Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded

Määrusega kehtestatakse krediidiasutuse, krediidiasutuse konsolideerimisgrupi ja krediidiasutuse filiaali usaldatavusnormatiivide aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja vormile esitatavad nõuded ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele.

Krediidiasutused koostavad ja esitavad määruse § 3 lõike 1 punktides 17─19 nimetatud aruanded ainult konsolideeritud baasil. Krediidiasutused, kes ei kuulu krediidiasutuse konsolideerimisgruppi, koostavad ja esitavad määruse § 3 lõike 1 punktides 17─19 nimetatud aruanded ainult soolo baasil.

(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama järgmised aruanded soolo ja konsolideeritud baasil

1) «Kapitali adekvaatsuse aruanne» vastavalt lisale 1;

2) «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne standardmeetodil» vastavalt lisale 2;

3) «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne sisereitingute meetoditel» vastavalt lisale 3;

4) «Omakapitali investeeringute aruanne sisereitingute meetoditel» vastavalt lisale 4;

5) «Valuutariski aruanne» vastavalt lisale 5;

6) «Kaubariski aruanne» vastavalt lisale 6;

7) «Intressipositsiooni riski aruanne» vastavalt lisale 7;

8) «Aktsiapositsiooni riski aruanne» vastavalt lisale 8;

9) «Kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud positsioonide aruanne» vastavalt lisale 9;

10) «Optsioonide aruanne» vastavalt lisale 10;

11) «Kauplemisportfelli ülekanderiski aruanne» vastavalt lisale 11;

12) «Operatsiooniriski aruanne» vastavalt lisale 12;

13) «Riskide kontsentreerumise aruanne» vastavalt lisale 13;

14) «Osaluste aruanne» vastavalt lisale 14;

15) «Allutatud kohustuste aruanne» vastavalt lisale 15;

16) «Likviidsuse aruanne» vastavalt lisale 16.

17) «Operatsiooniriski kahjujuhtumite ja intsidentide aruanne» vastavalt lisale 17;

18) «Operatsiooniriski võtmeindikaatorite aruanne» vastavalt lisale 18;

19) «Hagide aruanne» vastavalt lisale 19.

(2) Krediidiasutuse filiaal on kohustatud koostama «Likviidsuse aruande» vastavalt lisale 16.

Aruanneteskajastatakse andmed krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi omavahendite, kapitali adekvaatsuse, riskide kontsentreerumise, oluliste osaluste, allutatud kohustuste ja krediidiasutuse, krediidiasutuse konsolideerimisgrupi ja krediidiasutuse filiaali likviidsuse kohta lähtudes Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2006. a määruses nr 13 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide arvutamise ja rakendamise kord (edaspidi usaldatavusnormatiivide määrus) sätestatud mõistetest, põhimõtetest ja meetoditest.

§ 5. Aruannete koostamise alused

(1) Aruanded koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus ning esitatakse tuhandetes täisühikutes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

(2) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursiga, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

(3) Aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti. Aruannetes esitatavate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

Aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.

(1) Käesoleva määruse § 3 punktides 1–14 nimetatud soolo baasil aruannete aruandeperioodiks on kalendrikuu ning konsolideeritud baasil aruannete aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Käesoleva määruse § 3 punktis 15 nimetatud soolo ning konsolideeritud baasil aruande aruandeperioodiks on poolaasta.

(3) Käesoleva määruse § 3 punktis 16 nimetatud soolo baasil aruande aruandeperioodiks on kalendrikuu.

(3¹) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 17−19 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal.

(4) Käesoleva määruse § 3 punktides 1–15 nimetatud soolo baasil aruanded esitatakse hiljemalt kolmeteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning konsolideeritud baasil aruanded esitatakse aruandeperioodile järgneva kuu jooksul.

(5) Käesoleva määruse § 3 punktis 16 nimetatud soolo baasil aruanne esitatakse hiljemalt viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.

(6) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 17−19 nimetatud aruanded esitatakse aruandeperioodile järgneva kuu jooksul.

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML (eXtensibleMarkupLanguage) formaadis vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Aruannete koodid on järgmised

1) «Kapitali adekvaatsuse aruanne»: soolo baasil 60 ja konsolideeritud baasil 660;

2) «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne standardmeetodil»: soolo baasil 61 ja konsolideeritud baasil 661;

3) «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne sisereitingute meetoditel»: soolo baasil 62 ja konsolideeritud baasil 662;

4) «Omakapitali investeeringute aruanne sisereitingute meetoditel»: soolo baasil 63 ja konsolideeritud baasil 663;

5) «Valuutariski aruanne»: soolo baasil 64 ja konsolideeritud baasil 664;

6) «Kaubariski aruanne»: soolo baasil 65 ja konsolideeritud baasil 665;

7) «Intressipositsiooni riski aruanne»: soolo baasil 66 ja konsolideeritud baasil 666;

8) «Aktsiapositsiooni riski aruanne»: soolo baasil 67 ja konsolideeritud baasil 667;

9) «Kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud positsioonide aruanne»: soolo baasil 68 ja konsolideeritud baasil 668;

10) «Optsioonide aruanne»: soolo baasil 69 ja konsolideeritud baasil 669;

11) «Kauplemisportfelli ülekanderiski aruanne»: soolo baasil 70 ja konsolideeritud baasil 670;

12) «Operatsiooniriski aruanne»: soolo baasil 71 ja konsolideeritud baasil 671;

13) «Riskide kontsentreerumise aruanne»: soolo baasil 80 ja konsolideeritud baasil 680;

14) «Osaluste aruanne»: soolo baasil 85 ja konsolideeritud baasil 685.

15) «Allutatud kohustuste aruanne»: soolo baasil 86 ja konsolideeritud baasil 686;

16) «Likviidsuse aruanne»: soolo baasil 87;

17) «Operatsiooniriski kahjujuhtumite aruanne»: 672;

18) «Operatsiooniriski võtmeindikaatorite aruanne»: 673;

19) «Hagide aruanne»: 674.

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(3) Aruannetes määratakse kuupäeva formaat vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601.

(1) Käesolevat määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel 2007. aasta 1. jaanuaril ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Kuni 2007. aasta 31. detsembrini võib krediidiasutus krediidiasutuste seaduse § 1411 määratud korras ja tingimustel koostada ja esitada kapitali adekvaatsuse ja riskide kontsentreerumise aruandeid Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a määruse nr 12 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» alusel.

(1) Käesoleva määruse rakendamiseks valmisoleku testimiseks kehtestatakse aruannete testimise periood krediidiasutustele, kes lähtuvad aruannete koostamisel ja esitamisel käesoleva määruse § 10 lõikest 2.

(2) Testiperiood algab 1. jaanuaril 2007. a ja lõpeb 31. detsembril 2007. a.

(3) Testiperioodil on aruandeperioodiks kvartal.

(4) Testiperioodi aruanded koostatakse ja esitatakse lähtudes meetoditest, mida krediidiasutus kavatseb kapitalinõuete arvutamisel kasutada alates 2008. a 1. jaanuarist.

(5) Testiperioodi ei kohaldata käesoleva määruse lisades 13 ja 14 sätestatud aruannetele.

(6) Testaruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele hiljemalt kaks kuud pärast aruandekvartali lõppu järgmises vorminduses

1) 2007. a 1. kvartali aruanne Microsoft Excel’is või XML-s;

2) 2007. a 2.–4. kvartali aruanded XML-s.

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 02.04.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-02217.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 1 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

KAPITALI ADEKVAATSUSE ARUANNE1. Aruande eesmärkKapitali adekvaatsuse aruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse normatiivi täitmise kontrollimiseks.2. Aruande valdkondKapitali adekvaatsuse aruandes kajastatakse krediidiasutuse omavahendid ja järgmised kapitalinõuded

1) pangaportfelli krediidiriski kapitalinõue;

2) kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõue;

3) kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõue;

4) valuutariski kapitalinõue;

5) kaubariski kapitalinõue;

6) operatsiooniriski kapitalinõue;

7) kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületavatelt summadelt.3. Aruanderea struktuur

1) Kirje identifikaator

2) Väärtus4. Kirjete identifikaatorid

Sissemakstud aktsia- ja osakapital 2101 Ülekurss 2102 Kasumi arvel moodustatud reservid 2103 Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum 2104 Kinnisvarainvesteeringute eelmiste perioodide realiseerimata kasum 2111 Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate ja osade eelmiste perioodide realiseerimata kasum 2112 Krediidiasutuse enda poolt emiteeritud võlainstrumentide eelmiste perioodide väärtuse muutus 2115 Väärtpaberistatud varade eelmiste perioodide realiseerimata kasum 2114 Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) 2120 Realiseerimata valuutakursivahed (ainult konsolideeritud aruandes) 2121 Immateriaalne põhivara 2129 Aruandeperioodi kahjum 2130 Aruandeperioodi kasum 2131 Kinnisvarainvesteeringute aruandeperioodi realiseerimata kasum 2141 Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate ja osade aruandeperioodi realiseerimata kasum 2142 Krediidiasutuse enda poolt emiteeritud võlainstrumentide aruandeperioodi väärtuse muutus 2145 Väärtpaberistatud varade aruandeperioodi realiseerimata kasum 2144 Muud esimese taseme omavahendid 2150 Esimese taseme omavahendite summa 2100 Allutatud kohustused 2201 Eelisaktsiad 2202 Piiranguid ületavad allutatud kohustused ja eelisaktsiad 2203 Põhivara ümberhindluse reserv 2204 Määramata tähtajaga instrumendid 2205 Müügivalmis finantsinstrumendid 2206 Kinnisvarainvesteeringute realiseerimata kasumi osa 2207 Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate ja osade realiseerimata kasumi osa 2208 Oodatavat kahju ületavad allahindlused ja korrigeerimised 2209 Muud teise taseme omavahendid 2210 Piiranguid ületavad teise taseme omavahendid 2211 Teise taseme omavahendite summa 2200 Olulised osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes 2260 Olulised osalused kindlustusandjates 2261 Muud osalused 2262 Oodatav kahju 2263 Väärtpaberistatud positsioonid 2264 Muud omavahenditest maha arvatavad positsioonid 2265 Mahaarvamised kokku 2270 Tähtajalised allutatud kohustused 2301 Muud kolmanda taseme omavahendid 2302 Kolmanda taseme omavahendite summa 2300 Omavahendite miinimumsuurus 2400 Esimese taseme omavahendid pärast mahaarvamisi 2401 Teise taseme omavahendid pärast mahaarvamisi 2402 Teise taseme omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks 2403 Kolmanda taseme omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks 2404 Omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks 2405 Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil 2501 Regionaal- ja kohalikud omavalitsused standardmeetodil 2502 Riigiasutuste poolt hallatavad asutused, kasumit mittetaotlevad asutused ja ühingud standardmeetodil 2503 Multilateraalsed arengupangad standardmeetodil 2504 Rahvusvahelised organisatsioonid standardmeetodil 2505 Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil 2506 Äriühingud standardmeetodil 2507 Jaenõuded standardmeetodil 2508 Kinnisvaraga tagatud nõuded standardmeetodil 2509 Viivituses nõuded standardmeetodil 2510 Kõrge riskiga varad standardmeetodil 2511 Pandikirjad standardmeetodil 2512 Krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude äriühingute lühiajalised võlgnevused standardmeetodil 2513 Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil 2514 Muud varad standardmeetodil 2515 Väärtpaberistatud positsioonid standardmeetodil 2516 Keskvalitsused ja keskpangad sisereitingute meetodil 2551 Krediidiasutused, investeerimisühingud ja kohalikud omavalitsused sisereitingute meetodil 2552 Muud äriühingud sisereitingute meetodil 2553 Jaenõuded sisereitingute meetodil 2557 Väärtpaberistatud positsioonid sisereitingute meetodil 2558 Omakapitali investeeringud sisereitingute meetodil 2559 Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded kokku 2500 Valuutariski kapitalinõue 2600 Kaubariski kapitalinõue 2650 Intressipositsiooniriski kapitalinõue 2701 Aktsiapositsioonirisk kapitalinõue 2702 Kapitalinõuded optsioonidelt 2703 Riskikontsentratsiooni piirmäärasid ületavate kauplemisportfelli positsioonide kapitalinõue 2704 Kauplemisportfelli ülekanderiski kapitalinõue 2705 Valuutariski, kaubariski ja kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõuded sisemudelite meetodil 2709 Valuutariski, kaubariski ja kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõuded kokku 2700 Operatsiooniriski baasmeetod 2801 Operatsiooniriski standardmeetod 2802 Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelite meetod 2803 Operatsiooniriski kapitalinõuded kokku 2800 Üleminekuperioodi omavahendite miinimum 2900 Kapitalinõuded adekvaatsuse arvutamiseks 2950 Kapitali adekvaatsus 2999 Muud varad sisereitingute meetodil 2554

5. VäärtusVäärtus näidatakse Eesti kroonides tuhandetes täisühikutes.5.1 Esimese taseme omavahendidEsimese taseme omavahendid kajastatakse lähtudes krediidiasutuste seaduse §-s 73 sätestatust. Esimese taseme omavahendid tähistatakse identifikaatoritega 2101 kuni 2150.

1) Kirje 2101 «Sissemakstud aktsia- ja osakapital»Siin näidatakse sissemakstud aktsia- ja osakapital bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

2) Kirje 2102 «Ülekurss»Siin näidatakse sissemakstud ülekurss bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

3) Kirje 2103 «Kasumi arvel moodustatud reservid»Siin näidatakse kasumi arvel moodustatud reservid, sealhulgas äriseadustiku alusel moodustatud kohustuslik reservkapital bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

4) Kirje 2104 «Eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum»Siin näidatakse eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

5) Kirje 2111 «Kinnisvarainvesteeringute eelmiste perioodide realiseerimata kasum»Siin näidatakse kirjel 2104 näidatud summas sisalduv realiseerimata kasum õiglases väärtuses mõõdetud kinnisvarainvesteeringutelt. Erinevate kinnisvaraobjektide kasumit ja kahjumit ei tasaarvestata. Realiseerimata kasum näidatakse miinusmärgiga.

6) Kirje 2112 «Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate ja osade eelmiste perioodide realiseerimata kasum»Siin näidatakse kirjel 2104 näidatud summas sisalduv realiseerimata kasum õiglases väärtuses mõõdetud investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtjatesse. Erinevate investeeringute kasumit ja kahjumit ei tasaarvestata. Realiseerimata kasum näidatakse miinusmärgiga.

7)

8) Kirje 2114 «Väärtpaberistatud varade eelmiste perioodide realiseerimata kasum»Siin näidatakse kirjel 2104 näidatud summas sisalduva väärtpaberistatud varade realiseerimata kasumi ja kahjumi vahe juhul, kui see on positiivne. Realiseerimata kahjumit ületav realiseerimata kasum näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui realiseerimata kahjum ületab realiseerimata kasumi, on kirje väärtus 0 (null).

8¹) Kirje 2115 «Krediidiasutuse enda poolt emiteeritud võlainstrumentide eelmiste perioodide väärtuse muutus»Siin näidatakse õiglases väärtuses kajastatud kohustuste väärtuse muutusest tulenevad tulud ja kulud, mida ei kaasata omavahendite koosseisu vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 7 lõikele 8. Kahjum näidatakse plussmärgiga ja kasum miinusmärgiga.

9) Kirje 2120 «Vähemusosalus»Konsolideeritud aruandes näidatakse siin vähemusosalus aruandeperioodi lõpu bilansilises väärtuses. Soolo aruandes on kirje väärtus 0 (null).

10) Kirje 2121 «Realiseerimata valuutakursivahed»Konsolideeritud aruandes näidatakse siin realiseerimata kursivahed aruandeperioodi lõpu bilansilises väärtuses. Soolo aruandes on kirje väärtus 0 (null).

11) Kirje 2129 «Immateriaalne põhivara»Siin näidatakse immateriaalse põhivara aruandeperioodi lõpu bilansiline väärtus. Immateriaalne põhivara näidatakse miinusmärgiga.

12) Kirje 2130 «Aruandeperioodi kahjum»Siin näidatakse aruandeperioodi kahjum bilansilises väärtuses. Aruandeperioodi kahjum näidatakse miinusmärgiga.

