Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on ühtsete ameti- ja abiteenistuskohtade nimetuste ning ühtse palgaastmestiku sisseviimine riigi ametiasutustes.

(2) Välisministeeriumi diplomaatiliste ametikohtade ja välisteenistuse seaduse mõistes haldusteenistujate ametikohtade nimetused ja nendele vastavad palgaastmed kehtestatakse välisteenistuse seadusega.

(1) Ameti- ja abiteenistuskoht on riigi ametiasutuse koosseisu üksus, mida tähistatakse ametinimetusega.

(2) Ameti- ja abiteenistuskohad, mille põhiülesanded ja kohustused sisuliselt kattuvad, kannavad ühte ja sama nimetust.

(1) Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohad on jaotatud, lähtudes teenistuskohal töötamiseks esitatavatest põhinõuetest, põhigruppidesse.

(2) Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohtade põhigruppide siseselt on kehtestatud ametikoha ja abiteenistuskoha nimetused ametinimetustena.

(1) Riigiteenistujate ametikohtade põhigrupid on

1) kõrgemad ametnikud;

2) vanemametnikud;

3) nooremametnikud.

(2) Riigiteenistujate abiteenistuskohtade põhigrupid on

1) kantseleitöötajad;

2) teenindustöötajad;

3) oskus- ja käsitöölised;

4) seadmete operaatorid ja mehhanismide juhid;

5) lihttöölised.

Kõrgemad ametnikud jagunevad

1) valitsusametnikud;

2) juhid;

3) nõunikud.

(1) Valitsusametnikud on

1) riigisekretär;

1¹) abiminister;

2) kantsler;

3) asekantsler;

4) Riigikantselei direktor;

5)

6) maavanem;

7) maasekretär;

8) riiklik lepitaja;

9) asjur;

10) riigiarhivaar;

11) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

(2) Juhid on

1) direktor;

2) juht;

3) juhataja;

3¹) 4)–5) [Kehtetud – – jõust. 1.01.1997]

6)

7) maa-arhivaar.

(3) Valitsusametnike ja juhtide koosseisuliste asetäitjate ametinimetused sisaldavad vastavat ametinimetust ja täiendosa «ase-» või täiendit «asetäitja».

(4) Nõunikud on

1) nõunik;

2) abi.

(5) Vanemametnikud on

1)–2)

3) agronoom;

4) analüütik;

5) arhivaar;

5¹) audiitor;

6) bibliograaf;

7) ekspert;

8) finantsist;

9) insener;

10) inspektor;

11) instruktor;

12) jurist;

13) kinnistussekretär;

14) konsultant;

15) kontrolör;

16) maakonnaarst;

17) melioraator;

18) metoodik;

19) metsapatoloog;

20) pressiesindaja;

21) projekteerija;

22)–23)

24) 241)–243) [Kehtetud – – jõust. 6.04.2006]

25) raamatupidaja;

26) referent;

27) revident;

27¹) siseaudiitor;

28) spetsialist;

29) statistik;

30) süsteemianalüütik;

31) toimetaja;

32) tõlk;

33) täitur;

34) uurija;

35) veterinaararst;

36) äriregistrisekretär;

37) ökoloog;

38) ökonomist;

39) kriminaalhooldusametnik;

40) vangla sotsiaaltöötaja;

41) saarevaht.

(6) Nooremametnikud on

1) abi;

2) ekspediitor;

3) inspektor;

4) jurist-asjaajaja;

5) kinnistusameti tehniline sekretär;

6) kohtuistungi sekretär;

7) kohtukordnik;

8) laborant;

9) operaator;

10) raamatupidaja;

11) referent;

12) sekretär-asjaajaja;

13) spetsialist;

14) tehnik;

15) äriregistri tehniline sekretär;

16) valvur;

17) saatja.

(1) Kantseleitöötajad on

1) andmesisestaja;

2) arveametnik;

3) joonestaja;

4) kassapidaja;

5) masinakirjutaja;

6) paljundaja;

7) postisaatja;

8) sekretär.

(2) Teenindustöötajad on

1) administraator;

2) kokk;

3) komandant;

4) laohoidja;

5) perenaine.

