Põllumajandusminister — Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine): 8.09.2006 nr 95 (RTL 2006, 69, 1280) 22.09.2006 13.03.2007 nr 22 (RTL 2007, 24, 429) 25.03.2007, osaliselt 1.05.2007 28.05.2008 nr 53 (RTL 2008, 46, 639) 9.06.2008 5.03.2009 nr 30 (RTL 2009, 25, 323) 20.03.2009 8.12.2009 nr 119 (RTL 2009, 93, 1348) 1.01.2010 Määrus kehtestatakse «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 3 lõike 3, § 26 lõike 4, § 65 lõigete 4 ja 7, § 73 lõigete 5 ja 7, § 74 lõike 5, § 75 lõigete 2 ja 4, § 96 lõike 2, § 97 lõigete 2 ja 10, § 101 lõike 4, § 104 lõike 4, § 105 lõike 5 ning § 117 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse teraviljaseemne kategooriad ja neile esitatavad kvaliteedinõuded, hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid, seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäärad, seemne tootmise nõuded, proovide suurused ning seemne nõuetekohasuse kindlakstegemise nõuded, seemne sertifitseerimise kord ning nõuded, sertifitseeritavate liikide loetelu, seemne sertifitseerimist tõendava dokumendi sisu nõuded ja kehtivusaeg, pakendamise nõuded, pakendamisloa taotluse sisu ja vormi nõuded, pakendamisloa sisu nõuded, seemne pakendamise ja müügipakendi sulgemise ning seemne müügipakendi märgistamise nõuded, sertifitseerimist või kontrollimist tõendavate dokumentide väljaandmise kord ning etikettide sisu ja vormi nõuded, lõpuni sertifitseerimata teraviljaseemne partii etiketi ja saatedokumendi nõuded, seemne turustamise nõuded ning nõuded järelkontrolli ulatuse ja sageduse kohta. (2) Määrusega kehtestatakse sellise seemne tootmise nõuded, mida kavatsetakse kasutada teraviljaliigi taimede kasvatamiseks põllumajandussaaduse saamiseks, välja arvatud kasvatamiseks dekoratiivsel eesmärgil, või seemne tootmiseks. 2. peatükk TERAVILJALIIKIDE LOETELU JA TERAVILJASEEMNE KATEGOORIAD § 2. Teraviljaliikide loetelu Määruse nõudeid kohaldatakse järgmiste teraviljaliikide suhtes: 1) harilik kaer (Avena sativa L.); 2) harilik oder (Hordeum vulgare L.); 3) harilik nisu (Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol.); 4) harilik rukis (Secale cereale L.); 5) kõva nisu (Triticum durum Desf.); 6) mais, välja arvatud lõhenev mais ja magusmais (Zea mays L.); 7) spelta nisu (Triticum spelta L.); 8) tritikale (xTriticosecale Wittm.); 9) punktides 1–8 nimetatud liikide hübriidsordid ja sisearetusliinid. § 3. Maisi hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid Maisi hübriidsordi ja sisearetusliini tüübid on järgmised: 1) risttolmleja sort – piisavalt ühtlik ja püsiv sort; 2) sisearetusliin – piisavalt ühtlik ja püsiv liin, mis on saadud korduval viljastamisel sama taime õietolmuga; 3) lihthübriidsort – kahe sisearetusliini ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 4) topelthübriidsort – kahe lihthübriidsordi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 5) kolmekordselt ristatud hübriidsort – sisearetusliini ja lihthübriidsordi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 6) top-cross hübriidsort – sisearetusliini või lihthübriidsordi ja isetolmleva sordi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 7) sortidevaheline hübriidsort – kahe risttolmleva sordi eliitseemnest kasvanud taimede ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond. § 4. Teraviljaseemne kategooriad ning nende tähistused (1) Supereliitseemne kategooria seeme tähistusega SE on seeme, mis: 1) on toodetud õiguslikul alusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) vastab supereliitseemne kohta kehtestatud nõuetele; 3) on ette nähtud selles paragrahvis nimetatud kategooria seemne tootmiseks; 4) on sertifitseeritud. (2) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra, hariliku rukki ja tritikale eliitseemne kategooria seeme tähistusega E, välja arvatud hübriidsordi eliitseeme, on seeme, mis: 1) on toodetud õiguslikul alusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) on ette nähtud eliitseemne või selles paragrahvis nimetatud kategooriate