Nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord

Fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud fond on kohustatud koostama järgmised aruanded

1) fondi investeeringute aruande vastavalt määruse lisale 1;

2) fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruande vastavalt määruse lisale 3, arvestades määruse lisas 2 sätestatut;

3) fondi osakute ja aktsiate aruande vastavalt määruse lisale 4.

(1) Käesoleva määruse lisade 1–4 kohaste aruannete aruandeperioodiks on kalendrikuu.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi jaoks on käesoleva määruse lisa 4 kohase aruande aruandeperioodiks kvartal.

(3) Aruannete esitamise tähtaeg on aruandeperioodile järgneva kuu kümnes kalendripäev.

(4) Juhul kui kuu kümnes kalendripäev on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(1) Fondi aruanded koostatakse rahalises vääringus.

(2) Aruannete koostamisel määratakse fondi varade ja kohustuste väärtus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes arvesse investeerimisfondide seaduse § 142 lõike 2 ja § 204 lõike 1 alusel kehtestatud fondi vara puhasväärtuse määramise korda.

(3) Aruannete koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisas 6 sätestatud mõistetest.

(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond on kohustatud esitama määrusega sätestatud aruanded Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML (eXtensible Markup Language) dokumendina.

(5) Aruannete esitamisel on fondi investeeringute aruande koodiks 570, fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruande koodiks 571, lepingulise fondi osakute aruande koodiks 572, aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate aruande koodiks 573.

(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond on elektroonilise andmevahetuse turvamiseks kohustatud kasutama avaliku võtmega algoritme, mida realiseerivad OpenPGP standardit toetavad rakendused.

(2) Andmevahetuse turvamine käesoleva määruse tähenduses on käesoleva määrusega kehtestatud turvameetmete kasutamine andmete elektroonilisel edastamisel ja vastuvõtmisel.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest «Digitaalallkirja seaduse» § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi kood, sõna «aruandlus», vastutava töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb plaaniliselt muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond on andmevahetuse korraldamiseks kohustatud määrama vastutava töötaja, kes tagab fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi võtmepaari ja vahetatud andmete käideldavuse.

(2) Vastutav töötaja tekitab fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi aruandluse võtmepaari, organiseerib selle kasutamise fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi andmeid edastavate töötajate poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsiooni poolt volitatud isikule (edaspidi võtmehaldur).

(3) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi aruandluse võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult fondi andmeid edastavad töötajad ja vastutav töötaja.

(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond signeerib elektrooniliselt edastatavad andmed fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi aruandluse isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

(5) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond dekrüpteerib Finantsinspektsioonilt elektroonilisel kujul saabunud andmed ning veendub nende autentsuses ja terviklikkuses.

(6) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(7) Signeerimine käesoleva määruse tähenduses on tegevus, mille käigus andmeüksus allkirjastatakse isikliku võtmega.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel fondivalitseja vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel plaanilisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, signeerides need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades adressaadi avalikku võtit.

(3) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta adressaatidele ning tekitatakse uued võtmepaarid. Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi vastutav töötaja või muu volitatud isik ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(4) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus ning vahetuse läbiviinud isikute andmed ning sõrmejäljed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(5) Nii plaaniliste võtmevahetuste kui ka eriolukordade tagajärjel kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

Rahandusministri 29. aprilli 1998. a määruse nr 33 «Fondivalitseja regulaarse aruandluse kord» lisad 2–5 ning 7–8 tunnistatakse kehtetuks.

(1) Käesolev määrus jõustub 2005. aasta 1. veebruaril.

(2) Käesoleva määruse kohased aruanded koostatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2005. aasta 1. veebruaril ja hiljem.

