Kriminaalmenetluse erikulude suurus ja arvestamise kord

(1) Määruses sätestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 176 lõikes 1 nimetatud erikulude arvestamise ja hüvitamise kord.

(2) «Väärteomenetluse seadustiku» § 38 lõike 1 rakendamiseks kohaldatakse määrust ka väärteomenetluse kulude suhtes, mis on tingitud sundtoomisest või menetlusosalise süülisest ilmumata jäämisest kohtuistungile. Sel juhul kohaldatakse kohtuvälise menetleja suhtes analoogia alusel käesolevas määruses uurimisasutuse kohta sätestatut ja menetlusaluse isiku suhtes süüdistatava kohta sätestatut.

Erikulud hüvitatakse menetleja määruse või kohtuotsusega «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 189 ja § 190 punkti 2 kohaselt huvitatud isiku või asutuse taotluse ning kulusid tõendavate dokumentide alusel.

Kohtuistungi edasilükkamise kulud on

1) kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja spetsialistile «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 178 järgi väljamaksmisele kuuluvad summad;

2) «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 175 lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kaitsjale või esindajale makstav mõistliku suurusega tasu ja sama seaduse sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud muud kaitsekulud;

3) kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse kulud, mis on põhjustatud kohtuistungi edasilükkamisest ja mida ei hüvitata 3. peatükis sätestatud korras.

Kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja spetsialisti kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruses nr 262 «Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele kulude tasumise kord» sätestatud korras ning nõutakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» §-des 189 ja 190 sätestatud korras sisse menetlusosaliselt, kes süüliselt põhjustas kohtuistungi edasilükkamise.

Kaitsjale või esindajale makstud tasu hüvitatakse § 2 kohaselt, pidades silmas «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 175 lõike 1 punkti 1 ja lõiget 2.

(1) Ennast ise kaitsva süüdistatava vajalikud kaitsekulud hüvitatakse § 2 kohaselt, pidades silmas «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 175 lõiget 3.

(2) Hüvitatakse ainult kaitsekulud, mis tekkisid istungi edasilükkamise tõttu.

(1) Kui menetlusosaline põhjustab süüliselt kohtuistungi edasilükkamise, hüvitatakse kohtule, prokuratuurile ja uurimisasutusele

1) kohtuniku ja prokuröri ühe tunni töötasu;

2) prokuröri sõidukulud töökohast teises asulas toimunud kohtuistungile ja tagasi ning tema töötasu sõiduks kulunud aja eest;

3) vahistatu süüdistatava kohtusse ja tagasi toimetamise kulud;

4) muud kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulutused, mis istungi plaanipärase toimumise korral oleksid loetud menetluskuludeks.

(2) Asutus esitab edasilükkamise kulude kohta kohtule õiendi vastavalt §-le 10.

(3) Edasilükkamisest tingitud kulude arvestamisel lähtub asutus §-st 8.

(1) Sundtoomise kulude arvestus peab olema arusaadav, õige, läbipaistev, detailne ja järjepidev.

(2) Sundtoomise kulusid arvestatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning hea raamatupidamistavaga ja neid kajastatakse raamatupidamisdokumentides.

(3) Sundtoomise kulude arvestus ei või olla suunatud kasumi saamisele.

(1) Sundtoomise kulud on

1) transpordikulu;

2) sundtoomises osalenud politseiametnike töötasu sundtoomisele kulunud aja eest;

3) kulud, mis tehakse sundtoodu soovil tema lähedasele teatamiseks;

4) kulud, mis tehakse sundtoodu valveta jääva vara valve alla võtmiseks;

5) muud sundtoomisele tehtud kulutused.

(2) Hüvitamisele ei kuulu «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 139 lõike 5 kohase ajutise kinnipidamise kulud.

(1) Politseiasutus esitab sundtoomise määranud menetlejale õiendi, milles märgib sundtoomise kulud.

(2) Menetleja arvab õiendis näidatud kulud erikuludesse, kui peab neid põhjendatuteks.

(3) Menetlejal on õigus teha järelepärimisi õiendis näidatud kulude kohta.