13) Kirje 2131 «Aruandeperioodi kasum»Siin näidatakse aruandeperioodi kasum juhul, kui selle suurust on kontrollinud audiitor ning on täidetud krediidiasutuste seaduse § 73 lõigetes 5, 51 ja 6 sätestatud tõendusmaterjalide esitamise nõuded aruandeperioodi kasumi arvamiseks omavahenditesse. Aruandeperioodi kasum näidatakse bilansilises väärtuses kuupäeva seisuga, millega see on audiitori poolt kontrollitud. Kui krediidiasutusel on pärast kontrolli läbiviimist kahjum, näidatakse kirjel aruandeperioodi kasum bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga. Ülejäänud juhtudel näidatakse kasumi väärtuseks 0 (null).

14) Kirje 2141 «Kinnisvarainvesteeringute aruandeperioodi realiseerimata kasum»Siin näidatakse kirjel 2131 näidatud summas sisalduv realiseerimata kasum õiglases väärtuses mõõdetud kinnisvarainvesteeringutelt. Erinevate kinnisvaraobjektide kasumit ja kahjumit ei tasaarvestata. Realiseerimata kasum näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui identifikaatoriga 2131 tähistatud kirjel on aruandeperioodi kasumi väärtus 0 (null), näidatakse siin samuti 0 (null).

15) Kirje 2142 «Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate ja osade aruandeperioodi realiseerimata kasum»Siin näidatakse kirjel 2131 näidatud summas sisalduv realiseerimata kasum õiglases väärtuses mõõdetud investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtjatesse. Erinevate investeeringute kasumit ja kahjumit ei tasaarvestata. Realiseerimata kasum näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui identifikaatoriga 2131 tähistatud kirjel on aruandeperioodi kasumi väärtus 0 (null), näidatakse siin samuti 0 (null).

16)

17) Kirje 2144 «Väärtpaberistatud varade aruandeperioodi realiseerimata kasum»Siin näidatakse kirjel 2131 näidatud summas sisalduva väärtpaberistatud varade realiseerimata kasumi ja kahjumi vahe juhul, kui see on positiivne. Realiseerimata kahjumit ületav realiseerimata kasum näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui realiseerimata kahjum ületab realiseerimata kasumi, on kirje väärtus 0 (null). Juhul kui identifikaatoriga 2131 tähistatud kirjel on aruandeperioodi kasumi väärtus 0 (null), näidatakse siin samuti 0 (null).

17¹) Kirje 2145 «Krediidiasutuse enda poolt emiteeritud võlainstrumentide väärtuse muutus aruandeperioodil»Siin näidatakse õiglases väärtuses kajastatud kohustuste väärtuse muutusest tulenevad tulud ja kulud, mida ei kaasata omavahendite koosseisu vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 7 lõikele 8. Kahjum näidatakse plussmärgiga ja kasum miinusmärgiga.

18) Kirje 2150 «Muud esimese taseme omavahendid»Siin näidatakse muud esimese taseme omavahendid vastavalt krediidiasutuste seaduse § 73 lõike 1 punktile 7. Muud esimese taseme omavahendid näidatakse väärtuses, mille ulatuses krediidiasutusel on olemas Finantsinspektsiooni kirjalik luba vastavalt krediidiasutuste seaduse § 73 lõikele 7, kuid mitte suuremas väärtuses nende aruandeperioodi lõpu bilansilisest väärtusest. Ülejäänud juhtudel näidatakse kirjel 0 (null).

19) Kirje 2100 «Esimese taseme omavahendite summa»Siin näidatakse kirjete 2101 kuni 2150 väärtuste summa.5.2 Teise taseme omavahendidTeise taseme omavahendid kajastatakse lähtudes krediidiasutuste seaduse §-s 74 sätestatust. Teise taseme omavahendid tähistatakse identifikaatoritega 2201 kuni 2211.

20) Kirje 2201 «Allutatud kohustused»Siin näidatakse krediidiasutuse allutatud kohustused, mis vastavad krediidiasutuste seaduse §-s 741 sätestatud tingimustele. Tähtajatud ning tähtajalised allutatud kohustused järelejäänud tähtajaga üle viie aasta näidatakse bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga. Tähtajalised allutatud kohustused järelejäänud tähtajaga vähem kui viis aastat näidatakse vastavalt krediidiasutuste seaduse § 741 lõikele 7 vähendatud väärtuses (alates järelejäänud tähtajast viis aastat vähendatakse allutatud kohustuse algsummat 20 protsendi võrra aastas ehk 5 protsendi võrra iga kolme kuu järel).

21) Kirje 2202 «Eelisaktsiad»Siin näidatakse krediidiasutuse poolt emiteeritud eelisaktsiate nimiväärtus, millest on maha arvatud tagasiostetud eelisaktsiate bilansiline väärtus (soetusmaksumus) aruandeperioodi lõpu seisuga.

22) Kirje 2203 «Piiranguid ületavad allutatud kohustused ja eelisaktsiad»Siin näidatakse summa, mille võrra identifikaatoritega 2201 ja 2202 tähistatud kirjetel näidatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ületab krediidiasutuste seaduse § 78 lõikes 2 sätestatud piirangut (summa, mille võrra identifikaatoritega 2201 ja 2202 tähistatud kirjete summa ületab 50 protsenti identifikaatoriga 2100 tähistatud kirjel näidatud summast). Piirangut ületav summa näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei ületa nimetatud piirangut, näidatakse 0 (null).

23) Kirje 2204 «Põhivara ümberhindluse reserv»Siin näidatakse põhivara ümberhindluse reserv bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

24) Kirje 2205 «Määramata tähtajaga instrumendid»Siin näidatakse krediidiasutuste seaduse §-s 742 sätestatud tingimustele vastavate määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga.

25) Kirje 2206 «Müügivalmis finantsinstrumendid»Siin näidatakse 45 protsenti aruandeperioodi lõpu seisuga bilansis omakapitali koosseisus kajastatud müügivalmis omakapitali- ja võlainstrumentide ümberhindluse summast.

26) Kirje 2207 «Kinnisvarainvesteeringute realiseerimata kasumi osa»Siin näidatakse 45 protsenti identifikaatoritega 2111 ja 2141 tähistatud kirjetel näidatud kinnisvarainvesteeringute realiseerimata kasumist. Realiseerimata kasum näidatakse plussmärgiga.

27) Kirje 2208 «Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate ja osade realiseerimata kasumi osa»Siin näidatakse 45 protsenti identifikaatoritega 2112 ja 2142 tähistatud kirjetel näidatud tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate ja osakute realiseerimata kasumist. Mitteoluliste osaluste puhul näidatakse kirjel identifikaator 0 (null). Realiseerimata kasum näidatakse plussmärgiga.

28) Kirje 2209 «Oodatavat kahju ületavad allahindlused ja korrigeerimised»Siin näidatakse summa, mille võrra aruandes «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne sisereitingute meetoditel» (edaspidi krediidiriski sisereitingute meetodite aruanne) 17. kirjel näidatud allahindlused ja korrigeerimised ületavad vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-dele 63–66 ja 68–69 arvutatud oodatava kahju, kuid mitte rohkem kui 0,6 protsenti krediidiriski sisereitingute meetodite aruande 16. kirjel näidatud riskiga kaalutud varast. Juhul kui oodatav kahju ületab väärtuste korrigeerimise ja allahindluste summa või kui krediidiasutus kasutab krediidiriski kapitalinõude arvutamisel standardmeetodit, on kirje väärtus 0 (null).

29) Kirje 2210 «Muud teise taseme omavahendid»Siin näidatakse muud instrumendid, mis vastavad krediidiasutuste seaduse § 74 lõikes 5 sätestatud tingimustele. Muud teise taseme omavahendid näidatakse ulatuses, mille arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu on olemas krediidiasutuste seaduse § 74 lõikes 4 sätestatud luba.

30) Kirje 2211 «Piiranguid ületavad teise taseme omavahendid»Siin näidatakse krediidiasutuste seaduse § 78 lõikes 1 teise taseme omavahenditele sätestatud piirangut ületavad teise taseme omavahendid (summa, mille võrra kirjetel 2201 kuni 2210 näidatud teise taseme omavahendite summa ületab identifikaatoriga 2100 tähistatud kirjel näidatud esimese taseme omavahendite summa). Esimese taseme omavahendeid ületav summa näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui teise taseme omavahendite summa on väiksem kui kirjel 2100 näidatud summa, on kirje väärtus 0 (null).

31) Kirje 2200 «Teise taseme omavahendite summa»Siin näidatakse kirjetel 2201 kuni 2211 kajastatud teise taseme omavahendite summa.5.3 MahaarvamisedMahaarvamiste kajastamisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse §-s 75 sätestatust. Mahaarvamised näidatakse kirjetel 2260 kuni 2270. Mahaarvamised näidatakse vastavatel aruandekirjetel plussmärgiga.

32) Kirje 2260 «Olulised osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes»Siin näidatakse olulised osalused, allutatud nõuded ning muud teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes vastavalt krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 1 punktile 1 bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

33) Kirje 2261 «Olulised osalused kindlustusandjates»Siin näidatakse olulised osalused, allutatud nõuded ning muud teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates vastavalt krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 1 punktile 3 bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

34) Kirje 2262 «Muud osalused»Siin näidatakse olulisest osalusest väiksemad osalused, allutatud nõuded ning muud teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes vastavalt krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 1 punktile 2 bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

35) Kirje 2263 «Oodatav kahju»Siin näidatakse summa, mille võrra krediidiriski sisereitingute meetodite aruandes esitatud andmete alusel vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-de 63–66 ja 68–69 alusel arvutatud oodatav kahju ületab sama aruande 17. kirjel näidatud allahindlusi ja korrigeerimisi. Juhul kui oodatav kahju on väiksem kui korrigeerimiste ja allahindluste summa või kui krediidiasutus kasutab krediidiriski kapitalinõude arvutamisel standardmeetodit, on kirje väärtus 0 (null).

36) Kirje 2264 «Väärtpaberistatud positsioonid»Siin näidatakse väärtpaberistatud positsioonid vastavalt krediidiasutuste seaduse § 75 lõikele 3 juhul, kui krediidiasutus ei võta neid positsioone arvesse kapitalinõuete arvutamisel. Väärtpaberistatud positsioonid näidatakse bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

37) Kirje 2265 «Muud omavahenditest maha arvatavad positsioonid»Siin näidatakse muud omavahenditest mahaarvatavad positsioonid.

38) Kirje 2270 «Mahaarvamised kokku»Siin näidatakse kirjetel 2260 kuni 2265 näidatud mahaarvamiste summa.5.4 Kolmanda taseme omavahendidKolmanda taseme omavahendite kajastamisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse §-s 77 sätestatust. Kolmanda taseme omavahendid kajastatakse kirjetel 2300 kuni 2302.

39) Kirje 2301 «Tähtajalised allutatud kohustused»Siin näidatakse allutatud kohustused, mis vastavad krediidiasutuste seaduse §-s 721 ning § 741 lõike 1 punktis 1 sätestatule. Allutatud kohustused näidatakse bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.

40) Kirje 2302 « Muud kolmanda taseme omavahendid»Siin näidatakse muud kolmanda taseme omavahendite nõuetele vastavad instrumendid vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 77.

41) Kirje 2300 «Kolmanda taseme omavahendite summa»Siin näidatakse kolmanda taseme omavahendite summa.5. Usaldatavusnormatiivide arvutamisel kasutatavad omavahendidUsaldatavusnormatiivide arvutamisel kasutatavate omavahendite kajastamisel lähtutakse krediidiasutuste seaduse §-des 72–78 sätestatust.

42) Kirje 2400 «Omavahendite miinimumsuurus»Siin näidatakse vastavalt krediidiasutuste seaduse § 72 lõikele 1, § 75 lõikele 5 ning §‑le 771 arvutatud omavahendite miinimumsuurus ning riskide kontsentreerumise piirmäärade ja osalustele äriühingutes seatud piirangute arvutamisel kasutatavad omavahendid. Omavahendid arvutatakse järgmiselt:a) esimese taseme omavahendite summast (tähistatud identifikaatoriga 2100) arvatakse maha 50 protsenti identifikaatoritega 2260 kuni 2262 näidatud mahaarvamiste summast;b) teise taseme omavahendite summast (tähistatud identifikaatoriga 2200) arvatakse maha 50 protsenti identifikaatoritega 2260 kuni 2262 näidatud mahaarvamiste summast. Kui mahaarvamisele kuuluv summa ületab teise taseme omavahendid, arvatakse puudujääv osa maha esimese taseme omavahenditest;c) pärast punktides a ja b nimetatud mahaarvamisi summeeritakse järelejäänud esimese ja teise taseme omavahendid.

43) Kirje 2401 «Esimese taseme omavahendid pärast mahaarvamisi»Siin näidatakse esimese taseme omavahendid (tähistatud identifikaatoriga 2100), millest on maha arvatud 50 protsenti identifikaatoritega 2260 kuni 2265 näidatud mahaarvamiste summast.

44) Kirje 2402 «Teise taseme omavahendid pärast mahaarvamisi»Siin näidatakse teise taseme omavahendid (tähistatud identifikaatoriga 2200), millest on maha arvatud 50 protsenti identifikaatoritega 2260 kuni 2265 näidatud mahaarvamiste summast. Kui mahaarvamisele kuuluv summa ületab teise taseme omavahendid, arvatakse puudujääv osa maha esimese taseme omavahenditest.

45) Kirje 2403 «Teise taseme omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks»Siin näidatakse kapitali adekvaatsuse arvutamiseks kasutatavad omavahendid arvestades krediidiasutuste seaduse § 78 lõigetes 2–6 sätestatud piiranguid.

46) Kirje 2404 «Kolmanda taseme omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks»Siin näidatakse kapitali adekvaatsuse arvutamiseks kasutatavad kolmanda taseme omavahendid arvestades krediidiasutuste seaduse § 78 lõigetes 2–6 sätestatud piiranguid.

47) Kirje 2405 «Omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks»Siin näidatakse kirjetel 2401, 2403 ja 2404 esitatud kapitali adekvaatsuse arvutamiseks kasutatava esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite summa.5.6 KapitalinõudedKapitalinõuded kajastatakse lähtudes usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatükis sätestatust. Kapitalinõuete kajastamisel kasutatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 9 lõikes 2 toodud koefitsiente. Kapitalinõuded tähistatakse identifikaatoritega 2501 kuni 2803.

48) Kirjed 2501 kuni 2516 standardmeetodil arvutatud krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõudedSiin näidatakse aruandes «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne standardmeetodil» esitatud alusandmete alusel arvutatud krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded aruanderea 2. kirjel näidatud riskipositsiooni klasside lõikes.

49) Kirjed 2551 kuni 2558 sisereitingute meetodil arvutatud krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõudedSiin näidatakse aruandes «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne sisereitingute meetoditel» esitatud alusandmete alusel arvutatud krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded aruanderea 2. kirjel näidatud riskipositsiooni klasside lõikes.

50) Kirje 2559 «Omakapitali investeeringud sisereitingute meetodil»Siin näidatakse aruandes «Omakapitali investeeringute aruanne sisereitingute meetoditel» esitatud alusandmete alusel omakapitali investeeringutelt arvutatud kapitalinõue.

51) Kirje 2500 «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded kokku»Siin näidatakse kirjetel 2501 kuni 2559 kajastatud krediidiriski kapitalinõuded kokku.

52) Kirje 2600 «Valuutariski kapitalinõue»Siin näidatakse «Valuutariski aruandes» esitatud alusandmete alusel arvutatud valuutariski kapitalinõue.

53) Kirje 2650 «Kaubariski kapitalinõue»Siin näidatakse «Kaubariski aruandes» esitatud alusandmete alusel arvutatud kaubariski kapitalinõue.

54) Kirje 2701 «Intressipositsiooniriski kapitalinõue»Siin näidatakse «Intressipositsiooni riski aruandes» esitatud alusandmete alusel arvutatud intressipositsiooni riski kapitalinõue.

