Piirissaare Vallavolikogu — Piirissaare valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 36, 501

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja lg 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 punkti 365 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Piirissaare valla haldusterritooriumil. (2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Piirissaare vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Piirissaare valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik. (4) Jäätmehooldust Piirissaare vallas korraldavad ja kontrollivad Piirissaare vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele. (5) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses, juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele; 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed. 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 7) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. 8) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusprahti, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 9) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 10) ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata; 11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmeseaduse § 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. 12) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 13) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 14) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või mu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 15) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 16) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaametis; 17) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik; 18) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 19) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 20) jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. 21) jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. 22) jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. 23) jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. 24) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 25) prügilaon jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 26) kompostor on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 27) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostoris; 28) ökologiline kuivkäimla on kuivkäimla, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 29) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba oluelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid; 30) taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse § 101 kohaselt keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine pakendiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. (2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka mahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. (3) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. (4) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. (5) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (6) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastavasse jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahuti lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud. (7) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (8) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. (9) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel põhjendatud. (10) Piirissaare vallas on keelatud jäätmete ladestamine. (11) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. § 4. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi. (3) Okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. (4) Okste, risu ja lehtede põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. (5) Kulu põletamine on keelatud. § 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks; 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras; 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid; 5) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama lepingu alusel ühismahuteid; 6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Jäätmemahutid tohib lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire teega piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid. 7) hoidma mahuteid tervena ja puhtana. Mahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti; 8) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras. (2) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Piirissaare vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. (3) Üldkasutatavatesse kohtadesse (sadam, puhkekohad jms) paigutab jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib nõuetekohaselt kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. § 6. Jäätmemahutite tehnilised nõuded (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. (2) Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutina kasutada: 1) kuni 100 liitriseid jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastis ning need tuleb paigutada maapinnast kõrgemale, kaitstult märgumise ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema toestatud piiratud ümbrisega. Jäätmekottide ja nende paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmeid ei tohi paigutada jäätmekotti rohkem kui 10 kg. 2) 80-, 140-, 240-, 360-, 600-, 800-, 1500-, 2500- 35000- või 4500- liitriseid kaanega ning haaratavaid konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse; (4) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (5) Jäätmemahutil (v.a segaolmejäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (6) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav. § 7. Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded (1) Kuni 800-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 4 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga. (2) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid tuleb paigaldada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. (3) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. (4) Mahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs. (5) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad vallavalitsuse loal riigi- või vallamaal või vallavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja. 3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE § 8. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutad, tuleb paigutad vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel üldkasutatavasse ühismahutisse. § 9. Jäätmete sortimine (1) Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid): 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) pakendid (15 01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotise 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01); 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06); 7) suurjäätmed (20 03 07); 8) metallid (20 01 40). (2) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutit, jäätmemahuti kasutajat, hooldajat või jäätmevedajat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusprahti. 11) suurjäätmeid; 12) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (20 02 01); 13) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08). (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (alla 40 oC). (4) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. § 10. Taaskasutatavate jäätmete käitlemine (1) Paberit ja kartongi võib põletada küttekoldes või üle anda isikule, kes omab vastavat jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaametis. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele. (2) Metallijäätmed tuleb üle anda Piirissaare jäätmejaama või vastavat jäätmeluba omavale isikule. (3) Puidujäätmed tuleb põletada küttekoldes või üle anda isikule, kes omab vastavat jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaametis. (4) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, tuleb viia Piirissaare jäätmejaama või tellida vastav teenus ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. (5) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. § 11. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda pakendi taaskasutusorganisatsioonide poolt antud jäätmekottidega üle vallavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus või viia Piirissaare jäätmejaama. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad. (2) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kes vastab pakendiseaduse § 20 lg 41 toodud nõuetele. § 12. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokku kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka enne vastuvõtukohustuse jõustumist tekkinud probleemtoodete jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustus. Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele. (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromud, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda Piirissaare jäätmejaama või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (3) Patareisid saab ära anda Piirissaare jäätmejaama ja kõikides kauplustes, kus on patareid müügil. (4) Vanad autorehvid tuleb üle anda Piirissaare jäätmejaama või mandril asuvatesse vanarehvide kogumispunktidesse või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti. § 13. Ohtlike jäätmete kogumine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. (3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (4) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –termomeetrid jms) tuleb viia Piirissaare jäätmejaama.. (5) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale. (6) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. § 14. Biolagunevate jäätmete käitlemine (1) Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögijäätmed tuleb eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (4) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostorites). Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (6) Sette- ja kogumiskaevude ning mahutite vedelad tühjendusjäätmeid võib pärast kompostimist vedada põllumaale, kus ei kasvatata köögivilju või marju, v.a viljapuuaiad. Maapeale laotatud sete või settesegu tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. Aasta jooksul ei tohi kasvatada sellel põllumaal inimtoiduks või loomasöödaks köögivilja. Töötlemata setet võib kasutada ainult haljastuses ja rekultiveerimisel (vt Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded»). (7) Sõnnikut, vedelsõnnikut ja virtsa ning kogumiskaevude setet ei tohi laotada külmunud maale ega lumele. (8) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. § 15. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine (1) Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitus- ja lammutusprahi valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. (4) Ehitus- ja lammutusprahi valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitus- ja lammutusprahi liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtliku ehitus- ja lammutusprahi (sh saastunud pinnas) puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitus- ja lammutusprahi taaskasutamiseks; 4) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitus- ja lammutusprahi paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol; 5) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks; 6) teavitama oma töötajaid Piirissaare vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. (5) Ehitus- ja lammutusprahi valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puit; 3) paber ja kartong; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, tellised jne); 6) raudbetoon- ja betoondetailid; 7) tõrva mittesisaldav asfalt; 8) muud segajäätmed. (6) Juhul, kui ehitus- ja lammutusprahi tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. § 16. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab oma tegevuse käigus tekkinud jäätmed eraldi koguma, pakendama tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (2) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) bioloogilised jäätmed; 3) nakkusohtlikud jäätmed; 4) laboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa: elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna; kemikaale sisaldavad jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga; 7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 8) taaskasutatavad jäätmed. § 17. Loomsete jäätmete käitlemine Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomsed jäätmed (EL otsekohalduva määruse 1774/2002/EÜ järgse definitsiooni järgi) tuleb üle anda Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Oma kinnistul või krundil võib matta ainult üksikuid lemmikloomi. 4. peatükk JÄÄTMETE VEDU § 18. Jäätmeveo nõuded (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmevedu. (2) Isik, kes veab jäätmeid, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis. (3) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. (4) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. (5) Jäätmete vedu Piirisaare vallas on keelatud öörahu ajal. (6) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. (7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. (8) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (11) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise ajal keskkonda, siis tulevad need jäätmekäitleja poolt koheselt ära korjata. § 19. Korraldatud jäätmevedu (1) Jäätmevaldaja on kohustatud liituma korraldatud jäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Piirissaare Vallavalitsusega või vallavalitsuse poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. (2) Korraldatud jäätmeveoga on Piirissaare vallas hõlmatud sorditud segaolmejäätmed. (3) Vajadusel kehtestab vallavolikogu korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu piirmäära ja nõuab valla territooriumil asuvate kinnisasjade omanikelt perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas. (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest võib vallavalitsus vabastada jäätmevaldaja, kes korraldab ise jäätmekäitluse ja esitab määratud tähtajal üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED § 20. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha (sh jäätmejaam) keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada ning puhastada seal leiduvatest jäätmetest. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti poolt väljastavas jäätme- või kompleksloas. 6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 21. Järelvalve Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras. § 22. Jäätmehoolduseeskirja rikkumine Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-126 ja pakendiseaduse § 27-32 alusel. § 23. Väärtegude menetlejad Paragrahvis 29 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud. § 24. Keskkonnareostuse likvideerimine (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 25. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Piirissaare vallavolikogu 23. detsembri 2003.a määrus nr 9 «Piirissaare valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». (2) Määrus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. (3) Määruse § 10 lõigetes 2, 4, § 11 lõikes 1, § 12 lõikes 2, 3, 4 ja § 13 lõikes 4 nimetatud jäätmeid saab üle anda Piirissaare jäätmejaama pärast seda, kui vastav jäätmejaam on avatud. (3) Määrus jõustub 4. veebruaril 2010 .a Volikogu esimees Filimon KUZNETSOV