seemne tootmiseks; 3) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele; 4) on sertifitseeritud. (3) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra, hariliku rukki ja isetolmleva tritikale hübriidsordi eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on seeme, mis: 1) on ette nähtud hübriidsordi tootmiseks; 2) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele; 3) on sertifitseeritud. (4) Maisi eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on seeme, mis: 1) risttolmleva sordi puhul on toodetud õiguslikul alusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) on ette nähtud selle sordi kategooria sertifitseeritud seemne või top-cross hübriidsordi või sortidevahelise hübriidsordi seemne tootmiseks; 3) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele; 4) on sertifitseeritud. (5) Sisearetusliini eliitseemne kategooria seeme tähistusega E on seeme, mis: 1) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele; 2) on sertifitseeritud. (6) Lihthübriidsordi eliitseemne kategooria seeme tähistusega F 1 on seeme, mis: 1) on ette nähtud kahe- ja kolmekordselt ristatud või top-cross hübriidsordi tootmiseks; 2) vastab eliitseemne kohta kehtestatud nõuetele; 3) on sertifitseeritud. (7) Hariliku rukki ja maisi sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C on seeme, mis: 1) põlvneb otse eliitseemnest; 2) on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks; 3) vastab sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud nõuetele; 4) on sertifitseeritud. (8) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C 1 on seeme, mis: 1) põlvneb otse selle sordi esimese või teise põlvkonna eliitseemnest; 2) on ette nähtud teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks või külviseemnena kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks; 3) vastab esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud nõuetele; 4) on sertifitseeritud. (9) Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kategooria seeme tähistusega C 2 on seeme, mis: 1) põlvneb otse selle sordi esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest või tootja taotlusel ka esimese või teise põlvkonna eliitseemnest põlvnevast seemest; 2) on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks muul eesmärgil kui turustamisotstarbelise seemne tootmiseks; 3) vastab teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud nõuetele; 4) on sertifitseeritud. 3. peatükk TERAVILJALIIKIDE SEEMNE TOOTMISE JA SERTIFITSEERIMISE NÕUDED § 5. Teraviljaseemne kvaliteedinõuded Teraviljaseemne kvaliteedinõuded kategooriate kaupa on kehtestatud lisas 1. § 6. Tootmise nõuded (1) Supereliit- või eliitseemne tootmise korral samal kasvukohal peab sama liigi teise sordi või sama sordi mittesordiehtsa teraviljaseemne või madalama kategooria seemne kasvatamisest olema möödunud vähemalt kaks aastat, sertifitseeritud seemne tootmise korral samal kasvukohal vähemalt üks aasta. (2) Teraviljaseemne tootmise korral peab välistama toodetava seemne segunemise mis tahes viisil naabruses asuvalt seemnepõllult pärit seemnega. § 7. Hübriidsordi seemne tootmise nõuded (1) Hübriidsordi seemne tootmise korral peavad ristlusvanemad, kaasa arvatud viljatud (edaspidi steriilsed) isastaimed ja viljakad (edaspidi fertiilsed) taastatud isastaimed, olema sordiehtsad ja -puhtad. (2) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral peavad selleks kasutatavad ristlusvanemad olema piisavalt sordiehtsad ja -puhtad. (3) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne tootmise korral peab isassteriilseid taimi olema vähemalt 98%. (4) Hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilsust taastavat taime. (5) Kui hariliku rukki hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral kasutatakse steriilset emastaime ja isastaime, mis ei taasta fertiilsust, siis toodetakse seemet: 1) segades sobivas vahekorras seemnepartiisid, kus kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime, või 2) kasvatades isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime sordile sobivas vahekorras. (6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral: 1) tuleb tagada, et isastaimed tolmlevad emastaimede õitsemise ajal piisavalt; 2) võimaluse korral eemaldatakse tolmukad; 3) kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ületada 1% põldtunnustamisel ja 2% kõigil põldtunnustamistel kokku. (7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad. § 8. Vahemaa nõuded (1) Teraviljaseemne tootmise korral peavad taimed olema kaitstud võõrtolmlemise eest. (2) Lõikes 1 nimetatud taimede võõrtolmlemise eest kaitsmiseks peab seemnepõld olema võõrtolmlemist võimaldavate taimedega põldudest eraldatud kas piisava vahemaaga või selles paragrahvis nimetatud juhul piisavat kaitset tagaval muul viisil. (3) Teravilja supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja naabruses asuva teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine: Liik Vahemaa (m) supereliit- ja eliitseeme sertifitseeritud seeme 1) hariliku rukki sort, välja arvatud hübriidsort 300 250 2) isetolmlev tritikale sort 50 20 3) maisi sort 200 100 (4) Hariliku rukki hübriidsordi supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seeme tootmise korral on väikseim vahemaa seemnepõllu ja teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastavate taimedega põllu vahel järgmine: Liik Vahemaa (m) supereliit- ja eliitseeme sertifitseeritud seeme isassteriilsete taimede kasutamise korral isassteriilsete taimede kasutamata jätmise korral 1000 600 500 300 (5) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi tootmise korral on väikseim vahemaa emastaimedega seemnepõllu ja sama liigi teise sordi põllu vahel, mis võib põhjustada võõrtolmlemist, 25 meetrit. (6) Lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuet vahemaa kohta ei kohaldata, kui seemnepõld on võõrtolmlemise eest piisavalt kaitstud. § 9. Sertifitseerimise kord (1) Põllumajandusamet sertifitseerib teraviljaseemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Teraviljaseemne sertifitseerimise nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehakse põldtunnustamine ning korraldatakse proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (2) Teraviljaseemne sertifitseerimiseks esitab taotluse sordi omanik, esindaja või säilitaja 15. maiks Põllumajandusametile. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (3) Põldtunnustamist teeb järelevalveametnik või sertifitseeritud seemne kategooria puhul volitatud põldtunnustaja. (4) Hariliku odra, hariliku kaera, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu, hariliku rukki ja tritikale sertifitseeritud seemne tootmise korral peab taimik olema kasvuperioodil põldtunnustatud vähemalt üks kord. (5) Maisi kasvatamise korral põldtunnustatakse seemnepõld õitsemisperioodil järgmiselt: 1) vabalt tolmleva sordi seemne tootmise puhul üks kord; 2) hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise puhul kolm korda; 3) lihthübriidsordi supereliit- või eliitseemne tootmise puhul neli korda; 4) sisearetusliini seemne tootmise puhul neli korda. (6) Sertifitseerimise nõuetele vastava teraviljaseemne partii kohta väljastab Põllumajandusamet põldtunnustamise, laboratoorse analüüsi ja järelkontrolli põldkatsete tulemusi arvestades lisas 2 toodud vormi kohase seemnetunnistuse ning nõuetekohased etiketid või määrab trükkida lubatud etikettide arvu. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] § 10. Seemnepõllu nõuded (1) Põldtunnustamine tehakse taimede sellises arengustaadiumis, mis võimaldab adekvaatselt hinnata taimede liigiehtsust ja -puhtust, sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate levikut. (2) Põldtunnustatava seemnepõllu ääred peavad olema niidetud. (3) Seemnepõllul ei tohi esineda eelkultuurist pärit taimi, mille seemet on kasvava liigi ja sordi seemnest laborikatse käigus raske eraldada, samuti umbrohutaimi või teiste liikide taimi määral, mis võib mõjutada kasvava taimiku liigiehtsust ja -puhtust ning