55) Kirje 2702 «Aktsiapositsiooniriski kapitalinõue»Siin näidatakse «Aktsiapositsiooni riski aruandes» esitatud alusandmete alusel arvutatud aktsiapositsiooni riski kapitalinõue.

56) Kirje 2703 «Kapitalinõuded optsioonidelt»Siin näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 3. jaole optsioonidelt arvutatud kapitalinõuded, välja arvatud usaldatavusnormatiivide määruse § 251 alusel arvutatud kapitalinõuded, mis kajastatakse muudel kapitalinõuete kirjetel vastavalt alusvarale.

57) Kirje 2704 «Riskikontsentratsiooni piirmäärasid ületavate kauplemisportfelli positsioonide kapitalinõue»Siin näidatakse «Riskikontsentratsiooni ületavate kauplemisportfelli positsioonide aruandes» esitatud alusandmete alusel arvutatud riskikontsentratsiooni piirmäärasid ületavatelt kauplemisportfelli positsioonidelt arvutatud kapitalinõue.

58) Kirje 2705 «Kauplemisportfelli ülekanderiski kapitalinõue»Siin näidatakse «Kauplemisportfelli ülekanderiski aruandes» esitatud alusandmete alusel arvutatud kauplemisportfelli ülekanderiski kapitalinõue.

59) Kirje 2709 «Valuutariski, kaubariski ja kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõuded sisemudelite meetodil»Siin näidatakse valuutariski, kaubariski ja kauplemisportfelli positsiooniriski katmiseks arvutatud kapitalinõuded juhul, kui krediidiasutus kasutab nimetatud kapitalinõuete arvutamiseks sisemisi riskimõõtmismudeleid vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 6. jao 4. jaotisele.

60) Kirje 2700 «Valuutariski, kaubariski ja kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõuded kokku»Siin näidatakse kirjetel 2701 kuni 2709 näidatud kapitalinõuete summa.

61) Kirjed 2800 kuni 2803 Operatsiooniriski kapitalinõudedSiin näidatakse «Operatsiooniriski aruandes» esitatud alusandmete alusel arvutatud operatsiooniriski kapitalinõuded kasutatud meetodite lõikes ja kokku.

62) Kirje 2900 «Üleminekuperioodi omavahendite miinimum»Siin näidatakse juhul, kui krediidiasutus kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodit või operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit, krediidiasutuste seaduse §-s 1412 sätestatud omavahendite miinimummäär:a) aruandeperioodidel algusega 1. jaanuar 2008. a kuni 31. detsember 2008. a 90 protsenti vastavalt Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a määruse nr 12 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» 31. detsembril 2006. a kehtinud redaktsioonile (edaspidi varasem määrus) arvutatud kapitalinõuete summast;b) aruandeperioodidel algusega 1. jaanuar 2009. a kuni 31. detsember 2009. a 80 protsenti vastavalt varasemale määrusele arvutatud kapitalinõuete summast.»Juhul kui krediidiasutus ei kasuta krediidiriski sisereitingute meetodeid või operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit, näidatakse kirjel 0 (null).

63) Kirje 2950 «Kapitalinõuded adekvaatsuse arvutamiseks»Siin näidatakse kirjetel 2500, 2600, 2650, 2700 ja 2800 näidatud kapitalinõuete summad kokku või kirjel 2900 näidatud summa vastavalt sellele, kumb on kõrgem.

64) Kirje 2999 «Kapitali adekvaatsus»Siin näidatakse kirjel 2405 kajastatud omavahendite ja 10-ga korrutatud kirjel 2950 kajastatud kapitalinõuete suhe (kapitali adekvaatsus). Kapitali adekvaatsus näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 2 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

KREDIIDIRISKI JA VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI ARUANNE STANDARDMEETODIL1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete kogumine kapitali adekvaatsuse aruandes kirjetel 2501 kuni 2516 näidatud standardmeetodil arvutatud krediidiriski, börsiväliste tuletisinstrumentide ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõuete kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse

1) standardmeetodil arvutatud krediidiriski kapitalinõude alusandmed;

2) standardmeetodil arvutatud pangaportfelli kuuluvate börsiväliste tuletisinstrumentide vastaspoole krediidiriski kapitalinõuete alusandmed;

3) standardmeetodil arvutatud kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõude alusandmed.3. Aruanderea struktuur

1) Riskipositsiooni tüüp

2) Riskipositsiooni klass

3) Riski liik

4) Esialgne väärtus

5) Allahindlused ja korrigeerimised

6) Asendusefektiga krediidiriski kaitse

7) Väljaminek

8) Sissetulek

9) Korrigeeritud riskipositsioon

10) Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine

11) Vähendusefektiga krediidiriski kaitse

12) Riskikaal4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirjel «Riskipositsiooni tüüp» näidatakse tehingu tüüp, millest riskipositsioon tuleneb. Riskipositsiooni tüüpide identifikaatorid on järgmised

Bilansiline positsioon 1 Bilansiväline positsioon 2 Repo, väärtpaberite või kaupade laenutehing, pika arveldusajaga tehing või väärtpaberitagatisega tehing 3 Tuletisväärtpaber 4 Lepinguline tasaarvestus 5

2) Kirjel «Riskipositsiooni klass» näidatakse riskipositsiooni klass, kuhu kirjel kajastatud riskipositsioon kuulub vastavalt krediidiasutuste seaduse § 863 lõikes 1 sätestatud riskipositsioonide klassidele ja usaldatavusnormatiivide määruse § 16 lõikes 1 sätestatud lühinimetustele. Riskipositsiooni klasside identifikaatorid on järgmised

Keskvalitsused ja keskpangad 1 Regionaal- ja kohalikud omavalitsused 3 Riigiasutuste poolt hallatavad asutused, kasumit mittetaotlevad asutused ja ühingud 4 Multilateraalsed arengupangad 5 Rahvusvahelised organisatsioonid 6 Krediidiasutused ja investeerimisühingud 7 Äriühingud 8 Jaenõuded 9 Kinnisvaraga tagatud nõuded 10 Viivituses nõuded 11 Kõrge riskiga varad 12 Pandikirjad 13 Krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude äriühingute lühiajalised võlgnevused 14 Investeerimisfondide aktsiad ja osakud 15 Muud varad 16 Väärtpaberistatud positsioonid 17

3) Kirjel «Riski liik» näidatakse risk, mille katteks kapitalinõue arvutatakse. Riski liikide identifikaatorid on järgmised

Krediidirisk 1 Vastaspoole krediidirisk 2

4) Kirjel «Esialgne väärtus» näidatakse riskipositsiooni brutoväärtus enne väärtuse korrigeerimisi ja allahindlusi. Juhul kui esialgset positsiooni ei ole, näidatakse väärtuseks 0 (null).

5) Kirjel «Allahindlused ja korrigeerimised» näidatakse aruandereal esitatud riskipositsioonide raamatupidamislikud allahindlused ja korrigeerimised. Allahindlused ja korrigeerimised näidatakse miinusmärgiga.

6) Kirjel «Asendusefektiga krediidiriski kaitse» näidatakse aruandereal esitatud riskipositsiooni krediidiriski maandav instrument juhul, kui see vastab usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud nõuetele ning selle mõju arvessevõtmiseks asendatakse riskipositsioon võlgniku suhtes krediidiriski kaitsega kaetud ulatuses riskipositsiooniga krediidiriski kaitse pakkuja suhtes.Asendusefektiga krediidiriski kaitse identifikaatorid on järgmised

Asendusefektiga garantii 1 Asendusefektiga krediididerivatiiv 2 Finantstagatised lihtmeetodil 3 Muu asendusefektiga krediidiriski kaitse 4

Identifikaatoritega 1 ja 2 näidatakse usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotise 2. alljaotises sätestatud nõuetele vastavad garantiid ja krediididerivatiivid, mille mõju arvessevõtmiseks kohaldatakse krediidiriski kaitsega kaetud osale krediidiriski kaitse pakkuja riskikaalu.Identifikaatoriga 3 näidatakse usaldatavusnormatiivide määruse §-s 111 sätestatud nõuetele vastavad finantstagatised juhul, kui finantstagatiste mõju arvessevõtmiseks kasutatakse usaldatavusnormatiivide määruse §-des 135 ja 136 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit.Identifikaatoriga 4 näidatakse usaldatavusnormatiivide määruse §-des 117–119 sätestatud nõuetele vastavad tagatiseks saadud teistes krediidiasutustes hoiustatud raha ja raha ekvivalendid, elukindlustuspoliisid ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud tagasiostukohustusega väärtpaberid.Kõikide ülejäänud krediidiriski kaitse instrumentide puhul ning usaldatavusnormatiivide määruses sätestatud nõuetele vastava krediidiriski kaitse puudumisel näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

7) Kirjel «Väljaminek» näidatakse kirjel 6 näidatud asendusefektiga krediidiriski kaitse mõju arvesse võtmise tulemusena teistele aruanderidadele kantavate riskipositsioonide väärtus.Siin näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 156 arvutatud valuuta mittevastavusega ja lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud garantii, krediididerivatiivi või muu garantiina käsitletava krediidiriski kaitse instrumendi poolt pakutava krediidiriski kaitse väärtus (GA).Väljaminek näidatakse miinusmärgiga.

8) Kirjel «Sissetulek» näidatakse asendusefektiga krediidiriski kaitse mõju arvesse võtmise tulemusena teistelt aruanderidadelt või krediidiriski sisereitingute meetodiga kaetud riskipositsiooni klassidest antud aruandereale kantavate riskipositsioonide väärtus.Siin näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 156 arvutatud valuuta mittevastavuse ja lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud garantii, krediididerivatiivi või garantiina käsitletava muu krediidiriski kaitse instrumendi poolt pakutava krediidiriski kaitse väärtus (GA) liigitatuna krediidiriski kaitse pakkuja riskipositsiooni klassi alusel.Muu otsese krediidiriski kaitse ja finantstagatise puhul on kirje väärtus 0 (null).

9) Kirjel «Korrigeeritud riskipositsioon» näidatakse riskipositsiooni väärtus pärast allahindlusi ja korrigeerimisi ning asendusefektiga krediidiriski kaitse kohaldamist (kirje 4, kirje 5, kirje 7 ja kirje 8 summa). Bilansiväliste positsioonide puhul kohaldatakse korrigeeritud riskipositsiooni arvutamisel ka usaldatavusnormatiivide määruse §-s 87 sätestatud ümberhindlustegurit.

10) Kirjel «Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine» näidatakse usaldatavusnormatiivide määruse §-des 137–149 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul väärtpaberitest tulenevale riskipositsioonile vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 138 lõikele 1 lisatav volatiilsusega korrigeerimise summa. Juhul kui riskipositsioon on fikseeritud rahas ning asendusefekti või finantstagatiste lihtmeetodi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

11) Kirjel «Vähendusefektiga krediidiriski kaitse» näidatakse aruandereal kajastatud riskipositsiooni krediidiriski maandava otsese krediidiriski kaitse väärtus juhul, kui see vastab usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud nõuetele ning selle mõju arvessevõtmiseks vähendatakse riskipositsiooni väärtust.Siin näidatakse usaldatavusnormatiivide määruse §-s 111 sätestatud nõuetele vastavate finantstagatiste väärtus juhul, kui nende mõju arvutamisel kasutatakse usaldatavusnormatiivide määruse §-des 137–149 sätestatud finantstagatiste mõju arvutamise üldmeetodit. Finantstagatise mahaarvatav väärtus ei tohi ületada riskipositsiooni väärtust.Samuti näidatakse siin usaldatavusnormatiivide määruse §-s 109, § 110 lõikes 4 ja § 124 lõike 1 punktis 3 nimetatud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise käigus soetatud või saadud väärtpaberite või väljalaenatud väärtpaberite ja kaupade väärtus, bilansilise tasaarvestuse summa ning usaldatavusnormatiivide määruse §-de 127 ja 128 alusel sularaha või finantstagatisena käsitletavate ülekandetehingut sisaldavate võlakirjade väärtus.Kauplemisportfelli kuuluvate instrumentide vastaspoole krediidiriski puhul näidatakse siin usaldatavusnormatiivide määruse § 304 lõike 6 alusel finantstagatistena käsitletavate instrumentide väärtus.Vähendusefektiga krediidiriski kaitse väärtus näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 160 lõikele 1 pärast valuutade ja tähtaegade mittevastavusega korrigeerimist (CVAM) tuhandetes täisühikutes miinusmärgiga. Asendusefektiga krediidiriski kaitse ning finantstagatise lihtmeetodi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

12) Kirjel «Riskikaal» näidatakse aruandereal näidatud riskipositsioonile usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotise alusel määratud riskikaal. Riskikaal näidatakse koefitsiendina sajandiku täpsusega (kaks kohta pärast koma).

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 3 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

KREDIIDIRISKI JA VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI ARUANNE SISEREITINGUTE MEETODITEL1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete kogumine kapitali adekvaatsuse aruandes kirjetel 2551 kuni 2558 näidatud sisereitingute meetoditel arvutatud krediidiriski, börsiväliste tuletisinstrumentide vastaspoole krediidiriski ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõuete kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse

1) sisereitingute meetoditel arvutatud krediidiriski kapitalinõue;

2) sisereitingute meetoditel arvutatud vastaspoole krediidiriski kapitalinõue pangaportfelli kuuluvatelt börsivälistelt tuletisinstrumentidelt;

3) sisereitingute meetoditel arvutatud kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue.Aruandes ei kajastata sisereitingute meetoditega hõlmatud omakapitali investeeringuid.3. Aruanderea struktuur

1) Riskipositsiooni tüüp

2) Riskipositsiooni klass

3) Riski liik

4) Reitinguklass

5) Meetod

6) Makseviivituse tõenäosus

7) Esialgne väärtus

8) Asendusefektiga krediidiriski kaitse

9) Väljaminek

10) Sissetulek

11) Korrigeeritud riskipositsioon

12) Vähendusefektiga krediidiriski kaitse

13) Vähendusefektiga krediidiriski kaitse väärtus

14) Keskmine kahjumäär

15) Keskmine tähtaeg

16) Riskiga kaalutud vara

17) Allahindlused ja korrigeerimised

18) Võlgnike arv4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirjel «Riskipositsiooni tüüp» näidatakse tehingu tüüp, millest riskipositsioon tuleneb. Riskipositsiooni tüüpide identifikaatorid on järgmised

Bilansiline positsioon 1 Bilansiväline positsioon 2 Repo, väärtpaberite või kaupade laenutehing, pika arveldusajaga tehing või väärtpaberitagatisega tehing 3 Tuletisväärtpaber 4 Lepinguline tasaarvestus 5

2) Kirjel «Riskipositsiooni klass» näidatakse riskipositsiooni klass, millesse kirjel kajastatud riskipositsioon kuulub, vastavalt krediidiasutuste seaduse § 869 lõikes 1 sätestatud riskipositsioonide klassidele ja usaldatavusnormatiivide määruse § 16 lõikes 2 sätestatud lühinimetustele. Riskipositsiooni klasside identifikaatorid on järgmised

Keskvalitsused ja keskpangad 1 Krediidiasutused, investeerimisühingud ja kohalikud omavalitsused 2 Äriühingud 8 Väärtpaberistatud positsioonid 17 Kinnisvaraga tagatud jaenõuded 18 Uuenevad jaenõuded 19 Muud jaenõuded 20 Muud varad 21 Eriotstarbelised nõuded 22

Riskipositsioonid liigitatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 42.

3) Kirjel «Riski liik» näidatakse risk, mille katteks kapitalinõue arvutatakse. Riski liikide identifikaatorid on järgmised

Krediidirisk 1 Vastaspoole krediidirisk 2 Lahjendusrisk 3

4) Kirjel «Reitinguklass» näidatakse sisemine reitinguklass, kuhu riskipositsioon kuulub. Reitinguklasside identifikaatoriteks on reitinguklasside järjekorranumbrid alates ühest. Reitinguklassid järjestatakse alates kõrgeima reitinguga riskipositsioone sisaldavast reitinguklassist, mis tähistatakse identifikaatoriga 1.

