Jõhvi Vallavalitsus — Lasteaia Kalevipoeg arengukava 2010–2012 kinnitamine — KO, 18, 256

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2 ja Jõhvi Vallavolikogu 28.09.2006 määruse nr 37 «Jõhvi valla gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord» § 6 alusel. § 1 Kinnitada lasteaia Kalevipoeg arengukava 2010 - 2012 (lisatud 19 lehel). § 2 Määrus jõustub 15. jaanuaril 2010. Vallavanem Tauno VÕHMAR Vallasekretär Piia LIPP Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 12.01.2010 Määrusega nr 3

ARENGUKAVA 2010-2012 Sissejuhatus Jõhvi lasteaed Kalevipoeg on koolieelne lasteasutus, mille põhieesmärk on võimaldada Jõhvi valla haldusterritooriumil alaliselt elavatele koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omanda-mist. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist lähtudes individuaalsuse arvestamisest. Tuginedes koolieelse lasteasutuse seadusele, on lasteasutuse põhiülesanne luua võimalused ja tingi-mused tervikliku isiksuse kujunemiseks lapse tervise tugevdamise ja emotsionaalse, kõlbelise, sotsiaalse, vaimse ning kehalise arengu soodustamise kaudu. Jõhvi Lasteaia Kalevipoeg arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arendamise põhisuunad ja valdkonnad, visiooni ja missiooni lapse arengust lähtuvalt, strateegilised eesmärgid, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Lasteaia arengukava lähtub Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteetidest, koolieelse lasteasutuse seadusest, Jõhvi valla arengusuundadest, lasteaia põhimäärusest, lasteaia arengukavast 2007-2009 ja eelkõige meie lasteaia teenust kasutavate laste ja lapsevanemate vajadustest ning soovidest. Arengukava koostati koostöös lasteaia pedagoogilise nõukogu ning hoolekoguga. Arengukava koostamisel lähtuti hetkeseisu informatsioonist (SWOT-analüüs) ning sisehindamiste tulemustest, millele tuginedes määrati arengu põhisuunad ja valdkonnad, koostati tegevuskava aastateks 2010-2012. Arengukava koostamisel on püütud arvestada kõikide lasteaiaga seotud osapoolte huve ja võimalusi, mis omakorda suurendab iga liikme vastutust eesmärkide ja soovitud tulemuste saavutamisel. 1. Üldandmed Lasteaia hoone on ehitatud 1967. aastal tolleaegse tüüpprojekti järgi (12 rühma). Oleme üks kahest Jõhvi munitsipaallasteaiast. Käesoleval ajal töötab majas 11 rühma ja üks Jõhvi Gümnaasiumi abiklass. 6 rühma on eesti ja 5 rühma vene õppekeelega (2 sõimerühma, 1 erivajadusega laste rühm e erirühm, 7 aiarühma). Rühmades rakendame erinevaid õppe- ja kasvatusmetoodikaid: kaks rühma töötab Hea Alguse metoodika alusel, erirühmas kasutatakse Montessoori metoodikat, üks rühm töötab keelekümblusmetoodika alusel, ülejäänud tavapedagoogika metoodika alusel. Riikliku õppekava väliselt toimuvad lapsevanemate soovil tantsutunnid (flamenkotants). Laste arv rühmades ei ületa nimekirjaliselt 24 last aia rühmas ja 16 last sõime rühmas. Rühmade täitumisega probleeme pole. Lasteaeda soovijate järjekord on suur, mille moodustavad enamuses 2007. ja 2008. aastal sündinud lapsed. Laste arv lasteaias: 2007.a 199 last, 2008.a 191 last, 2009.a 193 last. Laste erinev arv aastate lõikes sõltub erirühma laste arvust (erirühma suunab lapse maakondlik nõustamiskomisjon). Lasteaia asukohta võib pidada küllaltki soodsaks: lasteaia lähedal asub linnapark, kus lapsed saavad käia jalutuskäikudel ja õpetajad läbi viia õuesõpet. Lasteaia kõrval asub Jõhvi Gümnaasium, mis loob hea võimaluse koostööks kooliga. Lasteaia kontaktandmed: Aadress: Hariduse 7 Jõhvi, 41534 Registrikood: 75002672 Koolitusluba: nr 199OHTM on välja antud KLS § 36 ning 06.12.2007.a. ministri käskkirja nr 1226 alusel Telefon/faks: 33 71751 E-post: kalevipoeg@johvi.ee Kodulehekülg: www.lakalevipoeg.ee Lasteaed on avatud tööpäevadel kell: 07.00 - 18.30 2009. aastaks on lasteaed kiiresti arenev turvalist kasvu- ja õpikeskkonda pakkuv koolieelne lasteasutus, kus õppetegevustes kasutatakse erinevaid metoodikaid. 2007. aastal liitus lasteaed keelekümbluslasteaedadega, Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga. 2008. aastast rakenda-takse erirühmas Montessoori metoodikat. Keelekümbluse eesmärgiks on toimiv mitmekeelsus, mis on väga oluline mitmekultuurilises ühiskonnas. Terviseedendamise missiooniks on tagada lastele parem vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis. Tervist edendavas koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. Montessori metoodika põhiprintsiip on viia laps eneseharimiseni. Deviisiks on „Aita mind seda ise teha“. Meetodi juurde kuuluvad spetsiaalsed materjalid ja vahendid. Montessoori tegevused arendavad lapse mõtlemist läbi selekteerimise, otsustamise, sorteerimise, erinevuste leidmise. Samas arendab metoodika ka lapse erinevaid meeli, iseseisvust, tähelepanu ja keskendumist. Laste loovuse arendamiseks töötab lasteaias käsitööõpetaja. Käsitöö arendab näpuosavust ja annab lastele võimaluse kunstiliselt end väljendada. Õpitakse kasutama erinevaid materjale ja töövahendeid säästlikult, mille kaudu arendatakse loodussõbralikku taaskasutuslikku mõtteviisi. Lapsed omandavad esmased teadmised õmblemisest, tikkimisest ja teistest käsitööliikidest. Vene õppekeelega rühmades alustatakse eesti keele õpet alates 3. eluaastast. Eesti keele õppes kasutatakse palju õppimist läbi muusika. Õppekavas pööratakse tähelepanu keskkonnaharidusele, tervisekäitumisele, liikluskasvatusele. Õuesõppimise toetamiseks on paigaldatud lasteaia varjualustesse toolid ja lauad. Õuesõpet toetab ka lähedal asuv linnapark. Liikluskasvatust toetab liiklusväljak lasteaia hoovis. Huviringidest eelistame lastele pakkuda tantsu, mis arendab liikumist, rütmitunnetust ja tantsuoskust tulevikuks. Õpime nii rahvatantsu kui ka kaasaegset tantsu (flamenkotants). Logopeedid teostavad kõneravi nii eesti- kui venekeelsetele lastele. Massöör aitab parandada laste rühti ja teeb üldtugevdavat klassikalist massaaži, lisaks punktmassaaži ning lõdvestavat massaaži. Pedagoogid osalevad aktiivselt täiendkoolitustel, toimuvad asutuse sisekoolitused. Aktiivselt edeneb osalemine nii lõimumisprojektides kui terviseprojektides. Lasteaed on osalenud Ökokrati projektis ja viinud läbi loodusnädalaid. 