei ole teisiti sätestatud. Komisjoni koosseisu kinnitamisel määrab vallavalitsus komisjoni esimehe ja aseesimehe. Kui riigihange on seotud hallatava asutusega ja asutus ise ei ole hankija, peab komisjoni koosseisu kuuluma selle asutuse esindaja. § 6. Riigihanke komisjon (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut komisjoni esimees. Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. (3) Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälte enamusega. Kui poolthääli ja vastuhääli on võrdselt, otsustab hääletamise tulemuse koosoleku juhataja hääl. (4) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab riigihanke korraldaja. Protokolli kantakse koosoleku päevakord, vastuvõetud otsustused ja komisjoni liikme nõudmisel tema eriarvamus. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud komisjoni liikmed ja koosoleku protokollija. 3. peatükk Menetlusreeglid 1. osa Riigihange, mille maksumus on võrdne või üle riigihanke piirmäära § 7. Riigihanke menetluse ettevalmistamine (1) Ettepaneku riigihanke väljakuulutamiseks ja hankemenetluse liigi kohta teeb ametnik või asutuse töötaja, kellele asjade ostmine, ehitustööde või teenuste tellimine jms on tööülesandeks vastavalt ametijuhendile või muule ameti- või tööülesandeid sätestavale dokumendile. Hankemenetluse liigi valikut ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses huvitatud isikute valikut peab ettepanekus põhjendama. (2) Riigihanke hankemenetluse liigi otsustab vallavalitsus. Riigihanke väljakuulutamise otsuses märgitakse riigihanke korraldaja ja moodustatakse komisjon pakkumuste avamiseks, pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ja hindamiseks. (3) Komisjoni töö toimub käesoleva korra §-s 6 sätestatud korras. § 8. Riigihanke teade ja hankedokumendid (1) Riigihanke korraldaja koostab riigihanke teate ja hankedokumendid vastavuses riigihangete seadusega, korraldab hanketeate avaldamise riigihangete registris ja teeb muud toimingud, mis on vajalikud hankemenetluse läbiviimiseks ning mis on pandud talle tööülesandeks ning mis ei ole kellegi teise ülesandeks. (2) Hankedokumendid peab enne riigihangete registrile hanketeatise esitamist või hankedokumentide väljastamist väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke korral heaks kiitma riigihankekomisjon. (3) Pakkuja ja taotleja nõudel annab hankedokumentide ja hanketeate kohta selgitusi riigihanke korraldaja. Olulistes küsimustes kooskõlastab riigihanke korraldaja selgituse eelnevalt komisjoni esimehe või aseesimehega. § 9. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamine (1) Pakkumused avab riigihanke komisjon hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus näidatud ajal ja kohas. (2) Pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused avab komisjon koosolekul. Pakkumuste avamisel teeb komisjon RHS § 46 lõikes 2 ettenähtud toimingud. Avamise kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse riigihangete seaduses ettenähtud andmed. (3) Riigihanke korraldaja saadab pakkumuste avamise protokolli koopia pakkujatele seaduses sätestatud tähtaja jooksul või koos teatega pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kooskõlas RHS § 46 lõikes 3 sätestatuga. § 10. Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine. Pakkumuste hindamine ja taotleja valik. Pakkumuste edukakas tunnistamine (1) Pärast pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamist kontrollib komisjon pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning võrdleb ja hindab pakkumusi. (2) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse korral või pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta nõuab komisjon pakkujalt RHS §-s 48 sätestatud korras kirjalikke selgitusi. Komisjon kontrollib esitatud selgitusi ja hindab esitatud tõendeid. (3) Komisjon esitab vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku kas pakkumuse edukaks tunnistamiseks, ühe või mõne pakkumuse või kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks. Komisjon võib teha ka muu põhjendatud ettepaneku (nt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine). Vastava õigusakti eelnõu valmistab ette riigihanke korraldaja. (4) Vallavalitsus otsustab pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise. § 12. Hankelepingu sõlmimine (1) Hankelepingu sõlmib vallavalitsus edukaks tunnistatud pakkumuse teinud pakkujaga. (2) Hankelepingu võivad pooled vormistada eraldi dokumendina. (3) Vallavalitsuse nimel sõlmib lepingu vallavanem või teda asendav isik, kui vallavalitsus ei ole otsustanud teisiti. (4) Hankelepingu täitmise üle tagab kontrolli riigihanke korraldaja, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. § 13. Vaidlustusmenetlus (1) Vaidlustusega seotud asjaajamisel ning vaidlustuste läbivaatamisel vaidlustuskomisjonis esindab hankijat riigihanke korraldaja. (2) Riigihanke korraldaja informeerib vallavalitsust vaidlustusmenetluse käigus tehtud otsustustest (hankemenetluse peatamine jms) ja korraldab nende täitmise. (3) Vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamise riigihangete seaduses sätestatud juhul otsustab vallavalitsus riigihangete korraldaja ja vallasekretäri ettepanekul. 