5) Kirjel «Meetod» näidatakse kasutatav sisereitingute meetod. Meetodite identifikaatorid on järgmised

Põhimeetod 1 Täiustatud meetod 2 Alternatiivkäsitlus 3

Identifikaatorit 1 «Põhimeetod» kasutatakse juhul, kui krediidiasutus ei kasuta aruandereal kajastatud riskipositsioonide puhul kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid. Identifikaatorit 1 »Põhimeetod» kasutatakse ka juhul, kui krediidiasutus lähtub kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõude arvutamisel usaldatavusnormatiivide määruse § 303 lõikes 4 sätestatust ning kohaldab usaldatavusnormatiivide määruse §-s 74 sätestatud kahjumäärasid.Identifikaatorit 2 «Täiustatud meetod» kasutatakse juhul, kui aruandereal kajastatud riskipositsioonide puhul kasutatakse kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, sealhulgas jaenõuetest tulenevate riskipositsiooni klasside puhul (kirjel 2 «Riskipositsiooni klass» tähistatud identifikaatoritega 18 kuni 20).Identifikaatorit 3 «Alternatiivkäsitlus» kasutatakse juhul, kui krediidiasutus kasutab eriotstarbeliste nõuete puhul usaldatavusnormatiivide määruse §-s 53 sätestatud alternatiivkäsitlust. Identifikaatorit 3 kasutatakse ainult juhul, kui aruanderea kirjel 2 «Riskipositsiooni klass» on identifikaator 22 «Eriotstarbelised nõuded».

6) Kirjel «Makseviivituse tõenäosus» näidatakse aruandereal kajastatud positsiooni makseviivituse tõenäosus, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel. Makseviivituse tõenäosus näidatakse koefitsiendina täpsusega viis kohta pärast koma.

7) Kirjel «Esialgne väärtus» näidatakse riskipositsiooni brutoväärtus enne väärtuse korrigeerimisi ja allahindlusi. Lahjendusriski puhul (kirjel «Riski liik» tähistatud identifikaatoriga 3) näidatakse ostetud nõuete summa.

8) Kirjel «Asendusefektiga krediidiriski kaitse» näidatakse aruandereal kajastatud riskipositsiooni krediidiriski maandav instrument juhul, kui see vastab usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud nõuetele ning selle mõju arvessevõtmiseks asendatakse riskipositsiooni krediidiriski kaitsega kaetud osa ulatuses võlgniku makseviivituse tõenäosus krediidiriski kaitse pakkuja makseviivituse tõenäosusega või võlgniku ja krediidiriski kaitse pakkuja ühise makseviivituse tõenäosusega. Siin näidatakse ka need krediidiriski kaitse instrumendid, mille mõju arvessevõtmise tulemusena asendatakse sisereitingute meetoditega kaetud riskipositsioon standardmeetodiga kaetud riskipositsiooniga.Sisereitingute täiustatud meetodi (kirjel 5 tähistatud identifikaatoriga 2) puhul näidatakse ainult need krediidiriski kaitse instrumendid, mille arvessevõtmiseks riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel korrigeeritakse makseviivituse tõenäosuse sisehinnangut. Siin ei näidata krediidiriski kaitse instrumente, mille mõju võetakse arvesse kahjumäära sisehinnangus või mille mõju võetakse arvesse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 51 lõikele 1.Asendusefektiga krediidiriski kaitse identifikaatorid on järgmised

Asendusefektiga garantii 1 Asendusefektiga krediididerivatiiv 2 Muu asendusefektiga krediidiriski kaitse 4

Identifikaatoritega 1 ja 2 näidatakse usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotise 2. alljaotises sätestatud nõuetele vastavad garantiid ja krediididerivatiivid juhul, kui nende krediidiriski kaitse mõju arvessevõtmiseks kasutatakse asendusmeetodit.Identifikaatoriga 4 näidatakse usaldatavusnormatiivide määruse §-des 117–119 sätestatud nõuetele vastavad tagatiseks saadud teistes krediidiasutustes hoiustatud raha ja raha ekvivalendid, elukindlustuspoliisid ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud tagasiostukohustusega väärtpaberid.Kõikide ülejäänud krediidiriski kaitse instrumentide puhul ning usaldatavusnormatiivide määruses sätestatud nõuetele vastava krediidiriski kaitse puudumisel näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

9) Kirjel «Väljaminek» näidatakse kirjel 8 näidatud asendusefektiga krediidiriski kaitse mõju arvesse võtmise tulemusena teistele aruanderidadele või krediidiriski standardmeetodi riskipositsioonide klassidesse kantavate riskipositsioonide väärtus.Sisereitingute põhimeetodi puhul (kirjel 5 tähistatud identifikaatoriga 1) näidatakse siin vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 156 arvutatud valuuta mittevastavuse ja lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud garantii, krediididerivatiivi või muu garantiina käsitletava krediidiriski kaitse instrumendi poolt pakutava krediidiriski kaitse väärtus (GA).Sisereitingute täiustatud meetodi puhul (kirjel 5 tähistatud identifikaatoriga 2) näidatakse garantii või krediididerivatiivi nominaalväärtus juhul, kui krediidiasutus võtab kaudse krediidiriski kaitse arvesse makseviivituse tõenäosuse hindamisel vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 73 lõikele 2. Siin ei näidata kahjumäära korrigeerimist nimetatud paragrahvi alusel.Väljaminek näidatakse miinusmärgiga.

10) Kirjel «Sissetulek» näidatakse asendusefektiga krediidiriski kaitse mõju arvesse võtmise tulemusena teistelt aruanderidadelt antud aruandereale kantavate riskipositsioonide väärtus.Sisereitingute põhimeetodi puhul (kirjel 5 tähistatud identifikaatoriga 1) näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 156 arvutatud valuuta mittevastavuse ja lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud garantii või krediididerivatiivi poolt pakutava krediidiriski kaitse väärtus (GA) liigitatuna usaldatavusnormatiivide määruse § 157 alusel hinnatud krediidiriski kaitse pakkuja või võlgniku ja krediidiriski kaitse pakkuja ühise makseviivituse tõenäosuse järgi.Sisereitingute täiustatud meetodi puhul (kirjel 5 tähistatud identifikaatoriga 2) näidatakse garantii või krediididerivatiivi nominaalväärtus juhul, kui krediidiasutus võtab kaudse krediidiriski kaitse arvesse makseviivituse tõenäosuse hindamisel vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 73 lõikele 2. Siin ei näidata kahjumäära korrigeerimist nimetatud paragrahvi alusel. Sissetulek liigitatakse garantii või krediididerivatiiviga korrigeeritud makseviivituse alusel.Muu otsese krediidiriski kaitse ja finantstagatise puhul on kirje väärtus 0 (null).

11) Kirjel «Korrigeeritud riskipositsioon» näidatakse riskipositsiooni väärtus pärast asendusefektiga krediidiriski kaitse kohaldamist (kirje 7 «Esialgne riskipositsioon», kirje 9 «Väljaminek» ja kirje 10 »Sissetulek» summa). Bilansiväliste positsioonide puhul kohaldatakse korrigeeritud riskipositsiooni arvutamisel ka usaldatavusnormatiivide määruse §-s 87 sätestatud ümberhindlustegurit.

12) Kirjel «Vähendusefektiga krediidiriski kaitse» näidatakse aruandereal näidatud riskipositsiooni krediidiriski maandav instrument juhul, kui see vastab usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud nõuetele ning selle mõju arvessevõtmiseks vähendatakse riskipositsiooni väärtust. Sisereitingute täiustatud meetodi rakendamise korral (kirjel 5 «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 2) näidatakse ka krediidiriski kaitse, mis on arvesse võetud kahjumäära sisehinnangu määramisel. Siin ei näidata krediidiriski kaitse instrumente, mille mõju võetakse arvesse makseviivituse tõenäosuse hindamisel.Vähendusefektiga krediidiriski kaitse identifikaatorid on järgmised

Vähendusefektiga garantii 4 Vähendusefektiga krediididerivatiiv 5 Muu kahjumäära vähendav otsene krediidiriski kaitse 6 Finantstagatis 7 Hüpoteek 8 Tagatiseks olevad nõuded 9 Muu füüsiline tagatis 10 Riskikaalu vähendav kaudne krediidiriski kaitse 11

Identifikaatorit 4 ja 5 kasutatakse ainult sisereitingute täiustatud meetodi puhul (kirjel «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 2) ning siin näidatakse garantiid ja krediididerivatiivid juhul, kui need võetakse arvesse kahjumäära sisehinnangutes.Identifikaatorit 6 kasutatakse ainult sisereitingute täiustatud meetodi puhul ning siin näidatakse tagatiseks saadud teistes krediidiasutustes hoiustatud raha ja raha ekvivalendid, elukindlustuspoliisid ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud tagasiostukohustusega väärtpaberid juhul, kui need võetakse arvesse kahjumäära sisehinnangutes.Identifikaatoriga 7 näidatakse finantstagatised järgmiselt:a) kauplemisportfelli kuuluvate instrumentide vastaspoole krediidiriski puhul vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 304 lõikele 6 finantstagatistena käsitletavad instrumendid;b) sisereitingute põhimeetodi (kirjel 5 «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 1) puhul usaldatavusnormatiivide määruse §-s 111 sätestatud nõuetele vastavad finantstagatised ning §-s 109, § 110 lõikes 4 ja § 124 lõike 1 punktis 3 nimetatud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise käigus soetatud või saadud väärtpaberid või väljalaenatud väärtpaberid ja kaubad, bilansiline tasaarvestus ning krediidiriski ülekandetehingut sisaldavad võlakirjad, mida usaldatavusnormatiivide määruse §-de 127 ja 128 alusel käsitletakse sularaha või finantstagatisena;c) sisereitingute täiustatud meetodi (kirjel 5 «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 2) puhul kahjumäära sisehinnangutes arvesse võetavad finantstagatised.Identifikaatoriga 8 näidatakse sisereitingute põhimeetodi puhul (kirjel 5 «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 1) usaldatavusnormatiivide määruse §-des 114 ja 115 sätestatud nõuetele vastavad hüpoteegid ja kapitalirendi tingimustel rendile antud kinnisvara. Sisereitingute täiustatud meetodi puhul (kirjel 5 «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 2) näidatakse kahjumäära sisehinnangutes arvesse võetud hüpoteegid ja muud kinnisvaratagatised.Identifikaatoriga 9 näidatakse sisereitingute põhimeetodi (kirjel 5 «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 1) puhul usaldatavusnormatiivide määruse §-s 116 sätestatud nõuetele vastavad tagatiseks saadud nõuded. Sisereitingute täiustatud meetodi puhul (kirjel 5 «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 2) näidatakse kahjumäära sisehinnangutes arvesse võetud tagatiseks olevad nõuded.Identifikaatoriga 10 näidatakse sisereitingute täiustatud meetodi puhul (kirjel «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 2) muud füüsilised tagatised.Identifikaatoriga 11 näidatakse kaudse krediidiriski kaitse instrumendid (garantiid ja krediididerivatiivid), mille mõju arvesse võtmiseks kasutatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 51 lõikele 1 arvutatud korrigeeritud riskikaalu (doubledefaulttreatment).Kõikide ülejäänud krediidiriski kaitse instrumentide puhul ning usaldatavusnormatiivide määruses sätestatud nõuetele vastava krediidiriski kaitse puudumisel näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

13) Kirjel «Vähendusefektiga krediidiriski kaitse väärtus» näidatakse kirjel 12 näidatud vähendusefektiga krediidiriski kaitse identifikaatorile vastava instrumendi väärtus miinusmärgiga.Identifikaatorite 4 ja 5 puhul näidatakse sisereitingute täiustatud meetodi kasutamisel kahjumäära sisehinnangutes kajastuvate garantiide ja krediididerivatiivide nominaalväärtus.Identifikaatori 6 puhul näidatakse sisereitingute täiustatud meetodi kasutamisel teistes krediidiasutustes hoiustatud raha ja raha ekvivalentide, elukindlustuspoliiside ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud tagasiostukohustusega väärtpaberite väärtus.Identifikaatori 7 puhul näidatakse kauplemisportfelli kuuluvate instrumentide vastaspoole krediidiriski ning sisereitingute põhimeetodi puhul volatiilsuse ning valuutade ja tähtaegade mittevastavusega korrigeeritud väärtus (CVAM), mis on arvutatud vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 137 lõikele 2 ja §-le 160. Sisereitingute täiustatud meetodi puhul näidatakse siin kahjumäära sisehinnangutes arvesse võetud finantstagatise turuväärtus.Identifikaatori 8 puhul näidatakse sisereitingute põhimeetodi kasutamisel hüpoteekide või kapitalirendi tingimustel rendile antud kinnisvara turuväärtus, mis on hinnatud vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-s 150 sätestatud nõuetele. Sisereitingute täiustatud meetodi puhul näidatakse siin kahjumäära sisehinnangutes arvesse võetavate hüpoteekide ja muude kinnisvaratagatiste turuväärtus.Identifikaatori 9 puhul näidatakse sisereitingute põhimeetodi kasutamisel tagatiseks saadud nõuete alusel saadaolev summa vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §‑le 151. Sisereitingute täiustatud meetodi kasutamisel näidatakse siin kahjumäära sisehinnangutes arvesse võetavate tagatiseks olevate nõuete alusel saadaolev summa.Identifikaatori 10 puhul näidatakse sisereitingute täiustatud meetodi kasutamisel kahjumäära sisehinnangutel arvesse võetavate füüsiliste tagatiste turuväärtus.Identifikaatori 11 puhul näidatakse kaudse krediidiriski kaitse instrumentide (garantiid ja krediididerivatiivid) väärtus, mis võetakse arvesse usaldatavusnormatiivide määruse § 51 lõikes 1 sätestatud korrigeeritud riskikaalu (doubledefaulttreatment) arvutamisel.Kõikide ülejäänud krediidiriski kaitse instrumentide puhul ning usaldatavusnormatiivide määruses sätestatud nõuetele vastava krediidiriski kaitse puudumisel on kirje väärtus 0 (null).

14) Kirjel «Keskmine kahjumäär» näidatakse aruandereal esitatud riskipositsioonidele usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 4. alljaotise alusel kohaldatavate kahjumäärade kaalutud keskmine näitaja, kus kaaluks on kirjel 20 näidatud riskipositsiooni korrigeeritud väärtus. Kaalutud keskmine näitaja näidatakse koefitsiendina ja ümardatakse tuhandike täpsuseni (kolm kohta pärast koma).

15) Kirjel «Keskmine tähtaeg» näidatakse aruandereal näidatud riskipositsioonidele usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise alusel arvutatud kaalutud keskmine lõpptähtaeg. Lõpptähtaeg näidatakse kalendripäevades.

16) Kirjel «Riskiga kaalutud vara» näidatakse aruandereal esitatud riskipositsioonidelt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 2. alljaotise alusel arvutatud riskiga kaalutud vara. Alternatiivkäsitluse puhul (kirjel «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 3) näidatakse kirjel 7 näidatud esialgse väärtuse ja usaldatavusnormatiivide määruse §-s 53 sätestatud vastava riskikaalu korrutis.

17) Kirjel «Allahindlused ja korrigeerimised» näidatakse aruandereal esitatud riskipositsioonide raamatupidamislike allahindluste ja väärtuste korrigeerimiste summa plussmärgiga.

