Narva Linnavalitsus — Narva Linnavalitsuse 8. märtsi 2006. a määruse nr 257 “Narva linna raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine” muutmine ja Narva Linnavalitsuse 28. mai 2003. a määruse nr 412 punkti 2.3 kehtetuks tunnistamine — KO, 14, 198

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3 ja Rahandusministri 11.12.2003.a määruse nr.105 «Riigi raamatupidamise üldeeskiri» alusel muuta Narva Linnavalitsuse 08.03.2006.a määrusega nr.257 kinnitatud Narva linna raamatupidamise sise-eeskirja järgmiselt: 1. paragrahvi 12 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(6) Vara või kohustus antakse üle täielikult, st. kõikide üleantavate varade või kohustustega seotud bilansikontode jäägid antakse üle vastuvõtjale järgmiselt: - nõuete üleandmisel antakse üle ka nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osa; - põhivara üleandmisel antakse üle nii soetusmaksumus kui kulum.» 2. paragrahvi 20 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(6) Linna majandusinformatsiooni töötlemiseks kasutatakse Narva Linnavalitsuse 05.02.2003 korraldusega nr 77-k kinnitatud raamatupidamisprogrammi. Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi vastavasse moodulisse.»; 3. paragrahvi 21 lõikes 1 sõna «palgaarvestus» vahetatakse sõnaga «töötasuarvestus»; 4. paragrahvi 29 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. (2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused–toetusedfüüsilisteleisikutele, v. a toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused, sh füüsilistele isikutele ettevõtluseks. Sihtfinantseerimise liigid on: a) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v. a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele, kuna toetuse saamise tingimused näevad ette Eesti avaliku sektori kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust; kaasfinantseerimine võib sealjuures toimuda kas rahalise toetuse andmisena või avaliku sektori üksuse tegevuskulude kaasfinantseerimiseksarvestamisena; b)välismaine sihtfinantseerimine– mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonideltsaadudsihtfinantseerimine; 3) mittesihtotstarbeline finantseerimine - ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata juriidilistele isikutele antud toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel.»; 5. paragrahvi 29 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: «(4) Sihtfinantseerimise liikumise paremaks jälgimiseks ning aruannete konsolideerimisel nõutavate elimineerimiste läbiviimiseks eristatakse tulude ja kulude kontodel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude või varade soetuseks. Vahendamiste korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga.»; 6. paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sama printsiipi jälgivad ka vahendajad, kes kajastavad vahendatud toetusi oma tuludes ja kuludes samades perioodides kui abi saajad (lõppkasusaajad). Kui toetuse andja või vahendaja on seadnud toetuse andmise või vahendamise tingimuseks maksetaotluse ja /või kuludokumentide esitamise, loetakse toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks maksetaotluses esitatud tekkepõhine kulude tegemise või põhivara soetamise kuupäev (kulude tegemise või kapitaliseeritavate tööde tegemise perioodi korral kulude või kapitaliseeritavate tööde tegemise perioodi lõppkuupäev). Kui kulude aktsepteerimise kuupäevaks ei ole toetuse andja või vahendaja raamatupidamises enam võimalik toetuse andmist või vahendamist kajastada tekkepõhise kulude tegemise või põhivara soetamise kuupäevaga, kuna vastav raamatupidamises kajastamise periood (kuu) on juba suletud, siis kajastab toetuse andja või vahendaja selle kulu esimeses avatud perioodis. Kui toetuse anda või vahendaja ning toetuse saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, siis teatab toetuse andja või vahendaja toetuse saajale vastava kulu raamatupidamises kajastamise perioodi ning toetuse saaja kajastab saadud toetuse tulu või sihtfinantseerimise kohustuse samas perioodis, milles toetuse andja või vahendajaga kajastab vastava kulu.»; 7. paragrahvi 32 lõiked 1 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Töötasu arvestatakse raamatupidamises töötajale tööle vormistamisel määratud töötasumäärade ja hilisemate töötasumuudatuste, LRK või allüksuse juhi poolt pädevuse piires määratud hüvede ja muude õigusaktide alusel ning tööaja tabelite põhjal.» «(5) Maksud peetakse töötasudest kinni ja arvestatakse vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja nõudmisel ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja asutuse juhi poolt»; 8. paragrahvi 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «5) kululimiitide ületamisi ja sarnaseid kinnipidamisi töötajate töötasust kajastatakse nõudena töötajatele või juhul, kui kulude vähendamise summa selgub hilinemisega või arve esitaja oli avaliku sektori üksus, kuluna arve esitaja tehingupartneri koodiga ja kulu vähendusena edasiantava kulu saaja tehingupartneri koodiga;»; 9. paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: «Maksu- ja Tolliametile tehtud ettemaksed kajastatakse ülekande tegemise kuupäeval kontol 103799 ning kaetakse sellega kohustuse sel kuupäeval, millal nõuded loetakse Maksu- ja Tolliameti süsteemis tasutuks.»; 10. paragrahvi 52 lõiked 8 kuni10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(8) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.»; «(9) Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma jõududega, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse need põhivara maksumusse vastava akti alusel: - vara valmistamisega ja installeerimisega seotud, töötajatele või teenistujatele põhivara valmistamise aja eest makstud töötasu ja töötasuga seotud maksukulud; - vara valmistamiseks kasutatud materjalid; - testimiskulud ja muud teenustasud.»; «(10) Töötasukulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded (deebet kasutuselevõtmata varad- kontogrupp 1559, kreedit tööjõukulu kapitaliseerimine - kontrakontod 507000-507040). Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse kasutuselevõtmata varade kontodele kontogrupis 1559, neid tulemiaruande kontodel kajastamata.»; 11. paragrahvi 55 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. 12. paragrahvi 56 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. 13. Narva Linnavalitsuse 28.05.2003.a määrusega nr.412 kinnitatud «Eelarveliste asutuste eelarve planeerimise, eelarveliste vahendite ümberpaigutamise jafinantseerimise taotluste ning aruandluse esitamise kord» punkt 2.3 tunnistada kehtetuks. 14. Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Linnapea Tarmo TAMMISTE Linnasekretär Ants LIIMETS