sordiehtsust ja -puhtust või määral, mis takistab põldtunnustamist. (4) Hariliku rukki hübriidsordi mittesordiehtsaid taimi, mis ei vasta ristamisel kasutatud sordi nõuetele, võib esineda seemnepõllul järgmiselt: 1) supereliit- või eliitseemne tootmise puhul üks taim 30 m2 kohta; 2) sertifitseeritud seemne tootmise puhul emastaime puhul üks taim 10 m2 kohta. (5) Taimekahjustajaid võib seemnepõllul esineda võimalikult vähe. Seemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate leviku hindamisel kontrollitakse taimekahjustaja esinemist seemnepõllul visuaalselt. Teraviljaseemne kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate loetelu ja nende esinemise piirmäär supereliit- ja eliitseemne ning sertifitseeritud seemne tootmise korral on toodud lisas 3. (6) Maisi hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise korral, kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ühel põldtunnustamisel ületada 1% ja kõigil põldtunnustamistel kokku 2%. (7) Maisi hübriidsordi taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 millimeetri pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad. (8) Hariliku kaera sertifitseeritud seemne tootmise korral ei tohi seemnepõllul esineda tuulekaera. Tuulekaera esinemise korral seemnepõld prakeeritakse. [RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007] § 11. Sordiehtsuse ja -puhtuse nõuded (1) Sertifitseeritav seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas, sisearetusliini seeme peab oma omadustelt olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Sordipuhtust kontrollitakse järelkontrolli katsete käigus. (2) Sisearetusliini taimed on sordiehtsad ja -puhtad, kui kasvavate taimede välistunnused vastavad sordikirjeldusele. (3) Hübriidsordi seeme on piisavalt sordiehtne ja -puhas, kui seeme vastab iga ristlusvanema seemne sordiehtsuse ja -puhtuse kohta esitatud nõuetele. (4) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidsordi sertifitseeritud seemne sordipuhtus peab olema vähemalt 90%. (5) Hariliku rukki hübriidsordi sordiehtsus ja -puhtus peab vastama ka isassteriilsuse taastamise nõuetele. (6) Maisi hübriidsordi supereliit- või eliitseeme ja sertifitseeritud seemne sordipuhtus ristlusvanema sordiehtsate taimede osas on vähemalt järgmine: Kategooria Taim Sordipuhtus Supereliit- või eliitseeme Sisearetusliin 99,9% Lihthübriidsordi iga koostisosa 99,9% Vabalt tolmlev sort 99,5% Sertifitseeritud seeme Sisearetusliin 99,8% Lihthübriidsordi iga koostisosa 99,8% Vabalt tolmlev sort 99% (7) Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamist, peab hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu ja spelta nisu sordipuhtus olema vähemalt 99,7% ja isetolmleva tritikale sordipuhtus olema vähemalt 99,0%. (8) Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale minimaalne hübriidsus peab olema 95%. Kui hübriidsus määratakse enne sertifitseerimist laboratoorse seemneanalüüsiga, ei nõuta hübriidsuse määramist põldtunnustamise käigus. (9) Hariliku rukki hübriidsordi seemne sertifitseerimisel arvestatakse järelkontrolli katsete tulemusi. Järelkontrolli katsed tehakse supereliit- või eliitseemnest võetud proovidega, et teha kindlaks, kas eliitseemne omadused vastavad ristlusvanema kohta esitatud sordiehtsuse ja -puhtuse ning isassteriilsuse nõuetele. § 12. Proovi võtmine ja proovi suurus (1) Järelevalveametnik või volitatud seemneproovi võtja võtab müügikonditsiooni viidud seemnepartiist rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt seemneproovi teraviljaseemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri Põllumajandusameti turvakleebise või plommiga. Seemnepartii omanik tagab metoodikakohase juurdepääsu pakendile või konteinerile. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (11) Automaatse proovivõtmisseadmega sertifitseeritavast seemnepartiist seemneproovi võtmine toimub järelevalveametniku järelevalve all. Automaatse proovivõtmisseadme peab olema nõuetekohaseks tunnistanud Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (edaspidi ISTA) akrediteeritud laboratoorium. [RTL 2009, 25, 323 – jõust. 