18) Kirjel «Võlgnike arv» näidatakse aruandereal esitatud riskipositsioonidele vastav võlgnike arv.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 4

OMAKAPITALI INVESTEERINGUTE ARUANNE ITEL1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruande kirjel 2559 «Omakapitali investeeringud sisereitingute meetodil» näidatud kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse krediidiriski sisereitingute meetoditel omakapitali investeeringutelt arvutatud kapitalinõuete alusandmed.3. Aruanderea struktuur

1) Riskipositsiooni tüüp

2) Meetod

3) Reitinguklass

4) Makseviivituse tõenäosus

5) Esialgne väärtus

6) Asendusefektiga krediidiriski kaitse

7) Väljaminek

8) Sissetulek

9) Korrigeeritud riskipositsioon

10) Keskmine kahjumäär

11) Riskiga kaalutud vara

12) Allahindlused ja korrigeerimised4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirjel «Riskipositsiooni tüüp» näidatakse tehingu tüüp, millest riskipositsioon tuleneb. Riskipositsiooni tüüpide identifikaatorid on järgmised

Bilansiline positsioon 1 Bilansiväline positsioon 2

2) Kirjel «Meetod» näidatakse omakapitali investeeringute riskikaalu arvutamisel kasutatav meetod vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-dele 54–56. Meetodite identifikaatorid on järgmised

Lihtsustatud riskikaalu meetod 1 Riskiparameetrite meetod 2 Sisehinnangute meetod 3

3) Kirjel «Reitinguklass» näidatakse sisemine reitinguklass, kuhu riskipositsioon kuulub. Reitinguklasside identifikaatorid on reitinguklasside järjekorranumbrid alates ühest. Reitinguklassid järjestatakse alates kõrgeima reitinguga riskipositsioone hõlmavast reitinguklassist, mis tähistatakse identifikaatoriga 1.

4) Kirjel «Makseviivituse tõenäosus» näidatakse riskiparameetrite meetodi puhul (aruanderea kirjel 2 tähistatud identifikaatoriga 2) aruanderea kirjel 3 esitatud reitinguklassile vastav makseviivituse tõenäosus, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel. Makseviivituse tõenäosus näidatakse koefitsiendina tuhandiku täpsusega (kolm kohta pärast koma). Ülejäänud meetodite puhul on kirje väärtus 0 (null).

5) Kirjel «Esialgne väärtus» näidatakse riskipositsiooni brutoväärtus enne väärtuse korrigeerimisi ja allahindlusi. Sisehinnangute meetodi (aruanderea kirjel 2 tähistatud identifikaatoriga 3) puhul näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

6) Kirjel «Asendusefektiga krediidiriski kaitse» näidatakse aruandereal näidatud omakapitali instrumendi krediidiriski maandav kaudse krediidiriski kaitse instrument juhul, kui see vastab usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud kaudse krediidiriski kaitse nõuetele ning selle mõju arvessevõtmiseks asendatakse riskipositsioon krediidiriski kaitsega kaetud osa ulatuses riskipositsiooniga krediidiriski kaitse pakkuja vastu. Sisehinnangute meetodi (aruanderea kirjel 2 tähistatud identifikaatoriga 3) puhul näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).Asendusefektiga krediidiriski kaitse identifikaatorid on järgmised

Asendusefektiga garantii 1 Asendusefektiga krediididerivatiiv 2

7) Kirjel «Väljaminek» kajastatakse kirjel 6 näidatud asendusefektiga krediidiriski kaitse mõju arvesse võtmise tulemusena teistele aruanderidadele kantavate omakapitali instrumentide väärtus. Siin näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 156 arvutatud valuuta mittevastavuse ja lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud garantii või krediididerivatiivi poolt pakutava krediidiriski kaitse väärtus (GA). Väljaminek näidatakse miinusmärgiga.

8) Kirjel «Sissetulek» kajastatakse asendusefektiga krediidiriski kaitse mõju arvesse võtmise tulemusena teistelt aruanderidadelt antud aruandereale kantavate riskipositsioonide väärtus.Sisehinnangute meetodi (aruanderea kirjel 2 tähistatud identifikaatoriga 3) puhul näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

9) Kirjel «Korrigeeritud riskipositsioon» näidatakse riskipositsiooni väärtus pärast asendusefektiga krediidiriski kaitse kohaldamist (kirje 5 «Esialgne riskipositsioon», kirje 7 «Väljaminek» ja kirje 8 »Sissetulek» summa). Bilansiväliste positsioonide puhul kohaldatakse korrigeeritud riskipositsiooni arvutamisel ka usaldatavusnormatiivide määruse §-s 87 sätestatud ümberhindlustegurit.

10) Kirjel «Keskmine kahjumäär» näidatakse riskiparameetritel põhineva meetodi puhul aruandereal esitatud riskipositsioonidele usaldatavusnormatiivide määruse § 59 lõike 3 alusel kohaldatavate kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmine näitaja. Kaalutud keskmine näitaja näidatakse koefitsiendina ja ümardatakse tuhandike täpsuseni (kolm kohta pärast koma). Ülejäänud meetodite puhul on kirje väärtus 0 (null).

11) Kirjel «Riskiga kaalutud vara» näidatakse aruandereal näidatud riskipositsioonidelt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 2. alljaotise alusel arvutatud riskiga kaalutud vara.Lihtsustatud riskikaalu meetodi puhul (kirjel «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 1) näidatakse siin kirjel 5 näidatud esialgse väärtuse ja usaldatavusnormatiivide määruse §-s 58 sätestatud vastava riskikaalu korrutis.Riskiparameetritel põhineva meetodi puhul (kirjel «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 2) näidatakse siin vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 59 lõigetele 1 ja 2 arvutatud riskiga kaalutud vara.Sisemudelite meetodi puhul (kirjel «Meetod» tähistatud identifikaatoriga 3) näidatakse siin vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 60 arvutatud riskiga kaalutud vara.

12) Kirjel «Allahindlused ja korrigeerimised» näidatakse aruandereal esitatud riskipositsioonide raamatupidamislike allahindluste ja väärtuse korrigeerimiste summa.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 5 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

VALUUTARISKI ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruandes kirjel 2600 näidatud valuutariski kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 4. jaole arvutatud valuutariski kapitalinõude alusandmed.3. Aruanderea struktuur

1) Positsiooni tüüp

2) Valuuta 1

3) Valuuta 2

4) Positsiooni liik

5) Pikk positsioon

6) Lühike positsioon4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Positsiooni tüüpSiin näidatakse valuutapositsiooni tüüp vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-dele 255 ja 256. Valuutapositsiooni tüüpide identifikaatorid on järgmised

Seotud valuutad 1 Korreleeruvad valuutad 2 Muud välisvaluutad 3 Kuld 4 Struktuurne positsioon 5 Omavahenditest maha arvatud positsioon 6

Identifikaatoriga 1 näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 256 lõikele 5 ühe valuutana käsitlevad riikidevahelistele siduvatele lepingutele alluvad välisvaluutade positsioonid.Identifikaatoriga 2 näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 255 lõigetele 2 ja 3 vastavad korreleeruvate valuutade positsioonid.Identifikaatoriga 3 näidatakse kõik välisvaluutade positsioonid, mis ei ole näidatud identifikaatoritega 1 ja 2. Identifikaatoriga 3 näidatakse ka investeeringud investeerimisfondide aktsiatesse ja osakutesse, mida usaldatavusnormatiivide määruse § 256 lõike 2 alusel käsitletakse eraldiseisva välisvaluutapositsioonina. Identifikaatoriga 4 näidatakse kulla positsioonid. Identifikaatoriga 3 näidatakse ka välisvaluutade positsioonid, mille puhul pika ja lühikese positsiooni summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK (koodiga XXZ).Identifikaatoriga 5 näidatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 256 lõikes 7 nimetatud struktuursed positsioonid.Eesti krooni ja euro positsioonide puhul näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

2) Valuuta 1Siin näidatakse valuuta (kaasa arvatud Eesti kroon ja euro) kood. Vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 256 lõikele 2 käsitletavad investeerimisfondide aktsiad ja osakud näidatakse koodiga CIU. Välisvaluutad, mille puhul pika ja lühikese positsiooni summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK, võib näidata ühe reana koodiga XXZ.Kulla puhul näidatakse kood XAU. Valuuta kood näidatakse suurtähtedega.

3) Valuuta 2Siin näidatakse positsiooni tüüpide «Seotud valuutad» ja «Korreleeruvad valuutad» kirjel «Valuuta 1» näidatud valuutaga seotud või korreleeruva valuuta kood. Ülejäänud positsiooni tüüpide puhul näidatakse kirjel kood XXX.

4) Positsiooni liikSiin näidatakse, kas valuutapositsioon on bilansiline või bilansiväline. Positsiooni liigi identifikaatorid on järgmised

Bilansiline positsioon 1 Bilansiväline positsioon 2

5) Pikk positsioonSiin näidatakse kõikide antud välisvaluutas fikseeritud bilansiliste varade bilansiline väärtus, forward-tehingutega saadavad summad, deltaga korrigeeritud välisvaluuta ja kulla ostuoptsioonide väärtus ning muude välisvaluutas fikseeritud ostuoptsioonide, välja arvatud välisvaluuta- ja kullaoptsioonid, turuväärtus.Seotud valuutade ja korreleeruvate valuutade puhul näidatakse positsioon kirjel «Valuuta 1» näidatud valuuta koodi alusel.Pika positsiooni väärtus näidatakse vastavas valuutas tuhandetes täisühikutes. Valuuta koodi XXZ puhul konverteeritakse välisvaluutad Eesti kroonideks aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursiga.Kulla positsioonid ja CIU-d näidatakse konverteerituna Eesti kroonideks.

6) Lühike positsioonSiin näidatakse kõikide antud välisvaluutas fikseeritud bilansiliste kohustuste bilansiline väärtus, bilansiväliste kohustuste tõenäoliselt realiseeruva osa väärtus, forward-tehingutega üleantavad summad, deltaga korrigeeritud välisvaluuta ja kulla müügioptsioonide väärtus ning muude välisvaluutas fikseeritud müügioptsioonide, välja arvatud välisvaluuta- ja kullaoptsioonid, turuväärtus.Seotud valuutade ja korreleeruvate valuutade puhul näidatakse positsioon kirjel «Valuuta 1» näidatud valuuta koodi alusel.Lühikese positsiooni absoluutväärtus näidatakse vastavas valuutas tuhandetes täisühikutes. Valuuta koodi XXZ puhul konverteeritakse välisvaluutad Eesti kroonideks aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursiga.Kulla positsioonid ja CIU-d näidatakse konverteerituna Eesti kroonideks.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 6 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

KAUBARISKI ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruandes kirjel 2650 näidatud kaubariski kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 5. jaole arvutatud kaubariski kapitalinõude alusandmed.3. Aruanderea struktuur

1) Meetod

2) Kaup

3) Lõpptähtaja vöönd

4) Pikk positsioon

5) Lühike positsioon4. Aruanderea struktuuri seletus

1) MeetodSiin näidatakse kaubariski kapitalinõude arvutamisel kasutatav meetod. Meetodi identifikaatorid on järgmised

Lõpptähtajal põhinev meetod 1 Lihtsustatud meetod 2

2) KaupSiin näidatakse kauba liik, millelt kapitalinõue arvutatakse. Usaldatavusnormatiivide määruse § 260 lõike 1 alusel ühe positsioonina käsitletavad kaubad tähistatakse ühe nimetusega.

3) Lõpptähtaja vööndSiin näidatakse lõpptähtajal põhineva meetodi puhul lõpptähtaja vöönd vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 262. Lõpptähtaja vööndite identifikaatorid on järgmised

Kuni üks kuu 28 Üle ühe kuu kuni kolm kuud 29 Üle kolme kuu kuni kuus kuud 4 Üle kuue kuu kuni 12 kuud 5 Üle 12 kuu kuni kaks aastat 6 Üle kahe aasta kuni kolm aastat 7 Üle kolme aasta 30

Lihtsustatud meetodi puhul on lõpptähtaja vööndi identifikaator 0 (null).

4) Pikk positsioonSiin näidatakse kauba pika positsiooni väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga. Kaubaga seotud optsioonide puhul näidatakse deltaga korrutatud pika positsiooni väärtus.

5) Lühike positsioonSiin näidatakse kauba lühikese positsiooni absoluutväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga. Kaubaga seotud optsioonide puhul näidatakse deltaga korrutatud lühikese positsiooni absoluutväärtus.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 7 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

INTRESSIPOSITSIOONI RISKI ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruande kirjel 2701 näidatud intressipositsiooni riski kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse kauplemisportfelli kuuluvatelt võlainstrumentidelt vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 6. jao 2. jaotise 2. ja 4. alljaotisele arvutatud intressipositsiooni riski kapitalinõude alusandmed. Juhul kui krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 79 lõike 3 alusel vabastatud kauplemisportfelli kapitalinõuete arvutamisest, aruandes positsioone ei näidata.3. Aruanderea struktuur

1) Riski tüüp

2) Valuuta

3) Tsoon

4) Riskikaal

5) Pikk positsioon

6) Lühike positsioon4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Riski tüüpSiin näidatakse riski tüüp, mille katteks kapitalinõuded arvutatakse. Riski tüüpide identifikaatorid on järgmised

Spetsiifiline risk 1 Üldrisk lõpptähtaja meetodil 2 Üldrisk kestuse meetodil 3

2) ValuutaSiin näidatakse valuuta kood, milles on fikseeritud võlainstrumendi väärtus või tuletisinstrumentide puhul alusvara väärtus. Spetsiifilise riski puhul on valuuta identifikaator EEK.

3) TsoonSiin näidatakse üldriski puhul instrumendi lõpptähtajale vastav tsoon vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 288 lõikes 2 ja § 289 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Tsooni identifikaatorid on järgmised

Tsoon 1 1 Tsoon 2 2 Tsoon 3 3

Spetsiifilise riski puhul on tsooni identifikaator 0 (null).

4) RiskikaalSpetsiifilise riski puhul näidatakse kapitalinõude määr vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 284. Lõpptähtaja meetodil üldriski puhul näidatakse riskikaal vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 288 lõikele 2. Kestuse meetodil arvutatava üldriski puhul näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 289 arvutatud võlainstrumendi modifitseeritud kestuse ja eeldatava intressimäära muutuse korrutis.Riskikaal näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma.

5) Pikk positsioonSiin näidatakse võlainstrumendi pika positsiooni väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga aruanderea kirjel 2 näidatud valuutas tuhandetes täisühikutes. Võlainstrumentidega seotud optsioonide puhul näidatakse deltaga korrutatud pika positsiooni väärtus.

6) Lühike positsioonSiin näidatakse võlainstrumendi lühikese positsiooni absoluutväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga aruanderea kirjel 2 näidatud valuutas tuhandetes täisühikutes. Võlainstrumentidega seotud optsioonide puhul näidatakse deltaga korrutatud lühikese positsiooni absoluutväärtus.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 8 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

AKTSIAPOSITSIOONI RISKI ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruande kirjel 2702 näidatud kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse kauplemisportfelli kuuluvatelt aktsiatelt vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 6. jao 2. jaotise 3. ja 4. alljaotisele arvutatud aktsiapositsiooni riski kapitalinõude alusandmed. Juhul kui krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 79 lõike 3 alusel vabastatud kauplemisportfelli kapitalinõuete arvutamisest, aruandes positsioone ei näidata.3. Aruanderea struktuur

1) Riski tüüp

2) Pikk positsioon

3) Lühike positsioon

4) Kapitalinõude määr4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Riski tüüpSiin näidatakse riski tüüp, mille katteks kapitalinõuded arvutatakse. Riski tüüpide identifikaatorid on järgmised

Spetsiifiline risk 1 Üldrisk 2

2) Pikk positsioonSiin näidatakse aktsia pika positsiooni väärtus. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud pika positsiooni väärtus. Vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 299 käsitletavad investeerimisfondide aktsiad ja osakud näidatakse eraldi positsioonina.

3) Lühike positsioonSiin näidatakse aktsia lühikese positsiooni absoluutväärtus. Optsioonide puhul näidatakse deltaga korrigeeritud lühikese positsiooni absoluutväärtus. Vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § -le 299 käsitletavad investeerimisfondide aktsiad ja osakud näidatakse eraldi positsioonina.

