Eesti Vabariigi rahaseadus

Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid).

Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale. pangatähtede ja müntide nimiväärtuse ning nende kujunduse.

Maksevahend

Eesti Vabariigi raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus

Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Eesti krooni teiste valuutade vastu vahetamise tingimused ja korra .

Vigastatud ja rikutud Eesti Vabariigi pangatähti ja münte võtavad vastu ning asendavad uutega Eesti Pank ning tema volitatud pangad tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning on tervikuna loetav selle seeria ja number; mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg. Muud juriidilised isikud ei ole kohustatud vigastatud ja rikutud pangatähti ega münte vastu võtma.

(1) Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba või teenuse müügil või selle eest tasumisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

1) Tarbijakaitseamet;

2) politseiasutus.

Käesolev seadus jõustub Eesti krooni käibelelaskmise päevast.