2009.a. liitus lasteaed rahvusvahelise projektiga „Ettevõtlik kool“, mille kaudu arendatakse lastes ettevõtlikkust. Lasteaias pööratakse tähelepanu eesti rahvuspärandiga tutvumisele (n Kalevipoja päevad) ja väärtustatakse muukeelse lapse kultuuri (n Slaavi päevad). Lasteaed Kalevipoeg teeb tihedat koostööd TLÜ Rakvere Kolledžiga ja TÜ Narva Kolledžiga, et tagada noorte õpetajate tulek lasteaeda. Lasteaia juhataja osaleb TÜ Narva Kolledži koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava arendusrühmas, akrediteerimiskomisjonis, magistrieksami komisjonis, viib läbi vaatluspraktikaid lasteaias. Lasteaial on tihe koostöö Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Raamatukoguga. Regulaarselt toimuvad lastevanemate koolitused ja arenguvestlused. Lasteaia tööd on tunnustanud tänukirjadega Tervise Arendamise Instituut (TAI), IS Keelekümbluskeskus, Juhan Kunderi Selts, Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus, Ida-Eesti Päästekeskus, Ida-Viru Maavalitsus (2007.a kolm tänukirja, 2008 kaks tänukirja, 2009 kolm tänukirja). Lasteaed Kalevipoeg on meedias ja ajakirjanduses leidnud kajastamist viimase kolme aasta jooksul 16 korral: Õpetajate Lehes, Põhjarannikus, Jõhvi Teatajas ja Koolieelikus. Lasteaias on 61 ametikohta, millest on täidetud 60, sellest 32 pedagoogilist personali ja 28 abipersonali. Erialase kõrgharidusega on juhataja, juhataja asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal, 6 rühmaõpetajat, 2 logopeedi, 1 liikumisõpetaja. Erialase kesk-eriharidusega on 16 õpetajat, 1 liikumisõpetaja, 1 muusikaõpetaja. Muu kesk-eriharidusega on 1 õpetaja, 1 õpetaja omandab erialast kõrgharidust Tallinna Pedagoogilises Seminaris. 4 õpetajat omandavad erialast kõrgharidust Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis. 2. Hetkeolukorra kirjeldus ja ülevaade lasteaia 2007- 2009 aasta arengukava täitmisest Arengukava aluseks on lasteaia 2007 – 2009 arengukava iga-aastased tegevuskavade täitmise analüüsid; õppe- ja kasvatus- ning majandustegevuse analüüsid, personali, lastevanemate ja laste arvamusküsitluste tulemused, jt sisehindamistulemused. Lasteasutuse tegevuskava iga-aastane analüüs on näidanud, et planeeritud ülesannetest on täidetud enamus. Personali rahulolu uuringute tulemustest on selgunud, et hinnang asutuse töö eesmärkide ja ülesannete kohta on aastate lõikes stabiilne. 2.1. Eestvedamine ja strateegiline juhtimine Lasteaias Kalevipoeg on kinnitatud sisehindamise kord, välja töötatud sisehindamissüsteem, mis hõlmab sisekontrolli ja enesehindamist, mis toimub eri vormides kogu õppeaasta vältel ning kuhu on kaasatud asutuse kollektiivi kõrval ka meie sidusgrupid. Sisehindamine toimub plaanipäraselt (lähtudes sisehindamise tegevuskavast), kui ka vajaduse kohaselt. Sisehindamise tulemustest lähtuvalt rakendame meetmeid õppe- ja kasvatustöö, juhtimise ja teiste valdkondade parendamiseks, samuti täiendame nende abil juba koostatud arengukava. Eestvedamise ja strateegilise juhtimise hindamiseks kasutati ankeetküsitlust - õpetajate töökeskkonna küsitlust, kus anti hinnang nii strateegilisele juhtimisele kui ka eestvedamisele. Läbiviidud sisehindamised näitasid, et eelmise perioodi arengukava (2007-2009) sai edukalt täidetud. Kogu kollektiiv töötas kava ja strateegia järgi, arvestades püstitatud eesmärke. Kuid sidusus arengukava, tööplaani ja rühmade tegevuskavade vahel peaks suurenema. Tänane seis 1. Strateegilised eesmärgid on kajastatud arengukavas, mis on seotud lasteasutuse pidaja ja riiklike prioriteetidega (koolivalmidus, õppe- ja kasvatusprotsess toetab lapse kehalist, vaimset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut, arvestatakse individuaalsust; lapse tervise hoidmine ja edendamine, lapse loovuse toetamine, eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine). Toimub pidev arengukava ja tööplaanide täitmise ja sidususe seire. Tegevuskavad kajastavad endas eesmärke ja suundi. 2. Valminud on terviseedendamise arengu- ja tegevuskava kolmeks aastaks. Loodud tervise-meeskond, kes viib ellu terviseedendamise tegevuskava. 3. Loodud sisehindamise kord, sisehindamise süsteem: sisekontrolli ja enesehindamise süsteem. Välja on töötatud sisehindamise tegevuskava, mille kaudu analüüsitakse tegevuste tulemusi. 4. Lasteaias toimub süstemaatiline arendustegevus. Loodud on arendusrühm, kes koostas 2008.a. kodulehekülje materjalid, meelespea uutele lastevanematele. 5. Koostatud ankeetküsitluse põhjal põhiväärtuste loend, mis kajastub koduleheküljel ja arengu-kavas. 6. Koostatud õpetaja eetikakoodeks. 7. Toimib tunnustussüsteem. 8. Loodud arenguvestluste kord lastevanematega ja personaliga. 9. Kord aastas viiakse läbi lastevanemate, personali ja laste rahulolu küsitlus. 10. Koostatud erivajadustega laste toetamise põhimõtted ja korraldus. 11. Muudetud põhimäärust. 12. Toimub regulaarne lastevanemate koolitamine. 13. On täiustunud juhtimine: loodud toimiv asjaajamise kord, kodukord, atesteerimise kord, koos-tööplaan huvigruppidega ja pedagoogilise nõukogu töökorraldus. Parandamist vajavad aspektid 1. Sisehindamise süsteemi täiendamine ja korrigeerimine vastavalt eelneva perioodi sisehindamise aruandele. Senisest rohkem tuleb teadvustada personali rolli sisehindamisel ja kaasata sisehindamisse enam õpetajaid. Tööplaanide ja õppekava seos arengukavaga peab suurenema. TEL- arengukava integreerida lasteasutuse arengukavasse. 2. Arengukavast lähtuva tegevuskava valdkondade eesmärgistamine muuta konkreetsemaks. 3. Põhiväärtused kanda arengukavasse ja õppekavasse. 4. Koostada tunnustussüsteem tehnilisele personalile. 5. Luua ettevõtlikkuse arendamise meeskond ja loodushariduse meeskond. 6. Parendada õpetajate enesehindamisalaseid oskusi. 7. Rakendada tervist ja heaolu toetavat juhtimist. Sihtnäitaja 1. Arengukava määrab lasteaia iga valdkonna eesmärgid. 2. Tegevuskavas määratakse konkreetsed eesmärgid ja tegevused, lähtudes sisehindamise tulemu-stest. 3. Sisehindamise tegevuskava on täiendatud ning toimib efektiivselt. Sisehindamisse kaasatud õpe-tajad ja muu personal. Koostatud sisehindamise aruanne. 4. Sisehindamise kaudu antakse hinnang lasteaia arengule ja kavandatakse muutused. 5. On tõusnud enesehindamisoskuste tase. 6. Koostatud tunnustussüsteem tehnilisele personalile. 7. Tegutseb ettevõtlikkuse arendamise meeskond ja loodushariduse meeskond. 8. TEL-arengukava on integreeritud lasteasutuse arengukavasse. 9. Koostatud tunnustussüsteem tervisemeeskonnale. 10. Rakendatud tervist ja heaolu toetav juhtimine. 11. Toimub regulaarne riskianalüüs. 12. Üks kord aastas toimub lasteaia menüü analüüs. 