Sotsiaalminister — Koolitervishoiu korraldamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.12.2000 nr 95 (RTL 2001, 4, 41) 15.01.2001 03.03.2003 nr 40 (RTL 2003, 34, 519) 17.03.2003 14.12.2009 nr 97 (RTL 2009, 99, 1482) 1.01.2010 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahvi 32 lõike 2 alusel. 1. Kinnitada juurdelisatud «Koolitervishoiu korraldamise juhend» koos lisadega 1, 2, 3 ja 4. 2. [Kehtetu – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 3. [Kehtetu – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 4. Kehtestada käesolev määrus 1. septembrist 1995. a. Kinnitatud sotsiaalministri 24. augusti 1995. a määrusega nr 51 Koolitervishoiu korraldamise juhend 1. Koolitervishoiu sisu 1.1. Koolitervishoid hõlmab õpilaste tervist edendava, haigusi ennetava, ravi- ja tervisekaitsealast tegevust. 1.2. Koolitervishoiu eesmärk on jälgida õpilaste tervislikku seisundit, kujundada tervislikku eluviisi kooli personali ja õpilaste seas, ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist, jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku keskkonna loomist, osutada vajadusel arstiabi. 2. Koolitervishoiu korraldamine 2.1. Käesolev juhend on kohustuslik põhikoolide ja gümnaasiumide koolitervishoiu korraldamiseks (v.a. hälvikute erikoolid ja sanatoorsed koolid). 2.2. Koolitervishoidu korraldab kooli pidaja koos kooli direktoriga (juhatajaga). Koolitervishoiuteenust osutava arsti teeninduspiirkonna suurus on orienteeruvalt 2300 õpilast ning koolitervishoiuteenust osutava õe teeninduspiirkonna suurus on orienteeruvalt 700 õpilast. [RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 2.3. [Kehtetu – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 2.4. Koolitervishoiuteenust võivad osutada lastearst, perearst, pereõde või kooliõde kas füüsilisest isikust ettevõtjana või juriidilise isiku kaudu. [RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 2.5. [Kehtetu – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 2.6. Koolitervishoiuteenuse osutamisel juhindub arst kooliarsti ametijuhendist (lisa 1), kooliõpilaste (7–18. a. 11. k. 29 p) arstliku profülaktilise abi juhendist (lisa 3), meditsiiniinstrumentaariumi normidest (lisa 4) ja sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. a määruse nr 15 “Nõuded õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” paragrahvides 2 ja 3 kehtestatud nõuetest koolitervishoiuteenuse osutamiseks. [RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 2.61. Koolitervishoiuteenuse osutamisel juhindub kooliõde kooliõpilaste (7–18. a. 11. k. 29 p) arstliku profülaktilise abi juhendist (lisa 3), sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 11 “Iseseisvalt osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu” ja sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. a määrusega nr 15 “Nõuded õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” kehtestatud nõuetest koolitervishoiuteenuse osutamiseks. [RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 3. Koolitervishoiu finantseerimine 3.1. [Kehtetu – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003 3.2. Koolitervishoiuteenuse eest tasub Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse 24. septembri määrusega nr 302 “Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu” paragrahvis 4 kehtestatud korras ja ulatuses. [RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 3.3. Koolis töötava tervishoiutöötaja kabineti kommunaal-, sisseseade- ja aparatuurikulud katab kooli pidaja. [RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 3.4. [Kehtetu – RTL 2009, 99, 1482 – jõust. 