Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri

(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Tööelu kvaliteedi parandamine» (edaspidi meede) avatud taotlemisel antava toetuse tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.

(2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

(2) Toetuse andmise eesmärk on tööelu kvaliteedi parandamine.

Meetme raames toetatavad tegevused on

1) kollektiivläbirääkimiste infomaterjalide väljatöötamine ning nende tutvustamine;

2) individuaalsete töösuhete regulatsiooni infomaterjali väljatöötamine ning nende tutvustamine.

(1) Toetuse maksimaalne määr on 85% projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 15% projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Toetust antakse ühele projektile minimaalselt 100 000 Eesti krooni ning maksimaalselt 1 000 000 Eesti krooni. Projekti kestus on kuni 12 kuud.

(1) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutus märgib vajadusel kooskõlastuskirjas taotlusvoorus toetatavate konkreetsete tegevuste loetelu, piirkonna või meetme eelarve osa summa. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.

(2) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral arvestusega, et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 20 tööpäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.

(3) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.

(4) Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.

(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 9 lõikes 1 nimetatud dokumentidega hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.

(2) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.

(1) Toetust võib taotleda juriidiliselt registreeritud tööandjate või töötajate esindusorganisatsioon.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele

1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust;

2) taotlejal ei või olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;

3) taotleja on varem Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa enne taotluse esitamist tagasimaksnud;

4) taotleja ei ole taotluses esitatud kulu hüvitamiseks varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest raha saanud;

5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis;

6) taotleja peab olema tegutsenud meetme tegevusega seotud valdkonnas vähemalt kuus kuud.

(3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning sellele lisatud projekti elluviimiseks vajalike taotleja ja partneri tegevuslubade, litsentside ja tunnistuse koopiatest ja vajadusel volikirjast.

(2) Taotlus on nõuetekohane, kui

1) toetust on taotletud §-s 4 nimetatud toetatavale tegevusele või kui taotlusvoor on välja kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 6 lõikes 4 nimetatud teates sätestatule;

2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 5 lõikes 1 sätestatud määras;

3) taotlus vastab § 5 lõikes 3 sätestatule;

4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering;

5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;

6) projekt, mille rahastamist taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2013. a 31. detsembriks;

7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;

8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid;

9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;

10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.

(1) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotleja ja esitatud taotluse vastavust §-des 8 ja 9 sätestatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.

(2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.

(3) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei arvestata muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse poolt osutatud puuduste likvideerimisele.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 8 sätestatud nõudele või taotlus ei vasta vähemalt ühele § 9 lõikes 2 või struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 sätestatud nõudele või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblikest kogukuludest.

(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

(2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja koosseisu kinnitab rakendusasutus.

(3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

(4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes

1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt 15 punkti;

2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti;

3) projekti teostatavus – maksimaalselt 19 punkti;

4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 25 punkti;

5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 17 punkti;

6) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 4 punkti.

(5) Eksperdid esitavad täidetud hindamislehed rakendusüksusele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

(6) Kui kahe eksperdi poolt taotlusele antud koondhinded erinevad rohkem kui 15 punkti ulatuses, hindab taotlust täiendav ekspert 5 tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Taotlust ei saadeta täiendavale eksperdile hindamiseks, kui mõlemad eksperdid on taotluse koondhindeks andnud alla 75 punkti.

(7) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide poolt antud koondhinnete aritmeetilise keskmise alusel. Võrdse aritmeetilise keskmisega taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

(1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkt ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja vajadusel projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 75 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast.

(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt

1) otsuse tegija;

2) otsuse kuupäev ja number;

3) otsuse tegemise alused;

4) toetuse saaja;

5) toetatava projekti nimi;

6) toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides, toetuse maksimaalne määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus Eesti kroonides ning minimaalne määr protsentides;

7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;

8) tähtajad aruannete esitamiseks;

9) võimalus taotleda otsuses kinnitatud toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest;

10) projektile viimaste tasutud kuludokumentide alusel tehtava väljamakse osakaal projektile antava toetuse kogusummast, kui projekt teenib tulu;

11) otsuse vaidlustamise kord.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt

1) otsuse tegija;

2) otsuse kuupäev ja number;

3) otsuse tegemise alused;

4) toetuse taotleja;

5) projekti nimi, millele toetust taotleti;

6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

7) otsuse vaidlustamise kord.