(3) Käesoleva määruse 1. jaanuaril 2010 jõustunud muudatusi kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 2010. aasta 31. jaanuaril või hiljem.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 1 [RTL 2009, 96, 1429 – jõust. 1.01.2010]

FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE1. Aruande valdkondAruande valdkonda kuuluvad kõik lepingulisse fondi või aktsiaseltsina asutatud fondile kuuluvad asjad, väärtpaberid ja muud õigused.2. Nõuded aruande koostamiseleÜhe reana tuleb näidata nende väärtpaberite, hoiuste ja muu vara turuväärtuse summa ning kogus, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Fondi investeeringute aruande kood on 570.3. Nõuded aruande struktuurileAruande struktuur jaguneb kahekümne üheks alaliigiks

1) investeeringu liik;

2) nimetus;

3) ISIN-kood;

4) emitendi institutsionaalne sektor;

5) lepinguline tähtaeg;

6) järelejäänud tähtaeg;

7) lepingujärgne lõpptähtpäev;

8) aruandevaluuta;

9) nimiväärtus;

10) krediidireiting;

11) reitinguagentuur;

12) riigi kood;

13) väärtpaberite kogus;

14) reguleeritud väärtpaberiturg;

15) väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas;

16) kauplemisvaluuta;

17) väärtpaberi kaubeldavus;

18) väärtpaberi keskmine soetusmaksumus;

19) investeeringu väärtus;

20) investeeringu osakaal;

21) väärtpaberi tagatus.4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

1) Investeeringu liigi identifikaator

Aktsia 1 Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia 2 Muu investeerimisfondi osak või aktsia 3 Rahaturuinstrument 4 Muu võlakiri 5 Tähtajaline hoius 6 Arvelduskonto 7 Tuletisväärtpaber 8 Kinnisasi 9 Muu vara 10 Laen 11

Siin näidatakse fondi investeeringu liik. Investeeringu liigi 1 «Aktsia» all näidatakse ka osaühingu osad.

Investeeringu liigi 2 «Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia» all näidatakse nende investeerimisfondide osakud või aktsiad, mille vara võib otseselt või läbi teiste investeerimisfondide paigutada aktsiatesse.

Investeeringu liigi identifikaatorite 2 ja 3 all ei näidata rahaturufondi osakuid. Rahaturufondi aktsiad või osakud näidatakse investeeringu liigi 4 «Rahaturuinstrument» all.

Investeeringu liigi 7 «Arvelduskonto» all näidatakse ka investeerimisfondide seaduse § 256 lõikes 5 nimetatud üleöödeposiidid.

Investeeringu liigi 5 «Muu võlakiri» all näidatakse ka investeerimisfondide seaduse §-s 260 nimetatud pandikirjad.

2) Nimetus

Siin näidatakse fondi investeeringu nimetus.

Investeeringu liigi 6 «Tähtajaline hoius» puhul näidatakse investeeringu nimetuses hoiuse kaasanud krediidiasutuse ärinimi. Investeeringu liigi 7 «Arvelduskonto» puhul näidatakse investeeringu nimetuses krediidiasutuse ärinimi, kelle juures on avatud fondi arvelduskonto.

Investeeringu liigi 9 «Kinnisasi» puhul näidatakse investeeringu nimetuses lisaks kinnisasja nimetusele ka kinnisasja registritunnus (katastriüksuse tunnus) kinnisasja asukohariigi vastavas registris, selle olemasolu korral.

Investeeringu liigi 11 «Laen» puhul näidatakse investeeringu nimetuses laenu saaja nimi.

3) ISIN-kood

ISIN-kood märgitakse kõigi investeeringu liikide puhul, välja arvatud tähtajalised hoiused, arvelduskontod ja kinnisasjad. Kui investeeringul ISIN-kood puudub, märgitakse siia XX.

4) Emitendi institutsionaalne sektor

Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Keskpank 12 Määramata 11

Täidetakse kõigi investeeringu liikide kohta välja arvatud kinnisasjad. Kinnisasja puhul märgitakse emitendi institutsionaalse sektori koodiks 11 «Määramata».

Tähtajalise hoiuse ja arvelduskonto puhul määratakse emitendi identifikaator hoiuse kaasanud äriühingu alusel.