4) Kapitalinõude määrSiin näidatakse spetsiifilise või üldriski kapitalinõude määr vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 293 või §-le 294. Kapitalinõude määr näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 9 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 01.01.2008]

KAUPLEMISPORTFELLI RISKIDE KONTSENTREERUMISE PIIRMÄÄRA ÜLETANUD POSITSIOONIDE ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruande kirjel 2704 näidatud kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 6. jao 5. jaotisele riskikontsentratsiooni piirmäära ületavatelt kauplemisportfelli positsioonidelt arvutatud täiendava kapitalinõude alusandmed. Juhul kui krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 79 lõike 3 alusel vabastatud kauplemisportfelli kapitalinõuete arvutamisest või kui krediidiasutusel ei ole riskikontsentratsiooni ületavaid kauplemisportfelli positsioone, aruandes positsioone ei näidata.3. Aruanderea struktuur

1) Instrument

2) Positsiooni väärtus

3) Kapitalinõude määr

4) Periood

5) Ümberhindlustegur4. Aruanderea struktuuri seletus

1) InstrumentSiin näidatakse instrument, millelt kapitalinõuet arvutatakse. Tuletisinstrumendid liigitatakse nende alusvara järgi. Instrumentide identifikaatorid on järgmised

Aktsia 1 Võlainstrument 2

2) Positsiooni väärtusSiin näidatakse aruandereal kajastatud instrumendi riskikontsentratsiooni piirmäära ületav kauplemisportfellist tulenev positsioon aruandeperioodi lõpu seisuga.

3) Kapitalinõude määrSiin näidatakse aruandereal kajastatud instrumendi spetsiifilise riski ja/või kauplemisportfelli ülekanderiski ning vastaspoole krediidiriski kapitalinõude määr vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 6. jao 2. ja 3. jaotises sätestatule. Kapitalinõude määr näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma.

4) PerioodSiin näidatakse riskikontsentratsiooni piirmäära ületamise kestus päevades. Kestuse identifikaatorid on järgmised

Kuni 10 päeva 1 10 päeva ja rohkem 2

5) ÜmberhindlustegurSiin näidatakse ümberhindlustegur vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 318 lõikele 2. Juhul kui piirmäära ületamise kestus on lühem kui 10 päeva, näidatakse kirjel täiendava kapitalinõude määr vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 318 lõikele 1. Ümberhindlustegur näidatakse koefitsiendina täpsusega kaks kohta pärast koma.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 10

OPTSIOONIDE ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruande kirjel 2703 näidatud kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse optsioonidelt vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 3. jaole arvutatud kapitalinõuete alusandmed. Juhul kui krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 79 lõike 3 alusel vabastatud kauplemisportfelli kapitalinõuete arvutamisest, aruandes positsioone ei näidata.3. Aruanderea struktuur

1) Meetod

2) Alusvara tüüp

3) Alusvara turuhind

4) Optsiooni tüüp

5) Täitmishinna ja turuhinna vahe

6) Gamma netomõju

7) Veega netomõju

8) Kapitalinõude määr4. Aruanderea struktuuri seletus

1) MeetodSiin näidatakse optsioonilt kapitalinõuete arvutamise meetod vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 3. jaos sätestatule. Meetodite identifikaatorid on järgmised

Lihtsustatud meetod 1 Delta-pluss meetod 2

2) Alusvara tüüpSiin näidatakse optsiooni alusvara tüüp. Alusvara tüübi identifikaatorid on järgmised

Võlakiri 1 Intressimäär ja intressimäära indeks 2 Aktsia 3 Kaup 4 Valuuta 5

3) Alusvara turuhindSiin näidatakse lihtsustatud meetodi puhul optsiooni alusvara turuhind aruandeperioodi lõpu seisuga. Delta-pluss meetodi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

4) Optsiooni tüüpSiin näidatakse lihtsustatud meetodi puhul, kas optsioon on kaetud või katmata. Optsiooni tüübi identifikaatorid on järgmised

Katmata 1 Kaetud 2

Delta-pluss meetodi puhul on identifikaator 0 (null).

5) Täitmishinna ja turuhinna vaheSiin näidatakse aruandereal kajastatud optsioonide täitmishinna ja turuhinna vahe juhul, kui optsioon on rahas. Delta-pluss meetodi puhul või juhul, kui optsioon ei ole rahas, näidatakse kirjel 0 (null).

6) Gamma netomõjuSiin näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 253 arvutatud gamma netomõju. Lihtsustatud meetodi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

7) Veega netomõjuSiin näidatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 254 arvutatud veega netomõju. Lihtsustatud meetodi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

8) Kapitalinõude määrSiin näidatakse lihtsustatud meetodi puhul optsioonile vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 249 kohaldatav kapitalinõude määr. Kapitalinõude määr näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma. Delta-pluss meetodi puhul näidataksekirjel 0 (null).

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 11

KAUPLEMISPORTFELLI ÜLEKANDERISKI ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruande kirjel 2705 näidatud kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse kauplemisportfelli kuuluvatelt positsioonidelt vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse §-le 301 arvutatud kapitalinõude alusandmed. Juhul kui krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 79 lõike 3 alusel vabastatud kauplemisportfelli kapitalinõuete arvutamisest, aruandes positsioone ei näidata.3. Aruanderea struktuur

1) Arveldushind

2) Turuhind

3) Kapitalinõude määr4. Aruanderea struktuuri seletus

1) ArveldushindSiin näidatakse ettenähtud tehingupäevaks arveldamata tehingu arveldushind.

2) TuruhindSiin näidatakse arveldamata tehingu jooksev turuväärtus.

3) Kapitalinõude määrSiin näidatakse arveldamata tehingule vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 301 lõikele 3 sätestatud kapitalinõude määr. Kapitalinõude määr näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 12

OPERATSIOONIRISKI ARUANNE1. Aruande eesmärkOperatsiooniriski aruande eesmärk on andmete saamine kapitali adekvaatsuse aruande kirjel 2800 näidatud kapitalinõude arvutamise kohta.2. Aruande valdkondOperatsiooniriski aruandes kajastatakse vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 7. jaole arvutatud operatsiooniriski kapitalinõude alusandmed.3. Aruanderea struktuur

1) Meetod

2) Meetodite kombineerimine

3) Äriliin

4) Indikaator 1

5) Indikaator 2

6) Indikaator 3

7) Kapitalinõude määr

8) Esialgne kapitalinõue

9) Operatsiooniriski maandamine

10) Operatsiooniriski maandamise mõju

11) Kapitalinõue4. Aruanderea struktuuri seletus

1) MeetodSiin näidatakse operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel kasutatav meetod vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 7. jaole. Operatsiooniriski meetodite identifikaatorid on järgmised

Baasmeetod 1 Standardmeetod 2 Alternatiivne standardmeetod 3 Täiustatud mõõtmismudelite meetodid 4

2) Meetodite kombineerimineSiin näidatakse, kas mudelit kasutatakse kombineeritult teiste meetoditega vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 8643 või §-le 8639. Operatsiooniriski meetodite kombineerimise identifikaatorid on järgmised

Kombineerimata 1 Kombineeritud 2

3) ÄriliinSiin näidatakse äriliinid standardmeetodi ning alternatiivse standardmeetodi puhul. Äriliinide identifikaatorid on järgmised

Finantsnõustamine 1 Kauplemine 2 Jaepangandus 3 Äripangandus 4 Maksed ja arveldused 5 Hoidmisteenused 6 Varahaldus 7 Jaekliendimaaklerlus 8

Äriliini määratlemisel lähtutakse usaldatavusnormatiivide määruse §-st 320. Baasmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite puhul näidatakse kirjel 0 (null).

4) Indikaator 1Siin näidatakse aruandeperioodile eelnenud majandusaasta põhitegevuse puhastulu, mis on arvutatud vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 319 lõigetele 3 ja 4, või väljaantud laenude ja ettemaksete bilansiline väärtus eelnenud majandusaasta lõpu seisuga lähtudes usaldatavusnormatiivide määruse § 323 lõikest 3. Nimetatud summad näidatakse kirjel «Indikaator 1» järgmiselt:a) baasmeetodi puhul krediidiasutuse põhitegevuse puhastulu kokku;b) baasmeetodiga kombineerimise puhul baasmeetodiga kaetud valdkondade põhitegevuse puhastulu kokku;c) standardmeetodi puhul vastava äriliini põhitegevuse puhastulu;d) alternatiivse standardmeetodi puhul aruanderea kirjel 3 näidatud identifikaatorile vastava äriliini põhitegevuse puhastulu, jaepanganduse ja äripanganduse äriliinide puhul välja antud laenude ja ettemaksete bilansiline väärtus eelneva majandusaasta lõpu seisuga;e) standardmeetoditega kombineerimise puhul standardmeetoditega kaetud äriliinide põhitegevuse puhastulu või välja antud laenude ja ettemaksete bilansiline väärtus eelneva majandusaasta lõpu seisuga;f) täiustatud mõõtmismudelite meetodite puhul näidatakse kirjel 0 (null).

5) Indikaator 2Siin näidatakse kirjel «Indikaator 1» näidatud majandusaastale eelnenud majandusaasta põhitegevuse puhastulu või laenude ja ettemaksete bilansiline väärtus. Kirje täitmisel lähtutakse kirje «Indikaator 1» täitmise põhimõtetest.

6) Indikaator 3Siin näidatakse kirjel «Indikaator 2» näidatud majandusaastale eelnenud majandusaasta põhitegevuse puhastulu või laenude ja ettemaksete bilansiline väärtus. Kirje täitmisel lähtutakse kirje «Indikaator 1» täitmise põhimõtetest.

7) Kapitalinõude määrSiin näidatakse baasmeetodile ja standardmeetoditele usaldatavusnormatiivide määruse § 319 lõikes 1, § 320 lõikes 4 või § 323 lõikes 2 sätestatud kapitalinõude määr. Kapitalinõude määr näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma. Täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite puhul näidatakse kirjel 0 (null).

8) Esialgne kapitalinõueSiin näidatakse täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite puhul täiustatud mõõtmismudeli abil arvutatud brutokapitalinõue enne kindlustuskatte kajastamist. Baasmeetodi ning standardmeetodite puhul näidatakse kirjel 0 (null).

9) Operatsiooniriski maandamineSiin näidatakse täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite puhul operatsiooniriski maandav kindlustuskaitse või muud riskide ülekandmise mehhanismid, juhul kui need vastavad usaldatavusnormatiivide arvutamise määruse §-s 328 sätestatud tingimustele. Operatsiooniriski maandamise identifikaatorid on järgmised

Kindlustuskaitse 1 Muud riskide ülekandmise mehhanismid 2

Usaldatavusnormatiivide arvutamise määruse §-s 328 sätestatud tingimustele vastava operatsiooniriski maandamise puudumisel, samuti baasmeetodi ning standardmeetodite puhul näidatakse sellel kirjel 0 (null).

10) Operatsiooniriski maandamise mõjuSiin näidatakse kirjel «Operatsiooniriski maandamine» näidatud riskide ülekandmise mehhanismide operatsiooniriski kapitalinõuet vähendav mõju täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite puhul. Usaldatavusnormatiivide määruse §-s 328 sätestatud tingimustele vastava operatsiooniriski maandamise puudumisel ja baasmeetodi ning standardmeetodite puhul näidatakse sellel kirjel 0 (null).

11) KapitalinõueSiin näidatakse täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite puhul täiustatud mõõtmismudeli abil arvutatud kapitalinõue. Baasmeetodi ning standardmeetodite puhul näidatakse kirjel 0 (null).

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 13 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

RISKIDE KONTSENTREERUMISE ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on riskikontsentratsiooni ja selle piirmäärade suhtes kehtivate nõuete täitmise jälgimiseks vajalike andmete saamine.2. Aruande valdkondAruandes näidatakse krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu riskipositsioon kliendi või omavahel seotud isikute suhtes, mis ületab vastavalt 10 protsenti krediidiasutuse soolo või konsolideeritud baasil arvutatud omavahenditest ning riskipositsioon krediidiasutusega seotud isikute ja aktsionäride suhtes vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Aruandes ei näidata neid krediidiasutuste seaduse § 85 lõikes 12 nimetatud positsioone, mida ei võeta arvesse riskide kontsentreerumise arvutamisel.3. Aruanderea struktuur

1) Grupi identifikaator

2) Kliendi nimi

3) Kliendi registreerimise number

4) Pangaportfellist tulenev bilansiline riskipositsioon

5) Pangaportfellist tulenev bilansiväline riskipositsioon

6) Kauplemisportfellist tulenev riskipositsioon

7) Mahaarvamised

8) Mahaarvamise väärtus

9) Tähtajaks laekumata nõuded

10) Allahindlus4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Grupi identifikaatorSiin näidatakse klient või klientide grupp, kelle suhtes on riskipositsioon võetud. Krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud tähistatakse identifikaatoriga 9 ja krediidiasutusega seotud isikud tähistatakse identifikaatoriga 10. Muude omavahel seotud isikute puhul tähistatakse iga seotud isikute grupp ühesuguse numbriga, mis on grupi identifikaatoriks. Identifikaatorit 9 kasutatakse ainult soolo baasil aruannetes.

2) Kliendi nimiSiin näidatakse kliendi nimi nii, et see ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Krediidiasutusega seotud isikud esitatakse ühe reana ja nende puhul on kliendi nimeks «Krediidiasutusega seotud isikud».

3) Kliendi registreerimise numberSiin näidatakse kliendi registreerimise number või äriregistrikood. Krediidiasutusega seotud isikute puhul on identifikaator 0 (null).

4) Pangaportfellist tulenev bilansiline riskipositsioonSiin näidatakse pangaportfellist tulenev bilansiline riskipositsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 331 lõike 6 punktile 1.

5) Pangaportfellist tulenev bilansiväline riskipositsioonSiin näidatakse pangaportfellist tulenev bilansiväline riskipositsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 331 lõike 6 punktidele 2 ja 3.

6) Kauplemisportfellist tulenev riskipositsioonSiin näidatakse kauplemisportfellist tulenev riskipositsioon aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 331 lõikele 4. Kui krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 79 lõike 3 alusel vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelli riskide katmiseks, näidatakse positsiooni väärtuseks 0 (null) ning positsioon ise näidatakse pangaportfellist tuleneva positsioonina.

7) MahaarvamisedSiin näidatakse positsioonid, mis arvatakse riskipositsioonist maha usaldatavusnormatiivide määruse § 332 alusel või mille võrra vähendatakse riskipositsiooni väärtust usaldatavusnormatiivide määruse § 333 alusel.Mahaarvamiste identifikaatorid on järgmised

0 protsendilise riskikaaluga positsioonid 1 Finantstagatised 2 Tagatud nõuded 3 Kuni üheaastased nõuded finantsasutuste vastu 4 Pandikirjad 5 Osalused kindlustusandjates 6 Mõõduka riskiga bilansivälised kohustused 7 Madala riskiga bilansivälised kohustused 8 Konsolideeritavad positsioonid 9 Muud mahaarvamised 10

Identifikaatoriga 1 tähistatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 332 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuded ja tingimuslikud nõuded, millele krediidiriski standardmeetodi alusel kohaldatakse riskikaalu 0 protsenti ja riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud võlainstrumentidega, millest tulenevale nõudele saaks standardmeetodi alusel kohaldada riskikaalu 0 protsenti.Identifikaatoriga 2 tähistatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 333 lõigetes 1 kuni 3 nimetatud finantstagatised finantstagatiste mõju arvutamise üldmeetodi kasutamise korral.Identifikaatoriga 3 tähistatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 332 lõigetes 4, 5, 9 ja 10 nimetatud rahaliste hoiustega, hoiusesertifikaatidega, väärtpaberitega ning hüpoteegiga tagatud nõuded.Identifikaatoriga 4 tähistatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 332 lõikes 6 nimetatud kuni üheaastased nõuded krediidiasutuste või investeerimisühingute vastu.Identifikaatoriga 5 tähistatakse usaldatavusnormatiivide määruse §-s 36 sätestatud nõuetele vastavad pandikirjad.Identifikaatoriga 6 tähistatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 332 lõikes 8 nimetatud osalused kindlustus- ja edasikindlustusandjates.Identifikaatoriga 7 tähistatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 332 lõikes 11 nimetatud mõõduka riskiga bilansivälised kohustused.Identifikaatoriga 8 tähistatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 332 lõikes 12 nimetatud madala riskiga bilansivälised kohustused, mille võib riskipositsioonist maha arvata.Identifikaatoriga 9 näidatakse riskipositsioonid krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate lepinguriigi äriühingute vastu, mis vastavalt krediidiasutuste seaduse § 85 lõikele 8 ei kuulu riskikontsentratsiooni piirmäärade alla.Identifikaatoriga 10 näidatakse eelnevalt nimetamata positsioonid, mis vastavalt usaldatavusnormatiivide määrusele on lubatud riskipositsioonist maha arvata.Juhul kui mahaarvamist ei toimu, on mahaarvamise identifikaator 0 (null).