2.2. Personali juhtimine Lasteaia Kalevipoeg personalialase töö prioriteediks on olnud lasteaia komplekteerimine kompetentse, arenguvõimelise ja koostööle orienteeritud personaliga. Oluline on olnud meeskonnatöö edendamine, personali kaasamine, motiveerimine ja tunnustamine. Kuna meie põhiväärtuste loetelusse kuulub innovaatilisus, siis peame õppimist ja pidevat enesearendamist mitte ainult vältimatuks aspektiks, vaid hädavajalikuks elemendiks kogu asutuse töös. Eesmärgiks on luua asutuses nn. „õppimiskultuur”. Asutuses on välja töötatud personali arendus- ja koolitusstrateegia. Koolituse planeerimine lähtub vajadustest ja on seotud lasteaia iga-aastaste eesmärkidega. Õpetajatest on kõrgharidust läinud omandama viimase kolme aasta jooksul 7; kaks on lõpetanud ülikooli ja edasi õppida soovib veel 5 õpetajat. Pedagoogide vanuselisest koosseisust moodustavad suurema osa (36% ) 30-39 aastased. 2008. aastal atesteeriti 2 õpetajat vanemapedagoogiks. Terviseedendamise seisukohast on oluline personali tervise hoidmine ja väärtustamine. Personaliga on toimunud õpetajate päeval väljasõidud. Personalil on võimalus korra nädalas kasutada Jõhvi Spordikooli ujulat. Terviseedendamise koolitustel oleme alati osalenud ja ka korraldatavates suvekoolides. Tervisemeeskond organiseeris ka personali spordipäeva Pannjärvel. Tänane seis 1. Toimub koostöö kolledžitega, et praktikantide seast uut kaadrit saada. 2. Lasteaias töötab kolm meeskonda: kaunistusmeeskond, tervisemeeskond ja arendusmeeskond. 3. On uuendatud töösisekorraeeskirju. 4. Täiendatud ametijuhendeid. 5. Koos personaliga sõnastatud organisatsiooni põhiväärtused. 6. Koostatud pedagoogilise personali atesteerimise kord. 7. Loodud personali arendamise ja koolituse kord, olemas koolitusplaan. 8. Toimib sisekoolituse süsteem. 9. Olemas töötajatega arenguvestluste läbiviimise kord, toimivad tõhusad arenguvestlused tööta-jatega. 10. On välja töötatud ning töösse rakendatud õpetajate tunnustussüsteem. 11. On välja töötatud ja töösse rakendatud „Hea õpetaja“, „Hea kolleegi“ valiku kriteeriumid. 12. Lasteaias töötab tervisemeeskond. Parendamist vajavad aspektid 1. Vajalik järjepidev personali koostöö analüüs. 2. Moodustada õppekava arendusmeeskond. 3. Moodustada ettevõtlikkuse arendamise meeskond ja loodushariduse meeskond. 4. Koolituse tulemuslikkuse hindamine. Koolituse planeerimisel arvestada rohkem arengukavaliste eesmärkidega. 5. Läbi viia erirühma õpetajatele venekeelne Montessoori metoodika koolitus. 6. HEV lapse koolitused õpetajatele (sh töö andekate lastega). 7. Töötada välja motivatsioonisüsteem tehnilisele personalile. 8. Töötada välja uue õpetaja tugisüsteem - mentorlus. 9. Arhiivi korrastamine ja dokumentatsiooni arhiveerimine. 10. Toimub kogemuste vahetamine ja koostöö teiste TEL-lasteaedadega. Sihtnäitaja 1. Toimub pidev personali koostöö analüüs. 2. Tegutseb õppekava arendusmeeskond. 3. Meeskond juhib ettevõtlikkuse arendamist lasteaias. 4. Toimib täiustatud kogu personali motiveerimis- ja tunnustamissüsteem. 5. Personali kvalifikatsiooni tase on kõrge. Pedagoogid kasutavad aktiivselt innovaatilisi tehno-loogiaid. 6. Koolituse planeerimisel arvestatakse enam arengukava ja õppekava eesmärkidega. 7. Koostatud juhend õpetaja eneseanalüüsil põhineva õppeaasta analüütiliseks töökokkuvõte koosta-miseks. 8. Toimub koostöö ja kogemuste vahetamine teiste lasteaedadega nii Jõhvis kui ka mujal Eestis. 9. Lasteaia kollektiiv töötab kui meeskond. 10. Arhiiv on korrastatud ja dokumentatsiooni arhiveeritud vastavalt seadusele. 2.3. Ressursside juhtimine Lasteaial Kalevipoeg on märkimisväärselt ilus ja suur õueala kõrgete puude, hoolitsetud põõsastikuga. Kolme viimase aasta jooksul on ehitatud õuealale sõimeaiak koos mänguvahenditega, liiklusväljak, soetatud uued atraktsioonid rong, kolm liivakasti, liumägi ja laste majake. Lasteaeda ümbritseb uus asfalteeritud sõidutee ja osaliselt ka uus aed. Põhjalikult on renoveeritud „Pardipoegade“ rühm ja erirühm, 9 rühma tualettruumid, 5 rühma nõudepesuruumid, laoruum, logopeedide ruum, pesumaja. Hoonesse on paigaldatud tuletõrjesignalisatsioon, 6 tuletõkkeust. (Vaja on paigaldada 13 tuletõkkeust). Kolme viimase aasta jooksul on teostatud keskküte tasakaalustamine, aknapõskede vahetus saalis ja ühes rühmas, tagatud soe vesi laste kätepesuks, paigutatud täiskasvanutele valamud tualettruumidesse. Kõikides rühmades ja saalis on välja vahetatud kunstlik valgustus, mis vastab tervisekaitsenõuetele. Kolmes viimases rühmas vahetati välja raudvoodid sahtelvoodite vastu. Inventar on täielikult välja vahetatud erirühmas, uued lauad ja toolid kahes rühmas; kaheksas rühmas on uued kuivatuskapid; köögis on välja vahetatud aurukatel, köögiviljalõikur ja pliit. Laoruumis on uus inventar ja külmkapp. Logopeedide tuba on varustatud uue inventariga. Õpetajatele on muretsetud kolme rühma arvutid ja tagatud internetiühendus; kabinettides on vahetatud kaks monitori, muretsetud uued arvutid tervishoitöötajale ja majandusjuhatajale. Tänane seis 1. Elektrisüsteem, sh peakilp on vananenud ning vajab väljavahetamist. 2. Veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi torustik vajab osaliselt väljavahetamist. 3. Lasteaia territoorium vajab uut asfaldikatet. 4. Kahe rühma tualettruumid vajavad täielikku renoveerimist. 5. Õuealal puudub spordikompleks (terviserada), kaasaegsed mängukonstruktsioonid. 6. Kuivatuskapid vajavad väljavahetamist neljas rühmas. 7. Täiendavalt tuleb paigutada 13 tuletõkkeust, et tekiksid tuletõkkesektsioonid. 8. Mööbel vajab väljavahetamist kahes rühmas. 9. Puudub metoodiliste vahendite ruum. 10. Köök vajab täielikku renoveerimist. Parendamist vajavad aspektid 1. Asutuse õpi- ja kasvukeskkonna kaasajastamine. 2. Õueala vastavusse viimine laste vajadustega. 3. Tehniliste süsteemide kaasajastamine. 4. Rühma- ja tualettruumide renoveerimine. 5. Köögi renoveerimine. 6. Tuleohutusnõuete täitmine. 7. Inventari kaasajastamine. 8. Metoodiliste vahendite tarvis ruumi loomine. 9. Fonoluku muretsemine laste turvalisuse tagamiseks. 10. Säästlik vee-ja elektri kasutamine. 11. Terviseraja loomine õuealale. 12. Lasteaeda tutvustava infovoldiku loomine. Sihtnäitaja 1. Kulud on vähendatud vee- ja elektri säästliku kasutamise teel. 2. Lasteaias on maksimaalselt kasutusel IT-vahendid nii info vahetuseks kui õppevahendite valmis-tamiseks. 3. On teostatud tualettruumide ja köögi remont. 4. On ehitatud terviserada. 5. Planeeritud ruumidesse on soetatud uus mööbel 6. Muretsetud on fonolukk. 7. Õpetajate kasutada on hästi varustatud metoodiline kabinet. 8. Tuleohutusnõuded on täidetud. 9. Loodud infovoldik lastevanematele. 