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.

(2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.

(3) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 alusel algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks.

(4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui

1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 9 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks;

3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 4 loetletud tegevustele;

4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet, täiendavaid dokumentevõi § 22 lõikes 1 nimetatud aruannet;

5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluse rahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.

(5) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui

1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%;

2) eelarve muudatuste summa ei ületa projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul kumulatiivselt 10 000 Eesti krooni.

(6) Rakendusüksus peab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegema 75 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Lõikes 5 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist ei saa taotleda sagedamini kui kolm korda projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

(8) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1–3, 5 ja 6 toodud asjaolu esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 9 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks.

Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

(2) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10 lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid

1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;

2) tagama pakkumismenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;

5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ning §-s 4 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga.

(3) Kulud, mis on tekkinud 2 kuu jooksul enne § 6 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva, on abikõlblikud, kui need moodustavad vähem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.

(4) Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast.

(5) Abikõlblikud kulud on muuhulgas

1) personali ja üldkulud;

2) üüri ja rendikulu projekti sisutegevuste elluviimiseks;

3) personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes.

(6) Mitteabikõlblikud kulud on muuhulgas

1) mitterahaline sissemakse;

2) seadmete sh kasutatud seadmete ostmine;

3) liiklusvahendi ostmine;

4) mootorsõiduki liisimise ja rentimise kulud;

5) õppevisiidikulu;

6) rahvusvahelistel teabeüritustel osalemise kulud;

7) ostetud asjad ja teenused, kui rohkem kui ühe pakkuja korral puuduvad võrreldavad pakkumused alates 50 000 kroonist (ilma käibemaksuta);

8) ostetud asjad ja teenused maksumusega üle 100 000 krooni, kui pakkumus ei ole esitatud pakkuja poolt allkirjastatult;

9) kinnisasja ost;

10) töökoha kohandamisega seotud kulud;

11) ehitamise ja rekonstrueerimise kulud.

(7) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Hüvitis on abikõlblik vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4 krooni sõidetud kilomeetri kohta.

(8) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.

(9) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis on nende tegevuste elluviimiseks abikõlblikud järgmised kulud

1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud);

2) teabeürituste korraldamiskulud Eestis;

3) projekti tegevusi toetatavate materjalide tõlkimiskulud.

(10) Rahvusvaheline koostöö määruse mõistes on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest, Norrast, Liechtensteinist, Šveitsist ja Islandilt.

(1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korra alusel.

(2) Projekti tulude osas tehakse tagasinõude otsus pärast projekti viimase väljamakse taotluse ja lõpparuande esitamist.

(3) Kui projekti tegevuse tulemusena tekib tulu, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, on toetuse saaja kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates tulu tekkimise päevast teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära juba tekkinud tulu ning võimaliku tekkiva tulu suuruse.

(1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel. Toetust võib välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

(3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama

1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude, tulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest;

2) koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija riigihangete seaduse mõistes;

3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.

(4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

(5) Toetus makstakse toetuse saajale välja rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele / ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.

(6) Kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta osas.

(7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.

(8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.

(9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks.

(10) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.

(11) Kui toetus on välja makstud ettemaksena, esitab toetuse saaja rakendusüksusele nõutavad kuludokumendid ning tasumist tõendavad dokumendid ettemakse vahenditest tehtud abikõlblike kulude katteks vähemalt kord kvartalis.

(12) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.

(13) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.

(14) Projekti partneri poolt tasutud kulude hüvitamist taotleb toetuse saaja.

(15) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projekti partneri kontole.

(16) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui

1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;

2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi.

(1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.

(2) Toetuse tagasimaksmine ning intressi ja viivise tasumine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27 ja 28.

Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 50 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande.

(4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 7 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

Minister Hanno PEVKUR

Kantsler Marelle ERLENHEIM

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 25.01.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-00231.