8) Mahaarvamise väärtusSiin näidatakse mahaarvatava positsiooni või selle osa väärtus vastavalt aruanderea kirjel 7 esitatud mahaarvatavate positsioonide liigitusele.Identifikaatori 2 korral näidatakse siin summa, mille võrra vähendatakse riskipositsiooni usaldatavusnormatiivide määruse § 333 lõigete 1–3 alusel.Identifikaatoriga 3 tähistatud eluasemekinnisvara hüpoteekide puhul näidatakse siin 50 protsenti vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse nõuetele tagatud nõude väärtusest.Identifikaatoriga 7 tähistatud mõõduka riskiga bilansiväliste kohustuste korral näidatakse siin 50 protsenti bilansivälise kohustuse väärtusest.Juhul kui mahaarvamist ei toimu, on mahaarvamise väärtus 0 (null).

9) Tähtajaks laekumata nõudedSiin näidatakse aruanderea kirjetel 4 kuni 6 näidatud riskipositsioonide tähtajaks laekumata osa.

10) AllahindlusSiin näidatakse aruanderea kirjetel 4 kuni 6 näidatud riskipositsioonide allahindluse summa aruandeperioodi lõpu seisuga.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 14 (Eesti Panga presidendi 26.11.2007 määruse nr 17 sõnastuses) [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

OSALUSTE ARUANNE1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on krediidiasutuse osaluste ja nendele seatud piirangute täitmise jälgimiseks vajalike andmete saamine.2. Aruande valdkondAruandes näidatakse krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu pikaajalised osalused teistes äriühingutes.3. Aruanderea struktuur

1) Äriühingu nimi

2) Äriühingu registreerimise number

3) Osaluse väärtus

4) Osaluse osatähtsus

5) Häälte osatähtsus

6) Piirangutest vabastus

7) Vabastuse väärtus4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Äriühingu nimiSiin näidatakse äriühingu nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Mitteolulised osalused tähistatakse ühise nimega «Muud».

2) Äriühingu registreerimise numberSiin näidatakse äriühingu registreerimise number või äriregistrikood. Mitteoluliste osaluste korral on identifikaator 0 (null).

3) Osaluse väärtusSiin näidatakse osaluse bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4) Osaluse osatähtsusSiin näidatakse krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupi äriühingule kuuluva osaluse osatähtsus investeerimisobjekti aktsia- või osakapitalis (osaluse nimiväärtuse ja investeerimisobjekti aktsia- või osakapitali suhe). Osaluse osatähtsus näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma. Mitteoluliste osaluste puhul näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

5) Häälte osatähtsusSiin näidatakse krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupi äriühingule kuuluvate häälte osatähtsus investeerimisobjekti häälte koguarvus (krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupi äriühingule kuuluvate häälte arvu ja häälte koguarvu suhe). Häälte osatähtsus näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma. Mitteoluliste osaluste puhul näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

6) Piirangutest vabastusSiin näidatakse aruandereal 3 näidatud osalustes sisalduvad osalused, mis on piirangutest vabastatud krediidiasutuste seaduse § 81 lõike 4 alusel. Piirangutest vabastuse identifikaatorid on järgmised

Oluline osalus teistes finantsasutustes 1 Oluline osalus kahjude vältimiseks 2 Osalused teiste isikute arvel 3

Identifikaatoriga 1 näidatakse olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustus- ja edasikindlustusandjas või aruandva krediidiasutuse abiettevõtjas.Identifikaatoriga 2 näidatakse olulised osalused, mis on omandatud kahjude ennetamise või vältimise või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu ja mida krediidiasutus ei hoia kauem kui üks aasta.Identifikaatoriga 3 näidatakse olulised osalused, mis on omandatud krediidiasutuse nimel ja teiste isikute arvel.Mitteoluliste osaluste puhul või juhul, kui piirangutest vabastus puudub, näidatakse kirjel identifikaator 0 (null)

7) Vabastuse väärtusSiin näidatakse piirangutest vabastatud osaluste bilansiline väärtus. Mitteoluliste osaluste puhul või juhul, kui piirangutest vabastus puudub, näidatakse kirjel väärtus 0 (null).

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 « Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 15 [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

Allutatud kohustuste aruanne1. Aruande eesmärkAruande eesmärk on kapitali adekvaatsuse arvutuse jälgimiseks vajalike andmete saamine.2. Aruande valdkondAruande valdkonda kuuluvad krediidiasutuse kohustused, mis vastavad krediidiasutuste seaduse § 721 sätestatud tingimustele.3. Aruanderea struktuur

1) Kliendi nimi

2) Valuuta kood

3) Allutatud kohustuse bilansiline jääk

4) Intressimäär

5) Lepingu sõlmimise kuupäev

6) Lepingu lõppemise kuupäev

7) Omavahendite koosseisu arvatud summa

8) Omavahendite tase4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kliendi nimiSiin näidatakse võlausaldaja nimi. Nimi esitatakse nii, et see ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit.

2) Valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles allutatud kohustus on fikseeritud.

3) Allutatud kohustuse bilansiline jääkSiin näidatakse allutatud kohustuse jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga kirjel 2 näidatud valuutas tuhandetes täisühikutes.

4) IntressimäärAllutatud kohustuse intressimäär näidatakse aasta kohta koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma. Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga fikseeritud intressimäär.

5) Lepingu sõlmimise kuupäevSiin näidatakse allutatud kohustuse lepingu sõlmimise kuupäev.

6) Lepingu lõppemise kuupäevSiin näidatakse allutatud kohustuse lepingu lõppemise kuupäev. Kui lepingu lõppemise kuupäev ei ole fikseeritud, näidatakse siin XX.

7) Omavahendite koosseisu arvatud summaSiin näidatakse summa, mille ulatuses allutatud kohustus on aruandeperioodi lõpu seisuga omavahendite koosseisu arvatud. Summa esitatakse kirjel 2 näidatud valuutas tuhandetes täisühikutes.

8) Omavahendite taseSiin näidatakse, millise taseme omavahendite koosseisu allutatud kohustus on arvatud. Omavahendite taseme identifikaatorid on järgmised

Teise taseme omavahendid 2 Kolmanda taseme omavahendid 3

Juhul, kui allutatud kohustus ei ole omavahendite koosseisu arvatud, näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 16 [RTL 2007, 93, 1547 – jõust. 1.01.2008]

Krediidiasutuse likviidsuse aruanne1. Aruande eesmärkAruande eesmärgiks on andmete saamine kontrollimaks, et vastavalt krediidiasutuste seaduse § 80 lõikele 1 oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus.2. Aruande valdkondAruandes kajastatakse ainult need bilansilised ja bilansivälised tehingud, millega kaasnevad või võivad kaasneda rahavood. Ühe reana tuleb näidata nende kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) Kirje tüüp

2) Kirje liik

3) Riigi kood

4) Klient

5) Tähtaeg

6) Jääk4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirje tüüpKirje tüübi identifikaatorid on järgmised

Kohustus 1 Nõue 2

2) Kirje liikKirje liigi identifikaatorid on järgmised

Bilansilised: Hoius 1 Laen 2 Võlainstrument 3 Omakapitaliinstrument 4 Tuletisinstrument 10 Muud kohustused või nõuded 6 Allutatud kohustused 7 Bilansivälised kohustused ja nõuded, millega kaasnevad rahavood 8 kohustused ja nõuded, millega võivad kaasneda rahavood 9

3) Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

4) KlientKliendi identifikaatorid on järgmised

Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12

Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide puhul on kliendiks võlainstrumendi ostja. Omakapitaliinstrumentide ja tuletisinstrumentide puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi. Tuletisinstrumentide puhul on emitendiks tehingu teine pool.

5) TähtaegTähtaja identifikaatorid on järgmised

Nõudmiseni 2 Tähtajaks tasumata 26 Kuni 1 pangapäev 14 1 kuni 2 pangapäeva 15 2 kuni 3 pangapäeva 16 3 kuni 4 pangapäeva 17 4 kuni 5 pangapäeva 18 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25

Tähtaja identifikaator määratakse tehingu järelejäänud tähtaja järgi.Sissetulevaid rahavoogusid tuleb käsitleda kõige hilisema laekumise järgi ning väljaminevaid rahavoogusid kõige varasema väljamineku järgi. Antud kontekstis ei käsitleta lepingu järelejäänud tähtajana lepingu võimalikku lõpetamist enne lepingu lõpptähtaega.Varad, mis ei ole likviidsed ega oma konkreetset järelejäänud tähtaega, kajastatakse tähtajaga üle 5 aasta.Likviidsed varad tuleb kajastada selles ajaperioodis, millal on võimalik reaalselt tekitada nende turustamisest tulenev rahavoog.

6) JääkJääk on identifikaatoritele vastava kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Likviidsed varad näidatakse väärtuses, mille ulatuses on võimalik need kiiresti ilma olulise rahakaota realiseerida. Nõuetest lahutatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad nõuded.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 17 [RTL 2010, 6, 112 ─ jõust. 1.04.2010]

Operatsiooniriski kahjujuhtumite ja intsidentide aruanne1. Aruande eesmärkOperatsiooniriski kahjujuhtumite ja intsidentide aruande eesmärk on saada andmeid viimasel aruandeperioodil registreeritud kahjujuhtumite ja intsidentide kohta äriliinide lõikes.2. Aruande valdkondAruandes näidatakse

1) operatsiooniriski kahjujuhtumid – operatsiooniriski juhtumid, millel on mõju krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumile või kapitalile;

2) operatsiooniriski intsidendid – operatsiooniriski juhtumid, mille tagajärjel krediidiasutus ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupp ei saanud rahalist kahju, mis oleks mõjutanud tema kasumit või kapitali, kuigi võis eeldada rahalise kahju tekkimist, või mille tagajärjel saadi erakorralist tulu.Aruandes näidatakse operatsiooniriski kahjujuhtumid ja intsidendid, mille tagajärjel tekkinud brutokahju, potentsiaalne kahju või tekkinud erakorraline tulu on võrdne või ületab teavitamise miinimumsummat, s.o 2500 eurole vastav summa. Aruandes näidatakse ka samaliigilised kahjujuhtumid ja intsidendid, mille üksikjuhtumite brutokahju, potentsiaalne kahju või erakorraline tulu on väiksem kui teavitamise miinimumsumma, kuid mille samaliigiliste (sama äriliin, juhtumi liik ja alaliik) üksikjuhtumite summeeritud brutokahju, potentsiaalne kahju või erakorraline tulu ületavad teavitamise miinimumsummat.Aruandes võib näidata kahjujuhtumid ja intsidendid, mille brutokahju, potentsiaalne kahju või erakorraline tulu on teavitamise miinimumsummast väiksem.Operatsiooniriski intsidentide puhul tuleb aruandes näidata ka intsidendid, mille võimalikke tagajärgi on rahaliselt raske hinnata, kuid mille mõju on krediidiasutusele või krediidiasutuse konsolideerimisgrupile oluline.Kui operatsiooniriski kahjujuhtumiga kaasneb nii kulu kui ka tulu, on aruandes näitamisele kuuluvat kulusummat lubatud selle tulu võrra vähendada.Aruanne esitatakse täisühikutes.3. Aruanderea struktuur

1) Juhtumi identifikaator

2) Sisemine kood

3) Üksuse asukohariigi kood

4) Äriliini identifikaator

5) Juhtumi toimumise kuupäev

6) Juhtumi avastamise kuupäev

7) Juhtumi kategooria

8) Juhtumi alamkategooria

9) Juhtumi kirjeldus

10) Kahju või erakorraline tulu

11) Kahju realiseerumata osa

12) Juhtumi staatus

13) Kindlustushüvitised

14) Muud hüvitised

15) Juhtumi seos teiste riskidega4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Juhtumi identifikaatorSiin näidatakse operatsiooniriski juhtumi identifikaator. Juhtumi identifikaatorid on järgmised

Operatsiooniriski kahjujuhtum 1 Operatsiooniriski intsident 2

2) Sisemine koodSiin näidatakse kood, mida krediidiasutus ise oma andmebaasis aruandereal esitatud kahjujuhtumi või intsidendi identifitseerimiseks kasutab.

3) Üksuse asukohariigi koodSiin näidatakse krediidiasutuse selle üksuse asukohariigi kood, kus kahjujuhtum või intsident aset leidis.

4) Äriliini identifikaatorÄriliinid määratakse usaldatavusnormatiivide määruse § 320 lõike 4 ja kindlustustegevuse seaduse § 11 alusel. Äriliinide identifikaatorid on järgmised

Finantsnõustamine 1 Kauplemine 2 Jaepangandus 3 Äripangandus 4 Maksed ja arveldused 5 Hoidmisteenused 6 Varahaldus 7 Jaekliendimaaklerlus 8 Elukindlustus 9 Kahjukindlustus 10 Edasikindlustus 11

5) Juhtumi toimumise kuupäevSiin näidatakse kahjujuhtumi või intsidendi toimumise kuupäev või kauem kui üks päev kestnud kahjujuhtumi alguskuupäev.

6) Juhtumi avastamise kuupäevSiin näidatakse kahjujuhtumi või intsidendi avastamise kuupäev.

7) Juhtumite liigidKahjujuhtumite ja intsidentide liigid määratakse usaldatavusnormatiivide määruse § 329 alusel. Kahjujuhtumite ja intsidentide liikide identifikaatorid on järgmised

Sisepettus 1 Välispettus 2 Tööhõivepraktika ja tööohutus 3 Kliendid, tooted ja äripraktika 4 Varaline kahju 5 Äritegevuse katkestused ja süsteemirikked 6 Teostamine, tarned ja protsessijuhtimine 7

8) Juhtumite alamliigid8.1. Kahjujuhtumite ja intsidentide alamliikide identifikaatorid on järgmised

Lubamatud tegevused 1 Sisemised vargused ja pettused 2 Välimised vargused ja pettused 3 IT turvalisus 4 Töösuhted 5 Töökeskkond 6 Diskrimineerimine 7 Informatsioonikohustus, sobivus ja usaldus 8 Sobimatud ärimeetodid 9 Puudulikud tooted või teenused 10 Puudulik kliendihinnang 11 Nõustamine 12 Kallaletungid, katastroofid ja õnnetused 13 Süsteemid 14 Tehingute algatamine, teostamine ja haldamine 15 Järelevalve ja aruandlus 16 Informatsioon ja dokumentatsioon kliendi kohta 17 Kliendi konto käsitlemine 18 Vastaspool finantsinstrumentidega kauplemisel 19 Teenuste ja toodete tarnijad 20

8.2. Kahjujuhtumite ja intsidentide alamliikide sisu8.2.1. Alamliigi «Lubamatud tegevused» alla kuuluvad

– raporteerimata tehingud;

– arvutisüsteemide lubamatu kasutamine;

– lubamatute tehingute tegemine;

– positsioonide väär esitamine;

– tahtlik riskilimiitide rikkumine;

– kahjuhüvitise limiitide tahtlik rikkumine.8.2.2. Alamliigi «Sisemised vargused ja pettused» alla kuuluvad

– pettus;

– krediidipettus;

– kindlustuspettuse organiseerimine;

– kindlustusjuhtumi lavastamine;

– vargus;

– väljapressimine;

– raiskamine;

– rööv;

– panga või kliendi vahendite lubamatu kasutamine;

– teise isiku identiteedi, konto või depoo lubamatu kasutamine;

– maksukuritegu ja maksudest kõrvalehoidmine;

– altkäemaks;

– varade kuritahtlik hävitamine;

– siseinfo alusel enda nimel tehtud tehingud.8.2.3. Alamliigi «Välised vargused ja pettused» alla kuuluvad

– vargus;

– rööv;

– võltsimine;