2. osa Lihtmenetlusega riigihange § 14. Lihtmenetlusega riigihanke piirmäärad (1) Lihtmenetlusega riigihankele rakendatakse erinevaid vormi ja protsessinõudeid lähtudes järgmistest piirmääradest: 1) hanked teenuste tellimiseks ja asjade ostmiseks, mille maksumus ilma käibemaksuta on kuni 100 000 krooni ja ehitustööde tellimise hanked, mille maksumus ilma käibemaksuta on kuni 200 000 krooni; 2) hanked teenuste tellimiseks ja asjade ostmiseks, mille maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 kuni 200 000 krooni ja ehitustööde tellimise hanked, mille maksumus ilma käibemaksuta on 200 000 kuni 500 000 krooni; 3) hanked teenuste tellimiseks ja asjade ostmiseks, mille maksumus ilma käibemaksuta ületab 200 000 krooni ja ehitustööde hanke korral hanked, mille maksumus ilma käibemaksuta ületab 500 000 krooni ja mis jäävad alla RHS § 15 lõikes 1 sätestatud piirmäära. § 15. Menetlusreeglid kuni 100 000 kroonise hanke ja ehitustööde kuni 200 000 kroonise hanke korral (1) Kuni 100 000 kroonise hanke ja ehitustööde kuni 200 000 kroonise hanke puhul ei ole nõutavad hinnapäringud. Hankija võib kauba või teenuse osta või tellida turul kehtiva keskmise hinna lähedast hinda pakkuvalt hankijalt, arvestades ühtlasi kauba kohaletoimetamise kuludega. (2) Hanke dokumentideks on arve-saateleht või hankeleping ja arve või teostatud ehitustööde vastuvõtu akt ja arve, mis on allkirjastatud pakkuja seadusjärgse või volitatud isiku poolt, millega aktsepteeritakse ostetava kauba või teenuse liik, kogus ja hind. § 16. Menetlusreeglid 100 000 kuni 200 000 kroonise hanke ja ehitustööde 200 000 kuni 500 000 kroonise hanke korral (1) Hanke maksumusega100 000 kuni 200 000 kroonise ning ehitustööde tellimisel maksumusega 200 000 kuni 500 000 krooni on nõutavad vähemalt kolm hinnapäringut, mis on saadetud taasesitamist võimaldavas (kiri, e- kiri, faks) vormis vabalt valitud pakkujatele. (2) Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis hankija seadusjärgse või volitatud isiku poolt pakkujaga, kui on täidetud kõik hinnapäringus esitatud kauba liigi, koguse, kvaliteedi, garantii, kohaletoimetamise jm nõuded ning kelle pakkumus on vastavalt hinnapäringus toodud hindamiskriteeriumitele tunnistatud edukaks. (3) Hankijal on õigus pakkumused tagasi lükata kui: 1) need ei vasta hinnapäringus esitatud tingimustele või erinevad oluliselt kauba või teenuse turul kehtivatest keskmistest hindadest; 2) kõigi pakkumuste maksumused ületavad valla majanduslikke võimalusi ning see võimalus on ära toodud hinnapäringus. (4) Hanke dokumentideks on hinnapäring, pakkumused, hankeleping, arve, saateleht mis on alla kirjutatud hankija seadusjärgse esindaja või tema volitatud isiku poolt, millega aktsepteeritakse ostetava kauba või teenuse liik, kogus ja hind. (5) Hankija on kohustatud vastavalt oma asjaajamiskorrale registreerima ja säilitama hanke dokumendid - hinnapäringud, pakkujate vastused ning hankelepingud. § 17. Menetlusreeglid üle 200 000 kroonise hanke korral ja ehitustöödel üle 500 000 kroonise hanke korral (1) Hangete puhul maksumusega üle 200 000 krooni kuni RHS § 15 lõikes 1 sätestatud piirmäärani ja ehitustööde hangete puhul maksumusega üle 500 000 krooni kuni RHS § 15 lõikes 1 sätestatud piirmäärani puhul on nõutavad vähemalt kolm hinnapäringut, mis on saadetud taasesitamist võimaldavas (kiri, e- kiri, faks) vormis vabalt valitud pakkujatele. (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hanke kuulutab hankija välja oma veebilehel või valla ajalehes. (3) Hankijal on õigus pakkumused tagasi lükata kui: 1) need ei vasta hinnapäringus esitatud tingimustele või erinevad oluliselt kauba või teenuse turul kehtivatest keskmistest hindadest; 2) kõigi pakkumuste maksumused ületavad valla majanduslikke võimalusi ning see võimalus on ära toodud hinnapäringus. (4) Hankija esitab kõik tingimustele vastavad pakkumused vallavalitsusele, kes otsustab hankelepingu sõlmimise edukaks tunnistatud pakkujaga. Edukaks tunnistatakse pakkumine, kus on täidetud kõik hinnapäringus esitatud kauba liigi, koguse, kvaliteedi, garantii, kohaletoimetamise jm nõuded. Kui omandatava vara väärtus ületab valla eelarves selleks ette nähtud vahendeid, otsustab vara omandamise vallavolikogu. (5) Kirjalik hankeleping sõlmitakse pärast vallavalitsuse poolt pakkumuse edukaks tunnistamist hankija seadusjärgse esindaja või volitatud isiku poolt, kui vallavalitsuse korraldusega ei ole määratud teisiti. (6) Hanke dokumentideks on veebilehe või ajalehe teate koopia, hinnapäring, pakkumused, hankeleping, arve, saateleht, mis on allkirjastatud hankija seadusjärgse esindaja või tema volitatud isikute poolt. (7) Lähtuvalt asutuse asjaajamiskorrast hankija on kohustatud registreerima ja säilitama veebilehe või ajalehe teate koopiat, hinnapäringut ja pakkujate vastuseid ning hankelepingut. § 19. Erakorralistel juhtudel riigihanke korraldamine (1) Erakorralistel juhtudel sõlmitava hankelepingu (avariitööd jms) korral ei pea käesolevas korras toodud menetlusreegleid järgima, välja arvatud riigihanke aruande esitamise kohustus. Kui hanke maksumus on üle 200 000 krooni, korraldab riigihanke korraldaja valla veebilehel eduka pakkumuse esitanud isiku nime ja registrikoodi ning pakkumuse maksumuse avaldamise. § 20. Määruse jõustumine Määrus jõustub 25. veebruaril 2010. a. Volikogu esimees Raivo HEINMETS