(3) Oskus- ja käsitöölised on

1) aednik;

2) ehitus-remonditööline;

3) elektrik;

4) lukksepp;

5) mehaanik;

6) seadistaja;

7)

8) fondihoidja;

9) konservaator;

10) köitja.

(4) Seadmete operaatorid ja mehhanismide juhid on

1) autojuht;

2) katlakütja;

3) traktorist.

(5) Lihttöölised on

1) koristaja;

2) käskjalg;

3) köögitööline;

4) kütja;

5) laotööline;

6) majahoidja;

7) riidehoidja;

8) toateenija;

9) transporditööline;

10) valvur.

(6) On lubatud kasutada muid abiteenistuskohtade nimetusi.

(7)

(1) Ametinimetusi on lubatud kasutada koos tööülesannet või tegevusala määrava täpsustusega.

(2) Direktori nimetust võib kasutada koos täiendosaga «pea-».

(3) Vanemametnike ametinimetuste kasutamisel on lubatud kasutada täiendosi

1) pea-;

2) vanem-;

3) juhtiv-.

(4) Nooremametnike grupis ametinimetusi abi, inspektor, referent, raamatupidaja ja spetsialist on lubatud kasutada ainult koos täiendosaga «noorem-».

(5) Koosseisudes on lubatud kasutada seadustes esinevaid muid ametinimetusi ja määrata nimetuse kuuluvus vastavasse ametinimetuste põhigruppi.

(1) Palgaaste on näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta sellele vastava palgamääraga.

(2) Riigiteenistujatele kehtestatakse seadusega ühtne palgaastmestik 7.–35. palgaastmeni.

(3) Käesoleva seadusega kehtestatud palgaastmetele vastavad palgamäärad ja nende kasutamise erisused . Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär sätestatakse igal aastal riigieelarvega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,65 korrutis.

(1) Maavanema palgaaste on 35.

(1¹) Kantsleri palk on 75% ministrile makstavast ametipalgast, kuid mitte kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,65 korrutis. Kantslerile ei maksta lisatasusid.

(2) Asekantsleri ja Riigikantselei direktori palgaaste on 33–34.

(3) .

(4) .

(4¹) Riikliku ameti ja inspektsiooni kohaliku asutuse juhi palgaaste on 26–31.

(5)

(6) Riigikantselei, ministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei struktuuris

1) osakonna direktori, põhi- ja allüksustega osakonna juhataja palgaaste on 28–33;

2) büroo, osakonna või talituse juhataja, nõuniku ja abi palgaaste on 25–29;

3) vanemametniku palgaaste on 18–28;

4) nooremametniku palgaaste on 12–19.

(7) Riikliku ameti või inspektsiooni, maavalitsuse, Rahvusarhiivi, Erastamisagentuuri, prokuratuuri, ringkonna-, linna-, maa- ja halduskohtu, kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuris

1) osakonna direktori, põhi- ja allüksustega osakonna juhataja, maa-arhivaari ja eriarhiivi direktori palgaaste on 26–30;

2) büroo, osakonna, talituse või muu struktuuriüksuse juhataja, nõuniku ja abi palgaaste on 23–27;

3) vanemametniku palgaaste on 18–26;

4) nooremametniku palgaaste on 12–18.

(8) Teistes ametiasutustes

1) ametiasutuse juhi palgaaste on 18-31;

2) osakonna või talituse juhi palgaaste on 17-26;

3) vanemametniku palgaaste on 15-26;

4) nooremametniku palgaaste on 12-18.

(9) Valitsusametniku ja juhi asetäitja palgaaste on üks kuni kolm astet madalam kui vastava ametniku palgaaste.

(10) Lennuameti lennuohutuse ja lennujulgestusega tegelevate spetsialistide palgaaste on 20-29.

(11)

(12)

(1) Kantseleitöötaja palgaaste on 8-13.

(2) Teenindustöötaja palgaaste on 7-9.

(3) Oskus- ja käsitöölise palgaaste

1) erialatöödel on 7-9;

2) keerukatel erialatöödel on 8-13;

3) .

(4) .

(5) .

[Käesolevast tekstist välja jäetud]