20.03.2009] (2) Sertifitseeritav seemnepartii peab olema ühtlase kvaliteediga ja teistest partiidest eraldatud ning nõuetekohaselt märgistatud. (3) Seemnepartii maksimaalne lubatud kaal ja võetava proovi suurus on kehtestatud lisas 4. Seemnepartii maksimaalne kaal võib olla kuni 5% lubatust suurem. (4) Tuulekaeraga saastatuse kahtluse korral peab võtma 3000 grammi suuruse proovi tuulekaerasisalduse määramiseks. § 13. Seemne kvaliteeti vähendavad taimekahjustajad (1) Seemne kvaliteeti vähendavaid taimekahjustajaid võib seemnepartiis esineda võimalikult vähe. (2) Proovi analüüsimisel määratakse odra triiptõbe (PyrenephoragramineaIto et Kurib.) üksnes sellele haigusele vastuvõtliku sordi seemnepartiis. Haigusetekitaja esinemise korral on soovitatav seemnepartii puhtida. (3) Proovi analüüsimisel määratakse nisu, odra ja kaera lendnõge üksnes sellele haigusele vastuvõtliku sordi seemnepartiis. Lendnõe esinemise piirmäärad ja sellest tulenevad hinnangud on järgmised: Taimehaigus Esinemise piirmäär (% või eost/g) Hinnang 1) nisu lendnõgi ja odra lendnõgi (Ustilago nuda (Jensen) Rostrup) 0,5% seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene 0,6–0,9% seeme soovitatakse puhtida 1,0–2,9% seeme tuleb puhtida >= 3,0% seemet ei sertifitseerita 2) kaera lendnõgi (Ustilago avenae (Pers.) Rostrup) 1000 eost/g seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene 1000–5000 eost/g seeme soovitatakse puhtida >5000 eost/g seeme tuleb puhtida 3) kõvanõgi (Tilletia caries (DC) Tul) 1000 eost/g seeme tuleb puhtida >1000 eost/g seemet ei sertifitseerita (4) Proovi analüüsimisel võib tungaltera (Claviceps purpurea) proovis esineda järgmiselt: Kategooria Tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiumide või sklerootsiumi tükkide maksimaalne lubatud arv 1) supereliit- või eliitseeme 1 2) sertifitseeritud seeme 3 § 14. Sertifitseeritava teraviljaseemne nõuded (1) Sertifitseeritakse teraviljaseeme, mis on liigi- ja sordiehtne, liigi- ja sordipuhas, on läbinud järelkontrolli katsed ning vastab kvaliteedi, sealhulgas põlvnemise ning taimetervise nõuetele. (2) Põllumajandusamet sulgeb nõuetekohase seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (3) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemnepartii sertifitseeritakse, kui seeme: 1) põlvneb otse teises liikmesriigis või «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 109 lõikes 1 nimetatud riigis toodetud supereliit-, eliit- või esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest; 2) on tootjariigis koristatud; 3) on tootjariigis tehtud põldtunnustamise käigus tunnistatud selle kategooria seemne kohta kehtestatud nõuete kohaseks ning mille pakend on märgistatud nõuetekohase etiketiga ja seemnepartii on varustatud nõuetekohase saatedokumendiga. (4) Sertifitseerida võib idanevuse nõuetele mittevastava supereliit- või eliitseemne, kui on tagatud supereliit- või eliitseemne tegelik idanevus ja kui müügipakendil on sellekohane märgistus koos turustaja nime ja aadressiga ning seemnepartii numbriga. 3. peatükk TERAVILJASEEMNE PAKENDAMINE § 15. Pakendamise nõuded (1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega või peab pakendi sulgemiskohal olema läbi õmmeldud etiketiga. Müügipakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või etiketti) rikkumata. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (2) Pakendatud ja märgistatud seemne müügipakendi võib avada ja uuesti sulgeda üksnes volitatud seemneproovi võtja järelevalve all, kui sellises müügipakendis olevat seemet kavatsetakse pärast uuesti sulgemist turustada. Sellisel juhul peavad pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Põllumajandusamet» olema märgitud etiketile. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (3) Pakendaja peab arvestust automaatse proovivõtmisseadme kasutamise ja hooldamise kohta ning dokumenteerib ja säilitab järgmised andmed: 1) proovimahuti järjekorranumber; 2) automaatse proovivõtmisseadme seadistamise kuupäev ja kellaaeg; 3) taimeliik, mille seemnepartiist proov võeti, sort, partii number ja partii suurus; 4) ühendproovi suurus; 5) automaatse proovivõtmisseadme hooldamise kuupäev ja tehtud töö. [RTL 2009, 25, 323 – jõust. 20.03.2009] § 16. Pakendamisluba (1) Teraviljaseemne pakendamisega tegeleda sooviv isik esitab pakendamise loa saamiseks Põllumajandusametile lisas 5 toodud vormi kohase taotluse. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (2) Seemne pakendamise loale märgitakse: 1) pakendaja nimi; 2) pakendaja registri- või isikukood; 3) pakendaja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) pakendaja kontaktandmed; 5) pakendamisloa number; 6) tegevusvaldkond; 7) automaatse proovivõtmisseadme mark ja tüüp; 8) taimeliik või liikide grupp, mille puhul automaatset proovivõtmisseadet kasutatakse; 9) pakendamisloa kehtivusaeg. [RTL 2009, 25, 323 – jõust. 20.03.2009] (3) Seemne pakendamise luba kinnitatakse Põllumajandusameti pitseriga. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] § 17. Märgistamine (1) Nõuetekohane etikett kinnitatakse Põllumajandusameti järelevalveametniku järelevalve all teraviljaseemne müügipakendi välisküljele või läbipaistva müügipakendi sisse selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuvat etiketti. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (2) Teraviljaseemne müügipakend märgistatakse, trükkides etiketil nõutava teabe etiketile või müügipakendile järelevalveametniku järelevalve all. (3) Teraviljaseemne müügipakendi etiketil ettenähtud teabe trükkimisel müügipakendile trükitakse teave kustumatult otse pakendile. Teabele lisab järelevalveametnik sertifitseeritud seemnepartii numbri. (4) Enne etiketi trükkimist teavitab pakendaja järelevalveasutust vajaminevate etikettide arvust. (5) Järelevalveasutus määrab seemnepartii numbri ja trükkida lubatavate etikettide arvu. (6) Geneetiliselt muundatud sordist pärineva seemne puhul märgitakse seemnetunnistusele, etiketile ja muule dokumendile sellekohane teave. (7) Teave seemne keemilise töötlemise kohta märgitakse etiketile ja pakendile. § 18. Etiketi vormi nõuded (1) Teraviljaseemne etiketi minimaalne suurus on 110 × 67 mm. (2) Supereliitseemne etikett on valget värvi violetse diagonaalse triibuga, eliitseemne etikett on valget värvi, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne etikett sinist värvi, teise põlvkonna sertifitseeritud seemne etikett punast värvi ja teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne etikett on halli värvi, seemnesegu etikett on rohelist värvi § 19. Etiketile ja tootja dokumendile märgitav teave (1) Supereliitseemne, eliitseemne ja sertifitseeritud seemne etiketile märgitakse: 1) sõnad «EL nõuded ja standardid»; 2) sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) pakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud... (kuu ja aasta)»; 4) seemnepartii number; 5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 6) sordinimi ladina tähtedega; 7) kategooria ja selle lühend; 8) tootjariigi nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) kui Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte on võetud sisearetusliin või hübriidsort, siis märgitakse etiketile selle koostisosa nimi koos viitega või ilma viiteta lõppsordile. Sisearetusliini ja hübriidsordi puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks lõppsordi koostisosana, märgitakse etiketile sõna «Koostisosa»; 12) sisearetusliini või hübriidsordi puhul muudel juhtudel selle koostisosa nimi, mille eliitseemnega on tegemist. Nimi võib olla antud koodina koos viitega lõppsordile ja koos viitega või ilma viiteta selle kohta, kas tegemist on isas- või emaskoostisosaga. Samuti märgitakse etiketile sõna «Koostisosa»; 13) paljas kaera puhul märgitakse etiketile «minimaalne idanevus 75%»; 14) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis, proovi analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on tehtud... (kuu ja aasta)». Selle teabe võib kleeppaberil lisada etiketi juurde; 15) [Kehtetu – RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007] 16) Eestis pakendatud seemne puhul seemne puhtus, idanevus, 1000 tera mass ja pakendamisloa number. [RTL 2008, 46, 639 – jõust. 