– valeandmete esitamine kindlustusvõtja poolt.8.2.4. Alamliik «IT-turvalisus» hõlmab tungimist IT-süsteemi või arvutisse ning informatsiooni vargust.8.2.5. Alamliigi «Töösuhted» alla kuuluvad

– kompensatsiooni ja hüvitise maksmise ning töösuhte lõpetamisega seotud probleemid;

– tahtlikud ja kooskõlastamata tööseisakud ning muu sarnane töötajate organiseeritud tegevus.8.2.6. Alamliigi «Töökeskkond» alla kuuluvad

– üldine tsiviilvastutus;

– töötajate tervisekaitse ja üldiste tööohutuseeskirjadega seonduvad juhtumid;

– kompenseerimine.8.2.7. Alamliigi «Diskrimineerimine» alla kuuluvad diskrimineerimise juhtumid.8.2.8. Alamliigi «Informatsioonikohustus, sobivus ja usaldus» alla kuuluvad

– kohustuste või juhiste rikkumine usaldusisikuna;

– pangasaladuse avaldamise juhtumid;

– pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumised;

– agressiivne müük;

– privaatsuse rikkumine;

– konfidentsiaalse info väärkasutus;

– volituseta kauplemine kliendi nimel eesmärgiga saada põhjendamatut kasu;

– laenuandja vastutus;

– kindlustuslepingu katkestamine.8.2.9. Alamliigi «Sobimatud ärimeetodid» alla kuuluvad

– keelatud tehingud;

– turutava rikkumine;

– turuga manipuleerimine;

– tegutsemine ilma loata;

– rahapesu;

– siseinfo alusel krediidiasutuse nimel tehtud tehingud;

– litsentseerimata tegevus.8.2.10. Alamliigi «Puudulikud tooted või teenused» alla kuuluvad

– puudused või vead toodete või teenuste tingimuste kirjeldamisel;

– puudused või vead sisemudelites;

– toodete või teenustega seotud kaebused.8.2.11. Alamliigi «Puudulik kliendihinnang» alla kuuluvad

– kõrvalekalded kliendi hindamise juhenditest;

– kliendile määratud limiidi ületamine;

– riskilimiitide ületamine.8.2.12. Alamliik «Nõustamine» hõlmab vaidlusi toimunud nõustamise üle.8.2.13. Alamliigi «Kallaletungid, katastroofid ja õnnetused» alla kuuluvad

– loodusõnnetused;

– terrorism;

– vandalism;

– kallaletungid;

– muud õnnetused.8.2.14. Alamliigi «Süsteemid» alla kuuluvad

– tarkvara rikked ja katkestused;

– riistvara rikked ja katkestused;

– telekommunikatsiooniseadmete rikked ja -side katkestused;

– muud tehnilised rikked ja katkestused.8.2.15. Alamliigi «Tehingute algatamine, teostamine ja haldamine» alla kuuluvad

– puudused kommunikatsioonis;

– andmehanke, andmete säilitamise ja andmevahetuse vead;

– ületatud tähtajad või täitmata kohustused;

– sisemudeli või süsteemi väärkasutus;

– raamatupidamisvead;

– tarnevead;

– tagatiste väärkäsitlus;

– võrdlusandmete hooldamise vead;

– tehingutega seotud muud puudulikud toimingud.8.2.16. Alamliigi «Järelevalve ja aruandlus» alla kuuluvad aruandmiskohustuse täitmata jätmine ja vead avalikes aruannetes.8.2.17. Alamliigi «Informatsioon ja dokumentatsioon kliendi kohta» alla kuuluvad

– kliendi kinnituse puudumine;

– asjakohaste dokumentide puudumine;

– dokumentide puudulik vormistamine.8.2.18. Alamliigi «Kliendi konto haldamine» alla kuuluvad

– volitamata ligipääs kontole;

– vead kliendi andmetes;

– hooletusest tingitud kahju kliendi vahenditele.8.2.19. Alamliigi «Vastaspool finantsinstrumentidega kauplemisel» alla kuuluvad valesti osutatud teenused vastaspoolelt, kes ei ole klient.8.2.20. Alamliigi «Teenuste ja toodete tarnijad» alla kuuluvad tegevuse edasiandmisega (ingl outsourcing) seotud probleemid ja vaidlused tarnijatega.

9) Juhtumi kirjeldusSiin näidatakse kahjujuhtumi või intsidendi sisu kirjeldus. Juhtumi kirjelduse maksimaalne sümbolite arv on 2000. Kirjelduses ei ole lubatud kasutada sümboleid «&», «» ja sümbolite jada «]]>».

10) Kahju või erakorraline tuluOperatsiooniriski kahjujuhtumi puhul näidatakse siin kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud brutokahju.Brutokahju kogusumma sisaldab

– väljastpoolt krediidiasutust tellitud paranduste või asendustega kaasnevad kulud;

– väljastpoolt krediidiasutust tellitud juriidilise teenindamisega kaasnevad kulud;

– hüvitised kolmandatele isikutele juhul, kui nad ei saa kasutada oma vara;

– töötajatele makstud boonused ja preemiad juhul, kui nende põhjendamatu maksmine on otseselt seotud operatsiooniriski juhtumiga;

– põhjendamatud dividendimaksed juhul, kui need on otseselt seotud organisatsiooni majandustulemuste väärkajastamisega operatsiooniriski juhtumi tõttu;

– operatsiooniriski juhtumi mõju kasumile ja muud mahakandmised.Brutokahju ei sisalda

– ajalist mõju ja sellega kaasnevat kulu;

– krediidiasutuse sisemisi parandamise või asendamise kulusid, mis on vajalikud tegevuse taastamiseks juhtumieelsel tasemel, sh ületunnitöö tasusid, süsteemide töö katkemisega kaasnevaid sisemisi kulusid, riski hindamisega ja investeeringutega seotud kulusid;

– juhtumiga seotud kindlustushüvitisi;

– korralise teenindamise ja hoolduse kulu isegi juhul kui regulaarne hooldus on seotud operatsiooniriski juhtumiga;

– juriidilise teenindamise kulu, mis on seotud probleemlaenude tagasisaamisega ega ole seotud operatsiooniriski juhtumiga;

– juhtimisaruannetest tulenevaid vigu juhul, kui raamatupidamise aruanded on õiged;

– juriidilise teenindamisega seotud kulu, kui krediidiasutus ise esitab hagi.Operatsiooniriski intsidendi puhul näidatakse kahju, mis krediidiasutuse hinnangul oleks võinud intsidendi tagajärjel tekkida, või intsidendi tagajärjel tekkinud erakorraline tulu. Erakorraline tulu näidatakse miinusmärgiga. Kui krediidiasutus ei suuda intsidendi tagajärjel tekkida võivat kahju rahalises väärtuses hinnata, näidatakse siin 0 (null).

11) Brutokahju realiseerumata osaSiin näidatakse operatsiooniriski kahjujuhtumi tagajärjel tulevikus tekkida võiv täiendav hinnanguline kahju. Operatsiooniriski intsidendi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

12) Kahjujuhtumi staatusSiin näidatakse, kas operatsiooniriski kahjujuhtum on või ei ole aruandeperioodi lõpu seisuga lõpetatud. Juhtumi staatuse identifikaatorid on järgmised

Avatud 1 Suletud 2

Operatsiooniriski intsidendi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

13) KindlustushüvitisedSiin näidatakse operatsiooniriski kahjujuhtumi tagajärjel kindlustusest saadud ja saadaolevate hüvitiste summa. Operatsiooniriski intsidendi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

14) Muud hüvitisedSiin näidatakse operatsioonijuhtumi tagajärjel muudest allikatest saadud ja saadaolevate hüvitiste summa. Operatsiooniriski intsidendi puhul näidatakse kirjel 0 (null).

15) Juhtumi seos teiste riskidegaSiin näidatakse, millise teise riskiga oli kahjujuhtum seotud. Seose puudumisel ja intsidentide puhul kasutatakse identifikaatorit 0 (null) – seos teiste riskidega puudub. Seose identifikaatorid on järgmised

Seos krediidiriskiga 1 Seos tururiskiga 2 Seos kindlustusriskiga 3 Seos teiste riskidega puudub 0

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 18 [RTL 2010, 6, 112 ─ jõust. 1.04.2010]

Operatsiooniriski võtmeindikaatorite aruanne1. Aruande eesmärkOperatsiooniriski võtmeindikaatorite (ingl key risk indicators) aruande eesmärk on saada andmeid peamiste riskiindikaatorite kohta aruandeperioodil.2. Aruande valdkondAruandes näidatakse riskiindikaatorid, mille identifitseerimine ja jälgimine võib aidata tulevasi kahjusid ennetada.Aruanne esitatakse täisühikutes.3. Aruanderea struktuur

1) Üksuse asukohariigi kood

2) Riskiindikaatorite identifikaatorid

3) Riskiindikaatorite väärtus4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Üksuse asukohariigi koodSiin näidatakse krediidiasutuse selle üksuse asukoha riigi kood, kus riskiindikaator on identifitseeritud.

2) Siin näidatakse riskiindikaatorid. Riskiindikaatorite identifikaatorid on järgmised

Klientide arv 1 Internetipanga klientide arv 2 Internetipanga äriklientide arv 3 Telefonipanga klientide arv 4 Telepanga klientide arv 5 Mobiiltelefonipanga klientide arv 6 Kliendikaebuste arv 7 Klientidele makstud hüvitiste kogusumma 8 Rahapesu andmebüroole edastatud teadete arv 9 Töötajate arv 10 Töötajatele määratud karistuste arv 11 Poolte kokkuleppel lõpetatud töölepingute arv 12 Tähtaja möödumisel lõpetatud töölepingute arv 13 Töötaja algatusel lõpetatud töölepingute arv 14 Tööandja algatusel lõpetatud töölepingute arv 15 Pooltest sõltumatutel asjaoludel lõpetatud töölepingute arv 16

3) Riskiindikaatorite väärtusSiin näidatakse iga riskiindikaatori arvuline väärtus täisarvuna.3.1. Klientide arvSiin näidatakse krediidiasutuse klientide arv aruandeperioodi lõpus.3.2. Internetipanga klientide arvSiin näidatakse krediidiasutuse internetipanga klientide arv aruandeperioodi lõpus.3.3. Internetipanga äriklientide arvSiin näidatakse krediidiasutuse internetipanga äriklientide arv aruandeperioodi lõpus.3.4. Telefonipanga klientide arvSiin näidatakse krediidiasutuse telefonipanga klientide arv aruandeperioodi lõpus.3.5. Telepanga klientide arvSiin näidatakse krediidiasutuse telepanga klientide arv aruandeperioodi lõpus.3.6. Mobiiltelefonipanga klientide arvSiin näidatakse krediidiasutuse mobiiltelefonipanga klientide arv aruandeperioodi lõpus.3.7. Kliendikaebuste arvSiin näidatakse, mitu kliendikaebust on aruandeperioodil registreeritud krediidiasutuse sisereeglite alusel.3.8. Klientidele makstud hüvitiste kogusummaSiin näidatakse summa, mis on aruandeperioodil klientidele hüvitatud. Summa näidatakse täisühikutes.3.9. Rahapesu andmebüroole edastatud teadete arvSiin näidatakse rahapesu andmebüroole aruandeperioodil edastatud teadete arv.3.10. Töötajate arvSiin näidatakse töötajate arv aruandeperioodi lõpus. Töötajate arv näidatakse täiskohaekvivalendina.3.11. Töötajatele määratud karistuste arvSiin näidatakse aruandeperioodil töötaja kohustuste rikkumise eest töötajatele määratud karistuste arv.3.12. Poolte kokkuleppel lõpetatud töölepingute arvSiin näidatakse aruandeperioodil poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 79 alusel lõpetatud töölepingute arv.3.13. Tähtaja möödumise tõttu lõpetatud töölepingute arvSiin näidatakse aruandeperioodil tähtaja möödumise tõttu töölepingu seaduse § 80 alusel lõpetatud töölepingute arv.3.14. Töötajate algatusel lõpetatud töölepingute arvSiin näidatakse aruandeperioodil töötajate algatusel töölepingu seaduse §-de 86 ja 91 alusel lõpetatud töölepingute arv.3.15. Tööandja algatusel lõpetatud töölepingute arvSiin näidatakse aruandeperioodil tööandja algatusel töölepingu seaduse §-de 86 ja 88 alusel lõpetatud töölepingute arv.3.16. Tööandja algatusel majanduslikel põhjustel lõpetatud ja kollektiivselt üles öeldud töölepingute arvSiin näidatakse aruandeperioodil tööandja algatusel töölepingu seaduse §-de 89 ja 90 alusel majanduslikel põhjustel ja kollektiivselt üles öeldud töölepingute arv.

Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruse nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» lisa 19 [RTL 2010, 6, 112 ─ jõust. 1.04.2010]

Hagide aruanne1. Aruande eesmärkHagide aruande eesmärk on saada andmeid järelevalvesubjekti vastu viimasel aruandeperioodil esitatud hagide kohta ning hagide kohta, mille puhul on kohtumenetlus toimunud kõigis kohtuastmetes ja viimase astme kohtulahend on jõustunud.2. Aruande valdkondAruandes näidatakse kõik registreeritud hagid, kus krediidiasutus või krediidiasutuse konsolideerimisgrupi liige on kostja.Aruanne esitatakse täisühikutes.3. Aruanderea struktuur

1) Sisemine kood

2) Üksuse asukohariigi kood

3) Hageja

4) Hagi lühikirjeldus

5) Kohtu nimi

6) Nõude summa

7) Hagi esitamise kuupäev

8) Eeldatav tulemus järelevalvesubjekti jaoks

9) Kohtulahendi jõustumise kuupäev

10) Kohtulahendi kirjeldus

11) Kohtulahendi alusel makstava hüvitise summa4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Sisemine koodSiin näidatakse kood, mida krediidiasutus ise oma andmebaasis aruandereal esitatud hagi identifitseerimiseks kasutab.

2) Üksuse asukohariigi koodSiin näidatakse krediidiasutuse selle üksuse asukoha riigi kood, kelle vastu hagi esitati.

3) HagejaSiin näidatakse hageja nimi.

4) Hagi lühikirjeldusSiin näidatakse hagi sisu kirjeldus. Hagi lühikirjelduse maksimaalne sümbolite arv on 2000. Kirjelduses ei ole lubatud kasutada sümboleid «&», «» ja sümbolite jada «]]>».

5) Kohtu nimiSiin näidatakse kohtu nimi, kus hagi menetletakse.

6) Nõude summaSiin näidatakse hageja nõude summa esitatud hagi alusel.

7) Hagi esitamise kuupäevSiin näidatakse hagi esitamise kuupäev.

8) Eeldatav tulemus järelevalve subjekti jaoksSiin näidatakse, milline on kohtulahendi eeldatav tulemus krediidiasutuse jaoks. Tulemuse identifikaatorid on järgmised

Positiivne 1 Negatiivne 2 Teadmata 0

9) Kohtulahendi jõustumise kuupäevSiin näidatakse kohtulahendi jõustumise kuupäev. Hagide puhul, mis on aruandeperioodil krediidiasutuse vastu esitatud, kuid mille puhul kohtulahend ei ole jõustunud, näidatakse kirjel kood XX.

10) Kohtulahendi kirjeldusSiin näidatakse kohtulahendi sisu kirjeldus. Kohtulahendi kirjelduse maksimaalne sümbolite arv on 2000. Kirjelduses ei ole lubatud kasutada sümboleid «&», «» ja sümbolite jada «]]>».Kui kohtulahend ei ole jõustunud, näidatakse kirjel kood XX.

11) Kohtulahendi alusel makstava hüvitise summa.Siin näidatakse summa, mis krediidiasutus või krediidiasutuse konsolideerimisgrupi liige on kohustatud kohtulahendi alusel hüvitisena maksma. Krediidiasutuse kasuks tehtud kohtulahendite puhul, millega ei kaasnenud krediidiasutusele kulusid, ja hagide puhul, mis on aruandeperioodil krediidiasutuse vastu esitatud, kuid mille puhul ei ole kohtulahend jõustunud, näidatakse kirjel 0 (null).