2.4. Õppe- ja kasvatustegevus Jõhvi Lasteaia Kalevipoeg õppe-ja kasvatustegevuses pööratakse suurt tähelepanu ainete integreerimisele, sealhulgas tervisekasvatuse integreerimisele teiste õppevaldkondadega. Õpetamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid. Õppe-ja kasvatustöö aluseks on õppekava. Lasteaia õppekava koostamisel on lähtutud koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Õppekava eesmärgiks on süstematiseerida õppetöö sisu ja määrata kindlaks eesmärgid. Õppekava analüüs toimub üks kord aastas kevadeti. Õppekava arendamises osalevad kõik pedagoogid. Lasteaia õppe-ja kasvatustöö põhimõtteks on lapsest lähtuv kasvatus. Õppe- ja kasvatustegevuse järjepidevust toetavad lasteaia traditsioonilised üritused, mille aluseks on võetud aastaring ja rahvakalendri tähtpäevad. Õpetajatel, kes end pidevalt täiendavad, on teadmised erivajadusest ja laste individuaalse arengu toetamisest, suunamisest ja jälgimisest võimetekohase hariduse omandamisel. Oluline on lapse arengut ja õppimist soodustava õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu ja õpimotivatsiooni, tagab õpetaja toe ja juhendamise ning annab lapsele turvatunde. Õppetöö eesmärgiks on laste huvide toetamine ning mängu kaudu eluks vajalike teadmiste–oskuste omandamine. Aluseks on lasteaia õppekava, mis sisaldab erinevaid ainevaldkondi. „Mina ja keskkond“ annab temaatika, mille ulatus sõltub planeeritavast perioodist. Sama teemat lõimitakse järgmiste valdkondadega: keel ja kõne, kunst, liikumine, muusika, eesti keele õpe, liiklusõpetus, käsitöö ja teadusnurgad. Õppekavas on oma koha leidnud tervise- ja kombeõpetus, enesekohaste oskuste kujunemine (teab, mis tervisele kasulik, mis ohutu, mis ohtlik). Lasteaia lapsed õpivad hoolitsema oma tervise ja heaolu eest, tundma ja valitsema ennast kui isiksust, saama hakkama igapäevaolukordades. Samas toetame ka keskkonnateadlikkuse kujunemist läbi looduse ja keskkonnaõpetuse. Suurt tähelepanu pööratakse laste mängule ja mängulisele õppimisele. Laste sotsiaalsete oskuste arendamisele läbi mängu, sest mängu kaudu õpib laps lahendama olukordi ning leidma lahendusi sotsiaalsetele vajadustele. Mängu kaudu kontrollib laps reaalse elu variante, mis aitab tal üles ehitada oma sisemaailma. Mängus on oluline koosolemise tunne. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning eri ainevaldkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Iga lapse positiivset enesetunnet mitte ainult toetatakse vaid ka tugevdatakse, samuti arvestatakse lastega, kellel on erilised vajadused. Õppekeskkond on korraldatud viisil, et lastel oleksid optimaalsed võimalused õppeprotsessis iseseisvate otsuste langetamiseks, igapäeva oskuste praktiliseks omandamiseks, meeskonna- ning iseseisvaks tööks. Jõhvi Gümnaasiumilt saadud tagasiside näitab, et meie lasteaia vilistlased saavutavad oma kooliteel stabiilselt häid tulemusi. Lasteaia lõpetajatele väljastatakse tunnistus omandatud alushariduse kohta. Lastel on peale õppekava läbimist eeldused koolis õppimiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Tänane seis 1. Töö planeerimine ja õppetegevuse analüüs on süstematiseeritud. 2. Lasteaial on uuendatud õppekava, mis on vastavuses riikliku koolieelse lasteasutuse õppekavaga. 3. Välja on töötatud laste arengu hindamissüsteem. 4. Õpetajad teadvustavad uuenduste ning uute strateegiate töösse rakendamise vajalikkust. 5. Õppeprotsessi käigus kasutatakse mänguvorme. 6. On välja töötatud ja kasutatakse individuaalse õppekava vormi. 7. Olemas laste kasvumapid. 8. Toimuvad arenguvestlused lastevanematega. 9. Olemas töögrupid õppekava arendustööks. 10. Olemas terviseedendamise meeskond, tööplaan, projektid. 11. Viiakse läbi lasteaia traditsioonilisi üritusi. 12. Toimib õuesõpe. 13. Õppetegevus on integreeritud. Parendamist vajavad aspektid 1. Mängulisuse suurendamine, mis on kõigi üldoskuste ja eri ainevaldkondade oskuste ja teadmiste alus. 2. Laste õpikeskkonna täiendamine uute vahenditega, et suunata laste uudishimu ja õpimotivatsiooni ning tagada õpetaja tugi ja juhendamine. 3. Lugemispesade pidev täiendamine. 4. Tervise-ja kombeõpetuse edasiarendamine. 5. Keskkonnakasvatuse arendamine. 6. Lastevanematega koostöövaldkondade laiendamine. 7. Infotehnoloogiliste lahenduste arendamine ning ellurakendamine. 8. Töö parendamine andekate lastega. 9. Eesti õppekeelega rühmas käiva muukeelse lapse eesti keele õppe süvendamine. 10. Laste ettevõtlikkuse arendamine ja tööharjumuste kujundamine. 11. Õppemappide koostamine õuesõppeks. 12. Spordivahendite soetamine õuealale. 13. Aasta tegevuskavasse planeerida rahvusvahelised ja vabariiklikud tervisepäevad ja nädalad. 14. Luulepäevade korraldamine emakeele päeva puhul. Sihtnäitaja 1. Lasteaia õppekava vastavus muutuvate tingimuste ja nõudmistega. 2. Toimub tõhus töö andekate lastega. 3. Õpetajad täiendavad oma teadmisi uutest metoodikatest, kasutavad enam infotehnoloogilisi va-hendeid. 4. Lasteaias on maksimaalselt kasutusel IT-vahendid kui õppe- ja infovahendamisvahendid. 5. Toetatakse muukeelset last eesti õppekeelega rühmas eesti keele omandamisel. 6. Ettevõtlikkuse arendamisega tegeldakse ettevõtlikkuse meeskonna juhtimisel. 7. Loodushariduse meeskond koordineerib loodushariduse arengut. 8. Leitud uued koostöövormid koostöö tõhustamiseks lastevanematega. 2.5. Koostöö huvigruppidega Töös lastevanemate ja hoolekoguga on lasteaiale Kalevipoeg iseloomulik avatus: lapsevanemad võivad lahtiste uste nädalal külastada mistahes tegevusi, saada täielikku informatsiooni lasteaia tegevusest. Lasteaial on koostatud koostööplaan huvigruppidega. Koostööd tehakse õppeasutuse arendamiseks ja õppe-ja kasvatustöö eesmärkide saavutamiseks. Pedagoogilise teenuse kvaliteedi parendamisse kaasatakse kõikide lasteasutuse huvigruppide kompetents, püüeldakse ühise nägemuse poole- lapse toimetuleku kindlustamiseks nii lasteaias, koolis kui ka edaspidises elus. Koostöö lastevanematega toimub mitmel tasandil: - õppe- ja kasvatustöösse kaasamisel (perevestlustes osalemine, rühmade aasta tegevuskavade koostamine, koolitused, kogupere üritused); - lastevanemate kaasamine kasvukeskkonna parendamisel (annetustena rühma toodud mänguasjad või raamatud) ja kasvukeskkonna hindamisel; - lastevanemate ootuste ja rahulolu väljaselgitamine – süsteemne info kogumine, mille tulemusi arvestatakse lasteaia arendustöös. Hoolekogu osaleb aktiivselt lasteaia tegevuse järelevalves, toitlustamisega seotud küsimustes, kasvukeskkonna kujundamisel, ürituste korraldamisel, majandustegevuse kavade kooskõlastamisel ja arengu- ja tegevuskava koostamisel. Lasteasutuse tugevuseks peame partnerlust koolitusasutustega. Oleme vastu võtnud praktikante Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžist, Tartu Ülikooli Narva Kolledžist ja Tartu Ülikoolist. Hea koostöö on Integratsiooni SA keelekümbluskeskusega ja TAI-ga. Osaletakse terviseedendamise koolitustel ja suvepäevadel. Lasteaias olemas tervisestend terviseteabe edastamiseks. Koostöö koolidega toimub eelkõige naabruses asuva Jõhvi Gümnaasiumiga koolikeskkonna tutvustamise osas, samuti kogume tagasisidet kooli läinud laste kohta. Tänane seis 1. Loodud on lasteaia kodulehekülg www.lakalevipoeg.ee. 2. Loodud tervisestend terviseteabe edastamiseks. 