9.06.2008] (2) Sertifitseeritud seemnesegu etiketile märgitakse: 1) sõnad «Segu ... (liigid ja sordid)»; 2) sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) pakendi sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud... (kuu ja aasta)»; 4) seemnepartii number; 5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 6) andmed seemnesegu koostise kohta protsentides liikide ja sortide kaupa. Kui andmed koostise kohta on ostjale kirjalikult edastatud ja seemnesegu on registreeritud, siis märgitakse ainult segu nimi; 7) kategooria ja selle tähis; 8) tootjariigi nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) sisearetusliini või hübriidsordi sertifitseeritud seemne puhul märgitakse etiketile selle sordi nimi, mille seemnega on tegemist, ning sõna «Hübriidsort»; 12) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis, proovi analüüsimise kuu ja aasta, märgituna «Analüüs on tehtud... (kuu ja aasta)». Selle teabe võib kleeppaberil lisada etiketi juurde; 13) sõnad «Lubatud turustamiseks Eesti Vabariigi territooriumil»; 14) [Kehtetu – RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007] (3) [Kehtetu – RTL 2007, 24, 429 – jõust. 1.05.2007] § 20. Ühendusevälisest riigist imporditud seemne etiketile ja tootja dokumendile märgitav teave (1) Ühendusevälisest riigist imporditud üle kahekilogrammise seemnekoguse turustamise korral märgitakse tootja dokumendile või etiketile: 1) ladina keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 2) sordinimi ladina tähtedega; 3) kategooria ja selle lühend; 4) sertifitseerimisasutuse nimi ja tootjariigi nimi või selle tähis; 5) eksportiva riigi nimi; 6) importija nimi; 7) deklareeritud neto- või brutokaal. § 21. Lõpuni sertifitseerimata seemne etiketile ja saatedokumendile märgitav teave (1) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne etiketile märgitakse: 1) põldtunnustamise eest vastutava järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega; 4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriidsort»; 5) kategooria ja selle lühend; 6) deklareeritud neto- või brutokaal; 7) sõnad «Lõpuni sertifitseerimata seeme». (2) Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne saatedokumendile märgitakse: 1) dokumendi väljastanud järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega, 4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriidsort»; 5) kategooria ja selle lühend; 6) seemne tootmise algmaterjaliks olnud seemnepartii number või andmed kategooria kohta ja riik või riigid, kus seeme on sertifitseeritud; 7) põllu number või partiinumber; 8) hektarites selle põllu pindala, millel etiketiga varustatud seeme on toodetud; 9) koristatud seemne kogus ja pakendite arv; 10) laboratoorse eelanalüüsi andmed, kui seda nõutakse; 11) sertifitseerimisasutuse tõend selle kohta, et põldtunnustamise nõuded on täidetud. § 22. Etiketi kehtivusaeg (1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud teraviljaseemne partii etikett kehtib kaks aastat müügipakendi sulgemise kuupäevast alates. (2) Teraviljaseemne sertifitseerimist tõendavaks dokumendiks oleva etiketi kehtivusaega võib seemnepartii omaniku taotlusel pikendada. (3) Etiketi kehtivusaja pikendamiseks kontrollitakse teraviljaseemne idanevust, võttes selleks seemne idanevuse kordusproovi. (4) Kui seemnepartii on sertifitseeritud seemne idanevuse kohta kehtestatud nõuete kohane, pikendatakse etiketi kehtivust kahe aasta võrra. Etiketile tehakse sellekohane märge. (5) Ümberpakendamise korral väljastatakse uued etiketid ning etiketile märgitakse müügipakendi sulgemise kuupäevana esialgse müügipakendi sulgemise kuupäev. 