1.01.2010] 4. Aruandluse korraldamine 4.1. Koolitervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid vastavalt “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 47 lõike 2 alusel kehtestatud korrale. [RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] Lisa 1 Koolitervishoiu korraldamise juhendi juurde Kooliarsti ametijuhend 1. Kooliarsti põhikohustused on: 1.1. haigusi ennetav töö; 1.2. dispanseerne töö; 1.3. ravitöö; 1.4. tervisekasvatuslik töö; 1.5. kutsenõustamine; 1.6. töö analüüs. 2. Haigusi ennetav töö 2.1. Igal sügisel kontrollib õppeaasta algul kõikide esimeste klasside õpilaste tervist. 2.2. Kooliaasta algul teeb kõikide uute õpilaste arstliku läbivaatuse, määrates – õpilaste somaatilise ja psüühilise tervise seisundi, – füüsilise ja sugulise arengu, – kuuluvuse kehalise kasvatuse gruppi, – vajalikud tervistavad üritused. 2.3. Õppeaasta jooksul teeb arstliku profülaktilise läbivaatuse IV, VI, IX, X ja XII klassi õpilastele. 2.4. Analüüsib haigestumise ja koolitraumatismi olukorda ja organiseerib vastavaid preventiivseid üritusi. 2.5. Kooliarst koostab vastavalt vajadusele õpilaste vaktsineerimise plaani. [RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 2.6. Nakkushaiguste puhkemisel kehtestab vajaliku sanitaarrežiimi nakkuste leviku tõkestamiseks, informeerib kooli direktorit ja Terviseameti piirkondlikku talitust, jälgib nakkuskontaktseid. [RTL 2009, 99, 1482 – jõust. 1.01.2010] 2.7. Kontrollib õppetöö režiimi, osaleb koolikoormuse reguleerimises, jälgib tervisekaitse normatiivide täitmist, analüüsib kooliõpilaste tervislikku seisundit. 2.8. Kontrollib õpilaste toitlustamise organiseerimist, hindab toiduratsiooni. Informeerib puudustest Terviseameti piirkondlikku talitust, kooli direktorit, lapsevanemaid. [RTL 2009, 99, 1482 – jõust. 1.01.2010] 2.9. Organiseerib psühhoprofülaktilisi üritusi psüühilist korrektsiooni vajavatele õpilastele. 3. Dispanseerne töö 3.1. Jälgib dispanseersel arvel olevaid õpilasi. Korraldab neile lastele taastusravi üritusi vastavalt raviarsti soovitustele. 3.2. Reguleerib tervisehäiretega õpilaste koolikoormust ning teeb ettepanekuid nende õppetöö korraldamiseks. 4. Ravitöö 4.1. Suunab haigeid lapsi eriarstlikule konsultatsioonile, statsionaarsele ravile või uuringutele. 4.2. Teostab vajadusel õpilaste ambulatoorset vastuvõttu koolis ja määrab ravi. 5. Tervisekasvatuslik töö 5.1. Viib läbi ja korraldab koos pedagoogidega tervisekasvatuslikke vestlusi ning loenguid õpilastele ja kooli personalile. 5.2. Korraldab ja viib läbi tervisekasvatuslikke üritusi lastevanematele - perekoolid, loengud, vestlused nii rühmiti kui individuaalselt. 5.3. Nõustab tervisekasvatuse õpetajaid somaatilise ja psüühilise tervise küsimustes. 6. Kutsenõustamine 6.1. Aitab õpilastel orienteeruda kutsevalikus sõltuvalt nende tervislikust seisundist. 7. Töö aruanne ja analüüs 7.1. Täidab kehtiva dokumentatsiooni ning esitab jooksva aruandluse vastavalt kehtestatud korrale. 