3. Toimub aktiivne koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega: Jõhvi Gümnaasiumiga, Jõhvi Vene Gümnaasiumiga, hambaravi kabinetiga, laste raamatukoguga, Jõhvi lasteaiaga Sipsik, Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalosakonnaga (laste esinemine vastsündinute vastuvõtupeol), TÜ Rakvere Kolledžiga, TÜ Narva Kolledžiga, TAI-ga. 4. Võetakse osa eri koostööprojektidest: MEIS, Tervise Arengu Instituut, Ökokratt 5. IT-võimalused infovahetusel on kasutusel ebapiisavalt. 6. Piisavalt on tutvustatud oma tegemisi ajakirjanduses: Jõhvi Teataja, Põhjarannik, Õpetajate Leht, kohalik televisioon „Lites“. Parendamist vajavad aspektid 1. Lastevanemate aktiivse osalemise süvendamine lasteaia elus. 2. Jätkata lastevanemate koolitust kasvatus- ja terviseteemade valdkonnas. 3. Koostöö tegevuskavade väljatöötamine raamatukoguga ja koolidega. 4. Suurendada koostööd KIK-ga lisaressursside hankimiseks. 5. Suurendada koostööd teiste TEL-lasteaedadega. 6. Luua uutele lasteaeda tulevate laste vanematele meelespea. Sihtnäitaja 1. IT-võimalusi kasutatakse efektiivselt suhtlemisel ja info vahetamisel huvigruppidega. 2. Lasteaia kodulehekülg on atraktiivne ja kaasaegne ning on pidevalt uuendatud. 3. Lasteaed tegutseb aktiivselt tervistedendavate lasteaedade hulgas. 4. Kootööplaan on täiendatud konkreetsete tegevuskavadega Jõhvi Keskraamatukoguga, Jõhvi Gümnaasiumiga ja Jõhvi Vene Gümnaasiumiga. 5. Lapsevanemad on aktiivsed koolitustel osalejad ja lahtiste uste päevad lasteaia külastajad. 6. Saadud toetus keskkonnahariduslikule projektile. 7. Loodud metoodilised päevad koostöös Jõhvi lasteaiaga Sipsik. 8. Toimuvad ühised tervisepäevad koostöös Voka tervistedendava lasteaiaga. 9. Jätkata aktiivset lasteaiaelu kajastamist meedias. 2.6. SWOT-analüüs Arengukava koostamisel teostati SWOT-analüüs, mis tõi välja lasteaia tugevad ja nõrgad küljed ning võimalused, mida lasteaed saab ära kasutada ja ohud, mida tuleb vältida. SWOT- analüüsi tugevad ja nõrgad küljed ühtivad sisehindamise tulemusel saadud lasteasutuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. SWOT-analüüsi tulemusi on arvestatud lasteaia prioriteetide määratlemisel ning arengukava tegevuskava koostamisel. Tugevad küljed Võimalused · Hea maine ja lastevanemate rahulolu lasteaiaga · Regulaarne lastevanemate nõustamine · Tugisüsteemide olemasolu · IÕK rakendamine · Rakendunud keelekümblusmetoodika · Rakendunud Montessoori metoodika · Olemas kodulehekülg, sümboolika · Personali järjekindel tunnustamine · Osalemine erinevates projektides · Rakendunud õuesõpe · Personali suur kogemus ja kõrge professionaalne tase, sihikindlus · Pikaaegsed traditsioonid · Õppiv ja pidevalt arenev kollektiiv · Aktiivne koostöö sidusgruppide ja koostööpartneritega · Informatsiooni hea kättesaadavus stendilt · Sisukad pedagoogilise nõukogu koosolekud · Rühmade valgustus viidud vastavusse tervisekaitsenõuetele · Huvitavad ürituse lastele · Pidev meedias kajastatus · Lasteaia arendamiseks töötavad erinevad meeskonnad · Sponsorite kaasamine majandusprobleemide lahendamisse · Kogemuste vahetamine teise Jõhvi lasteaiaga · Integratsioonialane koostöö teiste lasteaedadega · Lisaressursside hankimine projektide kaudu · Osalemine täiendkoolitusprogrammides ning projektides · Võimalus kasutada erinevaid kaasaegseid metoodikaid ja infotehnoloogiaid · Õueala aktiivne kasutamine: õuesõpe, liiklusväljak, loodusraja rajamine jpm · Keskkonnateadlikkuse kujundamine ja arendamine · Ettevõtlikkuse arendamine lastes läbi projekti “Ettevõtlik kool“ Nõrgad küljed Ohud · Osaliselt remontimata rühma- ja tualettruumid · Aegunud elektrisüsteem · Tuleohutusnõuded täitmata ebapiisava materiaalsete ressursside pärast · Rühmaruumide pindala mittevastavus laste arvule · Vene õpetajate osaliselt madal eesti keele tase · Töötajate vähene arvuti kasutamise oskus ning võimalus · Keskkonnasäästlikkusalane tegevus pole piisavalt plaanipärane, terviklik ja sihikindel. · Pikk lasteaia järjekord sunnib rühmade komplekteerimisel moodustama liitrühmi · Laste sage haigestumine · Spordisaali puudumine · Mööbel osades rühmades uuendamata · Lasteaiakohtade puudus · Uue lasteaia valmimisega oht lapsi ja personali kaotada · Personali üldine vananemine · Ettevalmistatud professionaalide puudus koolieelses haridussüsteemis · Õuealal on veel vanu rauast mänguvahendeid · Puudub turvasüsteem (fonolukk) 3. Missioon, visioon ja põhiväärtused Meie missioon - arvestada laste individuaalsust, eripära, sugu ja rahvust. Silmas pidades mitte ainult ootusi tulevikule, vaid ka olevikku, õnnelikku ja tegevusrohket lapsepõlve. Lasteaia moto: “Iga laps on kullapai”. Visioonis näeme meie lasteaeda kui lapsesõbralikku haridusasutust, kus on lastele loodud eeldused toime tulla ettenägematult muutuvas tulevikus. Meie lasteaias kasvavad ettevõtlikud, kohanemisvõimelised ja positiivse tervisekäitumisega lapsed. Põhiväärtused K - koostöö A - avatus L - loovus E - ettevõtlikkus V - vastastikune usaldus I - innovatiivsus P - positiivne mõtlemine O - oma lasteaia tunne E - eetilisus G - geniaalsed ideed 4. Lasteaia arenduse põhisuunad Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus tähtsal kohal on mitmekülgsus, arenemisvõime, ettevõtlikkus, loovus ning teotahe, esitab järjepidevalt uusi nõudeid ja väljakutseid uue põlvkonna kasvatamiseks. Viimasel ajal on suurenenud teadlikkus esimeste aastate olulisusest lapse elus, mis omakorda seab lasteaednike ette suured kohustused. Laste harimise ja füüsilise ettevalmistuse kõrval on kaasaegses maailmas väga tähtsal kohal julgustamine, uute lahenduste leidmine, motiveerimine. Lapsed tuleb ette valmistada ettenägematult muutuvaks tulevikuks, kus elus hakkamasaamine nõuab kohanemisvõimet, elukestvat õppimisvõimet, sotsiaalset vastutust ja ettevõtlikkust. Laps vajab piisava arengupotentsiaaliga keskkonda, mis stimuleeriks tema arenemist ning pakuks aina uusi võimalusi maailma tunnetada ja avastada. Lasteaed Kalevipoeg on innovaatiline ning avatud värsketele ideedele, seepärast rajamegi oma strateegia sellele, mis on tähtis praegu ning mida väärtustatakse ka tulevikus. Tulenevalt lasteaia missioonist, visioonist ja põhiväärtustest on lasteaia arenduse põhisuunad järgmised: · Õppe-ja kasvatustöö mitmekesistamine tegutsemise ja kogemuse kaudu õppimise teel; · Andeka lapse märkamine ja toetamine läbi muusika, kunsti ja erinevate ürituste; · Sotsiaalsete oskuste kui toimetuleku baasoskuste suurendamine läbi meeskonnatöö; · Ettevõtlike töötajate tunnustamine; · Lastevanemate ja laste kaasamine lasteaia õppe-kasvatusprotsessi ja seeläbi huvigruppide rahulolu suurendamine; · Laste ja personali tervise väärtustamine. 