4. peatükk TERAVILJASEEMNE TURUSTAMINE § 23. Turustamise nõuded (1) Turustada on lubatud üksnes sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi sertifitseeritud teraviljaseemet. (2) Turustatav seeme peab olema nõuetekohaselt pakendatud ning pakend peab olema nõuetekohaselt märgistatud. (3) Lõpuni sertifitseerimata seemne partii varustatakse § 18 lõikes 2 kehtestatud värvi ning § 21 lõikes 1 nimetatud etiketiga ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põldtunnustamist tõendava dokumendiga. (4) Eestis turustatava, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava või Eestisse imporditava sertifitseeritud seemnepartiiga peab olema kaasas dokument, mis tõendab, et seemnepartiid on kontrollitud tuulekaera esinemise suhtes. Nimetatud dokumendi väljastab akrediteeritud laboratoorium sertifitseeritud seemnepartii kohta, mille tuulekaerasisaldus on määratud nõukogu direktiivi 74/268/EMÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist söödakultuuri- ja teraviljaseemnes (EÜT L 141, 24.05.1974, lk 19), artiklis 2 kirjeldatud meetodil. (5) Teraviljaseemet on lubatud turustada sortide ja liikide seguna tingimusel, et kõik segus olevad seemned on sertifitseeritud. Seemnesegu peab olema nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud. 5. peatükk JÄRELKONTROLL § 24. Volitatud põldtunnustaja ja volitatud seemneproovi võtja järelkontrolli sagedus ja ulatus (1) Põllumajandusamet teeb volitatud põldtunnustaja tehtud põldtunnustamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (2) Põllumajandusamet teeb volitatud proovivõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] (3) Põllumajandusamet teeb automaatse proovivõtmisseadme kasutamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas. [RTL 2009, 93, 1348 – jõust. 1.01.2010] 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 25. Määruse rakendamine (1) Enne 1. maid 2006. aastal kehtinud nõuete kohaselt märgistatud pakendatud teraviljaseemet võib turustada kuni kauba lõppemiseni. [RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007] (2) Enne 25. märtsi 2007. aastal kehtinud nõuete kohaselt märgistatud pakendatud teraviljaseemet võib turustada kuni etiketi kehtivusaja lõpuni või etiketile märgitud viimase lubatud turustamise tähtpäevani. [RTL 2007, 24, 429 – jõust. 25.03.2007] § 26. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2006. a. 1 nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT P 125, 11.07.1966, lk 2309–2319), muudetud direktiividega 69/60/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 1–3), 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972, lk 37–38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 73/101/EMÜ (EÜT L 2, 01.01.1973, lk 1–27), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6–13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/387/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 13–19), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1–4), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 85/3768/EMÜ (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8–16), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23–27), 86/320/EÜT (L 200, 23.07.1986, lk 38), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk 39–43), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82–83), 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 88/506/EMÜ (EÜT L 274, 06.10.1988, lk 44), 89/2/EMÜ (EÜT L 5, 07.01.1989, lk 31), 90/623/EMÜ (EÜT L 333, 30.11.1990, lk 65), 93/2/EMÜ (EÜT L 54, 05.03.1993, lk 20), 95/6/EÜ (EÜT L 67, 25.03.1995, lk 30–32), 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1–26), 98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 99/08/EÜ (EÜT 50, 26.02.1999, lk 26), 1999/54/EÜ (EÜT L 142, 05.06.1999, lk 30–31), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2006/55/EÜ (ELT L 159, 13.06.2006, lk13) ja komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.05.2006, lk 18-20) [RTL 2006, 69, 1280 – jõust. 22.09.2006] Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 25.04.2006. a resolutsioon nr 17-1/0602879.)