7.2. [Kehtetu – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003 7.3. Immuniseerimise aruandlus toimub sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 116 «Immuniseerimise korraldamise nõuded» nõuete kohaselt. [RTL 2009, 99, 1482 – jõust. 1.01.2010] Lisa 2 [Kehtetu – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003 Lisa 3 Koolitervishoiu korraldamise juhendi juurde [RTL 2009, 99, 1482 – jõust. 1.01.2010] Kooliõpilaste (7–18 a. 11 k. 29 p.) arstliku profülaktilise abi juhend Kooliõpilaste profülaktiliste läbivaatuste eesmärgiks on tervisehäirete varane avastamine, krooniliste haiguste dünaamika jälgimine ning tervisekasvatus. Profülaktiline läbivaatus toimub arsti, meditsiiniõe, lastevanemate ja koolipersonali koostöös. Arstliku profülaktilise läbivaatuse järgselt antakse hinnang lapse tervisele ning tervisehäirete või krooniliste haiguste korral määratakse kas eriarsti konsultatsioon, uuringud või tervistavad üritused koolis, kodus või raviasutuses. Arstliku profülaktilise läbivaatuse sisu Õe ülesanded: 1) füüsilise arengu hindamine – kaal, pikkus. Soovitav on välja arvestada Kettle’i indeks: kaal 2 I = ---------- kasv m Indeksi väärtused: füüsilise arengu taset võib hinnata ka tabelite alusel (vanus, sugu – kasv, kasv – kaal; vt Abitabelid pediaatritele. – TRÜ, 1989); 2) nägemisteravuse hindamine; 3) arteriaalse vererõhu määramine – mõõdetakse istuvas asendis puhkuse järgselt mõlemal käel. Tehakse 2 mõõtmist ja fikseeritakse viimase mõõtmise tulemused; 4) kuulmisteravuse hindamine – sosinkõne abil; 5) uriinis suhkru, valgu määramine – juhul, kui on võimalik muretseda koolile uriinisuhkru ja valgu määramise testrid. Arsti ülesanded Tutvub õe uuringute tulemustega, vestleb klassijuhatajaga, seejärel: 1) selgitab anamneesi, sealhulgas riskifaktorid – toitumise iseärasused, tegelemine kehakultuuriga, suitsetamine jne; 2) hindab tugi-liikumisaparaadi seisundit: rüht – eest- ja tagantvaates, küljelt, sammudes; skolioos – kere painutused ette eest- ja tagantvaates; 3) hindab puberteedi astet vastavalt rahvusvaheliselt väljatöötatud süsteemile ja annab puberteediastme hinde pallides; 4) vaatab läbi teised organsüsteemid. [RTL 2009, 99, 1482 – jõust. 1.01.2010] Lisa 4 Koolitervishoiu korraldamise juhendi juurde Kooliarsti kabineti sisustus ja meditsiiniinstrumentaarium KOOLIARSTI KABINET Sisustus 1.–17. [Kehtetud – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] 18. Väike külmutuskapp 1 Meditsiiniinstrumentaarium (arvestatud 700 õpilase kohta aastas) 1.–24. [Kehtetud – RTL 2003, 34, 519 – jõust. 17.03.2003] Anafülaktilise šoki vastased vahendid 1. Sol. Adrenalini 0,1% - 1,0 3 ampulli 2. Sol. Prednisoloni 30 mg in amp. 6 ampulli 3. Sol. Euphyllini 2,4% - 10,0 3 ampulli 4. Sol. NaCl 0,9% - 500,0 2 pudelit Ravimid 1. Analgini 0,5 a 10 tbl. 5 orig. 2. Paracetamoli 250 mg a 10 tbl. 5 orig. 3. Aspirini 0,5 a 20 tbl. 10 orig. 4. Nuuskpiiritus 1,0 in amp. 10 ampulli 5. Validoli a 10 tbl. 5 orig. 6. Corvaloli a 10 ml 5 orig. 7. Palderjanitinktuur a 25 ml 3 orig. 8. Meditsiiniline süsi a 10 tbl. 2 orig. 9. Sol. Pipolpheni 2,5% - 1,0 5 orig. 10. Vesinikülihapend a 6 tbl. 4 orig. 11. Briljantroheline 3% a 10 ml 6 orig. 12. Jood 2 orig. 13. Erütromütsiinsalv 2 orig. 14. Silmatilgad (Sol. Sulfacyli 20% - a 1,0) 10 orig.