Emitendi institutsionaalse sektori määratlemisel lähtutakse isikust, kes on väärtpaberi emitent, mitte aga väärtpaberi müüja (vahendaja).

Laenu puhul määratakse emitendi identifikaator laenu saaja tegevusala alusel.

5) Lepingulise tähtaja identifikaator

Tähtajata 1 Kuni 1 kuu 2 1 kuni 3 kuud 3 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline lunastustähtaeg. Tähtajaliste hoiuste või laenude puhul näidatakse hoiuse või laenu lepingujärgne tähtaeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul on tähtaja identifikaatoriks 1 «Tähtajata».

6) Järelejäänud tähtaja identifikaator

Tähtajata 1 Kuni 1 kuu 2 1 kuni 3 kuud 3 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi lunastustähtajani järelejäänud aeg. Tähtajaliste hoiuste või laenude puhul näidatakse aruandekuupäevast lepingujärgse tähtajani järelejäänud aeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul on järelejäänud tähtaja identifikaatoriks 1 «Tähtajata».

7) Lepingujärgne lõpptähtaeg

Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline lunastustähtpäev, tähtajalise hoiuse või laenu lepingujärgne lõpptähtpäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul märgitakse siia 0 (null).

8) Aruandevaluuta

Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaber või muu vara on nomineeritud. Väärtpaberite puhul näidatakse aruandevaluuta kood vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kinnisasjade puhul märgitakse valuuta koodiks EEK.

9) Nimiväärtus

Siin näidatakse ühe väärtpaberi nimiväärtus või laenu lepinguline summa aruandevaluutas. Nimiväärtus näidatakse täisühikuteni ümardatuna. Nimiväärtuse või laenu lepingulise summa puudumisel märgitakse siia 0 (null).

10) Krediidireiting

Siin näidatakse väärtpaberi emitendi krediidireiting.

Krediidireitingu puudumisel märgitakse siia 0 (null).

11) Reitinguagentuur

Moody’s Investors Service 1 Standard&Poor’s Corporation 2 Fitch IBCA 3 Muu reitinguagentuur 4

Siin näidatakse krediidireitingu määranud reitinguagentuuri identifikaator.

Krediidireitingu puudumisel märgitakse siia 0 (null).

12) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi, laenu saaja või hoiuse kaasanud krediidiasutuse residentsuse järgi. Kinnisasja puhul näidatakse riigi kood kinnisasja asukohariigi järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigi koodiks XX.

13) Väärtpaberite kogus

Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberite arv. Ülejäänud investeeringu liikide (tähtajalised hoiused, arvelduskontod ja kinnisasjad) puhul märgitakse siia 0 (null).

14) Reguleeritud väärtpaberiturg

Siin näidatakse reguleeritud väärtpaberituru nimetus, mille noteeringu alusel on fikseeritud kaubeldava väärtpaberi turuhind fondi aktivate turuväärtuse määramisel. Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null). Siin ei näidata vahendaja nimetust, kellelt väärtpaber osteti.

15) Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas

Siin näidatakse kauplemisvaluutas fikseerituna aruandereal kajastatud väärtpaberi turuväärtus või õiglane väärtus, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 142 lõike 2 ning § 204 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas näidatakse ümardatuna vähemalt kahe komakohani.

Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null).

16) Kauplemisvaluuta

Siin näidatakse valuuta kood, milles on fikseeritud kaubeldava väärtpaberi turuhind reguleeritud väärtpaberiturul.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega.

Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null).

17) Väärtpaberi kaubeldavus

Mittekaubeldav väärtpaber 0 Kaubeldav väärtpaber 1

Kui väärtpaberiga kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul, on tema identifikaatoriks 1 «Kaubeldav väärtpaber». Väärtpaberitega, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul ja ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 «Mittekaubeldav väärtpaber».

18) Väärtpaberi keskmine soetusmaksumus

Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberi keskmine soetusmaksumus. Keskmine soetusmaksumus esitatakse kauplemisvaluutas.