4.1. Prioriteedid Lasteaed Kalevipoeg on prioriteetide määratlemisel oluliseks pidanud ettevõtlike käitumisviiside kujundamise tähtsust. Sellest lähtuvalt on Lasteaia Kalevipoeg prioriteetideks: 4.1.1 Ettevõtlikkuse arendamine lastes läbi projekti „Ettevõtlik kool“ Ettevõtlik haridus ei ole uus õppevaldkond vaid uus lähenemisviis õpetamises ja õppimises. Ta intensiivistab haridust, tõstab lapse enesehinnangut, parendab suhtumist ja oskusi eluks. Õppimine on mõtestatud ja asetatud reaalse elu konteksti - õppimine kogemuse kaudu. Ettevõtlikkuse arendamise kaudu näidatakse lapsele päris maailma ja antakse kogemusi päris elust. Läbi selliste tegevute muutuvad ettevõtlikumaks lapsed ja ka lasteaia töötajad. Ettevõtlik laps on loov. Loov inimene on endaga rahul ja see aitab ka teistega rahul olla. Ettevõtliku hariduse rakendamise tulemusel on laps iseseisev, aktiivne, enesekindel, motiveeritud õppima. Kujuneb hoiak: tahan-suudan-teen. Selline hoiak, oskused, teadmised võimaldavad lapsel toime tulla tänapäeva üha kiiremini arenevas ja muutuvas maailmas ning konkureerida hiljem edukalt tööturul ja olla aktiivne kodanik. Lapsed õpivad meeskonnatööd, jagamist, suhtlemist, esinemist, vastutustunnet, otsustamist, julgust, iseseisvust. Lastes kujundatakse liidriomadusi, loovust ja leidlikkust. Õppeprotsess peab tekitama lastes püüdlustahet ja ambitsioone. Lastele tuleb võimaldada loovuse demonstreerimist. Lapsed näevad tegevuse olulisust nende endi elus nii olevikus kui ka tulevikus. 4.1.2 Tööharjumuste kujundamine lastes Töötades omandab laps kogemusi, mida ei saa kusagilt mujalt. Ta hakkab väärtustama töö tulemust ennast, ilu, aega ja erinevaid materjale. Töötades tuleb tihti kokku puutuda teiste inimestega või kootööd teha. Töös ilmnevad lapse enda oskused, võimed ja puudujäägid. Töö annab lapsele tahtejõu, sihikindluse ja loomingulise alge. Töötades suudetakse eristada olulist ebaolulisest. Töö arendav mõju on mitmekesine: intellektuaalne (mõtlemine), kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne. Igati arenenud ja terved ühiskonnaliikmed kujunevad vaid tööd tehes. Töötades hakkab laps nägema mitmesuguste protsesside terviklikkust (algust ja lõppu). Samas väärtustub ka teiste inimeste töö lapse ümber- looja ei lõhu kunagi teiste loodut. 4.1.3 Keskkonnateadlikkuse arendamine Selle eesmärgiks on õpetada lastele keskkonnasõbralikku käitumist, keskkonnasäästlikke tarbimisharjumusi ja süvendada laste teadmisi elusloodusest. Suurt tähelepanu pööratakse loodushoiule kui olulisele väärtusele. Keskkonnahariduse arendamisega seoses luuakse loodushariduse meeskond, kelle initsiatiivil: koostatakse lasteaia loodusrada, et lapsel tekiks sinasõprus õpperaja objektidega. Objektide kaudu saavad looduses valitsevad seosed ja seaduspärasused lastele selgemaks; koostatakse õppematerjale looduse tutvustamiseks; süvendatakse õuesõpet ja luuakse metoodilised materjalid õuesõppe kvaliteedi parendamiseks; kujundatakse lasteaia õueala arendavaks õpikeskkonnaks. Mängu- ja õppevahendite soetamisel lähtutakse säästliku majandamise printsiibist ja jälgitakse õppe- ja mänguvahendite kvaliteeti. Looduslike õppe- ja mänguvahendite osakaalu suurendatakse õppe- ja igapäevategevustes. 4.1.4 Positiivse tervisekäitumise kujundamine lastes Lasteaed Kalevipoeg kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikku. Selle missiooniks on tagada lastele parem vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis, kuna koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. Suurt tähelepanu pöörame tervislikule toidule ja rühma kasvukeskkonnale. Eesmärkide saavutamiseks viime läbi piima-, leivapäevi, toorsalati- ja moosipidusid, mis on toredaks vahelduseks igapäevatoimetustes. Plaanis on rajada lasteaia territooriumile terviserada. 5. Võtmealad ja valdkonnad Lähtudes koolieelse lasteasutuse hindamiskriteeriumitest on tegevuskavas ülesanded jaotatud järgmisest struktuurist lähtuvalt: 1. Eestvedamine ja juhtimine: Eestvedamine Strateegiline juhtimine Sisehindamine 2. Õppe- ja kasvatusprotsess: · Lapse areng · Õppekava · Õppekorraldus ja-meetodid · Väärtused ja eetika 3. Personalijuhtimine: · Personalivajaduse hindamine ja värbamine · Personali kaasamine, motiveerimine ja toetamine · Personali arendamine · Personali hindamine 4. Koostöö huvigruppidega: Koostöö kavandamine Huvigruppide kaasamine Huvigruppidega koostöö hindamine Lasteaia huvigrupid: 1. Lapsevanemad (perekond) Hoolekogu Jõhvi Vallavalitsus Partnerid : Jõhvi lasteaed Sipsik, Jõhvi Gümnaasium, Jõhvi Vene Gümnaasium, TEL- lasteaiad, Jõhvi Keskraamatukogu 2. Ressursside juhtimine: · Eelarveliste ressursside juhtimine · Materiaal-tehnilise baasi arendamine · Inforessursside juhtimine · Säästlik majandamine ja keskkonnahoid 6. Tegevuskava aastateks 2010 –2012 6.1. Võtmeala eestvedamine ja juhtimine Eesmärk Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja Valdkond: eestvedamine 2010 2011 2012 Kogu organisatsiooniga visiooni elluviimise suunas liikumine kaasates huvigruppe Luua ettevõtlikkuse arendamise meeskond ja koostada ettevõtlikkuse arendamise tegevuskava Tegutseb ettevõtlikkuse meeskond ja tegutsemise aluseks on konkreetne tegevuskava * * * Juhataja, juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Tunnustussüsteemi väljatöötamine kogu personalile (sh tehniline personal, tervisemeeskond) Motiveeritud personal tagab visiooni poole liikumise * Majandus juhataja Moodustada õpiabi ümarlaud Ümarlaud toetab õpetajaid ettetulevates raskustes pedagoogilises töös * Juhataja TEL-arengukava integreerida lasteasutuse arengukavasse Lasteaial on üks arengukava * juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Võtta väärtused lasteaia tava reegliteks ja lähtuda neist Ühised väärtused on saanud tavareegliteks ja aitavad meid visiooni poole liikumisel. Tagasisidet saadakse aasta töökokkuvõtetest * * * Juhataja Hoolekogu aktiivsuse