Vabariigi Valitsus — Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks pädevate täidesaatva riigivõimu asutuste määramine — RTL, 9, 169
Statutory Text (1 Articles)
«Hädaolukorra seaduse» § 6 lõike 2 alusel kehtestada nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning määrata hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks pädevad täidesaatva riigivõimu asutused (lisatud). Peaminister Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2010. a korralduse nr 54 «Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks pädevate täidesaatva riigivõimu asutuste määramine» lisa Nr Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs Hädaolukorra riskianalüüsi koostavad pädevad täidesaatva riigivõimu asutused 1. Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju Metsa- või maastikutulekahju, mis tekitab ulatuslikku kahju varale ja looduskeskkonnale ning ohustab pääste elutähtsa teenuse toimepidevust (päästeressursi ammendumine, päästeteenuse kättesaadavuse halvenemine). Metsatulekahju põlengualaga alates 500 ha, kestusega üle 7 ööpäeva või mitmed väiksemad metsa- ja maastikutulekahjud, mis toimuvad ühel ajal erinevates piirkondades. Päästeamet 2. Ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoones Selline plahvatus või tulekahju suurõnnetuse ohuga või ohtlikus ettevõttes, mille tagajärjel võib ohtu sattuda suure hulga inimeste elu või tervis (tarvilik ulatuslik evakueerimine, raskelt kannatanuid alates 30) ja mis tekitab ulatuslikku kahju varale (kahju alates 50 mln krooni), looduskeskkonnale (vajalik inimese sekkumine) või elutähtsa teenuse toimimisele. Päästeamet 3. Tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi Tulekahju, plahvatus või varing rahvarohkes kohas (kultuuriasutused, spordihooned, koolihooned, kaubanduskeskused jm) või hoonetes, kus viibivad abitus seisundis inimesed (tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused jm) ja evakueerimine on takistatud või viibib oluliselt (reageeriv asutus pole kohal ja olemasolev personal ei saa hakkama) ning selle tagajärjel satub ohtu paljude inimeste elu või tervis (vähemalt 30 raskelt kannatanut). Päästeamet 4. Torm Tuule keskmine kiirus alates 25 m/s või tuulepuhangud alates 33 m/s. Kaasnevad ulatuslik varaline kahju ja elutähtsa teenuse häired ning oht inimeste elule või tervisele. Päästeamet 5. Üleujutus tiheasustusalal Üleujutus piirkonnas, kus ohtu satub paljude inimeste elu või tervis (võib tekkida lisaks ka joogivee reostumine). Tuleb rakendada ulatuslikke evakueerimismeetmeid, puudus on ressurssidest ning päästetööd kestavad üle 7 ööpäeva. Kaasneb ulatuslik varaline kahju. Looduskeskkonna kahjud tõenäoliselt minimaalsed. Suur kahju elutähtsa teenuse toimimisele. Päästeamet 6. Ulatuslik merereostus Laevadelt pärinev selline naftareostus merel, mille tagajärjel kahjustub Läänemere merekeskkond ning majanduslikud tagajärjed on rasked ja pikaajalised. Ulatuslikuks merereostuseks on 2. ja 3. astme naftareostus (alates 10 tonnist naftast meres). Politsei- ja Piirivalveamet 7. Ulatuslik rannikureostus Selline (nafta)reostus rannikul, mille likvideerimine on tehniliselt keeruline ning aega ja ressurssi nõudev protsess, põhjustades selle tõttu olulise kahju looduskeskkonnale. (Koristustööde hulk alates 5 tonnist või koristustööd rannariba(de)l, mille pikkuseks on kokku üle 20 km, ning koristustööd võtavad aega üle 7 ööpäeva). Keskkonnaamet 8. Ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal Ulatuslik pinnaveekogu reostus: kemikaalide või organismide sattumine pinnaveekogusse koguses, mis sõltuvalt nende toksilisusest põhjustab ulatuslikku veeorganismide hukku, avaldab olulist ebasoodsat mõju veekogu ökoloogilisele ja keemilisele seisundile ning ohustab laiemalt looduskeskkonda, kaasa arvatud inimeste elu või tervist. Ulatuslik maapinna reostus: kemikaalide või organismide sattumine maapinnale või maapinda koguses, mis sõltuvalt nende toksilisusest põhjustab pinnase ulatusliku ehk suuremahulise reostumise ning võib kaasa tuua põhjavee reostumise või mõjutada otseselt või kaudselt ohustatud liike ning nende elupaiku või millega kaasneb oht inimese elule või tervisele. Ulatuslik põhjavee reostus: kemikaalide või organismide sattumine põhjavette koguses, mis sõltuvalt nende toksilisusest toob kaasa põhjaveehaarde või põhjaveevaruga ala reostumise. Keskkonnaamet 9. Paljude kannatanutega õnnetus maanteel Ahelavarii, mille käigus satub ohtu paljude inimeste elu või tervis (vähemalt 30 raskelt kannatanut). Võimalik ka keskkonnakahju, kui õnnetusse satub ohtlikke veoseid vedav sõiduk. Maanteeamet 10. Paljude kannatanutega reisirongiõnnetus Paljude kannatanutega reisirongiõnnetus, mille käigus satub ohtu paljude inimeste elu või tervis (vähemalt 30 raskelt kannatanut), samuti võivad tekkida rasked tehnilised, juhtimis-, varustus- ja päästeprobleemid. Tehnilise Järelevalve Amet 11. Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga rongiõnnetus, mille käigus satub ohtu paljude inimeste elu või tervis (vähemalt 30 raskelt kannatanut) või tekib keskkonnareostus. Samuti võivad tekkida rasked tehnilised, juhtimis-, varustus-, pääste-, keskkonna- ja evakuatsiooniprobleemid. Tehnilise Järelevalve Amet 12. Paljude kannatanutega reisilaevaõnnetus Paljude kannatanutega reisilaevaõnnetus või selle hukk, millega kaasnevad väga rasked või katastroofilised tagajärjed inimeste elule või tervisele. Tegemist on suure arvu hukkunutega ning vigastatute arv võib ületada piirkonda teenindava (raskelt kannatanuid vähemalt 171) või kogu tervishoiusüsteemi võimekuse. Õnnetusega võib kaasneda suur majanduslik kahju laeva ja lasti kaotuse näol (120 mln eurot ja enam). Samuti on võimalik ulatuslik keskkonnareostus. Veeteede Amet 13. Paljude kannatanutega õhusõidukiõnnetus Selline õnnetus lennuvahendiga, mis seab ohtu inimeste elu või tervise (vähemalt 30 raskelt kannatanut) või elutähtsa teenuse toimimise. Võib kaasneda ka ulatuslik varaline kahju. Lennuamet 14. Paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel Paljude inimeste hukkumine või tervisekahjustuste tekkimine jää tekkimisel või lagunemisel territoriaalmere lahtedel või piiriveekogudel, mis võib kaasa tuua lisaks paljudele kannatanutele ka kahju looduskeskkonnale. Politsei- ja Piirivalveamet 15. Massiline korratus Massiline korratus, mis ohustab riigi julgeolekut, tekitab kahju inimeste elule või tervisele (vähemalt üksikud hukkunud või hulk kannatanuid, nendest mitmed raskelt – kannatanuid vähemalt 30) või ulatuslikku majanduslikku kahju ning mille ohjeldamise erimeetmete või -vahendite rakendamiseks on vajalik riigiasutuste ulatuslik koostöö (koostöö puudumisel esineks mitmepäevane häire elutähtsate teenuse toimimises). Politsei- ja Piirivalveamet 16. Pantvangi võtmine Renegaat (lennuki kaaperdamine). Suur oht inimeste elule või tervisele ning elutähtsa teenuse toimimisele. Reisilaeva kaaperdamine, pantvangide võtmine, rünne (relvastatud kallaletung, mürgid, radioaktiivsus, bakterid), rahutused laevas (provokatsioonid). Selline olukord reisilaeva pardal, mis seab ohtu paljude inimeste elu või tervise ning mille lahendamine on väga keeruline