Väärtpaberi keskmine soetusmaksumus kauplemisvaluutas näidatakse ümardatuna vähemalt kahe komakohani.

Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null).

19) Investeeringu väärtus

Täidetakse kõikide investeeringu liikide kohta. Siin näidatakse investeeringu turuväärtus või õiglane väärtus Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 142 lõike 2 ning § 204 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Väärtpaberite puhul võrdub investeeringu turuväärtus järgnevate näitajate korrutisega: väärtpaberite arv, väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas, väärtpaberi turuväärtuse määramisel aluseks võetav kauplemisvaluuta ostukurss. Laenude puhul näidatakse laenujääk aruandekuupäeva seisuga.

Investeeringu väärtus näidatakse ümardatuna täisühikuteni.

20) Investeeringu osakaal

Täidetakse kõikide investeeringu liikide kohta. Siin näidatakse investeeringu osakaal fondi aktivate turuväärtusest. Osakaal arvutatakse protsentides ja esitatakse formaadis osakaal jagatud 100-ga ümardades nelja komakohani.

21) Väärtpaberi tagatus

Tagamata 0 Tagatud 1

Siin näidatakse, kas väärtpaber on riigi poolt tagatud või mitte. Tagamata investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 «Tagamata». Tagatud väärtpaberitena märgitakse ka need väärtpaberid, mille emitent või tagaja on investeerimisfondide seaduse § 259 lõike 1 punktis 3 nimetatud rahvusvaheline organisatsioon.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 2

FONDI KOHUSTUSTE, TASUDE JA VÄLJAMAKSETE ARUANDE KOOSTAMISE JUHENDFondi kohustuste aruandes näidatakse kõik fondi kohustused aruandeperioodi lõpu seisuga, samuti kõik aruandeperioodil fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud, osakuomanikele või aktsionäridele tehtud väljamaksed ja fondi puhasväärtus.1. Fondi kohustused

1.1. Valitsemistasu võlgnevus

Siin näidatakse valitsemistasu võlgnevus aruandeperioodi lõpu seisuga.

1.2. Depootasu võlgnevus

Siin näidatakse depootasu võlgnevus aruandeperioodi lõpu seisuga, juhul kui fondil on depositoorium.

1.3. Võlgnevus tagasivõetud osakute eest

Siin näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga võlgnevus tagasivõetud osakute eest.

1.4. Laenud

Siin näidatakse võetud laenude jääk koos tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intressidega.

1.5. Muud kohustused

Siin näidatakse ülejäänud, kirjetel 1.1 – 1.4 kajastamata fondi kohustused aruandeperioodi lõpu seisuga.2. Fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud

2.1. Makstud valitsemistasu

Siin näidatakse investeerimisfondide seaduse § 150 lõikes 2 või § 205 lõikes 2 sätestatud valitsemistasu, mis on aruandeperioodil fondi arvel makstud.

2.2. Makstud depootasu

Siin näidatakse investeerimisfondide seaduse § 150 lõikes 3 või § 205 lõikes 4 sätestatud depootasu, mis on aruandeperioodil fondi arvel makstud.

2.3. Muud fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud

Siin näidatakse ülejäänud, kirjetel 2.1 – 2.2 kajastamata aruandeperioodil fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud.3. Väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikeleSiin näidatakse aruandeperioodil tehtud väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele, kui sellised väljamaksed on vastavalt investeerimisfondide seaduse § 152 lõikele 1 fondi tingimustega ette nähtud.4. Fondi vara puhasväärtusSiin näidatakse fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 3 [RTL 2009, 96, 1429 – jõust. 1.01.2010]

FONDI KOHUSTUSTE, TASUDE JA VÄLJAMAKSETE ARUANNE1. Aruande esitamineAruande kood on 571.Ühe reana tuleb näidata nende väljastatud fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete väärtused, mille identifikaatorid langevad kokku.2. Aruanderea struktuur

1) Kirje identifikaator;