suurendamine hoolekogu aastaplaani koostamisega Koos hoolekoguga luuakse lastele eeldused elukestvaks õppimiseks ja ettevõtlikkuse arendamiseks * Juhataja Dokumentatsiooni arhiveerimise kvaliteedi parendamine Muretseda dokumentide säilitamiseks tulekindel kapp Arhiiv korrastatud ja dokumendid tulekindlas kapis * Majandus-juhataja Valdkond: strateegiline juhtimine 2010 2011 2012 Kogu organisatsiooni haaramine planeerimisse, otsustamisse, tegevustesse, analüüsi Organisatsiooni liikmete osa suurendamine planeerimisprotsessis erinevate meeskondade tööna Töötavad arendusmeeskond, õppekava arendamise meeskond, kaunistusmeeskond, tervisemeeskond, ette-võtlikkuse meeskond koostatud tegevuskavade alusel * * * Juhataja, juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Järgmise 2013-2015 aasta arengukava koostamine Koostöös huvigruppidega panna kokku arengukava ja kolme aasta tegevuskava Arengukava koostatud ja kinnitatud * Juhataja Järgmise 2013-2015 aasta terviseedendamise arengukava koostamine Koostöös tervisemeeskonnaga koostada arengu- ja tegevuskava Arengu- ja tegevuskava koostatud ja kinnitatud * TerviseMK juht Valdkond: sisehindamine 2010 2011 2012 Sisehindamise efektiivsuse tõstmine ja personali rolli suurendamine sisehindamise protsessis Rühmaõpetajate kaasamine rahulolu küsitluste analüüsi Õpetajad on analüüsinud oma rühma lapsevanemate ankeete * * * Juhataja Sisehindamise aruande valmimine 2013.a. Kõikide osapoolte arvamust ja sisehindamise tulemusi arvestades koostada iga-aastased aruanded Aruanne esitatud * Juhataja 6.2. Võtmeala: personalijuhtimine Eesmärk Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja Valdkond: personali kaasamine, motiveerimine ja toetamine 2010 2011 2012 Personali motiveerituse ja kompetentsuse taseme tõstmine lapse arengu, lasteaia missiooni ning eesmärkide täitmiseks Tunnustussüsteemi väljatöötamine kogu personalile (sh tehniline personal, tervisemeeskonnale) Tehniline personal motiveeritum. Tervisemeeskond motiveeritum. * Juhataja, majandus- juhataja Õppekava arendamise meeskonna töö süvendamine Pidev õppekava muutmine ja arendamine. * * * juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Selgitada personali motivatsioonipühendumise ja rahulolu näitajaid Ankeetküsitlus 1x aastas * * * Juhataja Juhi-alluva arenguvestluste läbiviimine 1x aastas administratsiooni liikmetega 1x aastas õpetajatega 1x kolme aasta tagant tehnilise personaliga * * * * * * * Juhataja juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Majndus- juhataja Väljasõidud õpetajate päeval 1x aastas toimub väljasõit * * * Juhataja Mentorluse ellurakendamine Uue õpetaja tugisüsteemi väljatöötamine, kutseaasta rakendamine Uued õpetajad tunnevad end turvaliselt, sest neid toetab mentor * Juhataja Valdkond: personali arendamine 2010 2011 2012 Personali kompetentsuse tõstmine Tegevusplaani koostamine kogemuste vahetamiseks pedagoogide ja teiste l/a Metoodikapäevade korraldamine lasteaiaga Sipsik * * juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Sisekoolituste korraldamine Lahtised tegevused majas * * * juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Juhtimisalaste täiendkoolituste läbiviimine vastavalt koolitusplaanile Täienevad juhtimisalased teadmised * Juhataja Pedagoogilise personali täiendkoolituste läbiviimine vastavalt tegevuskava koolitusplaanile arvestades arengukava ja tegevuskava Pedagoogid läbivad koolitusi vastavalt koolitusplaanile (töö andekatega) * * * juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Tööohutusalase koolituse läbiviimine töökeskkonnaspetsialistile ja töökeskkonnavolinikule Tegutseb kompetentne töökeskkonnanõukogu * Majandus- juhataja Montessoori metoodika koolituse läbiviimine pedagoogidele Montessoori pedagoogika kasutamine õppetöös eriühmas on täiustunud * juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Terviseedendamisealased koolitused personalile Toimuvad erinevad tervisealased üritused lastele ja lastevanematele * * * juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Valdkond: personalivajaduse hindamine ja värbamine 2010 2011 2012 Personali värbamise ja uuendamise protsessi planeerimine Personalipoliitika väljatöötamine Personali uuendamise ja värbamise protsess on planeeritud ja toimub vastavalt personalipoliitikale * Juhataja Optimaalne personali ressursi kasutamine Struktuuri süsteemne ülevaatus Struktuuri vaadatakse igal aastal üle juhtkonna poolt sisekontrolli käigus –vajadusel tehakse muudatusi struktuuris * * * Juhtkond Valdkond: personali hindamine 2010 2011 2012 Viia läbi töö-ja eneseanalüüsid kogu personaliga Töötada välja eneseanalüüsi ankeet tehnilisele personalile Kogu personal võtab osa eneseanalüüsimisest * juh.aset. õppe-kasvatustöö alal 6.3. Võtmeala: ressursside juhtimine Eesmärk Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja Valdkond: eelarveliste ressursside juhtimine 2010 2011 2012 Terviseedendamise projektidega lisaressursside taotlemine Toetuse taotlemine Saadud lisainvesteeringud * * * Tervise MK Lisainvesteeringute taotlemine KIK-ST Toetuse taotlemine Saadud lisainvesteeringud * Loodusharidus MK Valdkond: materiaal-tehnilise baasi arendamine 2010 2011 2012 Rühmaruumide pidev remont Tualettide remondi teostamine Lepatriinu ja Teletupsude rühmas Tualettruumid vastavad tervisekaitsenõuetele * * Majandus- juhataja Mööbli pidev uuendamine Lastemööbli soetamine rühmaruumidesse Rühmades kaasaegne mööbel * * * Majandus- juhataja Metoodilise vahendite kapi muretsemine Metoodilised vahendid süstematiseeritud * Majandus- juhataja Tuleohutusnõuete täitmine Turvavalgustuse täiendav paigaldamine Tuleohutuse nõuded täidetud * Majandus- juhataja Tuletõkkesektsioonide moodustamine Tuleohutuse nõuded täidetud * Majandus- juhataja Laste turvalisuse suurendamine Fonoluku paigaldamine Lapsed ja hoone kaitstud võõraste eest * Majandus- juhataja Õueala vahendite uuendamine Terviseraja loomine õuealale Laste sportimise võimalused suurenevad * Majandus- juhataja Valdkond: inforessursside juhtimine 2010 2011 2012 Lasteaia ja õpetajate tegevuse kajastamine meedias Aktiivselt kajastada Lasteaia tööd Õpetajate lehes, Jõhvi Teatajas ja Põhjarannikus Vähemalt 2 artiklit aastas kajastavad lasteaia tööd * * * Juhataja Luua lisavõimalused lastevanematega informatsiooni jagamiseks Lastevanematele postkast arvamuste ja kaebuste esitamiseks Lastevanemad kasutavad kastikest aktiivsekt oma arvamuse avaldamiseks * Majandus- juhataja Rühmade varustamine IT-vahenditega Internetiühendusega arvutite paigaldamine