ja ressursimahukas. Pantvangi võtmised koolides, meelelahutusasutustes jt kohtades, kus ohtu satub korraga paljude inimeste elu või tervis. Kaitsepolitseiamet 17. Epideemia Bakteriaalsete või viirusnakkuste ulatuslik levik (sh kõik bioloogilised riskid, nt bioterrorism). Ennekõike suur oht inimeste elule või tervisele, mille kaudu võib häiritud olla elutähtsa teenuse toimimine. Terviseamet 18. Massiline mürgistus Mürgistus inimestel keemilise aine organismi sattumise tagajärjel. Ohus paljude inimeste elu või tervis (raskelt kannatanuid alates 30). Võib tekkida välisõhu reostusest (saasteainete häiretaseme ületamine ja pikaajaline piir- või sihtväärtuste ületamine) või muul moel keemilise aine sattumisest organismi. Terviseamet 19. Erakordselt külm ilm Õhutemperatuur madalam kui –30 °C kauem kui 2 päeva, mille tagajärjel satub ohtu elutähtis teenus ning võib tekkida kahju inimeste elule või tervisele. Päästeamet 20. Erakordselt kuum ilm Õhutemperatuur kõrgem kui +30 °C kauem kui 2 päeva, mille tagajärjel satub ohtu inimeste elu või tervis või mis tekitab kahju elutähtsale teenusele. Terviseamet 21. Episootia Loomataudi ulatuslik ja kiire levik, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist või suurt suremust ning millega kaasneb suur majanduslik kahju, samuti sellise loomataudi levik, mis kujutab suurt ohtu inimese elule või tervisele (märkus: loomataudina käsitatakse ka sellist loomade massilist haigestumist, mida põhjustaval teguril puudub omadus üle kanduda). Kahjustuda võib saada ka looduskeskkond (haigus koduloomalt metsloomale). Veterinaar- ja Toiduamet 22. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus Kaitsemeetmete rakendamiseks kehtestatud tegutsemistasemete või sekkumistasemete ületamine, mis on tingitud: a) avariist/õnnetusest tuumarajatises, mille mõju võib ulatuda Eestini, või b) tuumakütusel töötava satelliidi kukkumisest Eesti territooriumile või lähedusse. Suur oht inimeste elule või tervisele ning keskkonna radioaktiivseks saastumiseks. Ressursinappus evakueerimisel (elutähtsa teenuse toimimine). Keskkonnaamet 23. Riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus Kaitsemeetmete rakendamiseks kehtestatud tegutsemistasemete või sekkumistasemete ületamine, mis on tingitud mis tahes intsidendist Eesti territooriumil, näiteks kiirgusallika transpordil, kadumisel, varastamisel, sattumisel keskkonda vms. Keskkonnaamet 24. Massiline põgenike sisseränne riiki Selline massiline põgenike sisseränne riiki, mille tagajärjel riigil ei ole võimalik tagada olukorra ilmnemisel sisserännanutele elamisväärseid tingimusi ning mis halvab elutähtsa teenuse toimimise (erakorraline meditsiin, statsionaarne eriarstiabi, korrakaitse jms). Sotsiaalministeerium 25. Ulatuslik küberrünnak Selline ulatuslik rünnak riigi infosüsteemidele, mis halvab elutähtsaid valdkondi või teenuseid nagu energeetika, sideteenused ja veevarustus ning ohustatud on kõik elanikkonna grupid. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus 26. Ulatuslik korratus vanglas Selline ulatuslik korratus vanglas, mis tähendab vangide massilist allumatust, relvastatud rünnet vangla vastu, vanglas toimuvat plahvatust, tulekahju või varingut, pantvangi võtmist, mitme kinnipeetava samaaegset põgenemist vanglast, vangla territooriumi looduslikku üleujutust, vanglas levivat epideemiat või elutähtsa teenuse katkemist vanglas. Justiitsministeerium 1 Nafta tähendab maaõlisaadust ükskõik millises vormis: põlevkiviõli, toornafta, küttenafta, masuut, naftatöötlemissaadused, biodiisel jm. Siseminister Marko POMERANTS