2) Väärtus;

3) Riigi kood.3. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirje identifikaatorid

KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Fondi kohustused 6000 Valitsemistasu võlgnevus 6001 Depootasu võlgnevus 6002 Võlgnevus tagasivõetud osakute eest 6003 Laenud 6004 Muud kohustused 6005 Fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud 6006 Makstud valitsemistasu 6007 Makstud depootasu 6008 Muud fondi arvel makstud tasud ja kaetud kulud 6009 Väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele 6010 Fondi vara puhasväärtus 6011

2) VäärtusKirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

3) Riigi koodNäidatakse ainult kohustuste kirjete (identifikaatorid 6001 – 6005) kohta. Riigi kood määratakse selle subjekti residentsuse alusel, kelle ees on fondil kohustus. Riigi kood näidatakse suurte tähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Teiste kirjete identifikaatorite puhul ja kui residentsust pole võimalik määrata, märgitakse riigi koodiks XX.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 4 (rahandusministri 15.12.2009. a määruse nr 61 sõnastuses) [RTL 2009, 96, 1429 – jõust. 1.01.2010]

FONDI OSAKUTE JA AKTSIATE ARUANNE1. Aruande valdkondKõik lepingulise fondi osakud, sealhulgas investeerimisfondide seaduse § 108 lõikes 1 nimetatud eriliigilised osakud. Kõik aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiad.2. Nõuded aruande koostamiseleÜhe reana tuleb näidata nende osakute või aktsiate kohta esitatavad andmed, mille identifikaatorid langevad kokku.Lepingulise fondi jaoks on Fondi osakute ja aktsiate aruande kood 572. Aktsiaseltsina asutatud fondi jaoks on Fondi osakute ja aktsiate aruande kood 573.3. Nõuded aruande struktuurileAruande struktuur jaguneb üheteistkümneks alaliigiks

1) osaku või aktsia nimetus;

2) osaku või aktsia ISIN-kood;

3) osaku või aktsia puhasväärtus;

4) väljastatud osakute või aktsiate arv;

5) tagasivõetud osakute või aktsiate arv;

6) väljastatud ja tagasivõtmata osakute või aktsiate arv;

7) osakuomanike või aktsionäride arv;

8) osakuomaniku või aktsionäri liik;

9) osakuomaniku või aktsionäri residentsus;

10) väljastatud osakute või aktsiate väärtus;

11) tagasivõetud osakute või aktsiate väärtus.4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele

1) Osaku või aktsia nimetus

Siin näidatakse fondi tingimustes nimetatud ning investeerimisfondide seaduse § 108 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav fondi osaku nimetus. Aktsiaseltsina asutatud fondide puhul märgitakse fondi nimetuse lõppu sõna «aktsia».

2) Osaku või aktsia ISIN-kood

Siin näidatakse osaku või aktsia ISIN-kood. ISIN-koodi puudumisel, märgitakse XX.

3) Osaku või aktsia puhasväärtus

Siin näidatakse fondi osaku või aktsia puhasväärtus. Osaku või aktsia puhasväärtus näidatakse Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus täpsusega neli kohta pärast koma.

4) Väljastatud osakute või aktsiate arv

Siin näidatakse aruandeperioodil väljastatud osakute või aktsiate arv.

5) Tagasivõetud osakute või aktsiate arv

Siin näidatakse aruandeperioodil tagasivõetud osakute või aktsiate arv.

6) Väljastatud ja tagasivõtmata osakute või aktsiate arv

Siin näidatakse väljastatud ja tagasivõtmata osakute või aktsiate arv aruandeperioodi lõpu seisuga.

7) Osakuomanike või aktsionäride arv

Siin näidatakse osakuomanike või aktsionäride arv aruandeperioodi lõpu seisuga.

8) Osakuomaniku või aktsionäri liik

Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Määramata 11

Osakuomaniku või aktsionäri liik 11 ehk «Määramata» märgitakse juhul kui ei ole võimalik osakuomaniku või aktsionäri liiki määrata.