rühmadesse Õpetajad saavad kasutada arvuteid rühmades * Majandus- juhataja Lasteaia reklaamimine Lasteaeda tutvustava voldiku loomine Uued lapsevanemad, kelle laps tuleb lasteaeda, saavad kingituseks voldiku, sama info kodulehel * Juhataja Valdkond: säästlik majandamine ja keskkonnahoid 2010 2011 2012 Energia ja vee säästuprogrammi väljatöötamine Viia läbi personalile sellekohane koosolek Vett ja elektrit tarbitakse säästlikult * * * Majandus- juhataja 6.4.Võtmeala: Õppe-ja kasvatustöö Valdkond: lapse areng 2010 2011 2012 Muukeelse lapse eesti keele toetamine eesti õppekeelega rühmades Vajadusel IÕK koostamine Eest keele õpetaja tegeleb individuaalselt muukeelse lapsega eesti õppekeelega rühmas * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Andekate laste toetamine läbi kunsti, muusika ja tantsu Muusikaringi loomine, erinevate esinemisvõimaluste pakkumine andekatele lastele Tegutseb muusikaring, millest võtavad osa musikaalsed lapsed * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Lapse arengu jälgimine Lapse arengut jälgitakse kavakindlalt ja dokumenteeritakse Lapse arengust informeeritakse lapsevanemaid arenguvestlustel 1x aastas * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Luulepäevade korraldamine emakeelepäeval Lapsed saavad esitada luuletusi nende emakeeles Suureneb esinemisjulgus ja emakeele kaunis kasutamine * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Valdkond: õppekava 2010 2011 2012 Õppekava pidev arendustöö Õppekava vaadatakse pedagoogilise nõukogu poolt igal aastal läbi Õppekava on arenev dokument * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Õppekava korrigeerimine „Mina ja keskkond“ vallas Õppekava arendusrühm esitab muudatused Õppekava on kooskõlas Riikliku Koolieelse Lasteasutuse õppekavaga * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Õppekava paindlikumaks muutmine Lapsed osalevad planeerimisprotsessis-arvestatakse laste huvidega Laste huvisid arvestades on lastel suurem õpimotivatsioon * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Valdkond: õppekorraldus ja meetodid 2010 2011 2012 Keskkonnakasvatuse osa suurendamine Loodusraja rajamine õuealale Laste teadmised loodusest ja keskkonnakasvatusest suurenevad * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Ettevõtlikkuse arendamine Erinevate tegevuste ja ürituste kaudu kujundada lastes suhtumist tahan-suudan-teen Lapsed kasvavad ettevõtlikeks lasteaias ja ka tulevases elus * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Töökasvatuse osa suurendamine õppekavas Lastele töövahendite andmine ja erinevate töövõtete õpetamine Lapsed on töökad * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Uuemate tehnikate kasutuselevõtt kunsti valdkonnas Käsitööõpetaja kasutab erinevaid vahendeid töö mitmekesistamiseks Lapsed on loovad * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Muukeelsele lapsele eesti kultuuri tutvustamine Kalevipoja päevad Lapsed tunnevad eesti rahvuskultuuri ri * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Eesti lapsele slaavi kultuuri tutvustamine Slaavi päevad Lapsed tunnevad slaavi kultuuri * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Valdkond: väärtused ja eetika 2010 2011 2012 Tegevuste aluseks on lasteaia ühised väärtused Tegevuste kaudu pidevalt selgitada lasteaia väärtusi Personal ja lapsed teavad ühiseid väärtusi ja igapäeva tegevustes juhinduvad neist. Ka õppekavas on sees kombe- ja väärtusõpetus * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Kombe-ja väärtusõpetuse toomine õppekavasse Lapsed teavad ja tunnevad häid kombeid * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Valdkond: terviseedendamine 2010 2011 2012 Positiivse tervisekäitumise kujundamine Terviseedendamise tegevuskava elluviimine Lapsed oskavad hinnata tervist, väärtustades tervislikku toitu, liikumist, positiivseid tundeid * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal 6.5. Võtmeala: koostöö huvigruppidega Valdkond: koostöö kavandamine 2010 2011 2012 Suurendada koostööd hoolekoguga Koostada hoolekogu aastaplaan Planeeritud tegevused aktiviseerivad hoolekogu liikmeid * * * Juhataja Koostada aastaplaan raamatukoguga Raamatukogutöötaja käib lastele tutvustamas uusi raamatuid ja ettelugemispäeval raamatuid lugemas Lapse teadlikud laste uudiskirjandusest * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Koostöö korraldamine lasteaiaga Sipsik Metoodikapäevade korraldamine Kogemuste vahetamine ja kompetentsi suurendamine õpetajatel * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Koostöö TEL-lasteaedade võrgustikuga Osalemine ühisprojektides tervistedendavate lasteaedadega Areneb võrgustikutöö ja õpetajate kogemus suureneb * * * Juhataja Jätkata koostööd Jõhvi Vene Gümnaasiumiga Jõhvi Vene Gümnaasiumi õpetaja osalemine keelekümblusrühma koosolekul Suureneb vanemate kindlus panna last keelekümblusklassi * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Õpetajate tutvumine lastega, laste tutvumine kooliga Lastel kaob koolihirm * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Koostöö Jõhvi Vallavalitsusega Osavõtt juhtide nõupidamistest Võimaldab olla teadlik muutustega * * * Juhataja Laste esinemised vastsündinute vastuvõtul Laste esinemisjulgus suureneb ja andekatel võimalus oma andeid lihvida * * * Juhataja Koostöö tõhustamine lastevanematega Kasvatusteemalised loengud 1x aastas Lastevanemate teadlikkus lapse kasvatamisest suureneb * * * Juhataja Valdkond: huvigruppide kaasamine 2010 2011 2012 Lastevanemate kaasamine Lahtiste uste päevad Lapsevanemad kaasatud igapäevaellu ’ * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Lastevanemate kaasamine arengu- ja õppekavade koostamisse Läbi arenguvestluste kaasatakse tegevuskavade koostamisse vanemaid Lapsevanemate huvi õppetegevuse vastu suureneb * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Hoolekogu kaasamine arengukava koostamisse Arengukava koostatakse meeskonnatööna * * * Juh.aset. õppe-kasvatustöö alal Valdkond: huvigruppidega koostöö hindamine Koostada ankeet huvigruppidele koostöö hindamiseks Selguvad konkreetsed arenguvajadused * Juhataja 7. Arengukava muutmise kord Arengukava on arenev dokument, mis muutub koos ajaga. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal, õppeaasta lõpul. Muudatusi ja parandusettepanekuid võivad esitada kõik pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu liikmed. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed järjepidevalt sisehindamistulemustest. Arengukava muudatused kinnitab Jõhvi Vallavalitsus.