9) Osakuomaniku või aktsionäri residentsus

Siin näidatakse riigi kood osaku või aktsia omandatud isiku residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus osakuomanik või aktsionär resideerub, pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

10) Väljastatud osakute või aktsiate väärtus

Siin näidatakse aruandeperioodil väljastatud osakute või aktsiate väärtus kokku Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus. Aruandeperioodil väljastatud osakute või aktsiate väärtus kokku on igapäevaselt väljastatud osakute või aktsiate arvu ja vastava osaku või aktsia vähemalt nelja komakohalise täpsusega puhasväärtuse korrutiste summa. Korrutised summeritakse eelnevalt ümardamata ning kokku summa ümardatakse täisühikuni.

11) Tagasivõetud osakute või aktsiate väärtus

Siin näidatakse aruandeperioodil tagasivõetud osakute või aktsiate väärtus kokku Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus. Aruandeperioodil tagasivõetud osakute või aktsiate väärtus kokku on igapäevaselt tagasivõetud osakute või aktsiate arvu ja vastava osaku või aktsia vähemalt nelja komakohalise täpsusega puhasväärtuse korrutiste summa. Korrutised summeritakse eelnevalt ümardamata ning kokku summa ümardatakse täisühikuni.

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 5 [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1429 – jõust. 1.01.2010]

Rahandusministri 7. jaanuari 2005. a määruse nr 4 «Nõuded investeerimisfondi aruannete sisule, aruannete koostamise metoodika ning esitamise kord» lisa 6

LISADES KASUTATUD MÕISTEDKäesoleva määruse lisades kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:1. Emitendi institutsionaalse sektori määratlemisel kasutatud mõisted

1.1. Krediidiasutuse all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühingut.

1.2. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone

a) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus;

b) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused;

c) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid).

1.3. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut (nt Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa).

1.4. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse sihtasutusi, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus.

1.5. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, sh kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi.

1.6. Kindlustusandja all mõistetakse «Kindlustustegevuse seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühingut.

1.7. Pensionifondi all mõistetakse «Kogumispensionide seaduse» §-s 3 sätestatud lepingulist investeerimisfondi. Siia alla kuuluvad ka välisriikide pensionifondid vastavalt nende riikide õigusaktides sätestatule.

1.8. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud äriühingut (nt investeerimisühingud, hoiu-laenuühistud, fondivalitsejad, liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad ettevõtjad, kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid osutavad ettevõtjad jne). Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka teised investeerimisfondid ja Tagatisfond.

1.9. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» §-le 1, v.a sihtasutused, mida kajastatakse kohaliku omavalitsuse ja muude eelarveväliste fondide all.

1.10. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses, v.a «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Siia alla kuuluvad ka riigitulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus).

1.11. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale.

1.12. Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on korraldada raharinglust nii oma koduriigis kui ka välisriikidega.2. Väärtpaberi kohta kasutatud mõisted

2.1. Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 1.

2.2. Aktsia all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktile 1.

2.3. Võlakirja all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktile 2.

2.4. Rahaturuinstrumendi all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaberit. Rahaturuinstrumendina käsitletakse ka rahaturufondi aktsiat või osakut.

2.5. Investeerimisfondi aktsia või osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab aktsionäri või osakuomaniku osalust fondi varast.

2.6. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2.

2.7. ISIN-kood (International Security Identification Number) on ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse emiteerimisel vastavasse registrisse vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt.3. Fondi arvelduskonto ja tähtajalise hoiuse kohta kasutatud mõisted

3.1. Fondi arvelduskonto all mõistetakse seaduse §-s 99 nimetatud fondi arvelduskontot.

3.2. Kõiki muid investeerimisfondi hoiuseid krediidiasutustes peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvelduskonto ning seaduse § 256 lõikes 5 nimetatud üleöödeposiidi käsitatakse käesoleva määruse mõistes tähtajaliste hoiustena.